Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, täna räägime adventistid, ost, kes hoiavad vankumatult kinni hingamispäeva pühitsemise käsust. Ehk siis laupäeval kõiksuguseid töid ja toimetusi teha ei tohi. Tuleb tõdeda, et adventistide argumendid hingamispäeva pühitsemise kaitseks on veenvad ja inimesel on vaja seda ühte päeva nädalas, mil ta võtab oma aja maha, puhkab tai vehigi hommikust õhtuni tööd teha. Viis päeva nädalas, siis oma palgatööl ja nädalavahetuse parandab katust või ideed mida iganes, et võtabki aega, et olla endale lähedaste inimestega, mängida oma lastega ja suhelda oma abikaasaga ja kõike seda, et see, mis on kaasaegses maailmas on puudu ja ma usun, mille järele väga paljud inimesed igatsevad. Lisaks võime adventistide olla tänulikud Kellogs'i hommikusöögihelveste eest ja üleüldse pööravad nad palju tähelepanu toitumisele ning tervislike eluviisidele. Seekordses kirikuelu saates on mul hea meel, et raadiosse on tulnud külla Ivo käsk, kes on seitsmenda päeva adventistide koguduste Eesti liidu esimees ja valiti eelmisel nädalavahetusel ka adventistide palka, tee uniooni presidendiks. Tervist, tervist. Meie kirikujuhid Eestis tunduvad, et hakkavad käima sellist rahvusvahelist rada. Et kui me mõtleme peapiiskop Urmas Viilmaale luterliku kiriku juhile, sest tema on üks luterliku maailmaliidu asepresidentidest ja nüüd Ivo käsk, sina oled adventistide balti uniooni president, et selline laiem pilt tundub, et on oluline ka meie kirikujuhtide jaoks et osaleda mitte ainult kirikutes Eestis, vaid ka siis veidi laiemalt. No see on kirikutele ju niikuinii omane, kuna kristlikud kirikud kõik tegutsevad mingis võtmes ülemaailmselt ja laiemalt ja otsitakse ju osadust ka teistega. Seitsmenda päeva adventistide kiriku puhul ongi tegemist ülemaailmse kirikuga ja selline koguduse töötegijate liikumine on siia sisse kirjutatud enne mind. Eelmisel viie aastasel tööperioodil oli selles ametis David Nõmmik, kes oli ka enne mind Eesti liidu esimees. Meie kirikus. Nii et juba järjepidevus on see, siis võiks nimetada. No on Baltikumis adventkiriku juhtimine, oli Eelm sellest eelnevalt 25 aastat jällegi lätlaste pärusmaa. Kui vaadata advent kirikuid Eestis, Lätis, Leedus, siis kus ollakse kõige paremini esindatud. Meil Baltikumis kõige suurem kogudus on Lätis. Tegemist on muidugi võrdluses väikeste kirikutega, et Läti Adven kirik on 3800 liiget ja Eestis 1300 liiget. Et see on siis osa ülemaailmsest kirikust, kus kokku on umbes 21 miljonit liiget No natukene võiks rääkida sellest adventkirikustruktuurist ja kindlasti ka õpetuse poolest aga, aga rääkides just struktuurist, et me teame, et on kohalikud kogudused et on olemas adventistide siis eesti liit. Aga mis asi see Balti unioon üldse on ja kas seal on veel nüüd rohkem selliseid üksusi veel enne, kui me räägime ülemaailmsest adventkirikust? No tegelikult võib-olla peakski alustama sellest ülemaailmsest, et selles võtmes, et adventliikumine nii nagu meie seda nimetama, et traditsioonilises võtmes ütleme kirik, aga tegelikult me ütleme, et see on usuliikumine ja see sai alguse ikkagi selle mõttega, et see oleks ülemaailmne, et see sõnum, mida see kirik esindab jõuaks igasse maailma nurka. Ja see organisatsiooni väljakujunemine on toimunud aja jooksul kui adventusklikud tekkisid siia-sinna riikidesse, et kuidas seda tööd korraldada, sellest küsimusest on lähtunud. Praegusel ajal on siis niimoodi, et ühes konkreetses riigis või piirkonnas koonduvad koguduse liikmed, kogudustes kogudused omakorda liitu, liit on selline kõige vahetum üksus siis kus asju korraldatakse näiteks Eesti liidus meie kirikus on niimoodi, et kõik pastorid on liidu töötegijaid ehk liidu palgal, mitte siis kohalike koguduste palgal ja neid vajadusel liiguvad ringi ja ja erinevad tööharud. Me korraldame liidu piires, et see on selline kõige vahetum üksus, kus kõige aktiivsemalt siis töö on organiseeritud. Ja Meie kirikus on siis nii, et koguduse õpetus ja