Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Lähinädalatel algab koolides õppetöö. Kui augusti algul rääkisime kirikuelu saates luterliku kiriku usuteaduse instituudist siis seekord teeme juttu baptistide kõrgemast usuteaduslikust. Seminarist, kuhu saab samuti veel mõne päeva vältel avaldusi õppima asumiseks esitada. Kõrgemat usuteaduslikku seminari ootab sel õppeaastal ees ka oluline muutus. Kolimine Tartust Tallinna. Lähemalt alanud saates. Seekordses kirikuelu saates räägime kõrgemast usuteaduslikust seminarist ma olen tavaliselt öelnud, et kõrgem usuteaduslik seminar asub Tartus, aga seekord on asjad muutuses ja meil on Tartu stuudios kõrgema usuteadusliku seminari rektor Einike Pilli tervist. Tere. Kus kõrgem usuteaduslik seminar sel aastal alustab, kas Tartus või juba Tallinnas? Sul on õigus mailis, Me oleme kolimas ja, ja hetkel on veel ruumid niisuguses kooliaasta eelses remondis. Aga me plaanime alustada Tallinnasse ja meie põhiasukohaks saab meie liidukeskusega koos sama hoone Koskla tänaval, kuhu me siis plaanime kolida sisse kas septembris või oktoobris? Millest see otsus tegelikult Tartus on ju tohutu suur koolimaja, kus on ühiselamu, ruumide, kus on suured auditooriumid, et, et see vahetus teha ja liikuda Tallinna. No see ei olnud kerge otsus, me kaalusime seda, ma arvan, et poolteist kuni kaks aastat otsust pani meid tegema see just nimelt Tartu maja on suur ja meile liiga suur. Ja see on kunagi ehitatud sellise suure optimismiga, et meil on täisajaga ja suur hulk üliõpilasi. Aga tegelikkus on see, et me kasutame majast ainult väikest osa ja meil on osakoormusega õpe, mis tähendab, et majal on mitmeid teisi otstarbeka. Kuna maja vajab lähiajal suuremaid investeeringuid, siis me küsisime, et kuidas on tark. No kui ma nüüd püüan argumente, mis meid nagu tõsiselt mõjutasid kokku võtta, siis usu inimesega ma ütleks nii, et me kõigepealt oma liidu juhtidega võtsime aega ja palvetasime, küsisime jumalalt, kuhu sa meid saadad, kas sa jätad tussu või saadad meid Tallinna ja, ja tulime nagu sellise suhteliselt üksmeelse otsuseni, et ühelt poolt on selles nagu ilmutuslikust. Aga ratsionaalsed argumendid on ka üks on see, et me ei jõua Tartu asukohas väga mitmete meie liidu elavad ja toimivate kogudusteni, kes on saartel ja kes on Virumaal, rääkimata siis Tallinna-Harjumaapiirkonnast eriti keeruline Tartusse sõita saartelt. Ja Rakvere ei ole suurt erandit. Et me tahaksime jõuda enamatele kogudustele kättesaadavasse kohta ja võib-olla tänu sellele, et me oleme Tartus olnud, on mitmed meie liidu inimesed läinudki õppima metodisti seminari, mis on tore kool, aga see on natuke teistsuguse kogudusliku mudeliga liikumine ja teistsuguse dialoogilise nurgaga liikumine. Et ideaal oleks ikkagi, et inimesed õpiks meie juures. Teine argument oli see, et meie liidu koguduste liidu ruumid on Koskla tänaval esimene korrus Tallinna allika koguduse kasutuses ja sinna saaks veel kasutust leida ja lisaks meie püsirentnike ühte kolmandikku majast rentis, oli ka välja minemas, nii et praegu me hakkame jagama allika kogudusega tervet esimest korrust ja teise korruse ruume koos kasutama liidu juhtkonnaga, nii et see tundub väga optimaalne majanduslik lahendus. Ja kolmas põhjus võib-olla on ka selline et meil on natukene põhja ja lõuna spirit kvaliteedis hakanud tekkima erisusi meie liidu sees ja, ja võib-olla see, et kool tuleb lõunast põhjaga, ühtlustab sellist identiteeti. Aga see on võib-olla tunnetuslikum argument, kui eelmised. Seda võiks natukene lahti seletada, et missugused need sellised erinevad identiteedid siis ühe liidu sees võivad olla. No meil