Tänase saate külaline on Rahvusooper Estonia loominguline juht Aarne Mikk, millest kõneleme peaasjalikult Rahvusooperimõistest olemusest ja kultuuriloolisest rollist Euroopas ja Eestis. Saatis kuule setomaa eri põlvkondade lemmikhääli. Georg Ots, Margarita Voites, Tiit Kuusik, Nadia Kurem, Urve Tauts, Ivo Kuusk, Vello Jürna, Tarmo Sild, Mati Palm. Juhatavad Neeme Järvi ja Paul Mägi. Saatejuht on Ene Pilliroog. Jääge kuulama. Rahvusooper Estonia loominguline juht Arne Mikk on selle majaga nende inimestega seotud nii kaua aega, et te olete väga õige inimene, kelle käest küsida seda, mis on rahvusooperi mõtte- ja mõiste. No ma arvan, et rahvusooper on üks institutsioon, mis peaks ideaalis ühe rahva rahvuse parimat lauljat, tantsijat, dirigendid, lavastajad, kunstnikud, siia kokku koondama. Et nad sellise ühisloominguga suudaksid kõige paremal tasemel teha, etendusi arendada muusikateatri olemuse mõtete edasi, nagu iga põlvkond seda tegema peab. Ja rahvusvahelise repertuaari kõrval igal aastal tooma väljaga ühe eesti helilooja teos. See on nii, meil Eestis, kuidas maailmas on, kas on erinevaid lähenemisi rahvusooperi mõistele maailma mõttes, Euroopa mastaabis? No ma ei tunne nii täpselt seda Euroopa ja maailma mastaapi, aga kui me mõtleme näiteks Soome rahvusooperile või tšehhi rahvusooperile siis Soomes on tõesti ju kohutavalt AK tiivne rahvusliku heliloomingu lavale toomine äsja Helsingis esietendus Eino Johani raudawara Rasputini teen, ma lähen seda vaatama paari päeva pärast. Savonlinna ooperifestivalil on igal aastal peaaegu Kawaseks soome helilooja teos. Ja mis kõige kadestamist vääriv fakt on see, et nendel on peaaegu kogu see rahvuslik ooperi-, kullafond, kära, plaadistatud, paljud Savonlinna ja rahvusooperietendust on videolindil. Ja kui me mõtleme nüüd oma lähiminevikule ja tulevikule, siis on kurb, et see periood, millal laulja tantsija siin laval on suhteliselt lühike. Ja praegu on küll selline situatsioon, et et on väga vähe jäädvustatud need lavalolijaid tulevastele põlvedele ja ma ei teagi, kes seda tegema peaks. Jah, see on küsimus, no mõtleme, kes seda peaks tegema? Televisioon vajab neid salvestusi töiselt, raadio vajab neid salvestusi. Teatril on au ja uhkus hoida alles neid hääli. Neid inimesi, mälestusi nendest inimestest, kes on siin tööl olnud ja on. Ja kes siis juhib kõiki neid institutsioone. Kas kultuuriministeerium? Mitmed kultuuriministrid on ütelnud, et kultuur ei olegi juhitav. See on üks isearenev protsess, aga loomulikult iga riigi valitsus ja ministeerium peab looma materiaalsed võimalused selle kultuuri viljenemiseks. Keegi ei ole ju kahtluse alla seadnud, et Rahvusooper tuleks likvideerida või sümfooniaorkestrit ühes väikses riigis pole vaja. Aga kuidagi, need valdkonnad on nagunii igaüks omaette harali. Ja ka televisioon saab ju riigi poolt toetust ja raadio saab, teater saab igaüks nagu tegeleb omas ringis ja ei ole ühte inimest, kes ütleb, et nüüd tuleb lavale Tubin, Tormis, Tamberg, vaid Timo Steiner. Et see ooper on vaja kindlasti salvestada plaadile videolindile. Ühest küljest muidugi tänu sellele, et me saime Jaapanist linnalise videotehnikaaparatuuri. Me oma jõududega salvestame enam-vähem