praktika lepitakse kokku ülemaailmselt, tehke Te kõik seitsmenda päeva adventistid tulles kokku siis iga viie aasta tagant peakoosolekule, siis lepitakse õpetus ja praktika kokku, aga töökorraldus on siis nendel alumistel astmetel ja Balti union koondab kolmeliitu Eesti, Läti, Leedu liit ja selline ülemaailmse kirik, tema töötab siis uni, joonidega oli, on on siis see, kes esindab selle piirkonna kogudusi siis ülemaailmses kirikus tema jaoks on siis selleks suhtluse üksuseks union Balti Union ja meie siin Unioni sees, siis peame kenasti hakkama saama. Nii et põhimõtteliselt sina, uniooni presidendina saad ka aidata kujundada adventkoguduse praktikat ja õpetust üle mõelda. Sellel tasandil jah, et ülemaailmsel kirikul kui ülemaailmse kirikupeakoosolekul, kui tulevad kokku saadikud, siis need on Unioni saadikud. Need räägivad siis kaasa selles selles, mida me siis usume mida me praktiseerime ja mida mitte. Mis ei ole sellises kaasaegses maailmas üldsegi mitte lihtne ülesanne, kuna ütleme, kultuurid on ju nii erinevad ja kui adventkirik on maailma umbes 230-st riigist esindatud. Vot viimased numbrid mulgi lähevad sassi, et viimane, mis on üleval 203. Et siis seda on väga mitmekesine hulk rahvast, kõik oma erinevate tavade taustadega ja sellise kiriku ühtsena hoidmine sellises süsteemis, nagu see meil on, et kiriku juhtimine ei tule siis mitte ülevalt allapoole, vaid on esinduslik selles mõttes, et altpoolt üles valitakse koguduse juhte. Siis see on üks jumala ime, meil on hea meel selle üle Kui adventistid tulevad üle maailma kokku, siis millistest piirkondadest on kõige rohkem esindajaid? No meie kirikus, nii nagu ka seal üldse, et selline suurem kasv ja rohkem liikmeid on Lõuna-Ameerikas Aafrikas Need on suuremad, samamoodi siis kus meie liikumine ka on alguse saanud 19. sajandi äratusliikumise harjal on Ameerika ühendriigid, Põhja-Ameerika et need on need kohad, kus on rohkem liikmeid, kui me räägime vanast Euroopast, siis Euroopas on võrreldes nende piirkondadega vähem esindajatest aga samas kuna esindatus käib Uninali põhiselt, siis siis see ei ole alati proportsionaalne. Et kui Balti uni oli seal kokku 6000 koguduse liiget, siis mõned uni oli seal võib-olla paarsada 1000, aga saadikuid on ikka sama palju. Ja mitukümmend miljonit oli siis kokku see kirik üle, ma olen seal 21 miljonit liiget, on hetkel, et see kasvab umbes miljon liiget aastas, praegusel ajal kasvab siis ilmselt Aafrikas ja, ja Lõuna-Ameerikas ja Aasias. Seal on kõige suurem kasv ja aga samas ka Põhja-Ameerikas. Et ja isegi meie Euroopa piirkonnas on väike kasvada kogu aeg, aga see on väike ja see on väga väike, võrreldes sellega, mis sealkandis toimub. Mis on võib-olla adventkoguduse sellised olulisemad teemad, millega tegeletakse, et igal kirikul on natukene oma nägu ja ja, ja see, mille järgi tuntakse, no võib-olla adventistide tuntakse selle järgi, et käiakse koos laupäeviti ja see on selline väline märk, mis on kõikidele näha, aga mis, mis tegelikult Teid endid ühendab ja liidab ja, ja mis on see kirikunägu ja roll. No seesama, kui me räägime hingamispäevast, siis seitsmenda päeva adventistid, et on sellega oma nimesse ära märkinud. Seitsmenda päeva adventistid näevad ennast reformatsiooni edasi kandjatena et kui reformaatorid reformisid kirikut, siis seitsmendad vaevalt ministrid ütlevad, et seda oli vaja veel edasi reformida ja võib-olla on praegugi veel vaja. Et me ei ole seda lukku pannud. Seitsmenda päeva all me mõtleme just nimelt seda, et adventistid pühitsevad siis piibli 10 käsu hingamispäeva ehk siis kristlik Käia juudi kalendri järgi seitsmendat päeva ja adventistid, see tähendab seda, et peavad oluliseks seda kuulutada. Jeesuse Kristuse tulemine on väga lähedal, et kõik kristlased usuvad, et Jeesus Kristus ükskord tuleb. Aga ei, Paulusega Lutter kuulutanud seda, et see on väga lähedal, Nad nägid seda kuskil kaugemal olevana. Et me uurime siis piibli apokalüptilise raamatu, Itaalia