Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, katsumusterohke saatusega Narva Aleksandri kirik ja seal tegutsev kogudus saab astuda sammukese edasi. Valitsus otsustas eraldada Narvas kirik avariiremondiks 844000 eurot mis tähendab, et varisemisohtlik saali osa saab peagi päästetud. Kiriku olukorrast ja tuleviku väljavaadetest räägivad alanud saates õpetaja Urmas karileed ning rahvastikuminister Riina Solman. Aga alustame hoopis ülevaate ka sellest, milline on usuvabadus olukord Eestiks. Eeloleval nädalal, üheksandal oktoobril toimub Tallinnas konverents Usuvabadus Eestis Riigikogu konverentsikeskuses ja meil on stuudios siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo ringvee, kes peab sellel konverentsil ka ühe ettekande. Tervist, tervist. Kui me räägime usuvabadusest Eestis, siis kas võiks öelda, et meil on loodud selline seadusandlik baas, et usuvabadus peaks olema? Siis tagatud ja see on täiesti õige, et kui Eestis on põhjust erinevate asjade üle uhke olla ja kui me räägime siin sellisest Eesti e riigist ja nii edasi, siis kindlasti üks asi, mille üle ka Eestis võib-olla uhke või Eesti uhke olla on see, mis puudutab usuvabadust, et meil on selleks vajalik seadusandlus, meil on ka selleks vajalik praktika. Et see ei ole mitte ainult teoreetiliselt, vaid ka nii-öelda praktiliselt teostatav. Kas muidu selle üle ka aeg-ajalt kurdetakse, et usuvabadus ühel või teisel moel on Eestis kuidagi piiratud, et kas selliseid signaaliga tekib? No aeg-ajalt selliseid signaale jah on, et kui vaadata kas või võrdõiguslikkuse volinikubürood, et seal on öeldud, et on tulnud kaebusi ühes või teises küsimuses, aga üleüldiselt need on kõik ühelt poolt kas lahendatavad või teiselt poolt. No need otseselt võiks öelda, et nagu usuvabadust ei puuduta, et siin on paljusid, kuidas ma ütleks nagu sekundaarsed asja, kas kool võib näiteks teha jõulujumalateenistus, noh, järgmine küsimus, kas kõik peavad seal käima, eks ole, tähendab, otseselt kohustuseks ei saa seda teha ja nii edasi, et et üldine pilt on küll midagi sellist, mida häbenema ei pea. Mis on need, kuidas öelda mõõdikud või kuidas saab hinnata seda, et, et usuvabadus on ühes riigis tagatud? No üks asi on kindlasti kaebuste hulk, et kui inimesed tunnevad, et nende usuvabadust on rikutud, et tulles tagasi nende kaebuste juurde siis noh, üks koht, kus sageli kaebusi tuleb näiteks vangla kinnipidamisasutused ja seal järjega on nagu see momente, et ühelt poolt, kui me räägime kinnipidamisasutusest, seal on omad reeglid et paljud asjad, mis võib-olla muus kontekstis on lubatud, siis seal teatud julgeoleku või muudel põhjustel või turvapõhjustel ei ole lubatud näiteks suitsutusküünalde põletamine kambris. Et see on olnud üks selline teema, mis läbi aastate on nagu läbi jooksnud ja neid kaebusi on tulnud. Aga seal tuleb arvestada nii-öelda asutuse sisemise töökorraldusega turvameetmete ja nii edasi ja mitte ainult seda, vaid ka teiste inimeste õigustega, sellepärast et kui sul on kambrikaaslane, kes tahab suitsutusküünlaid põletada, aga sulle see halvasti mõjub, siis teiste inimeste õigused ja vabadused, mis saavad nii-öelda rikutud et see on võib-olla see üks koht, aga mille järgi hinnata ja ma julgen öelda, et see on see, kui palju tuleb nii-öelda kaebusi või probleeme. Ja kui me vaatame nagu laiemas kontekstis, siis tegelikult selles valdkonnas mul ei tule praegu ette, et ühtegi juhtumit oleks Eestis jõudnud ka näiteks Euroopa Inimõiguste kohtusse paljudes muudes riikides, need on sellised teemad üleval olnud ja tuleb ka rõhutada seda, et kui inimene tunneb, et tema õigusi on rikutud, siis tuleb sellele reageerida. Tähendab, et kui ma tunnen, et õiguse rikutud, siis ma teen vastava avalduse ja, ja nii edasi. Ja selleks Eestis on põhimõtteliselt ka ju nii-öelda oma struktuur olemas, et me räägime siin võrdõiguslikkuse volinikul õiguskantslerist. Et need on need kaks olulist institutsiooni, kelle poole võib pöörduda. Me oleme ju tegelikult ka ajastust Nõukogude perioodist, kus usuvabadus ei olnud sellisel kujul tagatud, et võib-olla võrdlus selle nõukogude ajaga, kui