Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, luterliku kiriku laulu- ja palveraamatu väljaandmisest on möödas juba 27 aastat. Nüüd on alustatud uue lauluraamatu koostamisega. Naaberrahvaste muusikat võiks olla seal rohkem esindatud. Kindlasti tuleb märkimisväärselt rohkem rahvakoraali. Mis on siis luterliku kirikulaulude rahvapärased teisendused, mida praegu on seal ainult üks? Kindlasti oleme mõelnud vaimuliku regilaulutoomisele sellepärast, et seda reaalselt kasutatakse kogudustes. Miks siis mitte seda ka levitada meie enda algupärast muusikalist emakeelt. Onu raamatu uuendamisest kuuleme lähemalt alanud saates. Kui me räägime tänases saates uuest lauluraamatust koostatakse ja millega on esimesed sammud astutud, siin on kirjas mõned põhimõtted, millest lähtuvalt see raamat peaks valima. Siis assessor Marko Tiitus ja lauluraamatukomisjoni esimees alustaks võib-olla sellest ikkagi, et miks seda uut raamatut vaja on, et sama hästi võiks võtta selle vana kirikulaulu palveraamat välja ja trükkida uuesti ära. No kindlasti see oleks üks võimalus, aga erinevad arutelud ja otsused ka kiriku koguni välja on andnud meile selge suunis, et uut lauluraamatut on vaja asuda koostama. Neid põhjuseid kindlasti võiks üles lugeda päris päris mitmeid. Alates juba sellest, et 25 aasta jooksul ja natukene pealegi siis praegune kiriku laulu- ja palveraamat meid on, on teeninud, on juba tulnud välja uus piiblitõlge on uuendatud jumalateenistuse korda mis tähendab, et kiriku teistes tüvitekstides on on toimunud muutusi, millega tuleks uut lauluraamatut vastavusse viia. Võib-olla veelgi enam me tajume, et kuigi kiriku laulu- ja palveraamat on meie kirikut hästi teeninud, siis vaja oleks mitmekesisemat. Lauluvara. On ootus, et uus lauluraamat sisaldaks rohkem eesti rahvakoraal, ehk siis meie enda soome-ugri liku ja eestilikku algupärast vaimulikku muusikat, et et seal oleks rohkem ka kaasaegses helikeeles ja uuemaid põlvkondi kõnetavad kristlikku muusikat. Et seal oleks suurem valikuvabadus erinevate muusikaliste maitsetega inimestel oma ülistust jumalale ja religioossest väljendada. Nii et tegelikult jah, neid, neid ootusi, millele uus lauluraamat peaks vastama, on on, on terve hulk. Kuid ma rõhutan seda, et kindlasti kirikus uue lauluraamatu koostamine ei tähendanud mingit revolutsioonilist ettevõtmist või vana kõrvaleheitmist. Et praeguseks on lauluraamatu kombeks misjonitöö otsuste hulgas selline arusaam, et olemasolevast kiriku laulu- ja palveraamatu 478-st laulust suurusjärgus 400 tuleksid üle ka uude lauluraamatusse, nii et noh, mahus neli viiendik kui sellest, mida me laulame, praegu laulame me ka edasi, aga sinna juurde oleks siis tarvis uuemaid laule ja et see uudsus ei tähenda alati, et nad peaksid olema ajaliselt uuemad, vaid nii-öelda neid, mida lihtsalt ei õnnestunud ka kiriku laulu- ja palveraamatusse omal ajal võtta. Nimetatud on ka ju seda, et mõnes mõttes tehakse seda lauluraamatut nagu tuleviku heaks. Et kui mõelda praegu sellele perspektiivile, millal see lauraamat ühel hetkel ilmub siis võib-olla need, kes esimest korda leeri lähevad ja siis selle lauluraamatu kätte võtavad, on praegu võib-olla kümneaastased, et mõnes mõttes see on nagu selline tulevikku vaatav otsus ka, et missugune laulu varases sinna panna, mis õpetakse, kannaks traditsiooni ja teisipidi tõesti, et seda noort inimest ja uut põlvkonda ikkagi kutsuks kaasa laulma. No just nimelt ja kui rääkida tulevikuvaatamisest, siis loomulikult