raamatut, ilmutusraamatut, ütleme, et sellest on võimalik päriselt aru saada ja et seal on päriselt olulised sõnumit praegusele ajale. Et tegelikult see ongi see, mis kiriku jaoks on kõige olulisem nagu neid asju esile tuua, kuulutada teisi kristlasi ka kutsuma neid tähele panema ja, ja samas on oluline, mille poolest me oleme ka tuntud, et seitsmenda päeva adventistid käsitlevad inimest tervikuna nagu ihu ja hinge. Et oluline on oma tervise eest hoolt kanda. Et jumala vaim ei juhi ühte inimest kuskil ainult mingit vaimus, vaid nii, nagu ma mäletan väikesest peale ma ei tea, kas lennud, nõukogude aegne loosungeid terves kehas terve vaim. Et see peab paika Eesti vabariigi ajal ka ja igal ajal, et need on sellised olulisemad teemad mida me kuulutame, mille nimel, nagu elame, et valmistuda selleks, et see elu, mis siin maailmas on, ei ole kõik, et tuleb valmistuda selleks, mis edasi saab. No oli ju aeg, kui adventistid eristusid rohkem teistest sellega seoses, et nad ei söönud sealiha või, või näiteks loobusid üldse lihast. Praegu tänapäeval see pole midagi eriskummalist ja see on kasvav trend, nii et adventistid sulanduvad üha rohkem nii-öelda massi. Aga, aga seesama põhjendused, miks näiteks sealiha adventistide ise See on osa sellest samast tervislikust eluviisist, et otsime seda kõige paremat dieeti, mida inimene võiks süüa, et nii nagu iga auto, et siin oli mure, kui muudetakse meil sinna autokütuse koostist, autoomanikud on mures, et mootor läheb kiiresti nässu. Et kui jumal inimese lõi, mida ka Seitsmenda päevade ministrite endiselt usuvad, siis, siis ta pani selle mootori nagu kuidagi tööle andis selle kütuse, millega see mootor peab töötama ja millega ta kõige kauem vastu peab, et kui siin uuritakse maailma kõige pikaajalisemaid kogukondi, siis uurijat on, ütleme, viie või kes on kuulnud sinistest tsoonidest, et nende hulgas on ka California seitsmenda päeva adventistid, kes on maailma kõige pikaealisemad tervemad inimesed. Et miks just California lihtsalt California on, seal langevad kõik muud tingimused ka maru hästi kokku. Aga et üks keskmine seitsmenda päeva adventistid elab olenevalt siis oma asukohast peotäis aastaid kauem kui keskmine üldine inimene tema kõrval. Ja see mõte ei ole ainult selleks, et mingi sport Ta on, et kes saab kauem elada. Et ei tea, kui oluline see ongi, aga ma usun ka seda, et et Jeesus Kristus on inimese lunastanud. Et me oleme jumala omad, jumal on meile elu andnud, jumal tahab meile anda igavese elu ja see elu ei ole raiskamiseks, vaid et elada jumalale kõige paremat elu ja pakkuda oma kaasinimestele ka kõige paremat teenimist. Et üks võimalikult terve inimene ühiskonnas ja perekonnas on suur väärtus. Nii et seda osa piiblist, mis räägib sealiha söömise keelust ja tuleb siis vanast testamendist, võtate te sõna-sõnalt. Võtame tõsiselt, sest mõtleme, et jumal nalja pärast ei öelnud, et te ei tohi seda siiamaani lihtsalt siin teen teiega nalja, et tundub, et sellel on selline suur loogika taga. Et kui mäletan, kui läksime oma tütart viima lasteaeda ja rääkisime siis sellest menüüst, et mida meie nagu toiduna tarbime ja mida me ei tarbi siis lasteaias öeldi, et jaa, kahjuks sealiha ei ole kõiges kõige parem asi, aga noh, see on lihtsalt kõige odavam märk, et me peame ikesed andma. Aga ei, me saime seal kenasti hakkama. Ja kui tõsine see laupäeval hingamispäevakeeld on, et ma tean lugusid sellest, mismoodi adventistid eksamitele omal ajal ei läinud ja, ja laupäeval keeldutakse igasugusest tööst, et kui tugevasti sellest tänapäeval kinni hoitakse. See on sama oluline nagu iga kristlase jaoks on piibli 10 käsku, et sama oluline nagu kristlase jaoks on see, et jumal on öelnud, et sa ei tohi abielu rikkuda, on sama oluline on see, et ta ütles, et pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema ja jällegi, sellel on oma mõtet. Jeesus ütles, et hingamispäev on tehtud inimese pärast mitte inimene hingamispäeva pärast, mitte et see on olnud