kiriku tegevus oli piiratud, kus oma usklikuks olemist pidi varjama kirikus käimist pidi varjama, et see võib-olla toob väga selgelt esile selle, missugune on usuvabadus praegu, võrreldes varasemaga. Jah, seda kindlasti, aga teisest küljest, kui me räägime nüüd tänasel päeval, siis noh, me ei saa enam kõik kõiki asju, mis Eestis on ka nagu põhjendada nõukogude perioodiga, sellepärast et sellest on ikkagi nagu jupp aega möödas ja on uued põlvkonnad peale kasvanud. Et kindlasti see on oma jälje jätnud ja ma arvan, et võib-olla ka selle, kui me räägime siin õigusloomest ja, ja, ja ka sellisest üleüldisest praktikast siis selle väljakujunemise juures oli oluline see nõukogude periood, tähendab, millega ennast võrrelda. Et inimesed saaksid võimalikult vabalt oma usku praktiseerida, seda välja näidata ja, ja nii edasi, et see võrdlusmoment oli nõukogude periood, kus kõik oli keelatud. Et kui vaadata seda seadusloome sellist kujunemisprotsessi, siis kõik kirikud, kõik usuliikumised olid ja ka riigi esindajad ja seadusandjad olid seisukohal, et piiranguid peaks olema võimalikult vähe. Ja selles mõttes neid piiranguid ongi võimalikult vähe. Teine oluline moment, mis võib olla samamoodi, haakub mingis mõttes võib-olla nõukogude perioodiga, aga, aga teisest küljest ka Eesti võib olla nagu kuidas ma ütlen, õigus õigustraditsiooniga 10.-test aastatest, et kõiki usurühmasid või kõiki usulisi ühendusi koheldakse võrdselt, et meil ei ole nii-öelda, et me ei räägi traditsioonilistest kirikutest, siis uutest kirikutest või traditsioonilistest kirikutest uutest usulistest ühendustest, et nendel oleks nii-öelda erinevad õigused ja võib-olla ka erinevad kohustused. Et see on üks moment, et kui me vaatame näiteks nõukogudejärgset Kesk-Ida-Euroopat siis paljudes nendes riikides Bloody selline mitmetasandiline süsteem, aga Eestis tegelikult sellist süsteemi eriti ei olnud, et need muudatused hakkasid tulema Eesti vabariigis alates 1934.-st aastast kui hakati tegema vahet suurte ja väikeste vahel, aga need protsessid tegelikult lõppesid aastal 1940 ja me räägime siin viiest umbes viiest aastast neljast viiest aastast ja selle aja jooksul ei kujunenud ka mingisugust sellist traditsiooni välja, mille juurde tagasi pöörduda 90.-te alguses. Et see on nagu üks selline moment. Kui sa küsisid seda. Kuidas mõõta seda usuvabadust, noh, üks võimalus on see, kui me vaatame ka erinevaid raporteid, mida tehakse usuvabaduse kohta nii-öelda rahvusvahelisi raporteid, olgu see näiteks Ühendriikide riigidepartemangu välja antav iga-aastane usuvabaduse raport või siis siin on Freedom House välja andnud neile, et Eesti on nii, nagu on Eestis ka sõnavabadus suur, eks ole. Et see usuvabadus, sõnavabadus, väljendusvabadus, need käivad tihtipeale käsikäes. Et kui on usuvabadus, siis ilmselt on ka väljendusvabadus ja kui on väljendusvabadust, siis on ilmselt ka usuvabadus. Aga mis võiksid olla need ka näitajad siis selle kohta, kus usuvabadust kuidagimoodi tõesti nagu selgelt piiratakse või kus me peaksime olema kuidagi tähelepanelikud ja ettevaatlikud. Kõige lihtsam pöörata pilk ida poole. Et kus võeti sinastajaid mõned aastad tagasi need niinimetatud Jarovaja seadused vastu, mis pidid võitlema ekstremismi ka ja, ja eesmärk oli võidelda siis terrorismiga, mis aga sujuvalt suunati mitte ainult siis terroristlike ühenduste vastu, vaid ka näiteks Jehoova tunnistajate vastu. Et me võime rääkida tänapäeval nagunii-öelda uutest usu kuidas ma ütleks, usu vangidest või tähendab meelsus vangidest selles mõttes, et inimesi on arreteeritud. Ta kodusid on läbi otsitud ja mitte ainult seda, vaid need on ka süüdi mõistetud. Ja siin me ei räägi enam mingisugusest ekstreemses tegevusest, vaid lihtsalt see, et inimeste uskumused on veidikene teistsugused. Et et see on ilmselt nagu üks selline kõige silmatorkavam asi, et inimeste elu lihtsalt muudetakse ühelt poolt keeruliseks, aga teiselt poolt seal tulevad ka nii-öelda otseselt sanktsioonid, et ja need inimesed lähevadki vangi. Ja mitte sellepärast, et nad midagi teevad, vaid sellepärast, et nad midagi usuvad. Jehoova tunnistajad