Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Põlvas alustab sügisest uus kool kristlik erakool, mis tegutseb küll Tartu Luterliku Peetri kooli osana, aga kannab nime Põlva Jakobi kooli. Meie õpetajad ei õpeta mitte ainult matemaatikat, loodusteadusi keeli, vaid nad on eelkõige siis hoolivuse ja märkamise eeskujud. Viimane piisk karikasse, mis vist lõplikult käivitas protsessid oli siis see, kui nüüd möödunud aasta jõulude järel tulid paar põlva kooli õpetajad ütlesid, eile aitavad, nemad tahaks ikka kristlikus koolis õpetada, kus ikkagi jõuludest räägitaks ka niisuguses traditsioonilises tähenduses mitte ei oleks lihtsalt üks päkapikudisko. Uuest kristlikust koolist kuuleme lähemalt alanud saates. Tänases kirikuelu saates on meil külas Tartu Luterliku Peetri kooli direktor Tarvo siiraberg. Tervist. Tere. Me võime rääkida nüüd veel ühest uuest luterlikust kristlikust koolist ja, ja seda siis Põlvas. Ma saan aru, et tegemist on Tartu Luterliku Peetri kooli nii-öelda filiaaliga. Jah, täpselt nõnda see on, et uue alustava kooli puhul siis on tegemist Peetri kooli õppekohaga. Kui. Nii on tänapäeva Eestis ühtegi erakooli osutada. Ühte erakooli tänapäeva Eestis toda on, on keeruline, nõuab palju tööd, kuid eelkõige usaldust vanematelt kogukonnalt. Loomulikult seal alustavatelt õpetajatelt ja tegutseva erakoolina õppekoha rajamine on mõnevõrra mõnevõrra lihtsam, sest siis saab tugineda eelnevale kogemusele tegutsemiskogemusele ja võimaldab seda siis paigast teise üle kanda. Millega seda ikkagi seletada, et nii palju on meil tekkinud just nimelt kristlikke erakoole ja nüüd siis Põlvas ka õppekoht? Meil on olemas koolivõrgustik ja pigem tõmmatakse seda riikliku võrgustikuga koomale, optimeeritakse ja teisipidi me jääme siis sellist soovi ja vajadust luua juurde kristlikke hoole. Jah, ma alustaksin võib-olla natukene kaugemalt ja tooksin mõned võrdlusandmed selle protsessi iseloomustuseks. Eestis on praegu tegutsemas siis üheksa kristliku erakooli ja neist kuus on asutatud aastatel 2011 kuni 2013. Noh, kui veelgi täpsem olla siis tervelt viis nendest kuuest siis aastal 2013 kaasa arvatud Peetri kool, taasalustas oma tegevust toona. Ja ega vahepeal see kuue aasta jooksul neid juurde tekkinud ei ole, olemasolevad koolid on kasvanud, mõnede oma tegevust laiendanud, siis noh, kas siis näiteks huvikooli rajamise näol aga iga-aastaselt uusi õpilasi vastu võttes on kristlike õpilaste kristlike koolide õpilaste koguarv jõudnud tänaseks siis 1800-ni summa summarum, neile lisanduvad siis meie kolme lasteaiaõpilased eelkoolides käijad ja huvikoolide õpilased ja see arv siis kasvab koos koolidega umbes 10 15 protsenti aastas veel järgmised kaks-kolm aastat, kuni siis noored koorid jõuavad oma oma täistsükloni üheksa klassi. Eestis tervikuna tõesti on, on hariduses käimas selline ma ütleksin, et kooliuuendus või siis vaikne kooliuuendus kus siis erakoolid koolivõrgu üldist dünaamikat trotsides tõesti kasvavad ja, ja järgmiseks õppeaastaks on Eesti erakoolides õppivate õpilaste arv siis esmakordselt ületamas 10000 õpilase piiri. Ja nagu te näete, siis noh, sellest 2000 kristlike koolide õpilased ei ole ei ole ju teab mis suur number, aga, aga ega suurus meil ei ole ka eesmärk, meil on eesmärk kvaliteetne haridus, kvaliteetne väärtushariduse ja selles on kõik, et kõik meie kristlikud koolid ka vanemate ja kohaliku kogukonna usalduse võitnud Mida tehakse kristlikus koolis teistmoodi kui tavalises üldhariduskoolis? Ma tean, et kõiki kristlikke koole Eesti