on vabakiriklik liit, mis tähendab, et iga kohalik kogudus on iseotsustamisõigusega, et meil ülevalt alla väga palju mingeid käsklusi jagada ja öelda, kuidas teha, ja siis kohalikud kogudused kujundavadki oma spirit kvaliteeti ja mis on kuidagi nagu geograafiliselt ka läinud, see ei lähe väga selgelt joon aga et on neid kogudusi, kes rohkem on pühakirja ja sõna ja, ja õppimise ja õpetuse poole ja, ja pigem ratsionaalsemad ja neid kogudusi, kes ütlevad, et kogemus on tähtis, et jumala kogemine see jumala ligiolu, jumala vaimu, hääle kogemine, kuulmine ja, ja me oma liidus tajume, et mõlemad on väga olulised, et kuidas neid võimalikult hästi kui tuua, et need rõhuasetused jaotuksid, balantseeruksid võrdselt. Ja, ja noh, minu jaoks ongi see Tallinnasse tuleka see püüje, et me saame ise mõjutatud ja meil on võimalus ka kaasa rääkida nendes arengutes rohkem kui me suudame hoida kontakti enamate kogudustega. Milline on praegu huvi usuteaduse õppimise vastu, kui vaadata just kõrgema usuteadusliku seminari poole pealt, et noh, siin Eestis on muidugi neid kõrgemaid õppeasutusi, kus õpetatakse usuteadust rohkemgi, aga mismoodi tundub, et palju seda huvi meie noortel ja täiskasvanutel, kes tahavad edasi õppida, on. Huvi on umbes nii nagu eelmistel aastatel. Ta ei ole suurt hüpet toimunud, aga ei ole ka kehvem ja, ja praeguse seisuga, kus vastuvõtuperiood käib ja me veel jätkame siin mõned nädalad on, on meil 13 inimest kirjas ja see on 10 kuni 15, on selline hea grupp, mis meil tavaliselt iga aasta kokku tuleb, kui rohkem tuleb, on juba väga hästi. Aga Eestis on kolm kõrghariduse tasemel akrediteeritud kirikukooli, luterlik kool, metodisti kirikukool ja, ja meie kool ja me oleme ainus kool, kes tegelikult vabakiriklikku teoloogiat õpetab. Noh, ma ütleks, et me oleme argumenteerin siin, kas meid on vaja? Isegi ma hiljuti kirjutasin artikli teadusväljaandes sellest, et mis teeb baptistliku hariduse teistsuguseks ja, ja seal on erisusi, sellepärast et meie koguduslik mudel on erinev. Nii et ma ütleks, et meid on selles mõttes vaja, et me oleme teistsugused kui ülejäänud kaks kooli ja me kanname teatud vaimule Spirit kvaliteeti, mis on eriomane just vaba koguduslikule mõtlemisele. On käinud nagu ka mõtteid, et ikkagi neid koole liita ja ühendada ja üht-teist on ju ka selles mõttes toimunud. Usuteaduse instituut on on võtnud enda hõlma alla Tartu teoloogia akadeemia, mis varem oli täiesti iseseisev ka kõrgkool. Aga kas kas selline mudel ka kusagil näiteks on hästi toiminud, kus ongi eri konfessioonide kõrgemad õppeasutused kokku pandud? Eks need püüded on siin ja seal tehtud, tud mina liiga hästi toimivat mudelit ei tea, küll aga tundub toimivat see mudel, kus on üks selge koguduslik liikumine või konfessioon, mis omab kooli ja siis teised, kes sarnase kogudusliku mudeliga nagu kaasa helisevad saavad tulla sellesse kooliga õppima. Et meil on Euroopas Euroopa baptistiföderatsiooni oma koole, mis asub Amsterdamis, millega ma olen ise ka seotud olnud ja praegugi seal külalisõppejõuna kaasa teenimas. Seal öeldakse niiviisi, et me ei räägi suure p baptistidest, vaid me räägime päikese peega baptistide, sest et need on need aptistiliselt, ütlevad kogudused, kes on teretulnud. Ja ma arvan, et siin see asi taandub ka väga palju uuesti koguduslikule mudelile, et kuidas me üldse näeme koguduste vaimulikku teenimist, et et kõik, need, kes sarnaselt mõtlevad ja tahavad, et nende inimesed saavad sarnase kogusliku mudeliga kaasneva teoloogilise hariduse on teretulnud sellesse ühte kooli vaatamata, millisest konfessioonist nad tulevad. Aga kuskilt maha, et see koostöö hakkab? Ma