Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Nii nagu ühiskonnas arutatakse seksuaalvähemuste õiguste ja olukorra üle, nende esindusühingu projektirahastuse üle tõstatub homoseksuaalsuse teemaga kristlikus ringkonnas. Mõned aastakümned tagasi oli kiriku ühtsus tunduvalt suurem, kehtis vaieldamatu tõena arusaamine, et piibel ja kristlik usk ei pea homoseksuaalsust õigeks ja see arusaam oli nii vaieldamatu, et selle üle isegi ei vaieldud. Mingis võtmes on see temaatika sisuliselt nii-öelda politiseerunud, selle ümber on nagu väga hea kõik asjad nagu koondada, siin on küll sellist ühiskondlikku polariseerunud. Alanud saates uurime, miks andis Tartu Pauluse kogudus välja raamatu pealkirjaga homoküsimus ning teeme juttu seksuaaltervise liidu ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna konverentsist teemal. Seksuaalsus ja religioon ühisosa otsides. Tartu Pauluse kogudus andis välja raamatu jutu homoküsimus ja selle toimetaja on Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Tervist. Tere. Milles tõukusse vajadus anda välja nüüd raamat kaante vahel? Kirik on väga erineval tasandil võtnud seisukohti ametlikult vastu ja samal ajal koguduse liikmed küsivad, et kas kirikul üldse on mingi seisukoht. Siis ma sain aru, et inimesed lihtsalt ei tea, et need seisukohad on olemas, kuigi nad on internetis avalikult kõik kättesaadavad ammu juba olnud. Aga erinevates kohtades endalgi on mugav, kui nad on käepäraselt ühes kohas koos. Sealt see mõte tuli. Ja mida täpsemalt siis raamat sisaldab, missugused otsused, artiklid on sinna kogutud? Raamatus on Eesti kirikute nõukogu seisukoht, balti luterlik piiskoppide pöördumine siis EELK kirikukogu avaldus, kirikukogu otsus, kaks konsistooriumi heakskiidu ka teksti ja mõned, et sellised nagu arvamusavalduse, et kiriku töötegijatelt ja siia on valitud nimelt sellised arvamusavaldused, mis toetavad eelnimetatud otsuseid. Kui lühidalt kokku võtta, siis millest need dokumendid räägivad, kuidas nad homoseksuaalsusest suhtuvad? Nad suhtuvad homoseksuaalsusest selliselt, et kuna pühakiri ehk piibel peab lubamatuks mis tahes seksuaalakti väljaspool mehe ja naise vahelist abielu sõltumata sellest, kas tegemist on nüüd homoseksuaalse või heteroseksuaalse inimesega et siis seda seisukohta, need raamatusse kogutud tekstid esindavad. Nii et tegemist on sellise, võiks öelda, siis me kipume nimetama asju liberaalsete ja konservatiivsete, eks, et sellise konservatiivse vaate jah, sellisel skaalal on ta kindlasti Konservatiivse vaatega ja kuna Pealkiri On küll selline pisut provokatiivne, ta on rohkem nagu märksõna, ei ole päris korrektne pealkiri oma küsimus lihtsalt lugeja saab sellest võib-olla kõige kiiremini aru, et mis valdkonda see asi puudutab. Siis laiemalt puudutab see ikkagi ju patuküsimust ja mitte ainult seksuaalse ühe orientatsiooni vaatenurgast. Just küsimus ka sellesama pealkirjaga homoküsimus, et see paralleel juudi küsimusega ehk siis sellise antisemiitliku liikumise poolt kasutatud sõnastusega auto on see juhuslik või tahtlik. See on juhuslik. Enne raamatu ilmumist ma absoluutselt ei tulnud selle peale, et selline termin nagu juudiküsimus võiks olla, kui seda hiljem meelde tuletati, siis kuskilt tuleb meelde jah, et selline sõna on olnud, aga aga raamatut tehes ma mitte kordagi selle peale ei tulnud. Et selline seos on täiesti juhuslik. Aga miks see teema? On ju oluline kiriku jaoks, et meil ei ole ju abielulahutuse küsimuses sellist raamatut välja antud või siis uuesti abiellumise teemal