mingisugune päev, on nüüd tehtud ja seda peab pidama vaid jällegi me usume seda, et jumal lõi inimese. Ja inimesel on vaja seda Ühte päeva nädalas, mil ta võtab oma aja maha. Ta puhkab. Ta ei vehigi hommikust õhtuni tööd teha, et viis päeva nädalas, siis oma palgatööl ja nädalavahetuse parandab katust või ideed mida iganes, et ta puhkab. Ta võtabki aega, et olla endale lähedaste inimestega. Mõelda rahulikult jumalaga asjade üle ja selle üle, mis on üldse elumõte mängida oma lastega ja suhelda oma abikaasaga ja ja kõike seda, et see, mis on kaasaegses maailmas on puudu ja mis tegelikult, et ma usun, mille järele väga paljud inimesed igatsevad, et varsti see on. Kui tohib reklaami teha, siis 16. juunil Viru konverentsikeskuses kell üheksa, 30 hommikul algab piiblikonverents, mille pealkiri on hingamispäev on tehtud inimese pärast. Ja sinna seda infot saab siis piiblikonverents poee leheküljelt vaadata ja kui kellelgi on huvi sellise mõtteviisi vastu, mida võiks tähendada inimese elus selline kontseptsioon nagu hingamispäev siis seal me räägime sellest ja selleks, et hingamispäeva võtta, selleks ei pea üldse olema kristlane või Seitsmenda päeva adventistid. Ma arvan, et iga inimene saab sellest kontseptsioonist kasu. Et ühel päeval nädalas puhata, et me usume muidugi seda, et kuna see on jumala mõte, siis jumala mõte oligi see, et see oli kindlal päeval ja kindlal viisil nagu peituda ka see on veel ütleme siis omaette tase, hingamispäeva pühitsemise. Aga võib kuskilt alustada. Nii et kodused tööd jäävad siis sel päeval ära tuha kraamimine, nõude pesemine ma ei tea, aiatööd, ja siis jääb suhtlus. Ma ei tea, mis veel. No sellega on niimoodi, et selleks, et elada ja olla on niimoodi, et teatud asju on ikka vaja toimetada, aga mina ise usun seda, kuna kuskil täpset manuaali ei ole, kuidas täpselt või mida mitte, on pühitseda hingamispäeva ja teetöid ja toimetusi siis kuidas, kui ma lähtun ka iseenda praktikast, siis ma ikkagi nagu eesmärk seda minimeerida. Ja mõte on selles, et juba eelmisel päeval teed kõik asjad ära, et ei peaks sellel päeval nagu neid asju tosserdama tegema, muretsema ja selline vabanemise tunne on, et see ei ole nagu see, et ma nüüd pean vaid see reede õhtul. See, kuna me alustame seda reede õhtul päikeseloojangu ka, nagu see piibli mõte on, siis see on selline mõnus vabanemise tunne, et need asjad kõik, mis koormavad, ma tean, tööasjad, mis on vaja teha kõik need eesmärgid. Et see nagu kukub ära. Ma tean, et tänavu nendega ei tegele ja kui ma tean, et ma nendega ei tegele, siis ei muretse ka nende pärast ja see on nagunii mõnus tunne. Ja see on selline vabanemine. Ja nüüd ma, ma usun, et see on jumala poolt antud märki igale usklikule sellest, et jumala oma teeb oma tööd ja ta ei pea ülearu muretsema, et jumal on see, kes tema elu juhib ja annab selle, mis tarvis kui inimene oma osa täidab. Ja see ei ole, see ei ole kohustus, see on selles mõttes võimalus ja üks jumala õnnistus. Ja midagi ei ole puudu jäänud. Ma olen lapsest saadik seda pidanud ja ma küll enda ümber vaadates ei märka, et kui ma ühel päeval nädalas ei tööta, et mul oleks midagi halvemini või kui kellelgi teisel või et seitsmenda päeva adventistid oleksid kuidagi halvemas olukorras, ma vaatan, et kuidagi paremini Samas, kas selliste usulist tagakiusu on ka olnud, et seoses just ka sellega, et laupäeval loobub Atlantist tööst arst näiteks võib-olla ütleb, et teda ei saa panna graafikusse või, või kes poes töötab kui laupäeval pood lahti, tema ei osale laupäevases graafikus ja samuti toidu osas, et, et kas see on ka välise surve tõttu mõnikord keeruline. No mõned asjad kindlasti on, et mis puutub arstidesse ja nii edasi, seal on inimeste südametunnistuse asi, et meil väga paljud arstid iseenesest mõistagi töötavad laupäeval, kuna kus sa need haiged siis nüüd äkki hingamispäeval paned? Ta võib-olla vahel on probleemiks see, et kui me ise korraldaks seda tööd, siis jällegi teeme ära selle, mis on vaja, jäi