Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Tänane saade räägib piiblist kui raamatust, selle tõlkimisest ja levitamisest. Piibli kättesaadavus pole ka Eestis olnud, vaata iseenesest mõistetav. On ühiskondi, kus piibli omamine on juba karistatav kas vanglakaristusega või isegi surmanuhtlusega. Me siin Euroopas oleme sellises turvalises ühiskonnas nii harjunud, et meil ei ole hetkel tagakiusamist, kui sul on piibel käes, kuigi eks nõukogude ajast meenutama kõiki neid aega, kuidas propaganda agitaatorid tootsid filme, kus sellise klaverit moskva häälega räägiti. Kuidas osa Lääne kristlasi on läinud poliitika ohvriks, Jasmuugeldavad mitte ainult pornograafilist kirjandust, vaid kaat, pühakirja ja vaimulikku kirjandust Nõukogude inimesele tekitades temale moraalset kahju. Kõigest pikemalt hetke pärast. Seekordses kirikuelu saates me räägime piiblist ja loomulikult kirikule saates peabki piiblist rääkima. Ja külas on meil Eesti piibliseltsi peasekretär Jaan Berenson, tervist. Tere. Tere. Siis, kui üheksandal mail tähistati Euroopa päeva, siis piibliseltsidel üle maailma oli ka põhjust kokku tulla vähemasti palves ja, ja see on siis ühinenud piibliseltside palvepäev. Ka jah, sest et aastal 1946 13 rahvusliku piibliseltsi teise maailmasõja võiks öelda nii-öelda maailmavaremetel otsustasid pühendad oma jõud piibli trükkimise ja levitamise kaudu ka jagada lootust selles kannatanud maailmas ja siis ühinenud piibliseltsid loodi ja üheksas mai on iga aasta siis rahvuslikele piibliseltsidele selline ühine palve ja tänupäev. Ja kui Eesti Piibliselts taastati 1991. aastal, siis me otsustasime koos kirikute nõukogu liikmeskirikutega, et me tähistame sellist ühinenud piibliseltside palvepäeva Eesti Piiblipäevana maikuu esimesel pühapäeval. Sest kuna eestlastel maikuu teine pühapäev on läbi aastakümnete olnud emadepäev ja selle tõttu, siis me jagasime need ära. Ja käesoleval aastal oligi nii vahva, et üheksas mai oli nädala sees, siis terve nädal oli selline emadepäeva ettevalmistus ehk piiblipäev. Kas selle aasta oli ka mingisugune konkreetne teema või fookus sellel palvepäeval? Noh, eks ühinenud piibliseltside palvepäeval on traditsioon. Et maailmakeskuses siis valmistatakse ette selline palveteemad ja läkitus ja mida me siis oleme Eesti piibliseltsi esimehe, piiskop, Tiit Salumäe ka nii-öelda kohandanud Eesti inimeste jaoks tuues sisse ka lihtsalt ka eesti osa, mitte ainult rahvusvahelise ja alata T Mai kuu esimeseks pühapäevaks on see läkitus Eestimaa kogudustele laiali saadetud ja siis see on ka üks selline ühine tekste, palve, mida siis erinevad kogudused oma jumalateenistustel kasutavad, mõeldes piiblitööle üle kogu maailma ja sealhulgas ka Eestile ja muidugi käesoleval aastal on võib-olla Eesti kontekstis oluline see 280 aastat Anton Thor Helle piibli esmatrükist. Ja samas ka on meil eesti keele aasta kus 100 aastat tagasi esimest korda mainiti, et Eesti asjaajamiskeeleks ehk riigikeeleks saab eesti keel, mis siis järgmine aasta Eesti põhiseadusega vastu võeti ja Meie siis Eesti piibliseltsi tänavuaastane läkituse teema või üldse meie tegevuse teema ongi lühidalt sellisesse loosung, kesse kätketud piiblikeelest riigikeeleni. Ja muidugi on mureks ka see, et usu pärast on täna kiusamist tänapäeva maailmas väga palju, olgu see siis usk Kristusesse või, või ka teised usundid. Islamiusu pärast kiusatakse