kõik lavastused mingi arhiivi jaoks, aga see ole sellisel professionaalsel tasemel, mida võiks välja müüa või mida võiks laiema avalikkuse ette tuua. Suur fanaatik Jüri Kruus jookseb praegu nii Tallinna kui Moskva raadio fonoteeki ja kinostuudio otsib neid kilde, mis Georg Otsast, Henryl, Krummistid kuusikust või Margarita Voites, sest sinna kunagi erinevatel aegadel salvestavad ja tahab Estonia 100. juubeli puhul välja anda ühe suure CD komplekti plaate, kus Paul pinnast kuni tänase päevani oleks selle teatri muusikaetenduste ajalugu nagu avalikkuse ette toodud. Ja kui ta juba kord CD-plaadi peal on, siis ta on ka päästetud hävinemisesse helikandja vähemalt ei karda vett ja kulumist, mis lintide puhul on väga traagiline. Ja niimoodi üksikute hullude entusiastide varal paljud nii-öelda nishi täidetakse võimalikul moel. Aga mulle tundub, et et kõikide Kultuurkapitali PA kõikide fondide mingisugune ümarlaud või, või konsensus oleks vajalik, et näiteks ma pakkusin kunagi välja televisioonis ideed et igal aastal tehakse umbes selline väike videokassett viis noort interpreedi ja igaüks on seal kolm, neli minutit, kas või mängib-laulab. Ja kujuta ette, 10 aasta pärast oleks need kassetid ajaloo aspektist kohutavalt hinnaline väärtus, et kui me näeme ühe noore inimese arengut. Sest tegelikult ikkagi on võrdlemisi varakult tunda, kel on potentsiaali jõuda õpilase seisuses meistri suunas, minevaks interprediks ja see tegelikult ei maksa mitte midagi iga eelarvet plaani võimalik sisse panna, aga keegi nagu ei ole vastutav selle eest, et me kindlasti ühte või teist teeme, on isiklike sümpaatiate ja hetkede kokkulangemine, et mõnest jääb, mõnest ei jää. Aga eks see nii viisist siis elus ongi. Kahju, et selline koordineerimatus on selles töös, siis mis jätab sellise tühja koha ikkagi meie kultuurilukku? Euroopa Liiduga seoses on ju ka sellised ootused nagu ära langenud, et Euroopa Liit jätab kultuuri, arengu ja kultuuri finantseerimise ega rahvusriigi enda hooleks mureks. Et kui ma õigesti aru sain nendest fondidest, nendest rahadest, mis Euroopa Liidult ka Eestisse tulevad siis kultuuriliselt, no praktiliselt vist mitte midagi ei ole. No ma ei tea ka täpselt seda asjaga, Me teame loomutut põllumajanduse teede ehitamise ja kaitsekulutuste jaoks on sealt kergem saada teed kogu Euroopa fondidest raha kättesaamine üks suur bürokraatia protsessina on vaja palju avaldusi kirjutada, palju toetusi ja tegelikult on olemas ka mingist kultuuri ju sellised projektid, aga seal on vajalik kolme erineva riigi osalus. Üks nendest siiamaale oli oluline, et ta ei oleks Euroopa Liidu liige. Noh, ütleme naaber Venemaa jääb alati siia kõrvale, keda võid kaasa tõmmata ja ooperis balletis pole see üldse probleem, sest me pidevalt sealt ka noori lauljaid ja tantsijaid siia kutsume. Aga kunstiinimesed ei viitsi selle aasta-paar aeganõudva protsessiga tegeleda. Me ei tea, kas ta tuleb või mitte, eks ole. Ja kui me tahame praegu mingisugust oratoorium või ooperit siin aasta pärast ette kanda, aga võib-olla ei tule, see raha tuleb aasta hiljem, aga me peame inimestega kokku leppima. Ja kui me tahaksime nii-öelda seda tipptaset kaasa haarata, siis need inimesed