kirikukogu otsuseid ja dokumente ja ja nii tuliseid debatte isegi aborditeema jääb nagu kirikus homoseksuaalsuse teema kõrval varju. Põhjus on väga lihtne, sest et ega see teema ei oleks kiriku jaoks ka praegu üldse oluline. Kui keegi seda teemat üles ei tõstaks, kui ei oleks paraade ja festivale, ei oleks ka seda raamatut ehk abielulahutuse teema on ju täpselt seesama valdkond, aga abielu lahutanud inimesed ei, ei korralda sellist üritust või filmifestivali neile. Kes noh, võib-olla ütleme jah, abilal. Pühaks pidamise, ka suurem osa filme seotud, kui nüüd järgi hakata mõtlema, aga seda ei tõsteta sellisel moel esile nagu erinevaid seksuaalseid orientatsioone. Kui näiteks LGBT ühing saab, et Eesti riigilt tegevustoetust ma lugesin, et üle 90000 euro aastas, siis näiteks need, kes abielu lahutavad, ei ole isegi ühingut moodustanud, rääkimata tegevustoetusest. Järelikult on ikkagi üks valdkond rohkem esile tõstetud. Ja, ja see raamat on reaktsioon sellele, et iseenesest see teema ei ole kuigi olulisem kui teised teemad. Aga, aga kui keegi on selle teema üles tõstnud, siis kirik lihtsalt vastab sellele. Kas oli natukene ka selline vastus seksuaaltervise liidu ja usuteaduskonna konverentsile, mis Tartus toimus. Et kas see väljaandmine oli, oli ka sellega seotud, et oli teada, et see konverents tuleb kaudselt ja otseselt mitte aga kaudselt küll, sest et nagu ma enne ütlesin kiriku liikmed. Ta on rahutud. Mida kirik sellest arvakas kirikul üldse seisukohta on? Need küsimused olid osaliselt tulnud just nimelt sellest konverentsi infost. Ja mitte kõik, aga osaliselt. Ja kuna need küsimused omakorda viisid siis raamatu väljaandmisele, siis kaudselt võib seid seoseid leida küll. Muidu konverentsil käisite? Mina ei käinud. Kui me vaatame lääne kirikuid, siis üha enam liigutakse selles suunas, et pigem aktsepteeritakse homoseksuaalsust. Küllap on ka Eesti kirikul mitmeid sõpruskogudusi Rootsi kirikuga, Rootsi kirikus laulatatakse samast soost inimesi. Ka Soomes on olemas, ütleme, hingehoidlik palvus samast soost paaride jaoks, kes on oma kooselu registreerinud. Missugune see tulevik, kui me kasutame mõistet homoküsimus homoküsimuses, võiks olla? Jah, tuleviku kirjeldamiseks ilmselt peaks alustama minevikust, sest veel mõned aastakümned tagasi oli kiriku ühtsus tunduvalt suurem ja, ja kogu kristluses kehtis vaieldamatu tõena arusaamine tädibeile. Kristlik usk ei pea homoseksuaalsust õigeks ja see arusaam, nagu Arne Hiob ütleb, oli nii vaieldamatult selle üle isegi ei vaieldud. Aga see teema on üles tõstetud ja mida rohkem seda üles tõstetakse, seda rohkem on ka lõhenemist tulnud. Mis tulevik toob, seda ma tegelikult ju ei tea, on kõik variandid võimalikud, ehk siis karta on, et ta esialgu võib veel hullemaks minna, sest ma ei näe praegu, et Lääne-Euroopa oma seisukohtades ja oma suundades võiks muutuda kohe. Mul ei ole seda ette näha millegi põhjal. Võimalik et selle tõttu ma arvan, et see lõhenemine võib veel süveneda, aga kui elu läheb keerulisemaks ja raskemaks, siis võib-olla me näeme selle võrra selgemini ka lahendusi. Et mida pimedamal ööl seda kirkamalt paistavad tähed. Ja sealt võib küll lahendusi tulla, aga kuna ma ei ole ennustaja, siis see lõik on siin jah, selline hüpoteetiline. Aga suhtumine sellesse, et pühakirja tuleb uuesti uuesti tõlgendada ja vaadata teadlaste arvamusi, arstide seisukohti, arvestada teadusega ja selle valgel ka tuua, nagu see tekst tänapäeva, milline on suhtumine sellesse, ma ise suhtun väga lugupidavalt