tähendab, püüdlus ühendada oma tegevuses kaks poolt, see on siis väärt haridus ja väärtusharidus. Et piltlikult öeldes meie õpetajad ei õpeta mitte ainult matemaatikat, loodus, teadusi keeli, vaid nad on eelkõige siis hoolivuse ja märkamise eeskujud. Ja nõnda on see kavakindlalt seatud siis kõigi koolide tegevuse osaks. Loomulikult see väärtuskasvatus algab peale ja koolimaailmavaateline eripära sellest, kuidas neid koole peetakse, kelle poolt millised need inimesed on, mis on nende tõekspidamised, kuidas nad on seotud kooli taustaks oleva konfessiooniga. Need seosed tingivad defineerivad tegelikult kooli, see, mis toimub klassiruumis, klassiruumi tõde, see saab olla üksnes tagajärjeks sellele. Põlvest rääkides, missugust potentsiaali seal oli näha, et tekkis see võimalus õppekoht Põlvasse luua. Peetri koolil ei ole kunagi olnud ambitsiooni kuskile minna ja midagi rajada ühepoolselt, et minu poole siis käesoleva aasta alguses pöördus vastava ettepanekuga Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola, keda ma siis tunnen varasemast õpingute ajal Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. Ja sealses kogukonnas, mille hulgas siis on koguduse liikmeid, kui ka siis mitmeid Põlvas tunnustatud tuntud ja kogenud õpetajaid, oli see mõte küpsenud juba tegelikult. Võiks öelda, et aastaid, ehk siis soov ühe väärtuspõhise kristlikke väärtusi austava mõistliku suurusega kooli järele. Ja kui Toomas Nigola minu poole pöördus, siis siis me loomulikult arutasime seda põhjalikult ka Tartus oma koolipidaja juhtkonnaga ja, ja oma koolijuhtorganite teiste liikmetega ja leidsime, et see sobitub hästi meie kooli kasvamise sammuga nimelt Tartusi oleme avamas järgmisest õppeaastast kolmandat kooliastet ja taotlemas siis vastavat tegevusluba ja ja sellisel moel oli võimalik, et ühendada need kaks arengusuunda. Ja määravaks sai kindlasti see, et, et kohalikus kogukonnas selles kohalikus algatusgrupis olid olemas pädevad õpetajad, kogudusel olid pakkuda selleks sobivad ruumid. Ja loomulikult üks esmaseid püüdlusi ja taotlusi oli siis rääkida kohaliku omavalitsusega, seada sisse toimiv suhtluskanal ja, ja, ja toimetad edasi siis üksteise mõistmises kohaliku võimuga ja ja ma julgen küll öelda, et see on toiminud ja, ja ka Põlva vald on, on, on nii ametlikult kui mitteametlikult väljendanud igal juhul sellele Jakobi kooli tekkele Põlvas. Kui suurelt on võimalik alustada? Me alustamiseks seadsime õpilaste osas Põlvas samad tingimused, mis meil olid. Kuus aastat tagasi Tartus. Teisiti oleks vast olnud ülekohtune. Kui meenutada, siis Tartus 2013. aastal me alustasime põhikoolis kuue õpilasega esimeses klassis. Meie vastuvõtt kestis kuni augustikuuni. Toona meie algust aitas muuta sujuvamaks see, et et me oleme lasteaed, põhikool ja, ja alustas ka lisaks kaks lasteaiarühma. Väike saab tekkida ju alati suure kõrvale ja ka Põlvas, siis me seadsime eesmärgiks, et kui selles esimeses klassis soovib alustada vähemalt viis õpilast, siis me teeme teie lahti ja ja anname sellele haridusasutusele võimaluse. Ja tänaseks on siis selgunud, et neid on mõnevõrra rohkem ja ja me alustame kahe klassiga. Esimese ja teise klassiga huvilisi on ka vanematesse klassidesse, kuid kahjuks praktilistel põhjustel ei ole võimalik neile vastu tulla olnud. Ja praegu meil vastuvõtt käib, meil on mõlemasse esimesse või teise klassi vähemalt esmane määr õpilasi vastu võetud ja natuke rohkemgi ka täna me peame Põlvas tutvumisvestlust ja juunis veelgi, nii et eks see on lõplikult selge, siis