peavad ikka aasta-paar vähemalt ette teadma, keda me vajame, millal või mis asja jaoks. Nii et see on kindlasti keeruline protsess ja, ja me loodame ikkagi, et lihtsalt iga riigi ja ka Eesti riigi majanduslik potentsiaal nii palju tõuseb, et me saame juba arvestatavaid külalisi siia kutsuda normaalsete rahadega ja ka oma inimestel juba sel ajal natuke rohkem maksta. Oma inimesed on ka teatud mõttes natukene mures, võib-olla Euroopa Liiduga, et mis nüüd saab, piirid lahti, tulevad muusikud, kõrgesti haritud professionaalid mängivad ennast, laulavad ennast sisse igale poole, sellel on üks niisugune väga positiivne mõtet. Kui tahetakse kaugelt tulla Estonia teatrisse konkureerima, siis siin on niivõrd kutsuvad palgad, et inimesed tahavad siia tulla, see tähendab, et ka meie muusikud saavad tulevikus ehk kõrgemat palka, kui kaugemaltki tahetakse siia tulla. Aga kui vaadata nendele hirmudele nüüd teistviisiotsa, et mille eest siis loomingulised inimesed nagu kardavad et Eesti muusikakultuur on olnud ju väga kõrgel ja hinnatud tasemel kogu aeg? Miks on selline väikene kartus ikkagi inimestes sees? Muusikateater kõige internatsionaalsesse, mis tänapäeval kõik teatrid laulad oopereid originaalkeeles ja seetõttu rahvusvaheliste kolleegide kaasahaaramine ei ole üldse mingisugune probleem. Ja kui Eesti noored tipud trügivad mõneks ajaks välismaale, sest tõepoolest seal makstakse rohkem. Aga seal tuleb kulutada palju rohkem nende, kas lõppresultaat alati nii hiilgav ei olegi, kui vahel paistab? Et selle asemele võib ju tõesti välismaalt võtta inimesi ja maailmas ka tehakse ju pidevalt etendusi sellise projekti kujul, et orkester, kooria üks solistide ansambel on pidevalt olemas ja siis Tiprollid kutsutakse. Aga ma arvan, et et see konkurents on ka selline tervendav nähe, sunnib kõiki, nii nagu spordiski andma endast maksimumi otsima koolitusvõimalusi. Sest nii-öelda eluaegset lepinguid enam tavaliselt kuskil ei ole, iga inimene saab teatud perioodiks lepingu ja peab oma koha välja võitlema küll ausate vahenditega, mitte mingist tutvuste või, või selliste telgitaguste nippidega. Aga tegedega õnneks ju ooperis balletis ei ole riigihanget, et me ütleme, et meil tuleb nüüd välja truba tuur, on rahvusvaheline konkurss peaosade peale ja tuleb siin 100 inimest kokku. Ja me peaks nad kõik ära kuulama. Enam-vähem on teada ooperimaailmas jooma teatrite juhid, agendid, kui nad mingeid eriti komplitseeritud teost kauba võtad, teavad oma informatsiooniallikate kaudu, kes kuskil kuidas midagi teed ja kutsuvad ikenede siht tellimusena teatud inimesed kohale. Loomulikult iga maa tingimustes võime tehaks sellist ettelaulmise on kõikvõimalikud konkursid, kus noored talendid silma paistavad, aga mõtlen, et riigihanget nõnda öelda küll kunagi kuskil ei tehta. Ja seetõttu nisu, hirmud Ta on ka enneaegse, meil tuleb praegu iga päev arvutisse mingeid pakkumisi, oi et see on fantastiline dirigent ja see on suurepärane laulja. Aga esiteks me ei tunne teda ja kõik agentuurid saadad ainult suurepärased primadonna Sid ja maestrot siia ekraanile. Nii et ikkagi see toimub järk-järgult, näiteks Saksamaa, kus on palju ooper, teadis seal väiksemates teatrites