peab arvestama seda, et trükitud lauluraamat ei ole täna enam nii-öelda ainus ainus sõnum ja infokandja isegi. Me ei ole tahtnud seitsme-kaheksa aasta peale ette ära määratleda, et millistes formaatides digilauluraamat siis saab tulema, et kas on tegemist äpiga, kas on tegemist mingi IT-lahendusega, mis, mis täna on isegi veel tundmatu, aga et päris selge, et kasutame ka lauluraamatut juba digitaalsel kujul. Meil on praegu kogudusi, kes kasutavad endiselt vana liturgiat, et kas see uus auraamat annab võimaluse jätkuvalt ka ikkagi vana liturgia järgi näiteks jumalateenistust läbi viia, et kas see vana kord trükitakse seal ära, et kuidas selles valdkonnas on. Jah, me oleme päris palju arutanud sellel teemal ja on kõlanud ka erinevaid mõtteid, kuni selleni välja, et lauluraamat üldse ei peaks sisaldama mingit liturgiliste materjali ja koosnemagi ainult lauludest. Kuid samas, kui me vaatame Eesti lauluraamatu ajalugu ja tegelikult vaatame ka meie sõsarkirikut soome, saksa luterliku lauluraamatuid siis rohkem või vähem nad jumalateenistusliku materjali ikkagi sisaldavad, noh, mis on tegelikult ka arusaadav dioloogilises mõisteliselt kirikulaule on üks osa, jumalateenistusest on üks osa liturgiast ja neid kahte peaks vaatlema koos, aga päris selge on, et uut lauluraamatut ei teeme mingile kitsale huvigrupile või, või kindlate liturgiliste eelistustega kogudustele. See peab teenima kogu meie kirikute kõiki kogudusi, sõltumata sellest, kas kasutatakse siis vanemat agendat või uuemat kirikukäsiraamatut, nii et jah, praegu on küll lauluraamatukomisjoni otsus see et me paneme lisasse mõlemad peajumalateenistuse korra, siis nii vanema kui kui uuema noh, juhul, kui selles osas ei peaks toimuma koostamise aja jooksul mingisuguseid teisi otsuseid, et sisalduma hoopis mõni kolmas või või tehtama kirikus teisikogule, vaid nii, et kindlasti peab saama uut lauluraamatut kasutada koos kõigi meie meie kirikus kehtivate liturgiliste kordadega ja mis sellist üldist vaimsust puudutab, siis mina kindlasti ei näe mingeid põhimõttelisi vastuolusid või, või erinevaid vaimsusi või vabadusi. Agenda ja uuema kirikukäsiraamatu tagaküsimus on ikkagi pigem pigem üksikud Nendes sellistes rõhuasetuste ja tekstides. Nii et uue lauluraamatu laulude valik, palvematerjali valik kindlasti on niisugune, mis, mida peaks saama iga kogudus kasutada, see ei pruugi tähendada seda, et kõik kogudused algusest lõpuni kasutavad, et oma lemmiklaulud nii ehk teisiti kujunevad välja, et see on seal nagu paratamatu ja sõltuvalt ilmselt ka ühe koguduse vanuselises koosseisust ja, ja sellest, et see organist või kirikumuusik, mis tüüpi muusikat tema armastab ja õpetajatelt mingeid valikuid kindlasti hakatakse tegema. Aga, aga rõhutan jah, et lauluraamat on raamat terve kiriku jaoks. Milline on praegu organistide kirikumuusikute tagasiside, sest mõnes mõttes nendelt nõuab see uue lauluraamatu välja andmine ju kõige rohkem, sest kui sinna mõni uus laul lisandub ja neid lisandub hulganisti, siis nemad peavad need ju ära õppima ja kogudusele selgeks õpetama. Jah, ühelt poolt võib öelda, et ega väga konkreetne Neid ettepanekuid selle uue lauluraamatu kontseptsiooni osas, mis me täna oleme avalikustanud väga palju neid ei ole tõsi, teiselt poolt võib öelda, et juba selle kontseptsiooni koostamise käigus on toimunud mitmeid fookusgrupi intervjuusid ankeetküsitlusi, kus ka suur hulk nii kirikumuusikuid kui ka vaimulikke on ühel või teisel viisil oma oma hoiakuid. Nagu