taga, inimesi, tagakiusamist on sel praegusel ajajärgul. Palju noh, tähendab, ma julgen öelda, et see on hea, et see nüüd käesoleval aastal on nagu rohkem räägitud, mina oma töö tõttu too tean ja olen kokku puutunud selles aastakümneid ja, ja kui siin ka mitmed artiklid on ja uurimused on ilmunud ka nüüd sellel kevadel kus on ka öeldud seda, et 80 protsenti taga kiusatavatest, kes on usu pärast, on kristlased. Aga me siiski räägime mõningatest teistest gruppidest rohkem, kuigi võib-olla Euroopa kontekstis peaks just rääkima ka kristlastest ja nende kannatustest, sest iga päev praktiliselt põletatakse mitmeid kirikuid, rääkimata Piiblite põletamisest, inimeste tapmisest, inimeste vangipanekust ja nii edasi. Minu meelest see on üks selline väga oluline teema ja ja piibliseltsid puutuvad sellega kokku iga päev. Sest on ühiskondi, kus piibli omamine on juba karistatav vanglakaristusega või isegi surmanuhtlusega. On ühiskondi, kus kristlane võib piiblit lugeda, aga seda teisele andes hoid saada karistuse mitte ainult maalt väljasaatmisega, vaid ka vanglakaristuse või veel karmima ja nii ja nii edasi, ütleme selles mõttes me siin Euroopas oleme sellises turvalises ühiskonnas nii harjunud. Sellega. Meil ei ole hetkel tagakiusamis, kui sul on piibel käes, kuigi eks nõukogude ajast meenutama kõiki neid aega, kuidas ka meie Tallinnfilmi propaganda agitaatorid tootsid filme, kus sellise Cavaritavarit moskva häälega räägiti kuidas osa Lääne kristlasi on läinud poliitika ohvriks Jasmuugeldavad mitte ainult et pornograafilist kirjandust, vaid ka pühakirja ja vaimulikku kirjandust nõukogude inimesele, tekitades temale moraalset kahju. Et ütleme, eks minu põlvkond seda mäletab väga hästi veel. Aga samas see on meie lähiminevik ja seda me ka ei tohi mitte ära unustada. Ja toona ei tulnud kõne allagi, et on võimalik minna raamatupoodi ja küsida sealt piiblit. Noh, ainult kui antikvariaadist oli võimalik vanemaid piiblitrükke osta, mida ma ka tegin ja kani mõndagi vaimuliku raamatut tuli antikvariaadist võimalik osta, aga lihtsalt selle tõttu, et Nõukogude raamatut siin nõunikud ei osanud neid Eesti vabariigi ajal välja antud katalooge põhjalikult ümber trükkida. Nii mõnegi autori mõni teose nimekirjast välja antikvariaadi vanad kogenud müüjad ütlesid, kuna see nimekirjas ei ole, siis seda müüme. Ja ma ostsin nõukogude ajal päris mitmed Piiblialased raamatut Mündi tänava antikvariaadist. Kuidas praegu on raamatupoodidega, et kas piibliseltsilt tellitakse, et oleks piibel? Ta saadab inimestele jah, see on muutunud nüüd vähemalt viimase ütleme, üks 15 20 aastaga täiesti normaalseks. Ka piibel ja piiblialane kirjandus on raamatupoodides olemas. Noh, muidugi, eks me ka eesti kirjastajate liidus me ju näeme seda, et et eks inimeste huvid ja ka paljude kaupluskettide huvid on sellise lihtsama ja kergemalaadse kirjanduse järele rohkem huvitatud kui, ütleme siis haridusliku filosoofilise või siis ka piibli vastu, aga noh, see on tänapäeva olukord, peaks, inimesed muretsevad seda, millest neil jõud üle käib. Piiblit antakse välja ju väga mitmetes eri formaatides, et on taskuformaati ja altariformaati. Aga ega muidugi see valik raamatupoest tavalises raamatupoes nii suur ei ole, et, et siin on võib-olla siis abiks need kristlikud raamatupoed ja ka internetis. Olemas jah, sest et noh, eks ta, raamatukaupluse me peame ka aru saama raamatukauplustest