alustatakse, siis keegi kuuleb, keegi näeb, loeb ja niimoodi see redel käib. Et ega siit uksest sisse päris nii ei ole, kardad, tulevad türklased või ma ei tea, sakslased hakkavad siin Eesti lauljaid tantsijaid välja tõrjuma. On ka erinevaid ju ametiühingu traditsioone, ütleme seal kuskil, ma olen kunded, inglise orkestrisse on väga raske väljaspool Inglismaad sisse tulla, ainult kontsertmeistri puhul peab olema rangelt rahvusvaheline valik. Aga aga iga pillimehe käest ei saa üldse muulane leiba tulla ära võtma sest ka rahvusliku kaadri eest on kohustus hoolt kanda ühel maal. Ja ma arvan, see on ka Eestimaal ja veel kord, tulles tagasi rahvusliku repertuaari juurtega meist keegi teine seda muusikat ei, ei esita, nii et et siin on kõige vähem karm ja ainus nii-öelda soovunud need noored inimesed, kes mööda maailma vahel laiali lähevad ja uusi kogemusi omandavad. Neid me oleme püüdnud ka võimaluste piires ikkagi oma publikul näidata. Siin Juhan Tralla või Annely Peebo, Ain Anger või Taimo Toomast. Kui me räägime lauljatest või kui me mõtleme siin Age Oks, Toomas Edur, kes balletimaailmast kõigepealt meelde tulevad, on neid, on seal üle 10, kes meil välismaal tantsivad. Et ma väga tahaks, et neid ei vaadeldakse kui rahvuslikke reetureid, vaid et nad on oma tõusuteed niimoodi üles ehitanud, tagab meie uks nende koduleval esimeseks peab alati Valloweme, tegelikult nad kõik tahavad ka oma rahva ees esineda. Ja tulevad siia loomulikult ka teiste palganumbritega, sest ükskõik kui roosiline mujal ka ei ole, aga kodus on ikka kõige armsam. Kuidas aga loomingulises mõttes võivad need moevoolud, mis on maailmateatrites, kas muusikavalikus või lavastus kristlikus mõttes. Kuidas need mõjutavad seda, mis Estonia teatris toimub? Kindlasti mingi mõju on olemas, Estonia on olnud rahvusteatrina Rahvusooper Ena noh, suhteliselt sellise traditsionaalse näoga. Me teeme küll alati teatud eksperimente, aga meil ei ole väikest saali, väikest lava. Või Tallinnas ei ole mitut muusikateatrid. Sest maailmas, kus on palju selliseid kollektiive, on pidevalt, et üks teeb sellist traditsioonilist laadi, teine teeb eksperiment, taalsed Ühed teatrite panevad kõik klassikalised ooperid tänapäeva kostüümides. Mõnikord see õnnestub, mõnikord, see on naeruväärne. Aga Saksamaa näiteks, kus on just ühe rahvuse kohta kõige rohkem ooperiteatrit maailmas. Nad ütlevad, et me oleme neid vangla need lapsest põlvest saadik näinud oma ehedamal kujul ja kui me teeme mingi eksperimentaalse lavas, siis kõik teavad, millega on tegu. Et kui meie kohe võtaks ühe tuntud looja paigutaks totaalselt teise atmosfääri, siis inimesed ei teaks, millega tegu on. Oli väga huvitav ju kunagi Soomes, kus ühel õhtul tehti maskiballi noorte lauljatega soome keeles, teisel õhtul laulsid staarid itaalia keeles Figaro pulma kolisama eksperiment ja, ja seda on huvitav võrrelda, kui need selleks on võimalusi. Aga praegu nagu paari aasta jooksul Estonia teatri kõige suurem mure, et selle remondihooaegade vältel, kus maja on peaaegu pool aastat kinni üldse inimesed, saaks vormis olla sest ega pole võimalik pidevalt Tallinnast sõita Tartusse, Pärnu või Viljandi, keegi ei anna meil täiendavat raha selle jaoks. Ja