avaldanud ja põhjendanud, siis olles ka tutvunud nende sotsioloogiliste küsitluste tulemuste ja vastustega, võib öelda minu hinnangul siiski seda, et tagasiside on küllaltki elav. Lauluraamatu koostamist peetakse vajalikuks. Ettepanekuid loomulikult nagu ikka on, on üsna erinevaid ja kohati isegi seinast seina, aga see ei ole sugugi üllatav. Tähendab, see näitabki seda, et meie kirikus on, on mõtete paljusus, midagi enesestmõistetavat, midagi, midagi loomulikku ja normaalsed, siin tuleb leida ühisosa ja mulle endale tundub, et tänapäeval teha niisugust lauluraamatut, mille kõik laulud oleksid kõigile ühevõrra meeltmööda, on üsna keeruline ja, ja ilmselt ei ole võib-olla isegi vajalik. Kindlasti on terve hulk niisugusi, tüvi tekstilise laule, mida, mida tõesti kõik kogu kirikus armastavad, teavad, mida me õpetame põlvest põlve, et see on meie varamu, noh nii nagu laulupeol on omad omad, sellised hitid, ilma milleta mitte ükski laulupidu mööda ei saa, et nii on ka kirikus, olgu see siis püha öö või või olgu see siis üks kindel linn ja varjupaik. Kuid nüüd oluline on need erinevad grupid, erinevad põlvkonnad leiaksid üles ka need oma lemmiklaulud ja, ja saaksid neid laulda. Ja ma arvan, siis ongi kõik juba juba mis puudutab tagasiside andmist, siis kindlasti mulle tundub, et et kõige rohkem me hakkame seda ootama, kas siis juba, kui konkreetseid laule hakatakse valima? Ees seisavad ju uute kirikulaulude konkursid korjet ja vaat siis küll ma loodan, et eeskätt ka kirikumuusikud ja muidu huvilised hakkavad hakkavad saatma konkreetseid laule, mida võib juba teha, aga praegu ja mõningaid on ka laekunud, aga et ütleme noh, tegelik töö ikkagi saab sündima niimoodi, et siis on, saab nii-öelda tegeliku valiku teha nendest lauludest, mis tema lauale siis siis jõuavad, et praegu on ikkagi alles niisugune noh, projekti koostamise faas, aga, aga siis, kui juba saab öelda, et võtame nüüd kirkad ja labidad ja saed, see seisab alles ees. Praegune raamat kannab pealkirja kiriku, laulu- ja palveraamat. Kui palju palveti osa sellesse uude lauluraamatusse tuleb? Umbes samas mahus siin oleme leidnud, et kuigi jah, tänapäeval nüüd peab vaatama ka seda, et noh, selles ajastus, kui ilmusid Heinrich Stahli ja ja ka 19. sajandi lauluraamatute muidugi antikokkuvõttes trükiseid välja oluliselt vähem, et tänapäeval muidugi on võimalik anda välja erinevaid palveraamatuid muudes formaatides siis ikkagi see ootus, et kui inimene soetab endale koju kiriku lauluraamatu, et see pakuks ainest materjaliga Läks isiklikuks privaatseks palve eluks, et see ootus on täiesti olemas ja, ja umbes samas mahus nagu ka praeguses kiriku laulu- ja palveraamatus, me me soovime siis palveid ja palvet, eks abistavat materjali tuua. Ootus on, et palverütmi toetuks kirikuaastale, et ta toetuks nädala rütmile päeva rütmile oleks hommiku ja õhtu, Balbusi jaotus on ka see, et oleks tasakaal nii hästi vanade kiriku ajaloost tuntud usuinimeste ja kirikuisade palvete ning kalisust kaasaja inimeste noh, võib-olla spetsiifilisemat olukorda ja problemaatikat puudutavaid palveid, noh olgu see siis palve depressioonis inimesele või või palve töötuks jäädes, et ka niisugust materjali tahame sisse panna. Aitäh selle intervjuu eest. Eesti Evangeelse luterliku kiriku lauluraamatukomisjoni esimees, assessor Marko Tiitus. Uuest lauluraamatust räägime Eerik üksiga, kes on Eesti Evangeelse luterliku kiriku lauluraamatukomisjoni sekretär. Tervist, tere uue lauluraamatu