augustis. Tutvumisvestlused küsimus just nimelt selle kohta ka, kes saab õppida kristlikus koolis, millised pere laps on luterliku kooli oodatud? Noh, meie kooli on oodatud kõigi nende perede lapsed, kes siis soovivad, et kool annaks lisaks siis heale haridusele, mis vastab kõigile riiklikele standarditele, veel enamgi, ka hingeharidust. Ehk siis nad on teadlikud kooli alusväärtustest, meie püüdlustest ja sellest, kuidas kool toimetab. Et tänaseks päevaks on meil tartus kujunenud küll olukord, kus me siis saame õppima asumist võimaldada üksnes oma kogukonna õpilastele, kes siis pärinevad meie lasteaiast veel koolist, et noh, tuleneb asutuse kasvamisest, meil ei ole nagu öeldud, ambitsioonil Tartus laieneda ja me toimetame siin ühe ühe klassi kaupa. Aga jah, et kõik lapsed on meie kooli oodatud, see siis on seotud pereväärtusorientatsiooniga eelkõige ja ja nende teadlikkusega koolist. Kui suur on see kristliku osa nüüd selles kooliprogrammis, et üks asi on tõesti see väärtuskasvatus selles mõttes, missuguseid hoiakuid, tunnist ka tunniväliselt õpetajat peegelduvad, edasi annavad? Aga teisipidi, et kas on olemas ka kristlik sisu ja millises mahus kristlikus koolis? Jah, et kui rääkida sellest veepealsest osast ja nendest nähtavatest tegevustest meie kooli nädalas, sest loeb see, mis me teeme igapäevaselt iganädalaselt igakuiselt siis meie koolinädal algab koolipere ühise palvusega, mille viib siis läbi mõni meie kogukonnas olev luterliku kiriku vaimulik ja iga koolipäev, siis on juhatatud sisse klassihommikuringiga, mille osaks on siis eestpalve või, või siis ühiselt öeldud palve, salm. Meie õpilased ütlevad. Enne kooli lõuna kallale asumist siis alati tänupalve. Kooli õppeaasta algab ja lõpeb kirikus, meie autost osaks on ka liturgiline osa, ehk siis laps, kes kasvab kõige selle keskel, peaks kasvama eelkõige empaatiliseks kodanikuks ja teadlikuks kodanikuks. Kui talle peaks olema kõik tuttavlik tulevases elus, mis seostub kiriku, religiooni, kristlike põhitõdedega, Luteri kirikuga. Et selle me soovime enda koolis kindlasti kõigile kaasa anda ja ja sõltuvalt siis kooli asukohast meil järgmine aasta on nii Põlvas kui Tartus võimalik neid koolinädala alguses palvusi pidada lähedal asuvas luteri kirikus, nii et meie õpilased järgmisel õppeaastal mitte ei tule esmaspäeva hommikul kooli, vaid nad tulevad kirikusse, kus nad siis üheskoos õpetajatega siirduvad. Juba koolitundidesse. Ja kristliku sümboolika kasutamine klassiruumis kas on üleval krutsifiksi missugune see kristliku kooli selline sümboolika ja, ja väline külg, kas see peegeldab seda kristlikku usu sisu? Jah, loomulikult, et väline peakski sisu edasi andma adekvaatselt moel. Ja kristliku kooli sümboolika ma julgen öelda, nii, meie kui ka teiste kristlike koolide puhul on selliselt teadlikult kavandatud, et meie kooli õpilased kannavad koolivormi, millel siis kooli kannab edasi neid väärtusi, mida siis kool esindab, seal on kujutatud Peetri kooliAga, Põlva Jakobi kooli puhul siis kahte võtit, mis ühtaegu viitavat Püha Peetrusele ja samas ka maisele, taevasele tarkusele. Sellel on avatud piibli raamat, mille kohal siis Tartus on rist, mis sümboliseerib pühakirjal rajanevad usku Põlvas on selleks siis kohalikule hariduse traditsioonile viitavalt aabitsakukk. Lisaks sellele siis jah, nagu te nimetasite, meie klassiruumides on tõesti krutsifiksi rist ja see asetatakse sinna siis klassiruumi õnnistamisel, mis tulenevalt kooli kasvamisest on toimunud igal sügisel, nüüd samuti siis on koolis nähtaval kohal