Me oleme praegu sunnitud vähemalt minu arvates kasutama ühte ainuvõimalikku teed muusika kollektiivi ütleme ooperi- ja opereti kolletegi veaks kõigepealt seda, et me teeme nüüd selliseid lugusid kontsertettekandes, mida me tavaliselt ei tee ja äsja esitavad Tanhoi, seal oli üks selline projekt, mis mulle tundub, olid kollektiivile suureks stiimuliks ja ka proovikiviks, kuidas me sellise muusikaga hakkama saame. Ja siin just Me kutsusime teistest riikidest teatud peaosalised juurde ja samaaegselt ka omale orkestrile, koorile muidugi koos rammiga meile fantastiline võimalus Tanheserit ikkagi Eestis ette kanda. Kõik välismaa solistid ütles, et sellist meeskoori saab ainult kuskil Bayroidis voila skaalas kuulda laval sest ükski tavaline teater ei saa 80 meest panna koori välja. Nii et me peame ära kasutama need voorused, mis. Meil on olemas ja tore, et meil Eesti kontserdiga selline ühine arusaamine on olemas nende aastate jaoks, kus me oleme kinni ja me lõpetame hooaega jälle kontsertettekandega selleks oma Scania talupoja au 22. mail Tallinnas, päev hiljem Pärnus. Dirigeerib Neeme Järvi ja meie oma solistide ja koori kõrvale tuleb siis ka Vanemuise ooperikoor siia kaasa lööma. Ja üks peaosaline tuleb Itaaliast, teine Bulgaariast, ülejäänud meie solistid, nii et see on jälle selline rahvusvaheline euro koostöö. Ja siis me lähme Savonlinnafestivalil Vošeke reeglimega 11-l juulil ja hakkame õppima kevadel Soome helilooja Tauno pilkas ooperit Mare ja tema poeg mille tegevus toimub Eestimaal Viljandis, Aino Kallase libreto. See on selline koostööprojekte. Soome rahvusooper annab meile solistide dirigendi, meie omalt poolt koori orkestri. Me kanname ta sügisel 2004, et Tallinnas teeme singa heli plaadistuse Soome firmade toel. Ja siis pool aastat hiljem läheme Helsingisse, kanname ta seal, et esitleme, ühtlasid plaati ja ma loodan, et selle pulkade kõrval me saame võib-olla ka esimest korda siis mõne ooperi balleti veel näidata ka Soome rahvusooperi uuel laval. Nii et rahvusvahelisi koostöö vorme ja võimalusi on palju. Ega me ei ole ka eelnevatel või möödunud hooaegadel ju omaette nokitsenud aga ma arvan, et, et teatud julgust ja haaret ja kontakte see ühinenud Euroopa ikkagi lisab. Ja kasu peaks olema mõlemapoolne. Teate, mis on juba publiku hirmud? Tan Fischeri kontsertettekanne oli lihtsalt suurepärane. Nii Tallinnast tusk või Pärnus Tallinnas piletid juba mitu nädalat enne välja müüdud. Ja nüüd tean isiklikult mõned inimesed on kassasse, et küsida kas Moscani talupoja aula saaks juba piletid hirmunult, et saaks ikka juba praegu ära osta, sest mine tea, mis kevadeks on. Et see on üks väga positiivne asi, et inimesed on juba hirmul, kas nad ikka mahuvad ooperit kuulama? No see on kindlasti hea märk ja tõepoolest ma olen ka kuulnud talupoja aupiletite järele, on on juba suur huvi olemas. Me lihtsalt ei ole harjunud siin sellega, et poolaastal ette, ma ei tea, mis ma teen, aga kui me mõtleme neetis ikkagi Savonlinna ooperifestivali kogemust iga novembris, kus vist tuleb järgmise hooaja Suvepiletid müügile saavad inimesed teatud soodustusi isegi vist, aga peaaegu pool nendest müüakse juba pool aastat ette ära, sest inimesed