koostamine ja kui kaugele sellega siis tänaseks päevaks ollakse? Me oleme jõudnud oma paariaastase tööga nii kaugele, et oleme saanud valmis ühe küllalt mahuka teksti, mida me nimetame lauluraamat kontseptsiooniks ja mis kirjeldab siis neid põhimõtteid, mille alusel hakatakse seda lauluraamatut koostama. Ja see tekst on nüüd praegu antud avalikuks aruteluks ja me loodame sügisesel kirikukogul siis koguda kokku kõik veel puuduolevad osad ja veel ettepanekud, mis tahetakse sinna teha ja esitada selle siis juba valmis tekstina, sügisesele, kirikukogule arutamiseks, lootusega, et see kinnitatakse. Aga see kontseptsioon ei ole ka mitte sündinud tühja koha pealt, vaid meile anti ette lähteülesanded, mille siis kirikukogu ja piiskopliku nõukogu kinnitasid ja millest lähtudes me oleme siis selle kontseptsiooni koostanud. Kas kusagil käib ka selline lauluraamatu koostamine niimoodi, et pannakse viisijuppe juba kõrvale ja kaante vahele ja kas selline kokkupanek füüsilisel kujul ka juba tasapisi kusagil toimub või pigem on ikkagi arutelud praegu toimumas? Võib öelda, et tasapisi toimub, aga see on veel üsna sellises algstaadiumis. Kohe, kui me komisjoni asutasime, siis me tegime ka ühe e-posti aadressi, mille nimi, laulud ät eel KE kuhu oleme palunud siis kõikidel saata, mis iganes nad arvavad, et selles lauluraamatus võiks olla ja sinna üks pihutäis laule on ka juba saadetud, sealhulgas ka uudisloomingut. Aga nüüd ütleme seda füüsilist koostamist ja laulude ritta panemist tõepoolest veel ei toimu. Nüüd, kui me sügisel komisjoniga kokku saame, siis selleks ajaks peaks olema enam-vähem olemas plaan mismoodi üldse seda tänasel päeval hakata tehniliselt tegema, sest ütleme, see paberi peal raamatute koostamine on tõenäoliselt vajumas ajalukku ja hakkab toimuma kõik rohkem elektrooniliselt. Nii et ka meil oleks vaja siis ja praegu on välja töötamisel just selline niisugune keskkond, kus siis hakatakse seda lauluraamatut reaalselt koostama. Mis ajaks võiks olla kirikutes kasutusel uus lauluraamat? Plaan näeb ette 2025 et see on siis see ilmumisaasta ja sellest edasi, siis algab juba juurutamine ja ja, ja kogudustes tutvustamine ja nii edasi. Aga see ei ole muidugi mitte nüüd mitte selline lauluraamat, mida oleks teinud komisjon kuskil kabinetivaikuses üksinda, vaid nii nagu õpetaja Jaanson on ütelnud väga tabavalt tema lauluraamatukomisjoni liige ja nõu, koguduse õpetaja. Et see on koosmeelelauluraamat. Selles me oleme suutnud juba erinevate tegevuste kaudu kaasata üle 500 inimese, kes on juba mingil moel oma sõna öelnud selle kohta, et mis seal lauluraamatus võiks ühte või teistmoodi olla. On korraldatud hulgaliselt fookusgrupi intervjuusid, kaks mahukad ankeetküsitlust, erinevaid arutelusid ja lisaks loomulikult siis ka lauluraamatukonverents. Mis toimus start Pauluse kirikus eelmise aasta lõpus. Nii et et ta on läheb nagu seda suunda just, et püüame kaasata võimalikult palju erinevaid arvamusi, erinevaid inimesi, et igaüks ka selles oma lauluraamatu ära tunneks. Ja minu meelest on see praegu päris hästi kordaläinud ja, ja oleme saanud sellist just nimelt sellist sisendit sellele lauluraamatule, mida ütleme niisugune klassikaline lauluraamatu koostav komisjon, kes ainult spetsialistid isekeskis teevad, võib-olla ei oleks saanud, et kuulata seda, mis rahvas tahab kuulata seda, mis nende südames on oluline ja, ja selle järgi siis, kui vähegi võimalik, ka samme saada. Mis saab vanast auraamatust edasi või või kui palju