Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Tänases saates räägime Eesti kogudustest Põhja-Ameerikas. Toronto Peetri kogudus on otsustanud lahkuda Kanada konservatiivsest luterlikus kirikust ja liituda teise suurema liberaalsema evangeelse luterliku kirikuga Kanadas. Nii luterlik kirikuid on Kanadas rohkem. Üks Eesti kirik on ajalooliselt olnud selline euroopalikult avatud luterlik kirik juba 20.-te aastate teises pooles. Eesti evangeelne luterlik kirik, põhimõtteliselt otsustasime ära selle naiste ordinatsiooni suhtes ei ole mingisuguseid probleeme. Teeme juttu ka sellest, mis saab Eesti väljarännanute kogudustest edasi ja kuidas side nende noortega, kes on nüüd läinud õppima Põhja-Ameerika ülikoolidesse. Seekordses kirikuelu saates on meil külas Eesti Evangeelse luterliku kiriku Põhja-Ameerika koguduste praost ja Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe. Tervist. Tere. Kui palju on kogudusi Põhja-Ameerikas luterlikku kirikusse eesti omasse jäänud? No neid kogudusi jääb muidugi iga aasta natukene vähemaks, sest isegi sellel aastal viiendal juunil, Me pidasime Ontarios asuva Londoni Pauluse koguduse viimase täiskogu koosoleku ja otsustasime siis koguduse asjaajamise lõpetada. Ametlikult on see küll meie kiriku teatmikus juba juba eelmisest aastast kirjas, kui kuulutus, punkt, aga siis Kanada seaduste järgi selle koguduse ametlik tegevuse lõpetamine või siis noh koguduse raamatupidamise ja, ja, ja kõikide nende maksuseaduse reeglite täitmise järgimine, see, see siis lõppenud viiendal viiendal juunil sellel aastal. Ja Londoni kogudus saatis ka oma armulaua riistad siia Eestisse, need on nüüd konsistooriumi sisse viidud ja, ja nende üks soovitus oli see, et leida selline kogudus, kes neid vajab ja kui Tartu Maarja kogudus peaks vajama, et siis tingimata Tartu Maarja kogudusele, sest üks Londoni koguduse liikmetest on ajaloos seotud kuidagi Tartu Maarja kogudusega. Aga praegu hetkel on jah, nõnda et Kanadas on meil kogudusi Toronto Peetri kogudust, mis on kõige suurem, siis on Hamiltoni kogudus kodus Vancouveri kogudus Montreali kogudus ja, ja see on siis Kanadas kõik ja, ja USA-s on siis neid kogudusi natukene veel seal amportlandi kogudus, mis hetkel tundub olevat üks tugevamatest kogudustest eesti kogudustest USA-s. Siis on Baltimore, siis on, mine apolis ja siis on Michigendad Troidi kogudus ja siis on veel Chicago kuulutuspunkti, et kokku peaaegu et 10. Mis see keskmine vanus koguduse liikmetel, väliseesti kogudustes Põhja-Ameerikas on? No seda ei oska nüüd täpselt öelda, sest seda keskmist vanust ei ole need kõik kogudused rehkendanud, aga Toronto Peetri koguduse eeskujul ma oskan seda öelda ja Hamiltoni koguduse eeskujul Moskva seda öelda. Et see keskmine vanus liikmete koguarvust on üsna eakas. Liigub ikka kuskile sinna seitsme-kaheksakümne vahele, mis tähendab näiteks seda, et Toronto Peetri koguduses on mul umbes 10 inimest, kes on 100 või üle 100. Aga, aga kõikides nendes kogudustes, mida ma siin ette lugesin, on siiski ka nii-öelda kunagiste pagulaste teisest ja kolmandast põlvkonnast nii-öelda see kriitiline mass, kriitiline hulk liikmeid siiski olemas, kelle jaoks seda kogu neid kogudusi on veel järgnevateks aastakümneteks maja. Milline see strateegia on nende väliseesti koguduste puhul, et kas teenida just nimelt eesti keeles jumala sõnatalitusi vajavaid inimesi või lihaga misjonitööd ja saada juurde seal kohalikke liikmeid, kes võib-olla eesti keelt ei tea, aga