on siis Venemaal keelatud. Ja nende organisatsioon likvideeriti ja sellele siis järgnesid repressioonid. Et me räägimegi siin mitte nii-öelda, et organisatsioon on keelatud ja inimesed võivad rahulikult edasi elada, vaid neil on karistatud. Tähendab, see kõlab nagu veidralt, aga noh, seda on tehtud ja selle taustal on just nimelt võitlus ekstremismi iga. No millel, kuidas ma ütlen, me ei saa öelda, et tegemist oleks siis ekstremistlikke organisatsiooniga lihtsalt tavapärasest erinevad või arusaamad, Nad keelduvad vereülekandest no teatud sorti vereülekandest ja, või noh, mida on neile ette heidetud Venemaa võimude poolt on see, et nad usuvad, et ainult nemad on õiged, aga üldiselt enamikus organisatsioone usuvad, et ainult nemad on, nemad on õiged, et see ei ole midagi ebatavalist, aga mõnede puhul ahah, see on midagi taolist, mida, mille eest võib karistatud saada. Et see on, see on kindlasti üks selline asi. Kui meil oleks, tähendab, kui me vaatame siin võib-olla veel kaugemale ida poole, noh, Lõuna-Korea, seal oli väga pikka aega samamoodi see, kui räägime belgia hoova tunnistajatest kohustuslikust kaitseväeteenistusest, sõjaväest keeldumine, et mille eest pandi inimesi vangi ja silme ette veel või tähendab mitte kaua aega tagasi, tänaseks päevaks on see muutunud, et need on sellised sanktsioonid, mida, mida inimestele rakendatakse. Kui me tuleme Eesti juurde, millele on tähelepanu pööratud on inimesed pöördunud võrdõiguslikkuse voliniku poole näiteks küsimusega, et kas nende lapsed lasteaias või koolis saavad nii-öelda usutraditsioonist johtuvat toitu. Siin me räägime siis spetsiifiliselt näiteks halal, toidust või halal lihast. See on tavapäraselt me võime rääkida ka veeganitest tänapäeval, et kas nii-öelda maailmavaateline või veendumuslik toitumine peaks olema tagatud, kui ta on tagatud siis, kui on taimetoit, eks ole. Et ei pea sööma sealiha, vaid võib süüa taimetoitu. Kui me räägime nagu spetsiifilisest liha ostmisest, see tähendab omakorda mõju eelarvele. Mis omakorda tähendab seda, et lasteaia toitlustustasud tõusevad ja siin tulevad nagu jällegi erinevate inimeste nii-öelda huvid ja õigused, et kas kas see on nagu õigustatud või mitte, sealt tuleb edasi see, et kuidas seda toitu valmistatakse. Me võime arvata seda, et kõigepealt keedame valmis sealihasuppi ja siis teeme teise suppi selles samas noh, ma arvan, et veganitele see ka eriti ei meeldi, teooriasse tundub võimalik, aga praktikas, kas nendele inimestele, kellel on teatud veendumused, kas see on aktsepteeritav veganite puhul ma ei ütle, et nad oleksid nii-öelda usurühm, aga kui me räägime siin. Ma ei tea halal toidust või koššertoidust, eks ole. Samal ajal on vanematel õigus alati kaasa panna toitu oma lastele, et nad saaksid siis süüa sellist toitu, mida nad või mida vanemad õigeks peavad. Et seal on selliseid väikeseid-väikeseid nüansse. Aga suures pildis Eesti puhul siin nagu kurta ei saa, et ma tean küll, et see võib kõlada nagu selline riiklik propaganda, et meil on kõik väga hästi, aga tegelikult meil ongi kõik väga hästi. Eriti kui me ennast võrdleme paljude muude riikidega. Aga näiteks pühapäeva pühitsemise või, või siis hingamispäeva pühitsemise soov inimestele adventistide on seda isegi olnud võib-olla rohkem tulnud tajuda, sest et nemad hingamispäevana õitsevad laupäeva ja võtavad seda väga-väga tõsiselt ja siis on ka keeldunud näiteks tööle minemast või eksamitel osalemast. Ja, ja oletame, et kui ei anta järeleksami tegemise võimalust või, või öeldakse, et sa ikkagi pead tööle minema, et kas see on usuvabaduse piiramine või mitte? Selliste puhkude puhul või tähendab, kui me räägime siin usuvabaduse piiramisest, siis ma ei läheks tegelikult nii-öelda ütleme, oma ametist tulenevalt ma ei läheks nagu teooria peale, tähendab, see ongi, kui see probleemiks on, siis kui on probleemid, siis tuleb sellest teada anda ja siis saab seda lahendama hakata. Mis puudutab eksameid seisma, tean, et mingitel perioodidel ma tunnistan, ma hetkel ei tea, kuidas see on, kuidas on korraldatud, aga mingitel perioodidel on seda võimaldatud ja ütleme nii, et kui