seda vana lauluraamatut selles uues lauluraamatus edaspidi on? Ikka suurem osa tõenäoliselt, et tuleb sealt üle. Meie kontseptsioonis on öeldud, et 80 protsenti kaelbeeerry lauludest tuleb üle sellesse koostatavas lauluraamatusse ja, aga hulgaliselt ka muidugi uusi laule, sest et kui nüüd kui tahaksime, et oleks koostatavas lauluraamatus 900 laulu, siis praegu on neid, eks ole neljasaja-viiesaja vahel siis 400 laulu tuleks umbes vanast lauluraamatust üle ja siis ülejäänu oleks juba võimalus lisada uusi laule. Siin on üks päris palju poleemikat tekitanud. Küsimus on, et kui paksuks, siis läheb lauluraamat, kui seal on 900 laulu. Ma arvan, et sellepärast me üldse ei pea muretsema selle pärast, et praegu on läinud trikki tehnilised võimalused nii palju paremaks, paberid on õhukesed ja, ja enamustes uutes lauluraamatutes on just niisuguses mahus laule, kusjuures ta on veel ikka käepärane ja käeshoitav. Ja miks siis mitte panna rohkem laule, kui selleks on olemas võimalus. Mina olen soovitanud kriitikutele, kes ütlevad, et ärge mingil juhul seda sinna pange. Olen soovitanud mõelda, kui pigem sedasi, et mida teie tahate, et seal oleks, aga mitte, mida te tahate, et seal ei oleks? Mahtu ja ruumi on küllalt? Lauluraamatut ei tehtud ta igaveseks. Lauluraamat tehakse umbes pooleteiseks inimpõlveks ja tulevad jällegi uued ajad ja võib-olla siis minnakse tagasi õhemate lauluraamatute juurde. Tekib vajadus just pigem traditsioonilist lauluvara ennekõike väärtustada. Aga praegu on just niisugune aeg, kus On erinevaid võimalusi niivõrd palju erinevaid stiile, erinevaid žanreid mitte ainult teoreetiliselt, vaid ka reaalselt kasutuses. Ja sellepärast oleks ju väga hea, kui selles koostatavas lauluraamatus oleksid nad esindatud. Ega ju mingisugust sundust ei ole, et kõiki lauluraamatu laule peab laulma ka praegu ju kael Berry kõiki laule. Vaevalt et ükski kogudus süstemaatiliselt laulab vaid ikkagi sealt kujuneb välja mingisugune osa repertuaarist, mida kasutatakse rohkem. Ja samas on siis võimalus ka tutvuda sellega, mis toimub kirikulaulu teistes areaalides. Ma kujutan ette seda pahameelt, kui, siis kellegi lemmiklaul on sellest uuest lauluraamatust välja jäänud, aga kes selle otsuse ja kuidas teeb üldse, et mille põhjal leida ka need 20 protsenti, mis võib-olla välja jäävad Me oleme püüdnud seda ka uurida ja koguda empiirilise andmeid selle jaoks, aga ma arvan, et lõpuks ta ikkagi natukene subjektiivne saab. Ehkki on päris selge, et on olemas mingi valik laule, mis need nendest uuringutest välja tulid, mis on need absoluutselt lemmiklaulud, mida kuidagimoodi ei ole võimalik välja jätta. Ja siis on, oli ka ju see üks väike loetelu lubatud nendest lauludest, mida ei kasutata, sealtki tuleb välja, et on mingid laulud, mida valdav enamus kunagi ei kasuta. Ja noh, nagu öeldud, aga siis kiriku laulu- ja palveraamat on ju üks köide. Ta on üks köide, mis ei ole tehtud igavesest ajast igavesti ja ta ei ole mitte ainus lauluvara, mida koguduses tohib kasutada. Kui me tänasel päeval vaatame, kuidas üldse kogu raamatute kirjastamine muutub, kui palju minnakse üle digiraamatutele, siis digiraamatusi üldse mingisugust piirangut ei ole seal võib-olla mitte 900, vaid 9000 laulu. Ja, ja, ja need võimalused miks mitte siis ka paralleelselt, et on olemas ilus paberköide, kus on 900 laulu ja siis on olemas pidevalt täienev digiraamat, kus on nii palju laule kui iganes tahta ja, ja meid siis saab kasutada kas siis mingitest kaasas