võib-olla on mingi side siis Eestiga olemas või mingi teatud huvi olla lihtsalt piirkondlik kogudus, et mis missioon on? No see on kogudusetti natukene ka erinev näiteks Hamiltoni siis on väga selgelt, et nõukogu liikmed sellel arvamusel, et kui nad tahavad kirikusse tulla, siis nad tahavad eesti keeles seda jumalateenistust saada ja kui nad tahavad inglise keeles jumala sõna kuulutamist kuulata, siis neil on valikuvõimalusi väga palju ja tegelikult ega kohalike inglisekeelset või siis tekkis ka prantsusekeelsete kogudustega võistelda ja me ei suuda. Aga üldiselt on kahes keeles eesti keeles ja kohalikus keeles inglise keeles ja eriti see, mis puudutab nüüd ametitalituste osa, sest näiteks matustele, laulatustele, ristimis, tallitustele leeripäevadele tuleb kokku ka seesugune kogudus, kus ei olegi põhjust nagu eeldada seda, et, et inimene, kes kirikusse tuleb, peaks midagi eesti keelest aru saama. Ja, ja see tähendab seda. Et üks osa jumala teenistuslikust elust kindlasti on ka kahes keeles kohalikus keeles ja eesti keeles. Ja siis on veel mitmeid selliseid noh, ütleme kombineeritud variant. Näiteks Montreali kogudus on elanud juba juba paar aastat nõnda et neile eestikeelset õpetajat ei olegi võimalik saada, sellepärast et nad ei jaksa iseseisvalt õpetajat, et üleval pidada kuigi õpetajale tööd tegelikult oleks, aga kogudus on sedavõrd väikseks jäänud, et et eraldi eestikeelsed õpetajad ei ole võimalik leida. Montrealis eestikeelset õpetajat praktiliselt ei ole. Ja siis nad on soome kogudusega teinud keeli, et soome kogudus teenib vaimulik, siis teenib ka eesti kogudust. Ja siis nad sätivad nõnda, et näiteks piiblilugemisi loed keegi koguduse liikmetest eesti keeles, aga jutluse peab õpetaja inglise keeles ja liturgiat nad teevad ka kahes keeles, nii et et see on üks variant, et samamoodi on ka Baltimore'is pensionile läinud inglisekeelse koguduse vaimulik, kui on hea meelega käinud neile jutlustama inglise keeles ja siis kogudus on ilmik teenijatega kaasa aidanud selleks et teenistusel oleks ka eestikeelne osa. Nii et, et see tulevik on erinevates kohtades ka muidugi erinev, aga aga ilmselt kaugemas palju pikemas perspektiivis. Mina näen seda asja ka selliselt, et, et võib-olla ongi nõnda, et näiteks Kanadas Ontarios ongi üks kogudus millele on mitmes erinevas paigas peetavad jumalateenistused ja, ja piisab ühest või kahest vaimulikus terve altari ärateenimiseks, sellepärast et kogudused jäävad väiksemaks ja koguduste. Selline igal pühapäeval kirikus käimise võimega tegelikult kahaneb, sest kui me arvestame seda, et inimesed jäävad eakamaks vahemaad on väga pikad ja transpordivõimalused on tegelikult üsnagi kallid, siis siis tähendab seda, et lihtsam liigutada ühte inimest erinevate kohtade vahel, kui, kui, kui paljusid inimesi ühte kohta kokku. Kui palju on Põhja-Ameerikas eestlaste ehitatud või ostetud kirikuhooneid? Praegu hetkel on neid kolm Toronto Peetri kirik, mis on valminud 1955. aastal ja, ja mis on eesti arhitekti ehitatud siis samuti on eestlaste ehitatud ka Vancouveri kirik ja Montreali kogudus ostis endale omal ajal kiriku ja Montreali Jaani kogudus on seda kirikut suutnud üleval pidada ja, ja oma vajadustele vastavalt siis omal ajal ka sisse seada. Luterlased kuidasmoodi üldse tuntakse Ameerikas ja Kanadas, et tundub, et Ameerika on ju rohkem selline vabakiriklik ja, ja paktistid on seal väga suuresti esindatud. Katoliiklased on muidugi üle maailma, igal pool, aga luterlased, et