kui kuulda ei ole olnud, et probleeme on, siis tundub, et probleemi ei ole. Et see on ka nagu üks selline moment reageerima peaks nii-öelda tegelikele probleemidele mitte nii-öelda looma selliseid, et mis siis oleks kui ja kindlasti üks oluline moment ja see on see, mis on tõusnud üha enam tegelikult esile nii-öelda ekspertide ringkondades on meedia roll tähendab ka usuvabaduse puhul, sest et meedial on üsna suur roll nii-öelda üldise arvamuse kujundamisel. Tänapäeval on küll meedia väga killustunud ja meil on igasuguseid erinevaid meediaid, aga see meedia vastutustunne et mõnikord mingi teema võib olla väga atraktiivne, tekib tunne, et sellest tuleb klike, et selles, et see inimesi inimesi huvitab. Aga küsimus on, et kas on nagu tegelikult ka probleeme või et kas teatud väiteid Peab võimendama. Võib-olla on see õige sõna, et me räägime näiteks mingi usurühm on, tegeleb ajupesuga. Mis asi see ajupesu on või kuskohas see piir jookseb või kuidas me seda hindame? Ja on olnud küsimusi selles, et näiteks eks ole koguduse liige, vanem koguduse liige otsustab pärandada oma vara kogudusele, kui ta sureb. Kas see on inimese nii-öelda õigus, kas see on tema vaba tahe või teda manipuleeritud. Kui me toome paralleele, siis me mäletame, et on olnud erakondasid kes on samamoodi saanud annetusi, eks ole, inimene sureb, teeb oma testamendi, pärandab kõik, mis tal on erakonnale. Kas erakond on teinud talle ajupesu? Kas teda on manipuleeritud? Võib-olla kõige parem näide sellest on mõne aasta tagune juhtum mis ajakirjanduses ka läbi jooksis, oli see, kui üks inimene tegi testamendi, milles ta pärandas oma maja ja korterikaitsepolitseiametile seal tähendab selline esmakordne juhtum oli ja see oli, see oli kõigile suur üllatus. Siis järgmine küsimus, kaitsepolitseiamet tegi ajuloputust antud inimesele kuidagi ja siis ta tegi, et need noh, mingis mõttes delikaatsed asjad, aga viise on, selliseid asju, inimesed, inimesed teevad selliseid asju ja kui täiskasvanud inimene mingisuguse otsuse teeb, siis me ei pea ju eeldama, et ta ei tea, mis ta teeb. Me siiski eeldame, et ta teab, mis ta teeb. Kuidasmoodi nende õigustega on, et kas on mõni õigus, mis on nagu natukene ülem teisest, et võtame kasvõi võrdse kohtlemise ja, ja usuvabaduse. Et siis noh, usuringkondades on valdkondi, kus ei saa kõik nagu võrdselt kohelda on teatud moraalsed tõekspidamised kasvõi kasvõi see, et eeldatakse inimeselt, et ta on abielus, mitte ei ela vabaabielus ja nii edasi ja mingid moraalsed küsimused. Et kas on võimalik öelda, et üks õigus on nagu kuidagi teisest üle. No need on sellised küsimused mille üle tänapäeval nagu väga aktiivselt debateeritakse, et ja siin sõltub väga palju nii-öelda vaatenurgast. Kui me räägime sellisest võrdsest kohtlemisest meestest, naistest ja nii edasi, siis teatud kirikutes vaimulikuks naised ei saa, eks ole. Ja see ei ole kindlasti nagu valdkond, mida tegelikult kult riik suudaks või riigid üldse suudaksid ka reguleerida. Isegi kui võib-olla me arvame, et seadusandluse kaudu on võimalik nii-öelda üldiseid hoiakuid muuta. Et kui me räägime siin, olgu õigeusutraditsioonist või katoliku traditsioonidest, me väga keeruline on ette kujutele preestritega saavad korraga naised. Ja kindlasti üks asi ka, mis tänapäeva maailmale omane on ja mis võib-olla neid väitlusi, mis puudutab võrdset kohtlemist ja nii edasi iseloomustab, on see, et me tänapäeval ootame, et kõik asjad juhtuksid väga kiiresti. Et nii-öelda uued arusaamad väga kiiresti omaks võetaks, et see siiski võtab aega ja kui me räägime sellistest traditsioonilistest kirikutest, kellel on omad arusaamad näiteks vaimulike suhtes ja nii edasi siis see võtab aega. Ja me ei tea, mis need tulemused on, sest maailm muutub kiiresti. Usuvabadusest ja usuvadusest Eestis räägib ka meile siis konverents, mis on tulemas kolmapäeval ja mida korraldavad siis Eesti kirikute nõukogu ja justiitsministeerium. Millest seal konverentsil veel juttu tuleb? See konverents haarab erinevaid teemasid, et kui vaadata konverentsi kava, et seal on kolm erinevat plokki usuvabadusest Eesti riigi algusaastatel