kooli alusväärtused, aluspõhimõtted, klassi väärtused, mis tuginevad siis üldistel kristlikel väärtustel ja et nii üldruumides kui ka siis söögisaalis klassiruumides on, on meie maailmavaateline eripära nähtav. Kui palju on tulnud ennast ka nii-öelda tõestada, et siin teiste koolide puhul pannakse ju pingeridasid paika vastavalt riigieksamitele kogu seda poolt ei ole ju olnud võimalik ette näidata lastevanematele. Aga samas mulle tundub, et huvi ja, ja inimeste usaldus on ometi olemas olnud, et kuidas see tekkinud. Noh, eks on tekkinud ikkagi läbi selle, et noor erakool peab ennast tõestama, peab ennast tõestama. Tulevaste lapsevanemate silmis peab ennast tõestama, siis võttes aluseks riikliku haridusstandardit. Me läbime iga kolme aasta järel riikliku järelevalve. Et siis tähtajaline tegevusluba asendada täht ajatuga. Peetri koolil on see õnnestunud ja ma olen selle eest väga tänulik oma kolleegidele ja lapsevanematele, kes on meid usaldanud. Et paika peab see, et erakoolipiirkonnaks on usaldus ja selle piirkonna suurus siis on otseses seoses kooli tegevusega. Ta on elementaarne see, et need koolid, mida vanemad usaldavad, peavad andma head ja väga head haridust. Eestlane on hariduse usku. Kuid kui kool lisab sinna selgel alusel väärtuskasvatusliku põhimõtted maailmavaatelise aluse, siis seda konkreetsem ja usaldusväärsem on ta lapsevanema silmis. Ja mida tehislikumaks ühiskond muutub meie ümber, mida standardiseeritud maks, seda enam. On tõusnud ihalus käsitsi nii-öelda käsitsi tehtud ja ja mõõdu järgi lõigatud asjade järele. Kui seda võiks ülekandega haridusvaldkonda, siis seda meie kogukondlikud maailmavaatelised kristlikud koolid esindavad. Milline on lastevanemate rahaline panus selleks, et ühes erakoolis kristlikus erakoolis laps käia saaks? Lapsevanemate rahaline panus on äärmiselt oluline, et vastupidiselt võib-olla ühiskonnas levinud arvamusele erakooli pidamine ei ole majanduslikult tulus ettevõtmine, see on sotsiaalne ettevõtlus ja selleks, et ots otsaga toime tulla ja pakkuda individuaalset lähenemist võimaldavaid klassi suurusi siis erakoolid küsivad erineval tasemel õppemaksu. Kristlike erakoolide Liidu koolid on rahul praeguse erakooli seaduse poolt kehtestatud, mille kohaselt siis erakoolide õppemaks võib olla kuni 25 protsenti miinimumpalgast. Selliselt on seotud siis mõistlikul alusel inflatsiooni ja elukalliduse kasvuga. Ja ka lapsevanematel on kindlus selle suurenemise osasetsi toime äkiliselt vaid järk-järguliselt käies siis sammu muu ühiskonnaga. Ja alati on meie koolides siis ja Peetri koolis neid neid õpilasi, kes on õppemaksust osaliselt või täielikult vabastatud, sest meie kooli puhul maksab kogukondlik põhimõte väga palju, et kellega me oleme ühist teed alustanud siis igal juhul me käime selle lõpuni ja teeme kõik omalt poolt selleks et õpilane saaks kõik selle, mida kool pakub. Sõltumata siis sellest nendest väljakutsetest, millega siis pere pere võib silmitsi sattuda selle teekonna jooksul. Ja see on meid aidanud, edeneda ja kasvada, ehk siis õppemaks. Kui nüüd seadusest lähtuvalt see definitsioon anda, siis katab, katab kõik, mis on seotud õppekava täitmisega ja koolidel on võimalik, siis sellest ka kata tänapäeval nii vajalikke tugispetsialistide töötasusid leida pädevaid inimesi selleks. Kuid ma ei tea ühtegi kristlikku kooli, kes jaksaks oma õpetajatele maksta riiklikust töötasu määrast kõrgemat töötasu. Selleni me veel ei küündinud. Jah, me oleme tänulikud ja rahul selle eest, et riik maksab ka erakoolidele