teadvusesse ja, ja arstiteadusesse, ma ise olen abielus arstiga näiteks. Aga pühakirja tõlgendada, mitut moodi võtta kui seda jumalasõnana või ajaloolise inimliku tekstina. Ja, ja see on usu küsimus kummana teda käsitleda. Piiblit tuleb tõlgendada ja kõige esimene printsiip piibli tõlgendamisel peab olema see, et piibel ise tõlgendab piiblit kontekstist välja rebitud lauset, et võivad viia kuhu iganes, sellepärast on piibli enda kontekst esimene asi. Teiseks on lugejale väga oluline tõlketöö mõisted kohanimed, isikud, kes oli, kes selgeks teha ja sealt edasi läheb muidugi teadlane veel väga kaugele mida kõike on võimalik välja uurida. Ja näiteks kui käsitleti Soodoma ja Gomorra hävimise küsimust, siis nähti kõvasti vaeva, et välja selgitada, millised olid Soodoma ja Gomorra aegsete inimeste tõekspidamised ja väärtused, mida nad heaks või halvaks pidasid. Aga tulles tagasi nüüd usu küsimuse juurde, mina usun, et see oli jumala otsus, need linnad hävitada ja selle tõttu tõttu nende tolleaegsete inimeste arusaam õigest ja valest ei vii meid edasi selle mõistmises, miks jumala oma otsuse langetas, kui me arvame, et piibel on kirja pandud lähtuvalt inimeste arusaamisest sisenda inimlik dokument, aga kui eeldada, et ta on jumala ilmutusest kantud või selle siis ongi vaatenurk täiesti teistsugune, et ma arvan, piibli tõlgendamisest tulevadki need erinevad seisukohad. Sest piiblit saab erinevat moodi tõlgendada erinevatest uskudest veendumustest lähtudes. Aga sellega siis nii-öelda konservatiivid nõus, et homoseksuaalsuse teema puhul oleks tegemist sealse ajastu või kultuuriteemaga, mis vajab ümberhindamist. Homoseksuaalsus on kogu aeg olemas olnud nähtusena. Ei, ma arvan, et et seda põhimõtteliselt ümber hinnata ei ole, ei ole vajadust, sest sest nii põhimõttelisi muutusi ma kultuuris ei näe. Aitäh selle intervjuu eest. Raamatu homoküsimus, toimetaja Kristjan Luhamets. Eesti Evangeelse luterliku kiriku, Tartu Pauluse koguduse õpetaja. Aitäh nädalapäevad pärast raamatu homoküsimus ilmumist toimus Tartu Ülikooli aulas seksuaaltervise liidu korraldatud konverents, seksuaalsus ja religioon ühisosa otsides. Seda valmistati. Te koostöös Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga. Muide kaks kolmandikku ettekannetest olid just usuteadlaste poolt. Kui me vaatame tagasi, siis eelmisesse nädalasse ja Tartu Ülikoolis korraldas Eesti seksuaaltervise liit koostöös Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga konverentsi ja meil on Tartu stuudios külaline ainriistad, kes on Tartu Ülikooli usuteaduskonna, uue testamendi lektor, tervist. Täiega tore. Millist tagasisidet see konverents? Seksuaalsus ja religioon ühisosa otsides? Enne konverentsi juba ja nüüd ka pärast on? Usu teaduskonnale toonud õige mitmesugust, alustaks kõigepealt korraldajate poolt siis need, kes konverentsil osalesid ja aitasid seda läbi viia, nemad jäid väga rahule, eriti ka inimesed Eesti seksuaaltervise liidu poolt. Teiselt poolt ütleme niimoodi, et konservatiivsematel kirikuringkondades ei saadud kohati päris hästi aru, miks selliste teemadega peab üldse tegelema ja ja sealt tuli sellist noh, natukene negatiivset kriitikat pehmelt öeldes juba enne konverentsi ja ka pärast seda, nii et igal juhul teemad on nüüd õhus. Kuidas osalusega oli, et kas oli ka kristlasi, vaimulik kohal erinevatest kirikutest? Olen küll, ma arvan, et osalus oleks olnud suuremgi, aga kuna seekordsel konverentsil oli ka osalustasu, mille eest siis maksta kinni toitlustamine ja muud sellised asjad