kui palju neist teatakse üldse. No ega luterlased väga palju ei tunta, sest luterlased on ikkagi suhteliselt väikene kogukond seal seal Põhja-Ameerikas üleüldse. Ja, ja, ja võib-olla USA poolel on natukene rohkem seda luterlikku kirikut teada, aga, aga noh, Torontos on isegi näiteks nõnda, et kui ma käin seal erinevatel surnuaedadel matusetalitusi toimetamas ja ja, ja kuskil oligi uus inimene sinna matusemajja tööle tulnud ja küsib, et millisest kirikust ma pärit olen mõtteliselt luterlikus kirikus ja küsib, et ta ka, kas te olete kristlased? Et noh, näiteks Kanadas on 35 miljonit või 37 miljonit, on vist juba praegu Kanada elanikkond ja sellest sellest noh, kuskil natukene üle veerand miljoni on siis luterlasi. Et see kaob ju sinna selle suure rahvahulga sisse ära ja Kanadas on kõige suurem kirik, on anglikaani kirik ja, ja sellele järgneb kohe katoliku kirik. Ja siis tulevad seal selline Kanadas tuntud kirik nagu Jonathan George, mis omal ajal loodi siis baptistide ja metodisti neli põhilist sellise sellise ühinenud kirikut, kuna mille jumalateenistuslik elu on ka üsna sarnane tegelikult luterlikule, kirikule seal noh, on sellised üsna üsna äratuntavalt liturgia elemendid ja nõnda edasi. Ja, ja siis on seal siis on seal veel mitmeid erinevaid kirikuid, näiteks ortodoksi kirik on seal suhteliselt tugev, sellepärast et üsna palju on Kreekast sisserännanuid ja ka näiteks Torontos on kuskil veerand miljonit venelast, nii et ka venekeelne ortodoksi kirik on seal täiesti olemas. On kopti kirik täiesti võimsalt seal esindatud mitmete kogudustega ja siis luterlased ongi niimoodi niimoodi natuke. Ja Ameerikas on see pilt siis missugune. Ja Ameerikas on rohkem katoliiklasi ja Batista ja, ja siis noh, luterlik kirik, kuid on seal arvuliselt loomulikult rohkem, sellepärast et elanikkonda on ka seal noh, üle 150 miljoni, eks ole. Aga, aga ikkagi luterlik kirik moodustab Ameerika noh, ütleme Kristlaskonnast tervikuna ikkagi päris väikese osa, see küll erinevates osariikides on natukene erinev, aga, aga, aga ma protsenti täpselt ei oska öelda, aga suhteliselt väike osa Luterlikud kirikud on ju ka jagunenud omavahel veel, et Ameerikas on mitu sinodid ja samamoodi ju ka Kanadas on, on erinevad sinodid, kuhu siis need kohalikud kogudused kuuluvad? Jah, Ameerika nende luterlikes sinoditel kohta ma väga peensusteni ei oska kõike ütelda, sellepärast et need Eesti luterlikud kogudused, kes on Ameerikas tegutsenud neil ei ole olnud kohustust ühtegi konkreetsesse kohaliku luterlikku kirikusse kuuluda. Aga, aga, aga seal üldse Ameerika seadusandlus, mis reguleerib kiriku ja riigi vahelisi suhteid, on, on nimetamisväärselt erinev sellest, mis näiteks kehtib Kanadas Kanadas kõik luterlikud, kogudused või siis ka teiste konfessioonide kogudused peavad siiski olema registreeritud ühe või teise Kanadas tegutseva vastava konfessiooni kiriku sinodi koosseisus. Esiteks, see tagab sellise noh, ütleme korrastatuse. Et ei ole päris niimoodi, et kaks või kolm inimest tulevad kokku, asutavad kogudusi, ütlevad mis, mis kogudused on vaid nende õpetuslik taust peab olema ka nii-öelda kohalike kirikute poolt vastava konfessiooni poolt siis siis ka tunnustatud. Ja seal Kanadas on kaks luterlikku kirikut. Õigupoolest on neid kolm, aga kaks suuremat on Luferentširts, kanada, mis vanasti kandis nimetust Lovren, George Kanada Missouri sinod. Ja mille noh, ütleme selline selline läte ongi tegelikult see Missouri sinodi Ameerikast pärit