arvan, et see on tehtav, sellel on oma hind, sellel on ka identiteedihind praegu, see oli huvitav, meil käisid eelmise aasta oktoobris rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon, küsisime näited, mis te arvate, et kas me peaksime liituma. Ja nemad ütlesid niiviisi vastuseks, et et säilitage oma identiteet ja tehke oma tööd väga hästi, et nad ei soovitanud meil liituda. Ja tavaliselt on see liitumissoovitusest tulnud välisindajatelt. Ja me ise ka tunnetame praegu, et meil on nii tugev eripära ikkagi. Et me tahaksime seda identiteedi hoida, mis ei tähenda, et võib-olla ühel päeval ei või olla teised otsused ja teised ajad. Millise hariduse saab üks inimene, kes lõpetab kõrgema usuteadusliku seminari? Meil on riiklikult akrediteeritud rakenduskõrgharidus, mis siis tulevikus Eesti haridussüsteemis hakkab ka olema veel enam võrreldav bakalaureusekraadiga, mida ülikoolid annavad. Et saab esimese taseme kõrghariduse, kus saab edasi minna magistriõppesse. Ja, ja meil on väga hea meel, et noh, tegelikult Eesti kõige väiksem riikliku täisakrediteeringu ka rakenduskõrgkool praegu ja et Eesti riigis on võimalik nii väikestel koolidel toimida see on jumala ime ja jumala arm, isegi kui ma vaatan ringi euroop, kas siis see võimalus, mis meil siin on, see ei ole isegi mitmetes maades, kus kristlus on palju tugevamal positsioonil tänapäeval olnud niiviisi võimalik. Kui väike on väike, kui palju lõppe jõudusid. Meil on niiviisi, et meil on viis põhiõppejõudu, kellel on püsinagu, palk jookseb mingi koormusega, siis meil on tunnitasulised õppejõud, keda on ma arvan, et meil on kokku üks 15 ringi ja, ja õppijate selles on rakenduskõrghariduses hetkel 50 õppija ringi, kui tuleb vastuvõtt, siis tõuseb see kümmekonna jagu vähemalt. Ja, ja me teeme ka tegelikult kuulina mitmeid muid asju. Põhimõtteliselt ei ole ainult rakendus, kuigi me seda formaalselt oleme, et me püüame olla hariduskeskus terve loomaliidule ja väljapoole seda, et me teeme aastaseid täiendusi, lühikesi täiendusi, konverents, arenguprogramme materjale, toodame, et meil on hästi lai tegevusskaala aga rakenduskõrgharidus on see formaat, mille ümber koondub. Kui usuteaduse instituudi selline, kuidas öelda, põhiline eesmärk, millel on ka muidugi väga palju kõrvalerialasid ja, ja kõiksuguseid teisi väljundeid, et see põhitelg on kasvatada vaimulikkonda ja muidugi siis teisi kiriku töötegijaid, siis kui suur roll on ka kõrgema usuteadusliku seminari puhul see, et kasvatada peale seda vaimulikkonda pastorid, kes teeniksid kogudusi. See on väga selge, et meie üks keskseid ülesandeid ja, ja me püüame selle poole, me koolitame, mitte ainult neid, kes võiks tööle minna vaimulikuna, vaid meie liidus on ka kombeks, et sa võid tööd alustada ja siis tulla õppima, nii et meil on nii neid, kes juba töötavad vaimuliku, nagu neid, kes võiksid sellele tööle minna. Aga kuna me oleme liikumas üha enam meeskondliku juhtimise suunas koguduses ja me näeme, et on ka suur vajadus näiteks teoloogilise haridusega sotsiaaltöötajate järele või lastetöötajate järele või piibliõpetajate järele ja meil on vabakirikutes ka ilmik, jutlustajad, traditsioon, kus mitte ainult ordineeritud vaimulikud ei jutlusta. Ma isegi olen üks selline, kes on Diakonia ordinatsiooniga jutlustada oma koguduses ja meil on seal mitmed teised, kes on bioloogiat, pind, siis me tegelikult püüame rikastada palju laiemalt seda koguduste pilt. Ja tänu sellele ka võib-olla, et me kogudustes praeguse seisuga on ainult neis pastorid ja, ja on suur tõenäosus, et see nii tükiks ajaks veel jääb. Siis kuna me õppijaid on nii naisi kui mehi umbes pooleks, siis