kui iga aasta meie, Eesti Kirjastuste statistika ütleb, et umbes umbes kolm ja pool 1000 nimetust eestikeelset trükist, mida võiks nimetada raamatus ilmub aastas, siis me peame ette kujutada, mitu jooksvat meetrit seda tuleb ja me teame, kui paljude raamatukauplustel pindan ja osa raamatut tõesti on, mida mitu aastat müüakse. Et ütleme, selle tõttu me saame ka sellest aru, aga selline minimaalne valik nii Rahva raamatu kui Apollo ketis on ka piibide näol olemas loomulikult kristlikud raamatukauplused, nagu Tartus Paulus ja Tallinnas logos raamatupood, kus on võimalik erinevaid piibleid osta mitte ainult eesti keeles, vaid ka teistes keeltes ja samuti ka Internetikaubamaja piiblipood, kus on võimalik tellida siis endale praktiliselt koju kätte või praegu meil on ju see paki postiteenus nii mugavaks ja odavaks muutunud, et et ka paljude asjade jaoks kasutama seda ja piibli jaoks samamoodi ja ütleme, seal on see valik, palju suurem on ka nahkköites erinevat värvi nahkköited. Nii-öelda kunstipärased köited, erinevad formaadid, kõik, mida kellelgi vaja on, on olemas ja ka piibli osad siin uus testament ja psalmid ühiselt ja suuremas ja väiksemas formaadis. Aga noh, eks, ega trükitoodang ja ainuke, mille kaudu on võimalik Piiblit kätte saada, lugeda, sest meil on ju päris pikki aastaid juba piibel, punkt. Net internetipiibel, aga samuti ka piibliäpid kõikidele mobiili Hormaatidele, et on võimalik piiblit lugeda. Mobiiliäpis samamoodi koostöös kirikute nõukoguga on mitu aastat olnud kalender kus ka erinevate konfessioonide piibli lugemise kalendrid on kättesaadavad ja loetavad. Seal on siis luterliku kirikukalender, roomakatoliku kirikukalender, loosungid ja evangeeliumi kristlaste baptistide koguduse piiblilugemise kalender kirjas. Mõned teised kirikud on ka veel lähiajal liitumas juurde. Et see on ka üks selline nii-öelda oikumeeniline ühelt poolt poolt annab ka piibli lugejale võimaluse aru saada piibli lugemise traditsioonidest erinevates kirikutes. Igal viisil on võimalik piiblit lugeda, samuti ka audioversioonid. Kuus testamendi jaa, psalmid, mida Indrek Hirv on sisse lugenud koos isa Vello Salo ka, seda me oleme ka mitte trükivälja andnud ja nii edasi. Nojah, võib siis öelda tegelikult, et kõigil, kellel on nutitelefon, on ka piibel taskus? Jah, selles mõttes küll jah, aga, aga samas ta ei asenda trükitud versioon ikkagi paberversioon on see, mida ikka sa kätte võtad, sest et nutitelefoniga ainult see, et kui aku tühjaks saab ja elektrit ei ole laadida siis noh, trükitud versioonil vähemalt küünla ikka põlema panna, küünlavalgel lugeda. Ja siis nende e-lugejatega juhtub niimoodi, et külmas kirikus kaob lihtsalt pilt eest ära ja hangub ära. Just nii, et läheb paberversiooni vähemasti Eestis, talvel kirikus igal juhul tarvis. No mitte ainult Eestis, ma arvan ka igal pool mujal. Kui praegu minna raamatupoodi ja käia piibli eest välja, ma ei tea, mis seal kolm 40 eurot, et kas see on omahind või tegelikult on piibli trükkimine veel kallim. No ütleme niimoodi, et kui me räägime otsest trükkimises, siis see kolm, 40 EUR katab ära trükikulud transpordikulud. Aga kui me räägime seda, et ka sama 197. aasta piibel, mida me täna müüme poes piibliseltsis koguduses, võib saada ka 25 27 euroga kätte. Aga kui me mõtleme selle peale, et see 93 kuni 97 kogu see piiblitõlke ettevalmistamiskulud ja trükikulud tol ajal