siis peletas, võib olla inimesi natuke eemale, aga ülikooli aulas oli registreerunud oli 107 inimest. Noh, oleks võinud rohkem olla, aga, aga siiski küllalt suur. Konverents. Võtame sellesama teema, seksuaalsus ja religioon ühisosa otsides siis miks on oluline sellest rääkida, et, et mulle tundub, et vahepeal, eriti just kristlikus ringkonnas on selline suhtumine, et parem ärme räägi, las ta olla, me kõik teame, kuidas asjad käivad ja, ja need on nii-öelda eraelulised. Küsimused sa väga hästi sõnastas selle problemaatika. Tõepoolest kui me räägime kristlusest laiemalt, siis üks väga tugev traditsioon kristluses on olnud hoopiski selline askees ja enese taltsutamine igasugustes vormides. Ja seksuaalsus on loomulik osa inimese elust ei ole sellest olnud kombeks rääkida ja siin ei ole ainult kestvus taga, vaid kui me mõtleme sellele, et me tuleme ka ikka veel nõukogude ajast, paljude vanemate inimeste nii-öelda arusaamad sellest kõigest pärinevad sealt. Need olidki teemad, millest lihtsalt ei räägitud. Nii et kui omal ajal ilmus raamat avameelselt abielust, siis see oli ju juba nõukogude ühiskonnas oli selline kultuurišokk, too ilmumine üldse ja ja lapsed lugesid seda vanemate selja taga salaja, et saada üldse teada, mis toimub, sest koduse kuskile räägitud koolides võis tulla arstitädi rääkima nii-öelda hügieeni teemadel ja, ja muud sellist asja. Aga inimese seksuaalsusest kui sellisest tegelikult väga palju ei räägitud ja ma usun, et et mõttes on, on need hoiakud nii-öelda tänini elus, ehkki teiselt poolt, eks ole, aga me vaatame meediapilti siis, siis siin on jälle tegelikult meid ümbritsev kultuur nii-öelda üleseksuaaliseeritud erootika ja kõik sellised asjad reklaamitööstuses paljas naine või poolpaljas naine on, on nii-öelda alati olemas. Aga, aga seegi on jälle selline väga ühekülgne vaade sellele, kes inimene on ja, ja milline on inimene oma oma, kus sa sõidad probleemides ja seksuaaltervise liidu poolt. Väga hea algatus, sest noh, nemad eriti naistearstid ja nemad puutuvad kõigi nende inimeste probleemidega ja, ja ka neid ümbritsevate tabudega ja firmadele igapäevaselt kokku. Mis meie usuteaduskonnas mõtlesime, et me üritame siis nagu panna õla alla ja ka kaasa rääkida sellel sellel teemal, aidata lahendada mingisuguseid probleeme. Üks ettekanne, ainriistad, mis oli ka täitesellel konverentsil kandis pealkirja seksuaalsus ja seksuaalvähemused. Pühakirjas kui me vaatame seda pühakirja piiblit, et kui varjatult või kui avatud piibel Seksuaalsust käsitleb piibel käsitleb seksuaalsust tegelikult väga mitmeplaaniliselt, et piibliautoreid, et ei häbene nendest teemadest rääkida. Me võime alustada näiteks vanas testamendis ülemlaul onju väga peene koega poeetiline tekst, mis, mis on sisuliselt, kui kui seda vaadata nii-öelda otse pilgul, siis see on siis see on sügavalt erootiline tekst. Ehkki hiljem kirikus jaga jõdaslikus traditsioonis on seda käsitletud allegooria jumala ja inimesearmastusest. Ja otse loomulikult selle kõrval on, on mitmesugused inimeste seksuaalsusega seotud episoodis mõned koguni sellised vägivaldsed, nendest räägitakse väga mitmeplaaniliselt, kuni selleni välja põlistatakse ka võimalust askeetlikult traditsiooniks tsölibaadi üks või või abi elutuseks. Aga see eeskuju on siis kuidas öelda, et, et kas võib öelda, et vana testament õpetab üht ja uus testament teist asja või, või on seal neid traditsioone väga palju läbisegi? Ei, ei ole, ma arvan, et siin nagu mingisugust vastuolu vana ja uue testamendi vahel