sellest lähtuvalt me püüame seda hariduslikku skaalat laiendada, öelda, et meil on vaja erinevaid haritud juhte meie kogudustes, kes juhtmeeskondades kaasa töötavad Ma saan aru, et õppimine on siis sellise tsükliga, et mittepäevane õpe, vaid vaid tsükliõpe, nii et inimene, kes käib tööl tegelikult saab ka õppida kõrgemas usuteaduslikus seminaris. Ja me olemegi selleks, seda niiviisi kohandanud. Meie õpe toimub 11 korda aastas, kolmapäev, reede või laupäevani ja, ja riiklikud on võimalik võtta õppepuhkust nii et see on. Kui tööandja ei ole just eriliselt kiuslik ja seadust ei riku, siis on kõigil võimalik tööandjaga läbi rääkida selles, et nad saavad õppida ja me saame väljastada vastavaid tunnistusi, kui on vaja või tõendeid sellest, et nad on koolis. Nii et kõik, kellel on huvi ja kes vähegi oma aega nii-öelda paigutada, saavad õppimist töö mõttes saavad tulla. Kui raske on usuteaduse õppimine, et siin on erinevaid hirme ja kahtlusi, et kes räägib oma varasematest kogemustest, kui raske oli kreeka keel ja heebrea keel et kas kogu see kadalipp tuleb ikka läbi teha? Kreeka heebrea keelega, need niiviisi, et, et me oleme viinud selle suhteliselt väikesele mahule mõeldes, et kui inimene, kes tõesti on akadeemilised seoloogiast huvitatud, et ta võib jätkata seda keeleõpet magistriõppes ja kreeka heebrea keel on meil mõlemad valikained tegelikult, et saab ka niiviisi läbida, et üldse neid keeli. Aga arvestades, et inimestel on erinevad huvid, osad tahavad lihtsalt vaimulikus elus kasvada, ei taha kunagi minna professionaalsele tööle, siis me pakume sisuliselt kolme varianti. Lisaks ametlikule üliõpilase staatusele, kus tuleb teha kodutöid ja püsida ree peal pakume võimalust ka vabakuulajana osaleda, tulla ja olla kõikides loengutes, aga mitte olla üliõpilase staatuses ja mitte teha kodutöid. Ja meil on praegu vähemalt üks inimene sellise skeemiga, kellel ei olegi huvi saada kõrghariduse diplomit, aga ta tuleb ja osaleb õppetöös. Ja siis me pakume võimalust ainete kaupa, mida me kutsume seda võtta vabalt programmiks ja pakume seda ka noorte üliõpilastel, kes õpivad midagi muud, et nad võivad mõne aine valida ja tulla õppida, kui ainult seda ainet, mis neid huvitab või võtta seda vabaainena kas või mõne välisülikooli programmi juurde, et saada teada, kuidas Eesti usuelu käib. Milline on see praktika, et kuhu lähevad lõpetajad tööle kes on saanud siis sellise vabakirikliku kõrghariduse? Vabakirikutega on see lugu, et meil on päris palju vaimulikke rolle, mis ei ole palgalised trollid või kus töötatakse nii-öelda teise elukutsena. Nii et kui ma räägin tööle minekust, siis ma räägin pigem teenima minema, kust aga meil on jätkuvalt olnud neid inimesi, kes lähvad kaplanina tööle ja see on selline asjalik ja ametlik töökoht. Meil on need, kes lähevad koguduste vaimulikuks või juba töötavad seal jätkavad seal, mis on siis vähem või rohkem nii-öelda palgalised tööd. Meil on inimesi, kes aitavad kaasa koguduses, nagu ma enne nimetasin, jutlustaja õpetajana hingehoidjana lastetöö juhina Dajana aga need on valdavalt siis juba mittepalgalised teenimisülesanded, kus nad on ennast varustanud, tahvad seda tööd koguduses paremini teha ja nad on ise ka vaimulikult kasvanud selle õpingujooksul. Nii et variatsioon on päris suur ja iga aasta on mõned, kes lähevad ikkagi ka vaimulikule tööle. Tulles tagasi ikkagi selle juurde, et meil on neid usuteaduslikke kõrgemaid koole, kolm metodisti, kiriku teoloogiline seminar, usuteaduse instituut, luterliku kirikukoor Tallinnas ja nüüd siis ka kõrgem usuteaduslik seminar, mis Tartust kolib Tallinna ja veel Tartu Ülikooli usuteaduskond