tegele Ülarusega, et olla. Kui sa töötad organisatsioonis, kus keegi väga sellepärast ei muretse, siis sul ei ole alati selline privileeg tagatud. Ja sellepärast, et meie inimesed teevad vastavalt sellele, kuidas nende südametunnistus ütleb, aga kõike muud, mida ei ole vaja nagu poed ja muu säärane või mõned Üks, 70 päeva, et me lihtsalt ei lähe tööle hingamispäeval ja loomulikult on nii, et kui keegi näiteks võtab selle omaks hakkab hingamispäeva siis õitsema, siis tal tuleb mõnest ametist loobuda, et ta saaks seda teha ja minna töölt ära. Et need on inimese vaba valik seal, kus probleem on, on see, kui sa oled koolis ülikoolid, eks, et meie süsteem ei ole üles ehitatud niimoodi, et öeldakse, et nii meil on siin, kes on siin hingamispäevapidajad. Kuulge teil on siin mingit muud võimalust, et igaüks peab kogu aeg iseenda eest seisma me oleme siin Eestis hakkama saanud, mujal maailmas on tegelikult ka riike, kus riik on lausa nagu otsustanud. Sellistele asjadele pööratakse tähelepanu, inimesed saavad oma võimalused, mõnel pool on seda ka kohtu kaudu välja küsitud. Ja on saadud. Ja loomulikult sellised kohad nagu sõjavägi, seal on ikka kemplemist olnud inimestel ja no kus veel kõik, kus inimene peab kohustuslikus korras olema seal kindlasti need probleemid on tekkinud. Kuidas on selliste teemadega, mis on kirikutes pidevalt arutelu all, viimasel ajal nagu noh, võib-olla naisvaimulike teema on, on vähem Eesti kontekstis et Eesti luterlik kirik koordineerib juba aastakümneid naisi õpetajateks, aga adventkirikus naiste teema näiteks või siis küsimus samasooliste paarisuhte aktsepteerimisest, et kas need teemad on üle maailma adventistide jaoks ka oluliselt aruteluteemad? Võib-olla selline teema, mis on üleval meil olnud juba aastaid, on seesama küsimus naiste teenimine siis vastoritena koguduse juhtidena, et see teema on pikalt üleval ja praeguses ülemaailmses kirikus on niimoodi, et naised ei saa, pole, võib sulgudes öelda veel siis meie sellist nii-öelda kõigekõrgemat Ta ordinatsiooni, mis on pastori ordinatsioon, Nad töötavad pastorite, ka meil Eestis töötavad pastorite, aga neil ei ole siis võrdseid volitusi siis mees pastoritega. Et siin on meil ka selline maailmajagude vaheline erinevus kindlasti Euroopas, Põhja-Ameerikas ja mõningates paikades veel juba oodatakse seda kui sellise loomuliku sammuna. Et loomulikult me kirikus ei lähtu üheski asjas sellest, milline on lihtsalt kultuur. Et me lähtume ikkagi sellest, kuidas me mõistame, et, et need asjad on mõeldud jumala poolt ja kuidas piibel neid asju ütleb. Ja samas me, et kuidas me seda tõlgendame, kuidas me seda peame rakendama oma kaasaegsesse ellu. Et me mõistame seda, et jumal annab andja inimestele ja et teenimine on andidepõhine mitte niivõrd soopõhine, aga et siin ongi ka koguduse sees erinevad arusaamised ja mõistmised. Ja meie jaoks on oluline nagu jääda ühtseks majanduse kirikuna ja mitte ülemaailmsele Vaidki siin Eestis adventkoguduse naid. Meil ei ole plaanis selle teema pärast laiali minna või jaguneda mitmeks, et me püüame nende erinevustega ka hakkama saada. Praegune kompromiss on siis see, et naisi nimetatakse piiblitöölisteks. Ei, nad töötavad ka pastorite lihtsalt neil ei ole nimetama neid ka basturitaks, aga neil ei ole päris kõiki volitusi mis siis puudujäävad ordineeritud pastori, ütleme selline voli, mida muudel niinimetatud vaimulikel siis ei ole meil küll väga ei kasutasena vaimulik, kuna. Kõik on vaimulikud ja kõik on vaimulikud, jah, et see on selline kiriku traditsioonmeelsed inimesed on kirikus erinevates Lätites, kõik vaimulikud on erinevates ametites ja üks neist on pastori amet. Et aga ordineeritud pastor saab olla valitud näiteks liidu esimeheks on erinevad talitused, siis kus on see vahe, et ordineeritud pastor saab ordineerida teisi kogudusevanemaid, pastorid diakonit, Jaapanisse, aga et kui inimene, kellel seda ordinatsiooni ei ole, siis tal ei ole seda voli et siis naissoost vastoritel