Eesti vabariigi ja Püha tooli suhetest siis on vabadusest tänapäeval ja võib-olla mingis mõttes huvitavam ka usuvabadus, õigusloome ja poliitika nii-öelda paneel, kus siis kogu saavad riigikogu fraktsioonide esindajad ja kirikute nõukogu esindaja. Et seal sellist diskussiooni tuleb. Ja kindlasti, kui me räägime usuvabadusest tänapäeval, et seal on ka see diskussiooni või paneeldiskussioon, kus on siis rahvastikuminister Riina Solman ja kirikute nõukogu esindajad et need on need sellised kohad, kus siis ütleme, erinevad soovid, arusaamad tõenäoliselt esile tulevad ja see diskussioon loodetavasti ka siis tekib. Ja ma saan aru, et arutletakse just ka selle üle, et mismoodi on siin eriseadused omavahel seotud, et kasvõi usuvabadus ja teised vabadused Eestis ja Euroopas, et Merilin Kiviorg on sellele tähelepanu pöörama või usuvabadus ja sõnavabadus, kuidas need omavahel seotud? Jah, sellepärast, et tihtipeale me mõtleme, et on ainult võib-olla üks seadus Eesti kontekstis kirikute ja koguduste seadus, mis puudub, tahab usuvabadust, aga tegelikult seda ju nii-öelda kaudselt puudutavad ka paljud muud seadused, millele me tihtipeale võib-olla tähelepanu ei pööragi, noh näiteks loomakaitseseadus või mõni muu seadus ja kogu selle valdkonna nii-öelda ajaloolise tausta annavad meile Priit Rohtmets, Riho Saart, kes räägivad siis Eesti vabariigi algusajast. Et ajalugu mängib ka oma rolli ja Eestil usuvabaduse kontekstis on, võiks öelda, et selline positiivne ajalugu, millest üheksakümnendatel oli lihtne jätkata Aga see konverents on riigikogu konverentsikeskuses, et kas sellel on ka oma mingisugune kindel plaan või tähendus? No selle tähendus on võib-olla see, et see seadusandja, et seaduse vastuvõtjad ja, ja, ja usuinimesed kokku viia, et see on kindlasti üks oluline asi, dialoogi pidamine mõnikord jääda ka selliseks nagu sõnakõlks, uks, et hea on, kui inimesed räägivad, omavaheline hea, kui on dialoogi ja dialoogi edendamine on oluline. Aga tegelikult see ongi tähtis, kui inimesed omavahel räägivad, sellepärast et siis need murekohad saab tihtipeale aga ennem ära lahendatud, kui nendest nii-öelda suured probleemid saavad. Kui me teame, kuskohast king pigistama hakkab, siis on võib-olla võimalik selle kingaga midagi peale hakata. Konverents usuvabadusest Eestis on siis kolmapäeval riigikogu konverentsikeskuses, aitäh tulemast täna kirikule saatesse Ringo ringvee, siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik. Aitäh. Vahetame teemat ja räägime Narva Aleksandri kiriku taastamisest. Valitsus otsustas eraldada kiriku avariiremondiks 844000 eurot sest kuppelsaal on sedavõrd kehvas seisus, et päästeamet keeras seal varisemisohu tõttu inimeste viibimise. Kuigi saali osa ei ole renoveeritud, paigaldati sinna alles aasta tagasi, kui saali veel lubati külastada. Valgusinstallatsioon taevas Narva kohal. Seekordses kirikule saates saame rääkida ka Narva Aleksandri kirikust ja selle taastamise jätkumisest ja stuudios on meil rahvastikuminister Riina Solman, tervist. Tere ja Narva Maarja koguduse õpetaja Urmas Karilaid, tervist. Rääkides Narva Aleksandri kirikust, siis peaks vaatama natukene kõige minevikku, et kui me võtame kasvõi teise maailmasõjajärgse perioodi, siis tegemist on kirikuhoonega, mis sai tohutu kannatada ja oli siis sisuliselt nagu noh, justkui varemetes kogu nõukogude perioodi. Ja siis hakati tasapisi taastama, võib siin täiendada mind, kui ma seda meenutust teen, kogudus aktiivselt tegeles selle taastamisega võttis laene ja lõpuks läks pankrotti. Ja nüüd siis me teame, et see kirikuhoone on ostetud välja pankrotivara hulgast, on läinud üle riigile ja, ja millises seisus praegu ütleme niimoodi see kirikuhoone Ja ja kogudus üldse on õpetaja Urmas karilet. Ma alustaksin võib-olla veelgi kaugemalt. Et kogudus on sellest pühakojast kolm korda välja aetud. Väevõimuga esimene kord oli 100 aastat tagasi Eesti Töörahva Kommuuni ajal, kui Eesti Töörahva Kommuuni nõukogu seadis Narva Aleksandri kirikus sisse oma peakorteri. Koguduse ei olnud sinna enam asja, seal jumalateenistusi enam ei peetud, õpetaja oli sunnitud