teavad, mis seal tehakse, kes esineb ja ta tahab noh, kindlalt, kui ta ise ei saa tulla, ta annab oma sugulastele. Nii et see maailma praktika, ma ütleksin ka meil on juba see internetti ja nende teenuste kaudu ettetellimine lähing rahvusvahelisteks ettevõtmisteks näiteks Vladimir Tšernov siin eelmise hooaja lõpul Tallinnasse ei tulnud lubatud päevadel, vaid tuli hiljem, siis meil oli väga piinlik olukord ühe inglasega, Soomas kestvaid spetsiaalselt tulnud siia Cheuronohvik kuulama ja nad ei saanud teda sellel õhtul kuulata. Et ühest küljest see näitab, kui kiiresti informatsioon on kättesaadav tänapäeval ja kui suur vastutus on tegijatele c etendus toimuks tegelikult üle maailma, jäävad muidugi lauljad kogu aeg haigeks. Ja seda on hoidleri kogemus, näitas, et kui Heikkis jõugule tegelikult kaks päeva varem ootamatult teatas pärast peaproovi järgmisel hommikul, et tema ei saa laulda siis Tanheuri osalise leidmine oli ikkagi väga pingutav protsess ja Madis Kolk ja kõik kolleegid siin tegid maksimum, et tõepoolest tegelikult poole päevaga leida Euroopast inimene, kes on hiljuti laul, kes on vaba ja kes ka hinnaklassilt on meile vastuvõetav, sest et selliseid päästjaid hirm suure hinna eest on alati olemas. Aga me ei saa üle oma varju hüpata. Nii et Luižentiilem tuli ja on üks väga sümpaatne kolleeg. Ma arvan, et mitte iga laulja sellist rasket rolli ei tule ette kandmata kuskil kell neli peab Bonni lähedal üles tõusma, siis minema autoga Düsseldorfi, Düsseldorfi lennuväljal, lendama Kopenhaagenisse, Kopenhaagenist Tallinnasse saabus kell üks päeval. Nagu ta ütles, et ma pole veel üles ärganud. Ja tegi korra dirigendiga tund aega proovi ja õhtul tuli publik taalsed väsinuna ja mitte oma tõesti nagu teised parema võimetega ei saa siin üles astuda. Aga ta oli kollegiaalne, ta sai aru, mida tähendab, kui üks 200 inimest on nädal aega teinud proovi ühe inimese pärast, vaid etendus või kontsert ära jääda. Ja kui ta kaks päeva hiljem siin Pärnus tarkus juba laulist olin niisuguses vormis ja puhanuna, ütlesin, teate kui tore maas eestimaa kui Hirussaalsel Pärnus on ja vaata, need momendid on väga Hinno tavad. Või seesama noor parda Marcus, haige, kes volframi laulis, siin? Nad ei, protesteerib meil Eestimaal on vähem makstud. Aga nad on õnnelikud olnud, et siin osatakse ka ooperit ja muusikat hinnata. Et saalid on välja müüdud, et publik võtab hästi vastu ja nad tunnevad sellest ühistööst suurt rõõmu, et see ongi meie elukutselt peamine positiivne külg. Ma arvan, et me jõuame tänases saates rääkida veel põgusaltki sellest, kuidas nüüd Rahvusooper Estonia valmistub auväärseks juubelitähtpäevaks. No see juubelitähtpäev ühest küljest on veel päris kaugel september 2006, teisest küljest, see on väga lähedal. Kõigepealt Me tahame sellel aastal sellel sel hooajal kusagil näha ühte eesti heliloomingu nädalat, et meil oleks Tamberg tormis, Tubin repertuaaris nii-öelda kullafondist. Timo Steineri uus ooper peab tulema välja jaanuarist tuleb uuesti repertuaari René eespere gurmaanidega. Siis Tõnis Kaumani, Neeme kuningas teevad ühte lasteooperit, Napolion. Mari Vihmand tahab kirjutada uut ooperit, mis peab kuskil 2005 valmis saama. Mai Murd, maandusin