põhimõtteliselt ei, ei ole. Lihtsalt seksuaalsusest ei räägita nii-öelda eraldi, vaid see on neile tajutud loomuliku osana elust ütleme, piibli, selline üldisem arusaam sellest on, et see on jumala and inimkonnale. Ja, ja seda tuleb siis rõõmsalt nautida, tarvitada kui nii võib öelda, eks ole, aga, aga teiselt poolt see on ka miski, mida tuleb kontrollida. Tuleb hoiduda äärmustest, et see läks üle piiri. Ja noh, tegelikult, kui me selles võtmes mõtlema, siis see on selline hoiak, mis on omane kõigile maailmakultuuridele, iga skulptuuris on, on seksuaalsus ühel või teisel viisil erinevate reeglitega reguleeritud. Piibel ei ole siin erand. Nii et sellisele kasinusele ja tagasihoidlikkusele piibliteksti ikkagi kutsub. Jeesus oma vestlustes jüngritega, räägib sellest kui, kui võimalusest Matteuse evangeeliumis on see teema üleval. Ta räägib, et on, on erinevaid inimesi, kes on, kas seda nimetatakse tähendab kohitsetuks, eks ole, või või nuhiks, et mõned on inimeste poolt kohitsetud, mõned on nii-öelda loomulikult seda ja mõned teevad seda vabast tahtest, jumala pärast. Kui kui jüngrid seda kuulevad, siis nad on üsna mures selle pärast. Nad peavad siis ka kohitsetud saama selleks taevariiki pääseda. Ja Jeesus ütleb selle peale, et sellele sellele vastuseks, et ei, ei sugugi mitte, et see ei ole mitte igaühe jaoks. Aga see võimalus on olemas ja, ja hiljem, kui me tuleme Pauluse juurde, siis, siis Paulus on on ise abielutu ja ütleb, et abielutus võiks, võikski olla ideaal. Aga ta saab aru, et see ei ole siiski kõigi jaoks ja, ja ütleb, et et kes teisiti ei saa, siis abiellugu. Loomulikult. Üks teema, mis igal juhul seoses seksuaalsusega kirikutes tänapäeval üleval, on suhtumine homoseksuaalsusest. Ja, ja ma kujutan ette, et ega sellel konverentsil ka sellest teemast üle ega ümber ei saanud, et kas piibel annab meile sellise üksühese juhise ja suunise. Homoseksuaalne praktika. Ka hukka mõista. Tegelikult see oligi minu ettekande üks üks põhilisi teemasid eks ole, seksuaalsuse seksuaalvähemuse piiblis. See, mida ma rõhutasin oma ettekandes, on see, et me peame. Ma toetusin ühele Rootsi tuntud dialoogile Kristaga stendaalile kes on öelnud, et piiblit lugedes. Me peame eristama kahte tasandit, seda, mida teks tähendas ja seda, mida teks tähendab. Tekst, see, mis tegelikult tähendas, on siis piiblitekst omaaegses ajaloolises, kultuuriliste, kultuuriliste seoste maailmas. Need tekstid olid alati osaks mingisugusest sotsiaalsest kommunikatsioonist toonases kultuuris. Samas piiblitekst siis religioossetel kogukondadele, nii nagu näiteks nagu judaism, kristlus on, pühakiri on, on, on jumala sõna ja ta on meile tähenduslik ka täna. Ja, ja siin on nüüd nagu äärmiselt oluline mõista, et, et millised on need hermeneutilistes trellid mille valguses me või mille läbime seda teksti loeme endale tänapäevaselt tänapäeval tähenduslikuks, teeme. Ja minu sõnum oli see või on. Et kui me läheme sellele tasandile, et mida teeks tähem taas, siis seksuaalvähemusi pilves ei ole üldse olemas. Sest seksuaalvähemused, kui nii-öelda kategooria sotsiaalne, kultuuriline kategooria tekib tänapäeval, see tekib 20. sajandil, kui korraga hakatakse, nagu teadvustamata, Meie meie seas on, on suur hulk inimesi, kes kes kuidagi kuuluvad kokku ja tänu sellele, et et nende seksuaalsed eelistused on teistsugused. Ja, ja, ja, ja siis 20. sajandil käiakse läbi küllalt pikk tee, et, et kuidas siis seda nagu hallata, kuidas sellega toime tulla. Ja see, kuhu me tänaseks päevaks oleme jõudnud