Missouri sinodi selline õpetuslik alus, hästi fundamentalistliku, hästi konserve, aktiivne. Ja, ja rõhub just nimelt sellele verbaal inspiratsioonile. Et iga sõna, mis piiblis on eriti see või kui ta inglise keeles seal niimoodi on, siis ta on jumala pojas antud täpselt kellelegi, et keegi istus kännu otsas ja jumal rääkis temaga ja siis tema kirjutas üles. Maailm loodi seitsme päevaga ja need päevad olid 24 tundi pikad. Täpselt, ja, ja et, et dinosauruse luud on ühesõnaga jumal lasknud sinna peitunud maa sisse just selleks, et inimeste usku proovile panna ja nii edasi. Nii et, et see on, see on siis noh, see Missouri sinodi vaim selles eelsiis siis viimaste aastatega aina tugevneb. See kirik muutub järjest rohkem selliseks konservatiivsemaks ja, ja oma konservatiivsuse jäigemaks. Ja teine on siis Kanadas Evan, Silicon Lovren, Georges in Canada eelsi asi ja, ja selle bioloogiline, ütleme iseloom on, on väga sarnane sellistele luterlikes kirikutele, mida me tunneme Pastki näiteks Skandinaaviast või Saksamaalt või või, või Hollandist või kust iganes kus Euroopas tatarlasi on ja nemad on luterliku maailmaliidu liit, et nad väga hindavad seda oikumeenilise koostööd, mida luterliku maa jumalaliit kuulumine võimaldab. Ja sarnaselt näiteks Eesti kirikuga ja Soome kirikuga on nemad ka ühinenud sellise ühise deklaratsiooniga koostöös anglikaani kirikuga, mida tuntakse siis siin Euroopas Porvoo deklaratsioonile ja, ja seal on ta siis kitser, Waterloo deklaratsioon. Sest see kirjutati seal alla. Ja, ja nüüd ongi nõnda, et eesti kogudused Kanadas enamus on kuulunud sellesse evand seeliku lohverentšoots in Kanadasse. Et tänase päevaga, et Elsississe kuulunud kogudused vest ongi järgi jäänud ainult või oligi järgi jäänud ainult Toronto Peetri kogudus ja siis selle aasta kolmandal märtsil meie koguduse täiskogu võttis vastu otsuse, et me lahku, kui me sealt sellest Elsissist ja hakkame samme astuma selleks, et saada siis eelse jäisi täielikuks liikmeks, nii et praeguse protsess käib. Nii et praegu võiks siis öelda, et Toronto Peetri kogudus liigub sellest konservatiivsest sinodist libeaalsemas rohkem avatud euroopalikumas, luterlikku kirikusse. Nimelt, ja seda enam, et, et tegelikult Eesti Evangeelsel Luterliku kirikul ei ole ju kunagi Missouri sinodi ka mingisuguseid bioloogilisi ega õpetusliku ega, ega, ega praktilist läbikäimist olnud. Ühest küljest sellepärast, et Eesti kirik on ajalooliselt olnud selline euroopalikult avatud luterlik kirik vastavalt oma oma ajaloosituatsioonile kas või näiteks see, et et kui Eesti kirik kui iseseisvus, siis ta oli üks noh, esimeste hulgas vaba rahvakirikuna defineeritav kirik. Ja, ja teine asi ka see, et, et juba 20.-te aastate teises pooles Eesti evangeelne luterlik kirik põhimõtteliselt otsustasime ära selle naiste ordinatsiooni suhtes ei ole mingisuguseid probleeme. Et naisi saab ordineerida, kuigi noh, reaalselt selle ordinatsiooni esimese naispastori organisatsioonina jõuti alles 1967. aastal. Aga siin tuleb arvestada seda, et või vahepeale jäi ju kaks Nõukogude okupatsiooni üks Saksa okupatsioon ja terve teine maailmasõda mis paiskas kõikne protsessid oma nullpunkti tagasi. Eks. Aga teisest küljest ka sellepärast ei ole kunagi Missouri sinodi ka meil koostööd olnud, et Eesti evangeelne luterlik kirik ei ole iialgi kvalifitseerunud Missouri sinodi jaoks selliseks kirikuks, kellega koostööd teha. Nii et, et see osa eesti kogudusi selles et siis siis omal ajal sattusid. Ega