olevatest nutiseadmetest või siis ka kuvada seina peale. Et ma, ma küll arvan, et isegi kui on mõni selline inimene, kellel jääb see üks lemmiklaul sealt välja, siis ega see ei tähenda, et ta peaks koguduses kasutama. Lauluraamatukomisjoni sekretär Eerik Jõks, kas need vanad laulud, mis võetakse üle uude lauluraamatusse, läbivad ka nii-öelda noorenduskuuri või, või siis pigem, kas nad lähevad tagasi originaali juurde, me teame, et väga paljud viisid, mis on kiriku laulu- ja palveraamatus, on lihtsustatud ju. Ja kui me kuulame sama lugu kusagil Saksamaal lauldavad, siis on see viis piss kuidas öelda keerukam või, või helisevam. See on üsna keerukas probleem sest mina kirikulaulu uuriva teadlasena tean seda väga hästi. Kirikulaulul on kombeks muutuda ja kasutatakse kahte nisukest mõistet kirikulaulu uurijate hulgas üks on siis autentne traditsioon ja teine on legitiimne traditsioon. Ja autentne traditsioon tähendab seda, et püütakse siis minna just tagasi võimalikult algupärandi juurde. Tegelikult arvestamata seda, et kui sa jõuad algupärandi juurde, siis sa jõuad selle juurde, mis on siis ütleme, see varaseim üleskirjutus. Kas see tegelikult peegeldab ka seda algupärandit, kuidas teda lauldi, on hoopis eraldi küsimus. Nii, seal kõrval on siis legitiimne traditsioon, mis ütleb, et et traditsioonid on õigus muutuda. Tal on legitiimne õigus muutuda ja see, et üks kirikulaul saab natuke teistsuguse viisi kuju, ei ole mitte nii-öelda negatiivne, vaid loomulik asjade käik. Ja vaat nüüd seal vahel tuleb leida see, see vahe, ütleme kui me võtame mingisuguse laulu, näiteks üks kindel linn ja varjupaik, mida praegu lauldakse luterlikus kirikus, sellise viisiga nagu kael, perrison ja läheme, ütleme kas või nui neljaks, taastame nüüd selle mingisuguse algupärase viisi. Ja selle tagajärjeks on see, et ühed laulavad ühtemoodi, teised lähevad teistmoodi, kirik ei saagi enam koos laulda. Siis ei tule ju sellest kasu, vaid hoopis kahju. Ja sellepärast peab, peab seal olema nisukest tundlikku meelt ja talupoja tarkust. Eraldi lugu on tekstid. Et üks laul on ju meil kiriku laulu- ja palveraamatust, kus on olemas nii-öelda alternatiivtekst, see on siis püha öö on säilitatud see vanem tekst ja tehtud sinna kõrvale uus tekst ja vaagisime seda ka oma lauluraamatukonverentsil. Siret Rutiku pidas suurepärase ettekande, mille pealkirjaks oli, et kas kõik on maas, rahu sees või puhkab maa rahuga. Et kuidas siis peaks olema. Ja, ja ikkagi järeldus on lihtne, igal laulul tuleb vaadata individuaalselt. Kui üks laul on läinud ikkagi kiriku vereringesse mingi teatud tekstiga ja mingi teatud viisiga, siis hakata seda nüüd kunstlikult välja rookima. Ei pruugi olla õige, sellepärast et see on legitiimne traditsioon. Tal on olnud õigus muutuda ja ta on muutunud selliseks, nagu ta on muutunud ja nüüd tuleb teda sellisena kasutada. Iseküsimus on nüüd selles luterlikus lauluvaras, mida kael PR-is ei ole. Aga kuues lauluraamatus ehk siis selles 19. sajandi lõpulauluraamatus on. Ja siin on nüüd tööpõld lai. Sest Need laulud, mida meie tänases kasutuses veel ei ole võib kõik ju taastada algupärandit ja tuua just nimelt seda uut, värsket rütmiseeritud, vahvat saksa kiriku laulu- ja vaadata üle tekstid, mida veel ka eks ole, enam õigupoolest ei ole meie kirikulaulu teadvuses. Nii et neid võimalusi on niivõrd palju, et ma veel kord kordan seda põhimõtet, et ärgem nagu mõelgem, et mida seal ei tohiks olla, vaid pigem, et mis seal võiks olla. Sest