siis kas õppejõud ka kohati kattuvad? Hetkeseisuga väga vähe, meil on mõned õppejõud, kes selliseid kõrvalaineid õpetavad, kes õpetavad ka teises koolis näiteks pere nõustumist õpetab meil Karmen Maikaluga, eks ole, kes käib ka metodisti seminaris õpetamas. Ja mõne teise õppejõuga oleme pidamas praegu läbirääkimisi, aga need on tavaliselt mitte põhiained, vaid, vaid kõrvalained, sellepärast et me usume, et põhiained, et peaks olema õpetatud nende poolt, kes on just nimelt selles samas koguduslikus traditsioonis. Ma ei oska öelda, kuidas kattuvad usudesse instituudi metodisti seminari õppejõud võib-olla isegi rohkem küll, aga ma olen mõelnud, et kui me mõne väikese ainega tulevikus hätta jääme, et ma hea meelega kutsuks, kui see neile sobib mõne siis teise kooli õppejõu õpetama, kas näiteks mõnda Exegi ainet või mõnda muud kreeka keelt näiteks õpetab meid adventkirikuinimene. Et on neid variatsioone, aga mitte põhivaldkondades. Mis muide on selle oikumeenilise avatusega Meil natuke oli ka juttu sellest, et, et mitte ainult baptistide suure tähega, vaid ka ka väikese tähega tihtipeale sellistes koolides viivad, kes mõtlevad sarnaselt, aga põhimõtteliselt kui inimene näiteks on tõepoolest hoopis teise kiriku liige või üldse esitab küsimusi usu kohta ja ei ole veel päris kindlasti ära otsustanud, et kas ta nüüd usubki, mida ta täpselt usub, et kas teie on avatud. Teise kiriku liige on väga teretulnud. Me praegu eeldame, et inimene on kuskil koguduse liige, kui ta tuleb ja seda sellepärast, et tal on väga raske õppeülesandeid teha, kui tal ei ole oma kodukogudust. Kui aga tekiks olukord, kus keegi tuleb, kes on lihtsalt huvitatud küsima küsimusi, siis me julgustaks teda tulema kas vabakuulajana või siis tulema alguseks piiblikooli piiblikooli programm on meil integreeritav ka pärast rakenduskõrghariduse programmi, nii et ta võib seal alustada, see on hea koht oma küsimustega alustada. Ja, ja Mei, praeguse seisuga võtame vastu erinevate koguduste liikmeid, selle mööndusega ka, et me tahame, et see inimene tuleb oma koguduse juhi soovituskirjaga. Sellepärast et kuna me ikkagi koguduste teenimiseks ette valmistama inimesi siis me väga tahaks, et need inimesed saavad ka kogudustes katsetada isa praktiseerida ja teenida, et kui seal on mõni inimene, keda kohalik kogudus üldse ei tunnusta, siis tal on väga raske seal ka neid õppeharjutusi teha. Aga meil on sellel aastal tulemas terve hulk Nelipühi kiriku inimesi, on valguse tee kogudusest olnud. Ma ise kujutan ka ette, et sellise vennaste, kogudusliku luterliku taustaga inimesed sobiksid hästi meie kooli. Siin on erinevaid variante, et ja, ja ma loodan väga, et Tallinnasse tulek ka seda nihukest oikumeenilise ust lisab, sest kui ma vaatan metodisti kiriku seminare, siis nemad on seda juba pikka aega teinud, et nad on olnud avatud ja nende juures õpivad väga erinevate konfessioonide inimesed. Õppimine on siis eesti keeles on eestikeelne. Meil on eestikeelne õppekavaga, kuna eelduseks on keskhariduse keskharidusega käib tavaliselt kaasas ikkagi ka B2 tasemel võõrkeel, siis me ootame küll, et õppijad suudaks üht-teist lugeda võõrkeeles. Püüame aidata neid, kes on varem saksa keelt õppinud, aga kuna tänapäeval enamik on ikkagi inglise keelega tahavad siis meie maisessioon üldiselt on inglisekeelne sessioon ja vajadusel siis natuke aitame järele neid, kellel on keelega raskusi just sellepärast, et hoida maailma avarana ka, et ei ole ainult meie enda õppejõud, vaid me toome iga aasta sisse ühe või kaks huvitavad külalisõppejõudu, keda kuulata ja neid me, see on natuke nagu teoloogilise võõrkeele õppimine