lahkuma. Punased loosungid olid kantsli ja altari ümber sealhulgas kirjaga, et hirmsat kättemaksu nõuab Eesti töörahva veri. Aga õnneks Töörahva Kommuuni aeg kestis ainult poolsada päeva ja pärast seda sai kogudus sinna tagasi tulla. Teine kord oli aastal 1962 teine september, kui kogudus oli sunnitud kiriku maha jätma Mah kohalike võimude nõudel. Ja asemele anti üks väikene baraki hoone, millest kogudus kiriku endale ehitas. Väikese kiriku ja suures kirikus oli ladu 30 aasta jooksul ja see laoajal toimuski võib-olla kõige suurem lagunemine selles hoones. Katus 100. läbi ja see, need probleemid, millega me täna silmitsi seisame, tekkisid suures osas selle laoajal, sest meie koguduse juhataja esimees Ülo Korjus, kes juhtis kogudust üle 60 aasta dema, meenutab. Pärast teist maailmasõda oli kirik paremas seisukorras kui, kui praegusel hetkel. Tõsi küll, torn oli õhku lastud kirikutorn ja seal ei olnud katust peal osal kirikuhoonest, aga praeguseks hetkeks on see taastatud ning kirikutorn kui katus. Kui kogudus sai kiriku tagasi 1990.-te aastate alguses, siis ei olnud seal ka ei aknaid ega uksi, ees ega avatäiteid. Juhatuse esimees ütles, et see oli kodututele öömajaks kirik, kes tegid lõket keset kirikut ja põletasid siis sealhulgas ka rõdu. Puit Pinke. Aga praeguseks hetkeks. Ja kolmas kord, kui kogudus pidi välja kolima, oli siis pärast Narva Aleksandri koguduse pankroti, kui kirik oli pankrotivara hulgas ja, ja müügis ja, ja tänu toonasele vabariigi valitsusele ja, ja kirikuvalitsusele leiti võimalused üheskoos see Narva Aleksandri kirik pankrotipesast välja osta. Kirik läks siis riigi omandusse. Jaan kogudusel oli võimalik rentnikuna kirikusse tagasi pöörduda. Põhiprobleem, millest tekkis vajadus. Selle selle suure toetuse järgi, tekkis selle laoajal, kui katus külg. Löövide kohal olev katus 100. läbi, need seal on Telliskivivõlvid telliskivivõlvide vahelt. Vesi pesi välja segu ja seetõttu võlvid langesid allapoole ja hakkasid kiriku seinu välja poole laiali lükkama. Ta oli praegusel hetkel viimane aeg sellesse sekkuda, et seal oleks olnud täiesti oht, et see, see kirikuhoone kukub kokku. Narva Aleksandri kirik kuulub praegu siis juriidiliselt siseministeeriumile ja siseministeeriumis. Siseministri kõrval tegutseb ka rahvastikuminister Riina Solman, kelle valdkond on siis muuhulgas ka usuküsimused, usuasjad. Siseministeeriumis tegutseb usuasjade osakond. Millise tähtsusega see Narva Aleksandri kirik riigi silmis on? Narva Aleksandri kirik on kindlasti meie idapiiri üks olulisemaid maamärke ja riik seda kindlasti oma erinevates asutustes oskab ka sedamoodi väärtustada. Aga minu jaoks isiklikult muidugi Narva Aleksandri kirik kõik on väga suure väärtusega ja ma sain ta justkui, eks ole pärandvarana, sest et ka omal ajal riik, vaidlus selle üle, kas ta peaks kuuluma Kultuuriministeeriumi, olla riigi kinnisvarale üle anda, tama või siis tõepoolest siseministeeriumisse, kus on siis usuasjade osakond, kes võib-olla oskab siis kõige paremini kiriku väärtuste ajalugu ja seoseid ühiskonda hinnata? Ja mul on, ma olen väga tänulik, et see sinna sattus, see sattus ka minu haldusalasse, minu väiksesse ministeeriumisse. Et kui ma läksin suvel, see oli üheksas juuli kummuli õpetaja karile eetika seal koos ja vaatasime vaatasime siis ka seda videoinstallatsiooni, mis siis tegelikult oli ju sule külastajatele ja ma mõtlesin, et kuidas seda kõike lahendada, et see on niivõrd kaunis arhitektuurimälestis niivõrd suurejooneline ja loomulikult ka see raha hulk, mida ta tegelikult vajaks, on ju palju suurem, kui me nüüd valitsusega eraldada saime. Et kuidas selle ülesande edukalt saaks lahendada. Ja, ja siis ma rääkisin oma kolleegidega kõigepealt ministeeriumist, et kas on olemas ehitusprojekti hinnanguid juba olid, olid tehtud siis need esmased avariitööde hindamised ära ja pakkumised võetud, et oli ka alust, siis millega nagu minna. Ja edaspidi, siis eks ole, oli meil ka juba suurem plaan, kuid võib-olla riik on jäänud siin vahepeal toppama, mis puudutab siis seda tegevuskava. Me teame, et kogudus ju nii suurt kirikuruumi tegelikult ei