läänemaises kultuuris, on ju see, et kõigepealt on sellel teemal sõna võtnud arstid. Sest nemad on väga tõsiselt arutanud oma praktikast lähtuvalt arstiteadusest lähtuvalt. Kas seksuaalvähemused, kas näiteks homoseksuaalsus on hälve või ei ole, on, on ta on ta mingisugune haigus, mida ravida, või ei ole. Ja, ja arstide seisukoht, et nüüd üle maailma on ametlik ja ühemõtteline homoseksuaalsus ei ole seksuaalhälve inimesega, seksuaalne käitumine on lihtsalt varieerub kohati. Ja, ja selles mõttes ei ole nagu tegemist nii-öelda mingisuguse asjaga, mida, mida peaks häbenema. Põhimõtteliselt võib siia tuua analoogia, et mõned inimesed on vasakukäelised. Kuigi enamus inimesi on paremakäelised, ei ole vasakukäelisuse hälve ehkki näiteks noh, nõukogude ajal ju vasakukäelisi lapsi nii-öelda sunniti kirjutama parema käega üritati seda, seda, seda nii-öelda hälvet välja ravida. Seksuaalsusega on samasugused lood tänapäevases maailmas. Ja nüüd selles valguses, kui me tuleme selle juurde, et kui me küsime, et mida teks tähendab, mida piibel tähendab meile siis me peame nagu eriti hoolikalt läbi mõtlema, et tõepoolest nii vanas kui uues testamendis on mõnedki iga kohad, kus mõistetakse hulka nii-öelda konkreetsed homoseksuaalsed praktikad. Kas ja kuidas nüüd siis laieneb tänapäevale. Nüüd kus me teame inimesest hoopis erinevaid asju kui see, mida siis omaaegses skulptuuris teati, et siin on see küsimus on peaaegu, et oluline ja ma oma ettekandes tõin näiteid kuidas nii judaismis kui kristluses ongi neid asju lahendatud erinevalt. Judaismis on näiteks viis Moosese raamatut ehk ehk toora on ju kogu elukorralduse alus ja, ja selle ümber on üles ehitatud siis vabide poolt, et suurseaduse tõlgendamise praktikate kogum, mida nimetatakse halakaks ja, ja sele ka kristliku traditsiooni üheks võtmeteemaks, on see, et abi arutlevad väga põhjalikult erinevate piiblitekstide tõlgendusvõimaluste üle. Ja esitavad mitmesuguseid arvamusi, vaidlevad üksteisega pidevalt, vahest kõige iseloomulikumaks tunnusjooneks ongi siin see. Kolmandas, muuseas raamatus on meestevaheline seksuaalne läbikäimine üheselt hukka mõistetud ja, ja koguni surmaga karistatav. Siis siis ravida arutelud selle üle, et mida see tähendab, kuidas me täna peaksime mõistma, on viinud välja selleni, et judaismis on palju erinevaid usuvoolusid konservatiivsemad nendest leiavad, et homoseksuaalsus on endiselt asi, mida tuleks taunida. Samas on on terve hulk erinevaid teisi usuvoolusid nagu reformi Taistid või sotsialistlikud takistites avalikult sellele samale seaduse tõlgenduse traditsioonile toetudes nii-öelda tunnustavad case'ide lesbi kabidena. Ja, ja on veel selline, ongi üks konservatiivne judaism, selline vool, mis ta on kõige konservatiivne, ortodoksid, aga konservatiivne judaism, nende hulgas on siis selline kokkulepe saavutatud siin kümmekond aastat tagasi, et et tegelikult see sõltub inimese maitsest, et ühesõnaga, kes võib-olla siis nii-öelda taunitud teises, aga kas võib olla lubatud inimene siis valib, kuhu ta läheb. Ja, ja samasugune olukord tegelikult valitseb ta kristlikus maailmas, et neil on kirikuid, kus kus põhimõtteliselt endiselt homoseksuaalsus takse toetudes nendele vanadele tekstidele. Ja teised kirikud, kus leitakse, et see nagu ei ole probleem ja mingis mõttes sarnane debatt siin on on olnud üleval õhus ka siin Eesti kultuuriruumis on viimastel aastatel. Nii et noh, ja minu sõnum on ka see, et kõigepealt tuleks nagu läbi mõelda, milline on meie järgmine jõuti ka, kuidas me neid