ka, mis selle käigus siis käib. Nii et me ei saa öelda, et ma olen 100 protsenti eestikeelsed, aga see on eestikeelne õppekava. Kui palju tuleb õpilasel ise endal kinni maksta, see, see haridus noh, erakõrgkooli puhul on küsimus ju kuidasmoodi seda koori üleval peetakse, kes seda kõike rahastab? No erakõrgkoolide seis kahjuks Eestis on praegu selline, et riik ei maksa sentigi. Kannab sotsiaalsed tagatised nagu kõigile teistele üliõpilastele, kuni sinnamaani, et me anname oma koolis välja ka iga aasta ühe toimetulekutoetuse nendele, kellel on keeruline seis. Õppelaenu saab aga õppemaksu riik ei panusta mitte millegagi ja see on, see on teema, ma ei tea, kas palveteema või lobi tegemise teema või riigiga läbirääkimise teemaga, praegu on nii. Õppemaks on meil 880 eurot aastas ja seda kõrghariduses tuleks arvestada siis osakoormusega õppe puhul nelja aasta peale. Ja, ja sellest on EKB Liidu koguduste liikmetel võimalik saada stipendiumi juhul, kui nad aktiivselt aitavad kaasa oma koguduse töös. Ja neil ei ole õppevõlgnevusi, nii et me iga aasta anname natukest Pentium ka, mis siis tähendab, et see tähendab sellest summast. Tegelik õppekoha maksumus on kaugelt üle 2000 ja see ülejäänud summa kaetakse kirikuelu saates võib seda öelda, kaetakse jumala armuga ja kaetakse heade annet Toyota abiga ja kaetakse targa majandustegevusega ja ma ütleks, et sellist finantsjuhtimise võimekust on rektoritöös vaja võib-olla isegi natuke rohkem kui õppemetoodilist võimet. Õpiränne seda hinnatakse ka tänapäeval üha rohkem ja rohkem ja see üliõpilane, kes on ikkagi saanud kas semestri või aasta, lausa kusagil mujal ennast täiendada. Teda peetakse väga hinnatuks. Kas see võimalus on ka olemas? Ja võimalus on ja me julgustame väga oma tudengeid ja meil on Rasmus lepingut bioloogiliste koolidega, kes on just nimelt sarnase vaimulaadiga kooliga kõige tavapärasem viimastel aastatel on, et meie rahvas käib üüre pros Rootsis kolme kuulistes tsüklites tavaliselt kevade poole. Ja, ja meie õppejõud võivad rännata samamoodi, kui nad tahavad lühikesteks visiitideks. Ja me oleme praegu läbirääkimiste faasis sakslastega, Elstalis on baptistiliidu seminar ja meil on ka kokkulepet Bulgaaria ja Rumeeniaga, kuhu siiani ei ole rahvast läinud, aga ei, Rasmus, lepped on olemas, nii et võimalusi on päris palju. Väga loodan, et me saaksime tulevikus võimalused ka Inglismaa baptisti seminaridega koostööleppeid sõlmida. Nad on praegu liikumas selles suunas, nad on siiani olnud suurte ülikoolide juures ja nendel ei ole olnud võimalus meiega sõlmida. Kuna inglise keeles on kõige lihtsam õppida, siis ma loodan väga, et me saame ka tulevikus Inglismaal oma õppijaid läkitada. Ja praegu on käivad siis ettevalmistused, et, et saaks õppetööd alustada Tallinnas. Ja kiired ettevalmistused käivad ja, ja remont käib suure hooga, nii et me loodame, et me saame väga ilusad, kaasaegsed ruumid ka. Mis on õppetöös üsna oluline. Aga aitäh praegu selle intervjuu eest kõrgema usuteadusliku seminari rektor Einike Pilli ja nagu öeldud, siis praegu vastuvõtt veel teil kestab, kõik on veel avatud, nii et kellel huvi on, peaks teiega ühendust võtma. Jah, me esimene koolituspäev on 25, august, nii et kellel on huvi, sinnamaani võib kontakti võtta ja no kui väga vaja on, siis võib ka paar päeva hiljem veel aitäh küsitlemast, aitäh, huvi tundmast ja ma väga loodan, et lõpuks see, mida me oma kooliga teeme, ei mõjuta ainult nende õppijate elu, vaid mõjutab palju laiemat tervet ühiskonda. Selleks korraks kõik saate, pani kokku toimetaja Meelis Süld kuulmiseni taas tuleval pühapäeval, kui jumal lubab ja me elame rahulikku õhtut.