haridustoetust niinimetatud pearaha siis ja koolidele, kellel on siis vastavad nõuded täidetud, ehk siis neil on tähtajad, tegevusluba, õppemaks nõutaval suurusel k riikliku tegevustoetust. Et kohalikele omavalitsustele erakoolide toetamine on vabatahtlik, kuid mitmed neist on seda teinud, kaasa arvatud siis väga mõistlikel, alustab Tartu linn, kes on alati erakoole käsitlenud koolivõrgu osana ja ja seda me juba oleme, sest meie lapsed ei ole, ei ole mitte Lätist kuu pealt, vaid nad on nendesamade kodanike lapsed, kes siis ka kohalikule omavalitsusele toovad tulubaasi ja ja ja on osa sellest tervikust. Põlvasse võiks nii läti laps tulla küll juba. Oja Me võtaks ta rõõmuga vastu selles suhtes, et ma olen külastanud Lätti kristlikke koole Riias ja näinud sealset Eesti kooli ja, ja lätlased on väga positiivselt meelestatud selle selles suhtes, mis toimub Eesti haridussüsteemis ja kuidas siinne kooliharidus on korraldatud. Nii et ja läti keel kui selline minu isiklik arvamus on, et peaks leidma oluliselt enam tähtsustamist ka Eesti koolihariduse, miks mitte ka huvihariduse seisukohalt. See võib olla üks Lõuna-Eesti prioriteete. Absoluutselt, mis puudutab nüüd keskkooli osa, et siin, Tallinnas on kristlikud koolid olnud vaagimas, et kas minna edasi ka keskkooli osa ka, kui on esimesed õpilased lõpetanud juba üheksanda klassi. Kas sellised diskussioonid käivad ka Tartus? Noh, sellest on juttu olnud, aga teiste koolide ja sealsete kolleegide nimel ma ei tea kõnelda meie koolis Peetri koolis sellist ambitsiooni ei ole. Me anname endale selgelt aru, et üldpõhiharidus ja gümnaasiumiharidus on toimivast teistel alustel ja meil tõesti ei ole ambitsiooni gümnaasiumi rajamiseks. Me keskendume siis sellele, et et ehitada üles üks üks hästi toimiv ja, ja siis nii õpetaja või õpilase jaoks head õpetamis ja õppimiskeskkonda pakub põhikool ja Tartus ka üldiselt on asjad headel alustel linnas tervikuna läbi viidud gümnaasiumireform ja siin on sellega minu arvates kõik hästi. Kui rääkida kristliku gümnaasiumi rajamisest, siis üks selline Eestis tegutseb nimelt Narvas, Narvas, kus on siis Narva õigeusu humanitaargümnaasium, mis on siis täistsükli kool esimesest kuni 12. klassini ja nende seos on siis konfessionaalselt Moskva patriarhaadiga. Gümnaasiumi rajamine eeldab siiski laiemat koostööd ja ma arvan. Ühel kooli pidajal oleks mõistlik ette võtta ette valmistada siis pikema perioodi jooksul koostöös teiste sarnaste koolidega ja kohaliku omavalitsusega loomulikult ka. Ja Põlvas, missugune on praegune plaan, et kas liigutakse põhikoolini välja? Jah, me liigume seal sama mudeli alusel välja siis üheksanda klassini kooliastme kaupa. Ja klasside suurus praegusel ajal kollete ennustada ei ole lihtne. Vaadates neid ruume, mis seal on meie käsutuses Maarja koguduse pastoraadist, siis ma võiks öelda Umbes 12 õpilasega klassid, maja on selleks äärmiselt sobiv, ma mõtlen koolimajaks nii oma asukohalt kui ka sellelt ta kuulub kogudusele. Pole seda muret, et, et kus kool saab tegutseda kolme aasta pärast või või, või kahe aasta pärast, et seal on selge kasu perspektiiv ja mitte ainult koolile võib-olla ka tulevikus, hoiurühmale või aiarühmale. Nii nagu Tartus ka meie tegevuse osaks on lasteaiapidamine. Kas on veel linnu, kus käivad mõtted, et võiks luua kristliku kooli ja kuhu võib-olla tekib siis järgmine luterliku Peetri kooli õppekoht? Noh, nagu öeldud, meil sellist otsest ambitsioonid ei ole, küll aga on meie Eesti kristlike erakoolide liidu põhikirjas kirjas, et meie liidu