olid üle kolme miljoni krooni ja need olid kõik annetusena saadud selle toetuseks, et hiljem piiblit müües saaksime selle raha tagasi ja saaksime jätkata järgmist, kas revideerimist või tõlkimist. Aga kuna piibliseltsi üks põhimõte on ka see, et me levitame piibleid sellise hinnaga, millega oleks inimestel võimalik osta, selle tõttu meil seda maak kappi praktiliselt ei ole, on väga minimaalne. Et kui me paneksime kõik need kulud sisse, siis meie piibel tõenäoliselt peaks maksma kuskil ütleme 40 45 eurot. Kuidas nende tõlgetega tänapäeval on, et kas eestikeelne piibel vajab ka uuendamist? Jah, me oleme ka siinsamas stuudios sellest ka varem rääkinud ja nagu magasin, algul ütlesin, et mööda, tänavu tähistame siis Anton Thor Helle juhtimisel esimese piibli trüki 200 kaheksakümneaastaste ilmumist ja äsja lahkunud isa Vello Salo mõni aasta tagasi tõstatas loosungi et varsti saab Eesti piibel 300 aastaseks. Ja sellest tulenevalt me juba mitu aastat oleme koostöös Eesti kirikute nõukogu liikmeskirikutega ette valmistanud ka uut piiblitõlget, et on arutatud, kas revideerida, korrigeerida, parandada uut tõlget ja nii edasi, me oleme sellega nüüd mitu aastat siin tegelenud, ilmus üle-eelmise aasta lõpul esimese ja teise Moosese raamatuid genesi eksaduse proovitrükk. Et saada tagasisidet, kuidas lugejad vastu võtavad selle uue tõlke. Väljaande, et selles mõttes see töö käib ja, ja tänu isa Vello salule on piibli tõlkimise teema tunduvalt aktuaalsem täna, kui võib-olla siin 10 15 aastat tagasi, kuigi jah, kui 97. aastal uus piibel ilmus nii-öelda siis algul vana ja uus testament ja aastal 2000 siis koos hobu krühvidega siis oli meil ühine otsus piibliseltsi ja kirikute nõukogu liikmeskirikutega, et 20 aasta pärast kindlasti tuleb see töö siis kas revideerida või uus tõlge teha. Eelkõige muidugi ei puuduta see vana testament, kuna vana testamendi tõlge, mis 97. aastal väljaandes me kasutasime, oli 68. aasta revideeritud tõlge. Et selle tõttu oli oluline alustada vana testamendi tõlkega, mida me oleme alustanud, vahepeal ta peatus, kuna ei olnud nii palju vahendeid ja siis nüüd me siin ettevalmistuste käigus proovime jätkata ka sellega. Aga eks aeg on muutunud ja täna ja keegi ei kannata oodata, et kui me ütleme, et me hakkame piiblit esimese Moosese raamatus tõlkima ja kui ilmutusraamat on, jõuame neile 10 või 12 aastat läinud sest tänapäeval öeldakse, kuidas tahaks kohe saada. Ja eks ka nüüd tänu sellele oleme mõelnud ka mitmeid erinevaid võimalusi mil viisil tõlkida osade kaupa ja, ja kas vana testament uut testamenti paralleelsed, aga kõik põhiliselt taandub ikkagi vahendites. Küsimus on selles, et kust me neid vahendeid saame, sest 68. aasta välja on eksiilis toetus eestlaste abile ja samuti ka siis tolleaegse Briti ja välismaa piibliseltsi toetusele 97. aasta väljaanne põhiosas sai toetuse ühinenud piibliseltside käest siis täna, kus ühinenud piibliseltsidel on üle poole 1000 piiblitõlkeprojekti üle kogu maailmas. Et siis ei ole meil võib-olla nii lihtne enam sealt ka abi saada ja loomulikult ka see, et me oleme ju mitukümmend aastat olnud iseseisev riik, eks ühel hetkel peaksime me eestlastena ka piibli osas ikkagi vastutuse võtma enda peale ja selle tõttu. Eks ka nende vahendite otsimine-leidmine ja ka sellise jätkusuutliku võiks öelda süsteemi ülesehitamine võtab ka aega. Et võib-olla see meie lootused seoses