seal mingisugust noh, põhimõttelist otsustamist ei olnud, lihtsalt küsimus oli selles, et kui näiteks Peetri kogudus 1948. aastal tati siis kogudus sai endale peavarju saksa Jaani koguduses, mis oli juba siis liige ja, ja sealtkaudu tekkisid, et noh, sellised puhtpragmaatilised suhted sealt oli võimalik saada tegevuse jaoks algaastatel toetust, sealt oli võimalik saada soodsat laenu kiriku jaoks, kinnistu ostmiseks ja kiriku ehitamiseks. Noh, tänaseks päevaks on kõik need, et kunagi võetud laenult ammu tagasi makstud esimeseks jaanuariks 61 oli juba juba see laen tagasi makstud. Et täna, kui Peetri kogudus on üksinda jäänud või oli üksinda jäänud sellesse siis-i koosseisu ja kõik teised olid eelCS-i koosseisus, siis tegelikult selleks, et koguduste omavahelist Eesti koguduste omavahelist koostööd Kanadas kindlustada ja parandada selleks noh, ainus loogiline võimalus on see, et kuuluda ühte silmadesse. Ja, ja see tähendab ka seda, et et kui nüüd kõik see noh, nii-öelda dokumentaalne protsess saab läbi viidud ja, ja me oma põhikirja sügisel saame uue põhikirja vastu võetud, siis põhimõtteliselt järgmine samm peaks olema see. Evan säilitav referent George Kanada ja Eesti evangeelne luterlik kirik sõlmivad omavahel sarnase koostöö nagu näiteks sellel eelsiia siin on ammu juba sõlmitud Soome kirikuga ja Rootsi kirikuga ja saksa kirikuga. Nende koguduste teenimine hakkab siis toimuma kahe kiriku koostöös ja see tähendab ka seda, et see kanada sinod on otseselt huvitatud sellest, et eesti kogudused säiliksid ja tegutseks siis. Kas kanade kirik, luterlik kirik Kanadas ei ole äkki liiga liberaalne eestlaste jaoks? Noh, seal on ka võimalik vastavalt õpetaja enda südametunnistusele laulatada samasoolist paari, mida Eestis ei ole heaks kiitnud. See teema korraks tõusis ka päevakorda siis, kui me seda otsust ette valmistasime ja täiskogu selle otsuse tegi. Kanada eestlased üldiselt on õppinud aktsepteerima ühiskonna liberaalset hoiakut erinevate inimeste suhtes. Noh, mõne inimese jaoks oli probleem, aga kui sai ära seletatud, et ühesõnaga ükski selline samm ei kohusta konkreetset inimest mingisuguseid selliseid ekstreemseid samme astuma oma elus no siis nad loomulikult rahunesid maha. Ja, ja teine asi on see, et, et noh see, mis nüüd puudutab koostööd näiteks Eesti Evangeelse luterliku kiriku ja siis selle selle Evans, Eerika lohvrentses Kanada vahel. Ega see ei tähendanud seda, et Eesti Evangeelsel Luterliku kirikul oleks korraga kohustus aktsepteerida siin Eestis seda, mida seal Kanadas tehakse, sellepärast et abielu seaduslikku abielu sõlmimine toimub ikkagi konkreetse riigi territooriumil konkreetse riigi seaduste alusel. Ja sinna ei saa nagu Eesti evangeelne luterlik kirik midagi parata. Ja ei saa ka tegelikult noh, ka ükski kirik kannatas koha peal, paratas selle vastu midagi ette võtta, kuidas kannad riigis seadus on reguleeritud ja, ja noh, eks ta tegelikult üks selline huvitav situatsioon on, et kui ma teenin praegu hetkel Kanadas Toronto Peetri kogudust siis Kanada riik on andnud mulle õiguse Kanada riigis sõlmida seaduslikku abielu. Ja pannud minule kohustuse järgida seaduslikku abielu sõlmimisel kõiki Kanadas kehtivaid seadusi. See tähendab, et isegi tänasel päeval ja isegi eilsel päeval, kui me kuulusime sinna sellesse eel, siis, siis ei ole mul õigust keelduda, kui minu poole pöörduvad samasoolised inimesed Kanadas kellel on Kanadas vastav abielu sõlmimise õigus või abiellumise õigus. Ja nad