üks tegevuse eesmärk on toetada sarnaseid initsiatiive ja ja juba siis kooli pidajaks pürgivaid seltsingu ide seltse kaasata oma tegevusse Sis vaatlejaliikmetena. Et pärast kolmeteistkümnendat aastat on, ma tean selliseid ettevalmistusi tehtud Rakveres, Pärnus, ka väiksemates kohtades on käidud meie meiega nõu pidamas, kuid enamasti on need jäänud siiski kahe peamise asja taha, kas siis pole vajalikke õpetajaid või siis pole leitud sobivaid ruume enne kui üldse on jõutud siis õpilaskonna koondamise komplekteerimise mõteteni Ja Põlvas olid need õpetajad ja initsiatiiv ning ka tulevased õpilased siis olemas. Põlvas olid olemas tulevased õpetajad ja sobivad kooliruumid. Õpilasi me hakkasime seal vastu võtma, muidugi, esimesed õpilased tulid tõesti sellest algatusrühma liikmete algatusrühma liikmete peredest. Ja see on muidugi eriline usalduse erilise kvaliteediga, mis siis kindlasti minul koolijuhina püsib kuni selle õpilase Üheksanda klassini jõudmiseni selgelt meeles, et need on ju need pered, kes on piltlikult öeldes andnud koolile hinge. Ehk siis teinud tee lahti teistele ja aidanud aidanud elu lõhe haridusasutuse. Aitäh selle intervjuu eest, Tarmo Silla Berg, Tartu Luterliku Peetri kooli direktor ja siis Põlva Jakobi kooli tor samamoodi. Aga suvi on ees, ma loodan, et saatega puhata, vaatamata sellele, et kooli käima aitamine praegu ilmselt suvel on, on alles ees ja ja võtab ka päris palju tööd. Aitäh teile, et ma loodan ka natukene puhata, meil ka Tartus on ees kolimine päris oma majja. Ja seda tööd jagub mõlemal pool. Kõike head. Niisiis tänases kirikuelu saates oleme rääkinud uuest koolist kristlikust koolist Põlvas ja nüüd on meil Skype'i ühendus Toomas Nigola, kes on Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja ja selle uue kooli algatusrühma liige. Tervist. Tere. Mismoodi see algatus sündis, et, et luua siis uus kool, mis nüüd juba on teada, et sügisel alustab. Ka ajalooga asi noh, niivõrd-kuivõrd siin maailmas midagi pika ajalooga saad olla, aga need esimesed mõtted minu teada on juba liikunud tegelikult üheksakümnendatel aastatel. Et Põlvas võiks niisugune kristlik kool olla hoogu, sai see asi juurde paar valimistsüklit tagasi, kui Põlva linn ja vald ühendati ja ühendati pärast seda ka kohalikud koolid. Munitsipaalkoolid siis nii, et et selline väike ja armas mammaste Lasteaed-Alg kool sai osaks suurest Põlva koolist. Ja see tekitas omajagu vastakaid mõtteid inimestel. Ja juba toona käidi minu käest päris mitmelt poolt küsimused, et kuulge, et kas te ei taha kristliku kooli teha, paneks oma lapse pigem sinna ka täiesti kiriku võõrad inimesed, mõnedki tulid selle jutuga. Aga toona see asi jäi kuidagi soiku. Ja siis nüüd viimane piisk karikasse, mis vist lõplikult käivitas need protsessid. Jõulude järel tulid paar Põlva kooliõpetajat, ütlesid, et neile aitab, et nemad tahaks ikka kristlikus koolis õpetada, kus ikkagi jõuludest räägitaks ka niisuguses traditsioonilises tähenduses mitte ei oleks lihtsalt üks päkapikk, Kuu, disko ja trall, neid, kes oleks ikkagi niisuguseid hoolivusest ja armastusest ja, ja üksteise märkamisest kõige muu sinna juurde kuuluvaga ka juttu. Nii et, et siin on jah mitmeid mitmeid asju, mis on kõik lõpuks viinud selleni, et me siis käesoleva aasta jaanuaris hakkasime neid võimalusi uurima ja, ja asju ajama. Nii et nüüd jah, nii nagu sa ütlesid tõepoolest, sügisel loodame esimest õppeaastat juba alustada. Kui palju on praegu teada, et esimesse klassi Jer teise klassi lapsi läheb? Hetke minuteada kumassegi