reformatsiooni aastaga, et me saame kohe hurraaga peale hakata, pole kahjuks täna tänaseks veel täitunud, aga sammhaaval me seda ettevalmistus, tööd teeme ja loodame, et siiski me võime siin lähiaastatel rõõmustada lugejaid tõlgetega erinevatest raamatutest, vanades kuue testamendi raamatutest ja eks siis lähiaastatel ehk, aga täiesti uuest piiblitõlkest, aga nagu ikka alati on küsimus selles, et milline see tõlge olema saab. Kas see on selline klassikaline standardtõlge, kuigi sedasama standardi all ilmselt nii mõnigi inimene, spetsialist mõtleb erinevalt, et kuidas seda kokku viia ja kuna piibli tõlkimine on oikumeeniline, siis kuidas erinevad kiriklikud, traditsioonid nende endi jaoks vajaliku teksti saavad? Sest noh, ortodoksi kirik on oma traditsioonid, roomakatoliku kirik on omad protestantide omad vaba kirikutel, võib-olla mõned teised ootused ja lootused. Aga ma arvan, et see kõik on lahendatav ja samas eks me peame mõistma ka seda, et tänapäeva inimene, kes võib-olla ei ole nii kursis enam piibli ja kirikukeelega et kas nemad sellest nii-öelda standard tõlk, sest mis võib-olla kiriku inimesi rahuldavad, kas ka sellest aru saavad ja siin selle tõttu ka selle uue piiblitõlkeprojektiga on olnud tõsist arutelu ja on leitud. Et vähemalt ka siis uus testament või vähemalt osa uue testamendi raamatut võiks olla ka sellises kaasaegses lihtsamas keeles ma ei taha mitte öelda lihtsustatud keeles, vaid lihtsamas keeles ütleme keeles, mida tänapäeva noorem inimene räägib ja aeti peale ka nende mõistetele oleks ka rohkem selgitusi, mida üks või teine mõiste tähendab, sest ma isiklikult ei pea küll sobivaks, et me peaksime, kas uue testamendis, kui räägitakse siin rooma väe pealikuste sõdurseid, peaksime nüüd nimetame ümber kolonelid, eks, ja milleks teiseks, mida, mis nii mõnigi inglisekeelne tõlge on teinud. Et kas me nüüd eesti kultuuris noh, niimoodi peaksime toimima või mitte, aga eks see on ka võib-olla selline arutelu küsimus ja võib-olla ka inimeste ootused. Aga eks samas ka piiblis, et see ülesanne on siiski ka see, et see piibli keel oleks eelkõige, võiks öelda haritud, heas eesti keeles, nagu meie eesti keele õpetajad armastasid öelda, et rääkige ja kirjutage heas eesti keeles ja eks ka piibel peaks olema selles heas eesti keeles, aga samas nagu alati iga tõlketeosega. Kas on võimalik kõiki asju, mis tol ajal kirjutati, heebrea aramea kreeka keeles anda tänapäeval edasi heas eesti keeles, on ka veel omaette küsimus. Kui raha oleks olemas, kas inimressurss on ka olemas? Jah, ma võiks öelda, et täna meil on ka piisavalt, aga on mitmed uue põlvkonna inimesed, kes on õppinud, kes saaksid jätkata oma õpinguid, uurimistöid ka piibli tõlkealal, et me võiksime tõesti uue põlvkonnaga seda tööd teha. Ja kui oleks tõesti ideaalne, siis ma kujutan ette, et ehk üle 890 aasta jooksul võiks see uus tõlge olla nii-öelda esmavalmis, kas just siis nüüd ka lõplikult trükituna, aga noh, see on selline oraste pealt mõtlemine ja unistamine, aga kõik on võimalik. Kõige uuem piiblitõlge kuulub praegu ju Jehoova tunnistajatele. Kas sellest nende tööst on võimalik ka midagi üle võtta, kuidagi kasutada seda? Ei noh, eks asi ongi selles, et iga tõlge, iga väljaanne on, on oma väärtusega ja eks. Me oleme ka väga tihti öelnud, et Jehoova tunnistajate piibliväljaanne palju neid meie arutamisel olnud asju, mida me 97. aasta väljaandes