ruumi on kõikidele. Kirik on suur ja lai. Ma saan siis aru, et, et see, mis on kiriku laulu- ja palveraamatust praegu, et see läheb enam-vähem üks-ühele üle aga nüüd need asjad, mida seal ei ole, olgu need siis kas varasemalt päris varasemad või hoopis uuemad, et, et seal siis on tegelikult see tegelik töö koos tekstide ja viisidega. Ma ei ütleks, et üks-ühele läheb üle. Et ikkagi on seal ka tõenäoliselt mingisuguseid toimetamiskohti, aga siin ei saa öelda printsiip, et vot nüüd kõik teeme selle printsiibiga vaid võetakse laul vaadatakse igat laulu eraldi ja hoopis eraldi lugu on veel olemasolevate lauludega, et mida teha nende salmidega, mida, mis, mis 19. sajandi uues lauluraamatus on, kael päris ei ole. Et jällegi võimalus ju midagi kuidagimoodi rikastada juba olemasolevaid laule või siis kasutada veel toredat kirikulaulus nii levinud vahendit, kus kirjutatakse salme juurde. Et ükski kirikulaule ei ole ju lõpuni valmis, nad muutuvad, neile tuleb aeg-ajalt midagi ära, tuleb midagi juurde, noh, siis on hea, kui on olemas õpetlasi, kes seda uurivad, kes teavad ainult, kust kaevustada vett oleks tõmmata. Mis puudutab seda traditsiooni veel, et meil on laule palju just saksa saksa viisidel, aga, aga uues raamatus, kas on plaanis juurde võtta ka Skandinaavia kiriku viis rohkem midagi, üht-teist on meil ju ka praegu, aga, aga siiski, et seda rahvaste muusikat tuua meie kirikuellu. Päris kindlasti päris kindlasti tuleb sinna uut materjali ja mis, mis rikastab meie jumalateenistusliku elu ja, ja mitte ainult jumalateenistusliku elu, vaid ka inimeste isiklikku pagadus elu. Sest lauluraamat ei ole ju mitte ainult kasutamiseks kirikus ja isegi mitte ainult laulmiseks, vaid tango, vaimulik luulekogu. Ka neid tekste lugedes on võimalik nendest osa saada ja mitte ainult nüüd Skandinaavia, vaid ka teiste naaberrahvaste muusikat võiks olla seal rohkem esindatud. Kindlasti tuleb märkimisväärselt rohkem rahvakoraali ehk rahvapärased koraali viisi mis on siis luterliku kirikulaulude rahvapärased teisendused ja mida praegu on seal ainult üks. Kindlasti oleme mõelnud vaimuliku regilaulutoomisele sellepärast et seda reaalselt kasutatakse kogudustes miks siis mitte seda ka levitada meie enda algupärast muusikalist emakeelt ja kõike muud niisugust uut ja huvitavat proosa tekstiilist, kirikulaulu ehk psalmi laulu, nagu seda tuntakse, mida praeguses lauluraamatus ei ole. Nii et sinna tuleb lisaks vanale heale ja veel vanemale heale ka uusi tuuli ja uusi mõtteid kirikulaulust. Kas on ka tellitud heliloojatelt uusi laule ja selle raamatu jaoks või pigem need, mis uued võetakse, need on juba kuidagi juurdunud kogudustes. Õpetaja Ivar-Jaak, Salumäe kirjutas kuskil sellest väga toredasti, ütles, et see, et minu tehtud laul on kiriku laulu- ja palveraamatus, on eesõigus. Et nisukest asja nüüd meie võimuses tõenäoliselt ei ole, et me ütleme, et me tellime, sest kui sa midagi tellid, siis sa pead ka selle eest maksma. Teatavasti vahendid on meil väga piiratud ja meie ikkagi eeldame siis, et heliloojad tahavad anda oma laule koostatavas lauluraamatusse ja mõned on ka juba seda teinud et siis nii-öelda pakkunud oma laulud välja. Me ei tee sellist formaalset tellimust, aga me teeme kindlasti mingisuguse konkurssi nii-öelda laulude korje. Et kuulutame välja, et nüüd on siis uute kirikulaulude võistlus ja, ja, ja vaatame, mis sealt tuleb. Niimoodi nagu neid võistlusi on ju ennegi tehtud kõikide vanemate võistluste laulud samuti miks mitte