paluvad, et mina selle talituse läbi viiks, mul tegelikult kanade seaduse kohaselt ei ole õigus sellest keelduda. Nii et noh, see tähendab seda, et, et Kanadas olles tuleb järgida kannata seadusi. Noorem põlvkond, kes Eestist välja rändab, küllap jõuab nüüd ka ju Kanadasse ja Ameerikasse. Kuidas selle silla ja kontakti loomine on noorema põlvkonnaga, kes on nüüd hiljem Eestist välja rännanud ja jõudnud võib-olla ka näiteks Torontosse. Selle noorema põlvkonnaga on nõnda, et nad satuvad kirikus noh, umbes samasugustel põhjustel nagu siin Eestiski. Et siis kui on kõik eeldused olemas selleks, et on tarvis kirikut noh, kas või näiteks last ristida või, või abielu laulatada või või siis mõnda muud perekondlikku talitust teha, siis nad leiavad kiriku ülesse küll. Aga häda on selles, et, et Kanada on noh, Venemaa järel territooriumilt maailmas suuruselt teine riik. Ja sageli on nõnda, et need inimesed, kes siit eestist viimase paarikümne aasta jooksul on sinna Kanadasse läinud ladele läinud sinna otsima teist eestlast, see tähendab seda, et nad ei ole tingimata mitte isegi seal Toronto piirkonnas ja, ja kui nad on seal sadade kilomeetrite ja pikkade sõidutundide kaugusel siis noh, loomulikult side eesti kogudusega on üsna raskelt, et ülalpeetav me oleme arutanud seda üsna mitmel viisil ja mitmest aspektist lähtudes, et kuidas neid inimesi siis siis kaasa kutsuda koguduse ellu? Ega see kerge ei ole, sellepärast et võtame kas või näiteks selle sellel Londoni, kus me nüüd panime eesti koguduse kinni tegelikult väga paljud frantast pärit noori eestlasi õpib seal ülikoolides ja tegutseb seal. Aga nende elukorraldus on niimoodi seatud. Et noh, näiteks suuremates kirikupühadeks ja sageli nädalavahetusteks tulevad nad oma vanemate juurde Torontosse ja seal nende jaoks pühapäeval jumalateenistust korraldada ei ole nagu mõtet, sellepärast et siis ei ole neid seal. Ja, ja sellepärast sellepärast ongi, ongi tegelikult põhjust tõsiselt läbi mõelda ja välja välja leiutada üks, üks viis, kuidas näiteks hakata otsima sidet nende inimestega, kes õpivad erinevates Põhja-Ameerika ülikoolides. Need reeglina ei asu sellistes paikades, kust, et pagulaste poolt asutatud koguduse, et alati on ja, ja mõnigi kord need kogudused on ka natukene liiga sellised seestpoolt soojenevad ringid ylesse väljaspoolt sisse tulla. Ta on üsna keeruline. Aga noh, eks me nüüd vaatame, kuidas selle asjaga on, mind on kutsutud Lääneranniku Eesti päevadele portlandis. Ja nende eestipäevade korraldajad on suures osas juba nii-öelda uued eestlased, kes on sinna kokku tulnud. Ja, ja hea märk on see, et nende päevade korraldamises on, on rõhk asetatud ka sellele, et igal hommikul hommikupalvus lõpeb piduliku jumalateenistusega. Ja, ja minut on siis palutud need hommikupalvused ja üks pikem ettekanne. Nii et, et ma lähengi sinna sisuliselt ka nii-öelda suhet ja sidet looma nende inimestega, kes on nüüd viimastel aastakümnetel viimase paari aastakümne jooksul sinna ka USAsse endale töö ja kodu leidnud, nii et et vaatame midagi selles osas kindlasti õnnestub, õnnestub mingi kontakt leida. Aitäh tulemast külla Eestisse ja et leidsite aega tulla ka vikerraadiosse kiriku saatesse Mart Salumäe, Eesti Evangeelse luterliku kiriku põhja, Ameerika koguduste praost ja Toronto Peetri koguduse õpetaja. Aitäh. Selleks korraks kõik, mina olen Meelis Süld. Loodan teiega kohtuda taas tuleval pühapäeval kell 19, null viis. Kui jumal lubab, ja me elame rahulikku õhtut.