tarvita, et see saal on ju tegelikult suurejooneline kontserdisaal, kus saab erinevaid üritusi korraldada ja nagu me teame ka seda videoinstallatsiooni, mis sai ju disainiauhindade galal peaauhinna. Et oluline oli, et me saame selle kiriku kuppelsaali taasavada, mis suleti lihtsalt inimeste tervise ja elu säästmiseks, sest et nagu õpetaja karilet rääkis siin katusega probleemid on seda niiskust nii palju andnud seintesse ja siis ka külg löövide, rõdude kivid võisid alla langeda, mistõttu olid inimestele ohtlikud seal saalis, kes oleksid seda videoinstallatsiooni vaadanud. Et nüüd need kuud suvekuud kuni siiani möödusidki, siis selle ettevalmistava töö tähe all valitsus arutas seda küsimust ja jõudis üksmeelele Põgaril 22. septembril, kui me olime siis Otto Tiefi valitsuse auks Põgari palvemajas ja ka selle rahastusotsuse langenud, vaatasime, et nii on siis kulgenud see need lühikesed kuud, mis mina olen olnud rahvastikuminister, minu töö selle kirikuga ja ma olen seda tõesti südamest teinud ja, ja maga ei varja, et pühakojad on, on üks minul minu ülesandeid ja nende korrashoid. Ma ei saa küll, eks ole, kiriku otseselt ei taha nende ülesanded ära kuidagi võtta, aga ma ei varja ka seda, et, et ma arvan, et kirikud on olulised Eesti ühiskonnale, meie kultuuriväärtuste pärandite ajalugu silmas pidevalt. Seesama, mis eraldati siis Aleksandri kiriku remondiks, võiks öelda ka, et hädaremondiks oli siis 844000 eurot. Aga ega sellega ju tegelikult Narva Aleksandri kirik veel korda ei saa, et noh, kui me vaatame ikkagi seda suurt saali, kas või piltide pealt me näeme, et et seal tegelikult on tohutu töö ikkagi veel teha. Kui palju tegelikult võib veel see kirikuhoone vajada? Kas need arvutused on ka tehtud? Kultuuriministeerium tellis ehituslikku ekspertiisi osaühingult Delora inseneribüroolt kes ka kelle üheks ülesandeks oli hinnata vaata, kui palju võib minna maksma selle kiriku avariiremondi teostamine ja lõplik korda tegemine. Kirik kontsertsaal muuseumina ja seal on sellesama ekspertiisi alusel ongi siis ka nüüd see 844000, et välja toodud. Aga lisaks on ta kõik kordategemine koos vajalike juurdeehitustega, mis on vajalik esinejatele külastajatele. Kontsertsaali jaoks on selle kiriku kordategemise Delora hinnangul üle kahe miljoni euro. Ja nüüd on siis kindel on see, et me räägime ikkagi kirikust, kontserdisaalist muuseumist mitte me ei arutle selle üle, et kas seal võiks olla näiteks raamatukogu või mingisugune teistsugune kasutus sellel suurel saalil, sest et ütleme niimoodi, et kogudus tõepoolest Praegu väike kogudus on sadakond inimest ja tõesti nagu proua minister ütles, et me ei kasuta ise kogu seda hiigelsuurt ruumi, mis on Eesti suurim pühakoda. Et tõesti, see tuleks täita ka kontserdite ka, kuna see on väga unikaalne akustika selles suures ruumis. Ja selle funktsioon, mida me näeme ka selle töörühmana, kes siseministeeriumis koos käib siseministri käskkirjaga sellel aasta kevadel moodustati. Et kas see töörühm näeb teda eelkõige kontseptsioonina, kirik, kontsertsaal muuseum, aga täpsustatud kontseptsioon on Kultuuriministeeriumis praegusel hetkel väljatöötamisel ja ja selleks tähtajaks on see sügis. Käesoleval sügisel me loodame selle kontseptsiooni sisu kontseptsiooni saada, mille alusel siis aga hakkab ka hilisem tegevushangete korraldamisel, projekti väljatöötamisel ja nii edasi. Narva on olnud tegelikult päris palju ka kõneaineks siin noh, avalikus ruumis me oleme rääkinud sellest, et Narva oleks võinud saada kultuuripealinnaks Euroopa kultuuripealinnaks 2024. Kas ka kiriku suhtes Narva Aleksandri kiriku suhtes on olnud sellist kõrgendatud huvi? Kiriku torniosa on jätkuvalt avatud, kuna see on sai valmis alles tosin aastat tagasi ja ka aatrium kiriku torniosa ja suure saali vahel on samuti hästi restaureeritud ja külastajatele avatud. Suletud on suure saali osa, et sinna ei pääse, seal oleme, seal on turvalint, on ees ja külastajad pääsevad vaatama seda suurt saali sealt lindi tagant sellest restaureeritud aatriumi hoonest. Meil kirik on olnud nüüd sellel aastal terve selle aasta tutt-viis päeva nädalas kaheksa