tekste üldse tõlgendame. Ja on ju neid kogukondi, kes võtavad piiblit nii-öelda sõna-sõnalt ja, ja need, kes tõlgendavad ja lähtuvad mingitest põhimõtetest, tõlgenduste tegemisel. Et kas siin mingisugune, kuidas öelda kompromiss või mingi ühisosa, nagu ka selle konverentsi pealkiri ütleb, on võimalik üldse tekitada, sest kohati tundub, et et need arusaamad Ongi nii erinevad ja ühisosa ei ole? Noh, kõigepealt ma alustaksin sellest, et ma ei ole päris hästi nõus selle väitega, et on mingid inimesed, kes loevad piiblit sõna-sõnalt teised, kes tõlgendavad et tegelikult igasugune lugemine, tõlgendus ja, ja lihtsalt mõni tõlgendus on teadvustatud. Ja teine on vähem teadvustatud 1000 et Eesti luterlikus kirikus sa ei saa vaimulikuks enne, kui sul on bioloogiaalane magistrikraad. Miks see vajalik on? See ongi vajalik selleks, et, et õppida selgeks koguse tekstiga töötamise Arsenal ja siis ka ideaalis seda siis oma jutluste ettevalmistamisel, siis nagu kosutada praegu antakse välja kirikuid, Kiievil koguni Exegi eetilisi abimaterjale olulisemate kiriklike tähtpäevade jutluste eel kus on kõik need teemad nagu sellised eetilised ajaloolised nüansid, on nagu iva juba abimaterjalina nagu lahti kirjutatud. Et jutlustaja oskaks sellega arvestada. Aga paratamatult on nõnda, et me toome isegi siis, kui sa seda eksega eetilist materjale kasutame, me toome teksti juurde oma elukogemuse, oma eelarvamuse. Ja, ja paljuski on nüüd noh, asjad seotud ka nende elukondlike kontekstis, aga, ja Eesti oludes praegu on ikkagi nõnda noh mingis võtmes on, on see temaatika sisuliselt nii-öelda politiseerunud. Meil on ühiskonnas mitmesugused avalikud jõud kes nii-öelda võitlevad konservatiivse maailmavaate eest ja, ja, ja seal, ütleme see homoküsimus on siis selline nagu lakmustest selle ümber on nagu väga hea noh, kõik asjad nagu koondada. Nii et, et noh, siin on küll sellist nii-öelda noh, sellist ühiskondlikku polariseeritust, selle konverentsi idee. Ja siis, kui usuteaduskonna erinevate õppejõudude ettekannete teemaks oli ikkagi see, et me peaksime asjadest nii-öelda rahulikult rääkima. Et kindlasti mitte sildistama, kindlasti mitte nii-öelda eriarvamusel olevat inimest nii-öelda kuidagi süüdistama või midagi taolist, vaid tarvis on asjadest rahulikult rääkida. Noh, minu mõte on selles, et tegelikult taustaks on siin tulema nüüd kristliku konteksti juurde siis see Peame nautiline pea küsimus tegelikult ei ole mitte see, et kuidas tõlgendada üht- või teist konkreetset piibliteksti vaid kuidas eristada seda, mis on nii-öelda oluline, mis on tsentraalne ja, ja mis on perifeerne. Ja, ja siin on mul näiteks tunne, et sellele teemale nii-öelda vaadeldakse erinevates isiklikes gruppides erinevalt. Ühed leiavad, et tsentraalne on on see kiriku õpetuse ja kirikliku traditsiooni pühadus mida tuleb kaitsta kõikvõimalike muudatuste eest. Ja ja teised ei ole sellised nagu avatuma suhtumisega, kes leiavad. Jumala pühaduse, ei ole inimeste kaitsta vaid me peaksime taimongeel juurde jäädes evangeeliumi kuulutades lähtuma mingitest teistest põhimõtetest, sest näiteks tõstma esile esiplaanil ligimesearmastuse. Ja kahjuks probleemiks on see, et nendest teemadest ei ole otse räägitud rahumeelselt vaid ongi, ongi takerdatud erinevates debattides nende konkreetsete tõlgendusliku nüansside üle. Kuigi tajutakse, et need erinevused on palju põhimõttelisemat, kui, kui ühe või teise piibliteksti tõlgendamine. Kuhu see piir tõmmata siis, et mis nagu sellest piiblist on selline, mida võiks võtta