viis niisugust enam-vähem kindlat inimest olemas, aga siin nii-öelda orbiidil või, või ümber on neid huvilisi veelgi. Nii et ma küll ei imestaks, kui vähemasti poole rohkem kummaski klassis sügisel alustaks. Mismoodi sai kool endale nime Põlva Jakobi kool on, eks ole? Just nii. Seal on oma oma loogika sees, sest et et ühtpidi on kõik need kristlikud koolid siin Eestis kellelegi nimelised ja seetõttu tundus ka tundus ka midagi elementaarne, meil võiks ka oma niisugune identiteeti ja nimi olla. Ega siin väga palju valikuid ei olnud, et et siin Põlvaga on seotud mõnedki tuntud nimed, kes võiksid haakuda näiteks Johannes Käis. Aga tema pärandiga on, on juba seotud otsapidi Rosma kool. Minu arusaamist mööda. No jutt on olnud ka, et kuna see kool hakkab tegutsema Maarja koguduse ruumiliselt, äkki võiks olla Maarja kool, aga senini on ka juba võetud siin koha pealt, meil on maarjakõlanud, kelle osad tööruumid paiknevad ka samas majas ja võib-olla see tekitaks ka segadust, et mis laadi kooliga seen siis tegu oleks. Ja ega siis muud ei jäänudki, vilets. Kolmas suur ja auline nimi meie kandist ongi Jakob Hurda nimi kes on siitkandi mees siin sündinud, kasvanud ja, ja siit nii-öelda lendu tõusnud, kes on meie koolile väga kuidagi sobilik vaimulik kui, kui niisugune ka rahvuslik ja, ja oma kultuuriinimene. Et need kõik asjad on meie koolile ka ütlemata oluline, nii nii vaimulik kui vaimne pärand oma kodukohast oma juured selgeks saada ja ära tunnetada. Nii et see Jakobi kool nõnda kuidagi üsna loomulikku rada pidi sai ja kohaliku Jakob Hurda seltsiga rahvahariduse seltsiga oleme ka need asjad omavahel kooskõlastanud, et nemad on ka igati tervitanud seda mõtet ja meiega kaasas. Selles protsessis. Milline on edaspidi ilmselt koguduse ja kooli koostöö? Ma loodan, et hea, et ühtpidi me tõepoolest koguduse poolt anname koolile ruume ja eks see, eks see töö paljuski hakkab käima ikkagi käsikäes, noh, muuhulgas ka seetõttu, et kooli algatusrühmast päris suur osa meie koguduse liikmed tõsi, on ka teiste koguduste liikmeid seal aga põhi põhijõud on meie rahva peal ja kuna on tegemist ikkagi Luterliku kooliga, siis on elementaarne ikkagi suuremat kirikupühad. Me tähistame ka niisuguse luterliku jumalateenistuse või palvusega ära ja, ja miks mitte et koolinädal ka võib alata kirikus päeva hommikuse väikese kogunemise ja, ja palvega ja siis üle tänava koolimajja suunduda üheskoos, et niisuguseid mõtteid on ikka olnud ja ja eks see siis sügisel paistab, kuidas need täpselt toimuma saavad, aga aga jah, nagu öeldud, ma arvan, et, et see koostöö saab olema niisugune orgaaniline ja, ja. Kui praegu sügisel alustab see kool Tartu Tartu Luterliku Peetri kooli ühe osana siis kas edaspidi võiks olla see ka päris iseseisev kool, mis, mismoodi tuleviku algatusrühma liikmed vaatavad? No praegu ei paista ühtegi põhjust, miks tingimata oleks tarvis eralduda. Et esialgu vähemasti see koostöö on olnud päris viljakas ja tore, et loomulikult, kui peaks olema niisugune vajadus kunagi tulevikus, siis saab seda kaaluda. Aga nii nagu me teame, ühenduses peitub jõud et see ühine tegevus, ma arvan, ei ole üldse paha. Aitäh selle intervjuu eest Toomas Nigola, Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja ja Põlva Jakobi kooli algatusrühma liige ja tegusat suve siis, et ettevalmistustega saaks kenasti ühele poole. Suur tänu. Tänaseks kõik saate seadis kokku toimetaja Meelis Süld kuulmiseni taas tuleval pühapäeval kell 19 ja viis minutit, kui jumal lubab ja me elame rahuliku õhtu jätku.