välja jätsime, on nemad nüüd ära kasutanud, sest noh, meie tol ajal leidsime, et aeg on liiga vara mõningate uuenduste sisseviimiseks või mõningate terminite kasutamiseks siis Jehoova tunnistajad. Kuna neil võimalik kasutada kogu seda materjali ka, mida me meie oleme varem teinud oleme et siis kasutati need mõisted ära ja ega selle tõttega meis pea siis nii-öelda lähtuma sellest, et ainult üks väljaanne, üks tõlge on õige, sest ma olen alati olnud kõik piiblitõlked on õiged, kui nad on õige eesmärgi nimel tehtud ja professionaalselt tehtud. Aga iga piiblitõlge peegeldab ikkagi konkreetselt ajastu aru saama ja neid võimalusi ja teadmisi, mis me tol hetkel olla. Ja samas ükski piiblitõlge ei ole vale ega õige, sest et ega noh, ajaloolasele ma ikka öelnud, et ega arheoloogilised avastused ega ajaloolist avastused ei muuda piibliteksti tõlget vaid me räägime mitte uuest piiblitõlkest, vaid piibli uuest tõlkest tähendab uuest keelest, aga piiblitekst sisu jääb ikka samaks. See on huvitav, mismoodi homotunnistajat Tõlkisid issanda isandaks. Eesti keeles on kuidagi see isand jäänud isandaks kiriku keeles. Samas Rootsi kirik praegu pigem tahab distantseeruda oma sellest isandast. Nii et eesti piibel ütleme, üldkasutatav eestikeelne piibel on siin nagu mõnes mõttes ajas taga, ei aja sees. Ühel ajal. Jah, et ja samas, kas alati ongi mõtet piibli tõlkimise ajaliselt nii-öelda võrrelda sellist exceli tabelit tehasest ikkagi iga piiblitõlge sünnib konkreetses keele ajaruumis ja me meie eesti keeleruumis nii-öelda isanda, see vananenud väär vorm, issand on saanud oma tähenduse ja selle sisu ja, ja kas me nüüd kunstlikult peaksime seda muutma, isandaks või üldse loobuma ja minema tagasi Jehoova või jahve mõnede muude variantide juurde. Et noh, et siin on see küsimus, et kas iga sellise uue väljaandega me peaksime hakkama neid kõiki asju jälle uuesti läbi arutama ja vaatama midagi, mida välja viska, mida mitte. Eks ma ikka tunnen alati ka selle näite, et me oleme harjunud ikkagi ütlema Pihkva, mitte Peskov. Aga alati jääb ka need arutelu küsimused ju, kuidas, kas jätta või muuta ja kui muuta, siis miks muuta ja kui jätta, siis miks jätta see on seal keeles, on alati see küsimus on alati on öelnud selle kohta ka, et selle vaieldakse ja mõnikord ka kakeldakse. Aga iga uue väljaandega ütleme, kas me alati peame kõik need küsimused uuesti lauale tooma, võib-olla peab, võib-olla mitte. Kui nüüd peaks mingil hetkel saama valmis piibliseltsi poolt tehtud uus tõlge, siis kuidas see protseduur kirikutes käibelt nagu kiidetakse heaks või tullakse kokku või mismoodi see, see piibel saab üleüldiseks kõikidele sobivaks? No siin on nüüd ma ütleksin nagu kaks etappi, üks etapp on see, mida me oleme nüüd alustanud, oleme teatud maani ka Eesti kirikute nõukogus välja jõudnud, et on moodustatud Eesti kirikute nõukogu, liikmeskirikute, Eesti piibliseltsi ühine uue piiblitõlke ettevalmistav töörühm. Kus siis me oleme läbi arutanud, oleme leppinud kokku sellistest üldistest printsiipidest põhimõtetes milline see tõlge peaks olema, millised on need reeglid, millised on need põhimõtted ja suunad? See on nagu üks, kus on juba kokku lepitud. Ja teine ongi see, kui see piiblitõlge on valmis, siis loomulikult siin meil oleks meil riigikirik, võib-olla siis oleks riigikirik. Ministeerium otsustab, et aktsepteerida siin on igal kirikul oma nii-öelda