kolleegidel hetkel seda põli veel ei ole. Et mõnel pool maailmas ollakse ka selliseid tuli päisemad, et jookseme ajast ette, et meil siin Eestis oleme, siiski hoiame sellist mõistlikku joont ja tahame siiski meie üle maailma kirik pisikesi ühtsena ja meie naised ei ole ka sellised. Ta ajame nüüd kiriku lõhki, peasid, saame siin kultuurilisi õigusi, et ma usun, et iga asi tuleb omal ajal. Aga et samasooliste teema meil kirikus selliseid laiemalt ei ole üles tõusnud, et ta kindlasti piirkonniti on aga mitte sellises ülemaailmse kiriku sellises avalikus foonis või et et see, et kas samasoolised võiksid ka olla näiteks vaimulikud või mida iganes, et peamiselt on ikkagi teema, et kuidas siis me sellesse suhtume, et me kiriku seisukoht, nii nagu ma usun, et enamikel kristlikel kirikutel on, et suhtume igasse inimesse ühtemoodi, et iga inimene on jumalaid võrdne ja jumala päästes võrdne. Aga et, et jumal ei ole kõiki algselt igatipidi mõelnud, on meie seisukoht pigem siis konservatiivne joon. Kui sa nii tahad seda nimetada, siis, siis küll jah, pigemini. Aga ma vaatasin ka statistikat nende naiste pastori ametis olemise kohta siin Eestis, et 22 kogudus peaks olema ja, ja siis seitsmes on naised tegusad. Et kas siis ongi pastori kohusetäitja nii-öelda või on siis teine vaimulik, nii et peab ütlema, et kolmandik Eesti kogudustest on neid, kus naised esindatud. Jah, no naised on esindatud igal pool, et meil on ikkagi kaks kolmandikku liikmetest, on naise sõnul seda küll. Aga jah, naised on meie kogudustes loomulikult aktiivsed ja kuna meie kogudustes naispastorit on mõned ka intern pastorit, kes valmistuvad pastoriks saama ja muud töötegijat, siis. Mul on hea meel, et me saame niimoodi kõik koos töötada ja 11 täiendada. Diakoonia poolelt, et kiriku kuulutus üheks osaks on kindlasti ka see, et mitte ainult sõnaga teenitavaid teenitakse ka tegudega. Mis on need sotsiaalprojektid adventistide jaoks. Just Eestis. Eestis selline domineerivam haru, mida me püüame edendada, ongi seesama elustiili ja tervise edendamine. Et ka möödunud hooajal siin peamiselt sügisest kevadeni. Meil erinevates linnades toimuvad ka elustiili tervisekursused. Et aidata inimestel nagu kõigepealt informeerida inimesi ja teiseks ka julgustada neid harrastama tervislikumaid eluviise. Et me näeme, et meil on selles valdkonnas selline pika ajalugu, et me oleme tervisliku eluviisi harrastanud juba palju enne, kui võib-olla laiem ühiskond ka läänemaailmas nendele hakkas tähelepanu pöörama. Ja et see on midagi, mida, mida meil on pakkuda. Et ka terve elu keskus Tallinnas on selliseks baasiks, mille alt me neid asju teeme, et möödunud hooajal olid meil ka kursused pealkirja all loomine, tervis Haapsalus, Keilas, Tallinnas, Viljandis, Põltsamaal, Rakveres, et järgmisel hooajal ilmselt rohkemates linnades. Et see asi, milles me tahaksime kasvada ja edeneda ja oma kaasmaalastele midagi pakkuda Ma küsin veel teie nii-öelda prohveti Ellen White'i kohta, et milline on tema roll, tema teoste loetavus kas või noorte uute adventistide poolt, et missugune on tema positsioon. Et no nii nagu piibel räägib, et nii vana testamendi ajal kuueteistamindiaal jumal kutsus erinevaid inimesi, keda nimetatakse prohvetiks peamiselt selle läbi, kui jumala andis neile nägemusi või, või juhiseid, et et sellised asjad ei ole kuidagi piiritletud, et see on üks, et Ellen vaid adventkirikus on, on silmatorkav selle tõttu, et me näeme, et jumal tema kaudu juhtis kogudust just nimelt algusaastatel ja nii nagu me vaatame terve piibliloo siis jumala äratanud prohveteid sellistel hetkedel, kui oli vaja, pole sellist, just nimelt suuna näitamist, juhatamist ja ka sellistel aegadel kuulivaja korrale kutsuda ja meeleparandusele inimesi kutsuda. Et siis eelnevaid oli naisterahvas ja adventkoguduses sellest ajast peale naisterahvad väga prominentsel kohal teenimise teesse. Et ka selle tõttu oli siis inimene, kellele jumal andis juhtnööre ta nägemusi selle