piiblist ka sõna-sõnalt ja kus on võimalik teha tõlgendust, et vaadata, mida sa ajastu tähendas? Ja millised olid toona need arusaamad ja, ja mida sa tänapäeval tähendab siin selgelt rusikareeglit või pöidla, räigelt ei ole. Tegelikult on ikkagi nõnda, et kõigepealt me peaksime ikkagi alustama ikka just sellest enda jaoks nagu sügavalt läbi selgeks tegema, et mida teks tahan taas omaaegses ajaloolises kontekstis ja, ja, ja sellelt pinnalt siis nüüd siis tulevad sinna juurde täiendavad asjad tuleb sisse kiriklik traditsioon, kuidas suhestub tekst oma ajaloolises kontekstis, kuidas traditsioon sellesse suhestub? Traditsioon ei ole muutumatu asi, vaid on kogu aeg ajas muutuv olnud. Ja, ja siis me tuleme tänapäevaste küsimuste juurde, et see on selline piide jätkuv tõlgendus. Ja noh, kui kui ristlikult seda asja veel rääkida, siis kristlasena, siis siis see tõlgendus ei tule ju niisama, et see tõlgendus tuleb palves tõlgendaja palvetab, et jumala aitaks tal mõista asja õieti need siin on nagu see vaimulik aspekt on ka selle asja juures, nii et see on selline pidev eneseotsimise uuendamise tee. Ja noh, mingid asjad tulevad traditsioonist, et noh, et võtame näiteks selle, et et ka kultuurilised arusaamad inimesest muutuvad näiteks piibli aegadel ei vaidlustanud keegi sellist fakti, et osad inimesed on ohjad. Ja, ja see, et orjapidamine, miski, mida tuleb tauniga, see tuleb sisse tegelikult ka kristlikus maailmas tõsisemalt alles 18. 19. sajandil, Ameerikas peetakse kodusõda selle tõttu maha. Ja tänaseks päevaks me oleme jõudnud olukorda, kus kõik kristlikud kirikud, ütleja leiavad, et orjapidamine on, on väär, on, on vale. Ja noh, selliseid teemasid on veel nii, et, et need asjad, kohad, tee nii-öelda muutuvad aeglaselt. Kas nad, kas see muutus on alati paremuse suunas, ma ei ole kindel, mõned asjad muutuvad ka halvemuse suunas. Nii et see on selline läbimõtlemise arutlemise ja siis ka nii-öelda vastutustundliku eksegeesi ja, ja, ja ka käitumise teema. Kas see on ka see teema, et kui palju me usaldame teadlasi arste ja kui palju me võtame siis piiblist neid põhimõtteid, mis, mis omal ajal inimese kohta olid teada ja maailma ja maailma loomise kohta. Et siin tuleb nagu mängu see teaduse ja religiooni suhelda? Omakorda ja väga tabav küsimus selles mõttes, et tõepoolest, et mingisugused kestlikud grupid teemadeks nimetada fundamentalistid, eks nemad ju vaidlustavadki tänapäevast teadust, vaidlustavad evolutsiooniteooriat ja, ja noh, kõik kõike muud, mis, mis tundub vastuolus olevat nii-öelda sellega, mida nemad piiblist välja loevad. Ja, ja ma arvan, et kas homoseksuaalsus alane debatt siin ka Eesti kirikutes, et siin on natukene seda hõngu sees, et kui traditsioon piiblile tuginedes ütleb, et homoseksuaalsus homoseksuaalne akt on patt ja, ja tänapäevasem arstid sinna kõrvale ütlevad, et tegemist on on lihtsalt varieeruva käitumisega, et siin ei ole midagi hälbelist siis tegelikult noh, need inimesed, kes jäävad selle juurde, et noh, loeme piiblit nii-öelda otse oma tõlgendus prisma kaudu. Tegelikult ei ole minu meelest adresseerunud seda küsimust, et mida ikkagi teha sellega, et arstiteadlased nendest asjadest teistmoodi räägivad? Ma arvan, et see on paljuski lihtsalt nagu kohati nagu läbimõtlemata Aitäh selle intervjuu eest, Ain riist on Tartu Ülikooli usuteaduskonna uue testamendi lektor. Tänaseks kõik kuulmiseni taas tuleval pühapäeval kell 19, null viis, kui jumal lubab ja me elame. Mina olen saatejuht Meelis Süld. Soovin rahulikku õhtut.