Erkki-Sven Tüüriga igast fantaasiaid pidanud. Nii et nendega on juba väga kiire. Sest barjevalmi paari kuuga ja tema ettekandmine võtab aega. Et eesti heliloomingu plokk on üks oluline punkt, siis ma arvan, et kui me nüüd teeme siin, tan hoidžeria ja kevadel talub au võib-olla järgmisel sügisel ikka kuna remont sunnib meid väljaspool põhilava tegutsema kanname näiteks ette p tooniat. Ideel ju siin Eestimaal võib olla näiteks juubeliks tuleks kaeda rahvusvahelise seltskonnaga, et igal aastal oleks üks selline grand ooper, mida me oma pisikese lavale selliste tagasihoidlike tingimustega välja tuua ei suuda, et see oleks kindlasti üks niisugune lähtepunkt. Ja loomulikult, et kui nüüd 2005 juba oleks normaalsed pikkuse hooaeg et siis ka meie repertuaari kindlasti tuleks nende Verdide Pisi Mozarti kõrval, mis meil õnneks olemas on tuleks ka mõni Janadži kui britel Rihast rahuks. Et meie kooper repertuaar oleks natukese laiema haardega ikkagi jälle, kui me saksa teatrite mängukava vaata, mis on uskumatult, kuidas väikestes linnades tehakse ära väga nõudlikke oopereid. Aga see on muidugi aastasadade pikkuse muusikatraditsioonide viljelemisega ja, ja arendamise tulemus ja ega me siit midagi ei saa, palju päevapealt teistmoodi teha, aga eks eesti ooper on ka juba sellest 400 aastasest ajaloost ühe neljandiku kaasa teinud. Küllap ta areneb, kasvab ja, ja ma arvan, et 2006 kindlasti ajalugu meenutavad näitused väga võimekate eesti lavakunstnike dekoratsiooni, kostüümikavandite näitused, heliplaadid, konverentsid, nõnda edasi, noh ma arvan juttu ajada, me oskaksime küll nende asjade üle, aga oluline ikka teadis, tuleb praktiliselt teha nii, et ise oleks hea meel ja publik rahu leiaks. Ja selleks on jõudu vaja. Kuidas see käesolev hooaeg siis, mida ta lähitulevikus toob? No seda on nüüd selja taga siis juba Tiit Härm, te mõnda aega proovisaalis Prokofjevi balleti Romeo Julia proove, orkester Aivo Välja käe all hakkab seda partituuri lihvima. Ja esietendus on kaheksandal novembril. Kuues detsember on lastele ja peredele mõeldud etendus meile juba varem tuttav Britteni. Me teeme ooperit, väike korstnapühkija, mille lavastab seekord Jaanus Rohumaa. Tallinna linnateatrist. Hirvo surma on dirigendipuldis lummist kunstnik ja kunagine selle ooperi väljatooja ja, ja nii-öelda suur entusiast. Tõnu Kaljuste lubab ka mõned ooperid tänasest ikkagi juhatada. No vahepeal veel on koos Eesti kontserdiga siin Verdi reekviemi ettekanded. Ja aastavahetuse ball tuleb seejärel klassikalise kava kõrval üks selline projekt meie laval Blakend vaid must ja valge. Seal pole mitte ainult mustad ja valged lauljad, tantsijad, vaid ka repertuaar on selle pealkirja järgi valitud. Siis kuuendal jaanuaril tuleb üks suur ooperi kaala Ain Anger-iga ja tema sõprade kolleegidega siin stangel pole pikka aega ju Eesti lavadel laulnud, küll kontsertkorras siin esinenud. Ja proua Monika Viisler Viinist toob veebruari alguses välja uuesti Straussi operetti Viini veri uute osalistega. Ja 20. veebruaril siis Timo Steineri Cooper kosjad. Libreto autor Andrus Kivirähk peaks teatud elevust ja põnevust tekitama. Lavastab Peeter Volkonski, dirigendiks Tõnu Kaljuste, kunstlikku