kohta, kuidas kogudus peaks asju ajama tänu näiteks tema ka seesama, millest me siin räägime, tervislikud eluviisid, arusaamine inimese ju toimimisest ja sellest, mis on seal kasulikku, mitte erinevad, ütleme siis loodusravi ja, ja kõik see, see tegelikult adventkirikus saigi alguse sellest, et jumala andi sellenwaidile nägemus selle kohta. Et ja see oli aeg, kus arstid kasutasid veel aadrilaskmist ja muud säärast ravivahendina ja suitsetamist, kopsude raviks kõik muud, et tollel ajal oli see, mida siis element hakkas rääkima, väga revolutsiooniline ja ega ütleme, seitsmenda päevadel tissid rajasid sanatoorium ja olid tollel ajal ka Ameerika Ühendriikides Battle Creeki sanatoorium oli riigi juhtiv sanatoorium ja ütleme, tänasel päeval ka sellest välja kasvanud haiglat siis Ühendriikides on, on siis Rob vaidlete seas ka meie kiriku haiglat. Et see oli üks asi, näiteks millised juhtnöörid seal tulid, asi hommikusöögihelbed, Keloxi helbed on tegelikult Kelloks oli seitsmenda päeva adventistid, kes siis, kuna ma tundist rääkisid tervislikust hommikusöögist ja erinevate võimaluste loomisest siis see kella ma ei mäleta, mis oli helveste loe, Kelloga eesnimi, tema vend John Harvey Kellogg oli siis arst ja see sanatooriumi rajaja. Aga teine Kellogg vend oli see, kes hommikusöögihelbed siis välja mõtles, et tänapäeval me kõik teame, neid on ju, aga et see on sealt pärit. Et samamoodi meie ülikooli süsteem üldse haridussüsteemis, meie kogudusel on, meil on tuhandeid algkoole ja põhikoole ja ka siis sadu ülikoole maailmas, et me oleme, vaid oli see, kes, kelle kaudu siis jumala andis nõu, et selliseid asju tuleks teha. Et samamoodi selline kinnitamine, julgustamine ja ka tänasel päeval ma usun, et ka need üleskutsed, mis sellel vaid omal ajal tegi ka selleks, et kirik oleks ühtne, see hoiaks kokku ja, ja ütleme, tähelepanu juhtimine piibli õpetustele. Et kui me me teame, et meil on erinevaid religioosseid organisatsioone, kus tõusevad esile inimesed, ütlevad, et neil on mingi uus õpetus mingi piibliväline õpetus või midagi, mis on sellest kõrgem või et nüüd jumala andis uue ilmutuse, siis seitsmenda päeva adventistid usuvad kindlalt, et piibel on jumala sõna ja kehtib tänasel päeval ja et sellest ülemat ilmutust selles mõttes ei ole, et Ellen White ei ole prohvet, kes tuliuue ilmutusega, vaid kes ütles, et ma tahan, juhin kõiki viibi juurde. Ja tema kirjutisi ta on ütleme, naisautorina maailmas yks enimatesse keeltesse tõlgitud autoritest ilmselgelt tänu kogudusele ja tänasel päeval loetav. Mina ka loen regulaarselt ja see on huvitav ja hämmastav, kuidas 19. sajandi naine sai kirjutada ka näiteks juhtimisvallas selliseid häid nõuandeid, mida mina kaasajal loen ja mõtlen, et vau. Milline tarkus. Ta sündis aastal 1827 ja elas aastani 1915 pikka-pikka elu. Nagu enne oli ka viidatud. Jah, ja üldsegi mitte ei alustanud tugevalt positsioonilt, et ta oli väga nõrga tervisega lapsena ja selline haiglane ja põdur ei saanud koolis käia ja see oli vist, kui ta oli üheksa aastane, sai veel kiviga otsa ette, mistõttu ta kannatas tõsiselt trauma tagajärjel keegi suure kiviga viskas teda. Et tal oli erinevaid probleeme, aga, aga ilmselt ka eluviis on ikkagi väga suur määraja sellest, mis inimesest saab, mitte ainult see, et tema geenid või tema keskkond või tema algpositsioon. Et kõik mängivad rolli. Ivo käsk, kui sa enne mainisid seda, et adventistide jaoks on oluline teadmine, et Jeesus Kristust tuleb kohe-kohe tagasi maailma, siis mida see inimese jaoks igapäevaelus tähendab, et ta teab, et homme võib-olla, võib-olla juba täna õhtul tuleb Kristus tagasi. Jumala sõnum ja see on seitsmenda päeva adventistide oluline sõnum ilmutuse raamatus, mis ütleb, et Karki jumalat ehk et siis kaasaegsesse keelde tõlgituna mõni mõtleb, mida see karke tähendab, tähendab võtke jumalat tõsiselt, et kui piibel ütleb, et jumal on maailma loonud jumala seal elusin seadnud, et ka see, et maailmas on asjad vussis, on