tundi päevas, seal on eraldi inimene, kes külalisi vastu võtab ja külastajaid on olnud väga palju. Ja sealtsamast lindi tagant. Sellest atrumi poolsest osast on olnud võimalik jälgida ka seda videoinstallatsiooni. Näiteks seda käis vaatamas ainuüksi augustikuus üle 1000 inimese. Ja sellel aastal on olnud väga palju huvilisi väga palju külalisi ka Eestist ja väljastpoolt, et ka palju on venekeelseid külalisi, kes on tulnud teiselt poolt piiri ja ja tõepoolest paistab, see on oluline maamärk, nagu proua minister ütles, et ka Ivangorodi poolt jaanilinna poolt vaadates on ta paistab ta välja täiesti maamärgina ja inimesed vaatavad seda. Üks jaanilinnanaine ütles mulle, et tema juba lapsepõlvest peale on seda vaadanud ja imetlenud seda kirikut ja tal oli selline tunne, et et kiriku kuppelsaali nurka kades oli, oli 12 12 apostli kuju. Aga see, see ei ole kunagi küll minu teada seal neid apostli kujusid olnud, et ta võib-olla kujutas endale ette, et nad seal on. Mis saab edasi, kas, kas on lootust, et, et riik leiab ka vahendid, et täielikult see kirik ikkagi renoveerida ja selle saaks võtta siis muuseumi kontsertsaali ja jumalateenistuste pidamise kohana kasutusele? Mul on keeruline muidugi lubada ette ja välja anda veksleid, aga muidugi valitsus ja ka mina teen omalt poolt oleneva. Kirik saab ka edaspidi täiendavaid vahendeid. Ma ei tea küll, millisel määral, aga vastavalt siis ehitusprojektile projekteerimine ju alles algab, alles sõlmime koostöö kokkuleppe ergaaessiga, kes siis riigile vastavat kompetentsi pakub. Aga küll ma tahtsin öelda, et täiendada lihtsalt õpet karileti, ET lisaks sellele tegevuskavale, mida nüüd kultuuriministeerium ja siis ka minu hea kolleeg Tõnis Lukas, kes on nüüd siis eelmiselt kultuuriministrit selle tegevuskava eestvedamise üle võtnud, et on ka lubanud selle tegevuskava valmimist. On ju tegelikult see kirik väga suurepärane võimalus riiklike tähtpäevade tähistamiseks ka valitsusega igasuguste. No näiteks mina esimest korda viibisin Narva Aleksandri kirikus, ma pakun, aasta võis olla 2008, kui seal oli kaitseväe paraad Narva linnas ma võin eksida aastaarvu 2008 2009 midagi taolist. Ja, ja siis tehti ju kirik selles mõttes ikkagi rahvale avatuks ja ka siis oli president Ilves kõik ministrid hommikul kell seitse Narva kindluses rivistus ja, ja sellest hetkest ma seda kirikut mäletan, kui nii-öelda riiklike sündmuste jaoks sobilikku ja ruumikati avarate just nimelt suurejoonelist. Et miks mitte ka üks selline funktsioon sinna juurde mõelda ja ma mäletan ka seda, et Narvas Narva kodanikud võtsid või linnakodanikud võtsid selle paraadi väga hästi vastu. Me ju teame, et enamus on venekeelne kogukond seal ja ometi inimesed liitusid ja elasid kaasa, et miks mitte veel kord kaitseväe paraadi Narvas korraldada. Kas venekeelsed inimesed jõuavad ka eesti luterlikku kirikusse Narvas ja jõuavad küll. Narva Maarja kogudusel on kolm töökeeld. Jumalateenistused toimuvad kolmes erinevas keeles. Need on eesti, vene ja soome soome keel, seepärast, et Narva on olnud ingerisoome pealinn ajaloos ja ja ka nõukogude ajal enne seda, kui kogudus pidi kirikust välja kolima 62. aastal ja see olevatki olnud põhjuseks, miks kogudus välja aeti, oli see ainukene koht, kus kus Nõukogude liidus toimusid soomekeelsed jumalateenistused tulid Narva Aleksandri kirikus ja Narva Aleksandri koguduses näiteks praegune ingerisoome, kiriku piiskop aare, kuu kauppi on saanud leeriõnnistuse Narva Aleksandri kirikus. Aga venekeelne osa kogudus on meil olemas, meil pool Narva Maarja kogudusest on, räägib vene keelt emakeelena ja nende jaoks venekeelne töö toimub meie koguduses juba selle sajandi algusest peale igal pühapäeval kell 12 algusega. Aitäh tulemast täna saatesse Narva Maarja koguduse õpetaja Urmas Karilehelt ja rahvastikuminister Riina Solman ja soovin siis kogudusele pealehakkamist, jaksu selle hoone sisuga täitmisel ja teisalt loodan ka seda, et riigil jätkub võimalust oma hoonesse investeerida. Tänaseks kõik saate pani kokku toimetaja Meelis Süld rahulikku õhtut ja kuulmiseni tuleval pühapäeval, kui jumal lubab ja me elame.