üle vaadata ja sealt kasutada, et materjali on tohutult palju. Küsimus on pigem selles, et materjali endast liiga palju. Kui võtta kõik, ütleme see koguse luterlik tuumiklaulude, ehk siis just see 16. sajandi tuumiklaulude osa kõik kasutusel olev kirikulaul, mida täna Eestis kasutatakse, pluss siis veel potentsiaalsed uued laulud. Et materjalipuudust meil küll ei ole. Nagu öeldud, siis seda lauluraamatut tehakse üheskoos. Inimeste tagasiside on ka igati oodatud, et missugust tagasisidet praegu veel inimestelt ootate. Me ootame kõike võimalikku tagasisidet, ettepanekuid, noomimist, kiitust, kõike laule samuti ja kes nüüd tahaks ka kaasa rääkida, siis luterliku kiriku koduleheküljel ERKE on just hiljuti tee üks uudis välja pandud. Lauluraamatu kontseptsioon ootab täiendusi, seal on see tekst olemas ja samuti on ära toodud siis kuupäev, esimene september, mis ajaks oodatakse täiendusi, parandusi ja ettepanekuid. Sellesse kontseptsiooni. See aadress on Siret punkt Rutiku ät etaks Eedeeaa kee poee, Siret punkt Rutiku, et etapp ja sinna saab siis saata talle ettepanekuid, tema toimetab seda kontseptsiooni, aga ka väljaspool kontseptsiooni, kõik arvamused, ettepanekud võib siis saata kas Siretile või siis ka minule ja nagu eelpool juba öeldud, siis laulud ERKE ootab laule. Nii et kui te leiate kuskilt lauluraamatust või on teil koguduses kasutuses mõni laul, mida kasutatakse, tehke telefoniga pilt ja pange pilt teele ja meie vangime, kas seda saab, on võimalik siis kaasata lauluraamatusse. See on tegelikult ju imeline võimalus selles mõttes, et kui inimene käib siin-seal eri kirikutes ja, ja kuuleb ja laulab kaasa mingisugust imelist viisi ja siis saadab selle teile võib-olla tõepoolest võetakse seal auraamatusse ja, ja siis saavad juba paar põlvkonda sedasama laulu ka jumalateenistusel lauda, nii et tasub seda võimalust. Vära tasub kasutada ja kui me mõtleme näiteks Rakpertzee muusikale, kes on kirjutanud enamuse laule, mida me tunneme teisE lauludena siis need on niivõrd suupäraseks kujunenud, et piisab sellest, kui tõesti keegi koguduses võtab laulu üles, kõik teavad, neid lauldakse kaasa spontaanselt ilma igasuguse korraldamiseks, et, et on olemas nisukesi kirikulaule, mis nii-öelda tõmbavad rahva käima. Et polegi palju tarvis, kui tõmbad ainult tiku ja mauhti, seal lõke põleb. Ja, ja see, kus me neid ikka mujalt saame, kui, et seesama rahvas ütleb, et millised need laulud on, mis mis rahva seas levivad ja mida võiks kasutada. Kui inimesed reisivad, käivad kusagil Saksamaal, Inglismaal, Lätis, Leedus ja, ja tundub, et kõlab väga ilus kiriku viis, et kas ka võib soovitada teistele traditsioonidest? Loomulikult, meil on isegi kontseptsioonis ette nähtud, et igast meiega seotud traditsioonist mingitesse näited võiksid olla. Ja me ju kõik tunneme ja teame näiteks, et anglikaani traditsioonis on niisuguseid laule, mis noh, lihtsalt sunnivad kaasa laulma, mis, mis kohe kannavad inimest vaimselt. Et kui teil nisukesi ettepanekuid on, siis andke aga tulla. Laulud, et ERKE aitäh praegu selle intervjuu eest lauluraamatukomisjoni sekretär Eerik Jõks ja igati inspiratsioonirohket aega selle töö ettevalmistamisel ja lauluraamatu tegemisel. Tänu ja nii nagu vana testamendi laulik ütleb, laulge issandale uus laul. Seda üleskutset tuleb kasutada. Tänaseks ongi kõik. Kohtume taas tuleval pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit, kui jumal lubab. Ja me elame mina, Meelis Süld. Soovin teile rahulikku õhtut.