lahknemist, klaviir ja partner peab iga päev siia saabuma. Siis aprillis Tšaikovski ooper, Padaemand, selle lavastaks olen mina. Dirigeerib Eri Klas koos Arvo Volmeri, Jüri Albert tõniga, Eldur Rentron, kunstnik, meie teatri peaaegu kõik solistid, ands erinevates rollides haaratud. Hermanni peame tooma küll väljastpoolt kindlasti juurde, sest see on väga nõudlikke raske bar D ja loomad Venemaalt on pakkumise küll. Oktoobri keskel ma käin korra Peterburis kuulamas neid ja ja siis saab gaasi otsustanud. Ja siis selle hooaja lõpp on statsionaaris juba üheksandal mail loomud jälle balletikool näitab oma kasvandike. Siis me teeme selle talupoja au ära Tallinnas ja Pärnus ja ma loodan väga, et me saame siis maikuu keskelt hakata kasutama Vene teater ruume kuhu on planeeritud Rossini ooperis pruskino, selline kammerlik lugu, liis kolle lavastaks selle, see on ilma kooritav, särav lühikene pooleteisttunnine teos, onupoeg bataaviast, mille me tõime Salme kultuurikeskus, välja saaks ka vene teatri laval, pluss siis ju peske tehtud, Jevgeni on e-kin ilma kooridele sinna sobib, me teeksime sinna operetiprogrammi nii eesti kui vene keeles ka balletiõhtu. Ja siis laulupidu, sisulised vorsake Reekviem ja inimest tahad siis juuli kuuska puhkusel jälle minna, selline soe umbes peaks kujunema. Igal juhul väga kutsuv kutsuv hooaeg, tänan väga Arnhemi selle intervjuu eest. Võib-olla lõpetuseks neile veel siiski mõned mõtted selle uue mõtteviisiga seoses, mis võiks meis kasvada seoses Euroopa Liiduga. Ega seda Euroopa Liidu küsimust ei maksa üle tähtsustada. Ma veel kord kordan, et muusikateatrimaailmas ühinenud Euroopa on pidevalt käibel olnud nii nagu vanasti me nõukogude liidust saime kutsuda siia muidugi õnneks väga odava raha eest Nestor, Encovoi arhiibovi jobrast Soova Tšernov, tolleaegsed ooperitähed, kes on tänapäeval ka maailmas jätkamas Messi, Recova või mõned noored traditsioone. Et see ühistöö ooperimaailmas on alati olnud ja nagu te äsja kuulsite ka Euroopa Liidu maadest meil käivad ja saavad käima. Toredad kolleegid. Nii et see peaks rikastama meie ooperi ja balletielu, sest tegelikult üks väike teater. Ta ei suuda tänapäeval 100 protsenti igat teost publikule vastuvõetaval kujul lavale tuua, sest et ega muusikasõbrad ammu ei ela enam ühes väikses Citodellis. Nad näevad televisioonist, nad ostavad videokassette heliplaate, neil on suurest ooperimaailmast väga hea ettekujutus ja seetõttu ma arvan, et et see nõudlikkus publikkujad teatritegijate poolt Aga me ei saa üle oma varju hüpata. Me teame, kus me oleme, kes me oleme, aga arenguruumi on kõikjal ja kõikidel, nii et ma loodan, et Euroopa Liit selles sfääris. Neid impulsse lihtsalt annab juurde ja me võime oma juubelipäeval öeldud, et kuigi me oleme siis 2006, Euroopa liidu liikmed. Õnneks on ka oma raha veel meil olemas selleks ajaks. Ja Eesti Rahvusooper Estonia on ikkagi oma rahvuse näoga ja ei karda ära sulanduda selles suures muusikakatlas. Tänase saate külaline oli Rahvusooper Estonia loominguline juht Arne Mikk. Teatri solistide, koori ja orkestri esituses. Kuulsite Mozarti, Verdi ja tonitseti. Muusikat juhatasid Neeme Järvi ja Paul Mägi. Saatejuht oli Ene Pilliroog. Kohtumiseni.