traditsioon ja tavakuidas seda otsustatakse. Mõned kirikud võtavad oma kas kirikukogul või õpetajate konverentsil otsuse vastu. Nii nagu 97. aasta piibli osas osa kirikud tegid otsuse, et see on nende ametlik piibel, selle järgi on kõik liturgilise tekstid kiriku lauluraamat ja nii edasi ja nii edasi. Osa kirikut sellist otsust ei teinud, aga kasutavad. Ja, ja on ka meie piibliseltsi käest küsitud, et milline on see kõige õigem tõlge, millist tohiks kirikus kasutada. Ja siis ma olen alati öelnud, et alates Anton Thor Helles teeb kõik eestikeelset tõlget kasutada, kui on olemas, neidki oskavad lugeda, kes sellest aru saavad. Sest et noh nagu ma ajaloolasena ütlen, et iga tekst on oma ajas oma väärtusega Kui raske või keeruline on koguda annetusi selleks et piiblitõlget läbiviijad kirikute puhul on head saab müüa vitraaži ja saab nii-öelda pakkuda välja, et nimelised oreliviled aga, aga piibli piiblisse nagu ei saa müüa. Hülge ja viimane aastakoosolek siin kevadel oli ka arutelu ja siis mõnigi tegi ettepaneku, et kogudus kestab annetades, ütleb juhatama esimese Korintose 13. peatüki eest annab tema raha ja keegi teine annab Johannese ilmutusraamatu eest. Aga noh, natukene võib-olla selle asja manageerimine läheb võib-olla keeruliseks ja eks, et on ju ka palju neid hoiakuid, kes on harjunud. Piibel on tasuta olnud tänu siin nõukogude aja järel olnud muutuste ajale, kus sadu tuhandeid eksemplari piiblit tuli tasuta. Aga selle vahendid panid kokku maailma eripaikades olevat kristlased ja ja samas kas või on päris huvitav olnud ka see, et kui nii mõni on öelnud, et milleks meil üldse piibliseltsi on vaja piibliseltsi toetada. Ma lähen internetti, võtan piibel netti ja loen sealt piiblit. Aga keegi ei mõtle selle peale, et et selle sinna üles pannud on ka piibliselts ja ka selle mitte ainult ülespanek, vaid ka üleval hoidmine eeldab ka vahendeid ja mitte võib-olla kümmet eurot Vaidiga tuhanded eurod aastas. Nojah, võib-olla oleme harjunud, et see iial rahva kõrberännak, et pühakiri tuleb taevast nagu taevamanna taevavutid, meie meie asi on. Aga eks see on olnud üks selline tõsine mõtlemiskoht ka meie kogu selle piiblitõlkeprojekti alustamisel, just et, et kuidas ta saab olla jätkusuutlik kui ka meie oma inimesed. Oska seda toetada, sest ka väga raske on ju ka mingit projekti kirjutada või taudeldaga väljapoolt toetada. Esimene küsimus on kohe see, kui palju on omaosalus ja kas kohalikud kirikud ja kristlased toetavad. Ja kui see summa on seal väga väike võrreldes ütleme vajamineva summaga, siis on väga raske, et meid saaks tõsiselt võtta. Sest noh, ma võin ka siin nii-öelda välja niisuguse numbri selleks, et ütleme, kaheksa-üheksa aasta jooksul, kogu piibel saaks tõlgitud nii-öelda kõige parema kvaliteediga, mis meil täna on, see eeldaks umbes aastal 100 viitekümmend 1000 eurot. Et see ei ole väike summa, vaid see on miljoniprojekt ja samas, kui me oleme uhked oma keele oma kultuuriajaloo üle, siis ma arvan, et ka piibli keel on see, kuhu tasub panustada. Aitäh täna tulemast saatesse Eesti piibliseltsi peasekretär Jaan Berenson ja loomulikult edu selles, et piibel saaks uuesti eesti keelde tõlgitud oleks igati arusaadav nooremale põlvkonnale. Tänaseks kõik saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Kui jumal lubab ja me elame, siis kohtume taas tuleval pühapäeval õhtul kell 19, null viis. Rahulikku õhtut.