sellepärast, et inimene on mässanud jumala vastu, siis jumala üleskutse viimastel päevadel, nüüd võtke jumalat, ehk võtke mind tõsiselt, et jumal tõmbab selles maailmas otsad kokku. Et lõpetada kurjus, lõpetada pat, lõpetada kõik see ja luua kõik uueks ja kaasaegsele inimesele, ma tean, tänasel päeval see on huvitav, et et järjest keerulisem on seda rääkida, sest me oleme sellised kaasaegses Lääne ühiskonnas, me räägime sellisest, et õiglusest, kus noh, kõik peavad saama ikka võimaluse ja kui sa jooksed halvasti, sa ikka saad diplomi ja, ja siis me kanname selle üle nagu sellele, et sa. Ma ei, samas õigussüsteemis me ju ei mõtle. Nii, me mõtleme, et kui sa teed kurje, sa lähed vanglasse ja, ja kui sa rikud reeglid, sa saad karistada ja nii edasi. Et jumalasüsteem on selline, et jumal ütleb, et kui te võtate vastu Jeesuse Kristuse, siis te saate oma üleastumised andeks, kui te pöördute kahetsete. Jumal kutsub kõiki ennast tõsiselt võtma, ütleb, et minu kohta tund on tulemas, see maailm on lõppemas. Võtke mind tõsiselt ja kõik, kes võtavad mind tõsiselt nendele ma annan uue igavese elu ja kes usuvad Jeesusesse Kristusesse, kes on surnud iga patuse eest. Ja iga inimese jaoks tähendab see seda, et ja ma olen kutsutud jumalat tõsiselt võtma ja kui ma seda päriselt ka idee siis. Et minul ei ole mõeldud see kõik, see hea, mis on tulemas, seitsmekümnepäevad on lihtsalt, muidu ei usu igavesti põlevat põrgut, kus kõik piinlevad, et ma usun, et jumalast lõpetab selle kõik. Et jumal ei ähvarda selles mõttes mingi igavese piinlamisega. Aga ma arvan, et, et meiegi ükskõik kelle jaoks, kuna me ei tea, mis homne päev toob, siis me peame iga päev jumalat tõsiselt võtma, sest see, et Jeesus Kristus tuleb varsti, ei tähenda, et mina selle Varstini elan. Et minu jaoks on ikkagi see, mis mulle on antud, on tänane päev see elu, mis mul on. Ja selle lõppu ma ei saa kuidagi prognoosida. Kui advendist põrgut ei usu, siis taevast igavest elu ta küll usub, eks ole. Jah, lausume igavest elu, mille jumal annab ja ja seda, et jumalanna hea. Aga kui me räägime siin globaalsest kliimasoojenemisest, siis te võtate neid märke rahulikult, et lõpuajad ongi käes ja, ja maailm siis saabki varsti otsa. No me näeme seda, et piibel sellesamas keerulises ilmutusraamatus, mis tundub nii keeruline ja mingis mõttes ongi aga seal kõik need asjad räägitud ka, et kuidas maailma elu läheb tegelikult järjest halvemaks kuidas ka inimeste eluviis toob kõike seda jama peale ja et see räägib ka sellest, et jumal mingi hetkeni hoiab seda tagasi, aga ühel hetkel ta laseb selle nagu kõik valla, et ühel hetkel ka maailmasse jamad eskaleeruvad. Ja et tunned siis looduses, on nad siis inimestevahelised sõjad, on, et katastroofid eskaleerub. Ja et, et see on võib-olla ka see hetk, kus nii mõnigi veel mõistab, et jumalat tõsiselt võtta, sest tundub, et sellisel ajal, kui kõik on hästi, siis nii palju on, millega tegeleda ja aga see, et meil on nii hästi, nagu meil praegu on, see on ju ka meie ajaloos nii haruldane aeg kui palju meil seda siis on olnud või kui palju üldse seda kellelgi on olnud. Aga see tundub kuidagi nii igavikuline ja tundub, et see on alati nii olnud ja tundub, et see alati nii jääb. Aga ilmselt mitte. Usku uskumisi, jumalata jumalat eelkõige jumala hea jumala tõsiselt võtmine ei tähenda midagi hullu, kui hea jälle jumala juurde pöördud, siis tema tõsiselt võtmine tähendab midagi väga head. Et see on minu isiklik kogemus ka üle kõige. Tänases kiriku saates saime teada rohkem tissidest ja meil on külas olnud kirikuelu saates Vikerraadios Ivo käsk, kes on adventistide Eesti liidu esimees ja Balti uniooni värske president. Ja palju õnne siis selle uue ameti puhul ja palju tarkust selles ametis balti uniooni presidendina. Ja tänaseks kirikuelu saade lõpetab mina, Meelis Süld. Tänan kõiki kuulamast ja kaasa mõtlemast. Ja kohtume taas tuleval pühapäeval kell 19 ja viis minutit, kui jumal lubab. Ja me elame rahulikku õhtut.