Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust rahuliku paastuaja või siis Kristuse kannatamise aja algust. Meie tänane saatekülaline on teoloogiadoktor Jaan lahe, kes seal ühtlasi luterliku kiriku Mustamäe Maarja-Magdaleena koguduse abiõpetaja. Õigupoolest on see kohalikule kogudusele suur eelis kui selle üheks vaimulikuks on haritud teoloog kes leiab ülikoolides loengute ja seminaride andmise kõrval aega, et viia läbi ka piibliseminare koguduses nii-öelda lihtliikmetele. Vajadus pakkuda lisateadmisi usu kohta on seda suurem, et koolides usundiõpetus ju kohustusliku ainena puudub. Ja valikainena võetakse seda vähe. Piibli ja usualastest lisateadmistest järgnevas pooltunnis juttu teemegi. Tänase saate külaline on Jaan lahe, kes on Eesti Evangeelse luterliku kiriku Mustamäe Maarja-Magdaleena koguduse abiõpetaja ka teoloog, õppejõud usuteaduse instituudis. Aga me räägime tänases saates, ma võiks öelda lihtsustatud piiblist ja sellest missuguseid teadmisi meiega vajame, selleks, et piibliteksti mõista ja mida kogudus omalt poolt saab ära teha, selleks et inimestel see teadmiste osa tervist, tervist. Ma alustan võib-olla hoopis ikkagi sellest, et maarjamaterjal kogudus. Mustamäel on selline väga noor kogudus ja, ja ma tean, et ehitatakse ka pühakoda jääb, küllap väga paljud küsivad, et millal te siis sellesse uude kirikuhoonesse kolite ja sellele teil vastust ei ole ka. Sellele vastust ei ole veel küll sest me sõltume Annepajatest ja tegelikult on kirikus veel väga palju teha. Väljast on ta valmis, aga seest on väga palju tööd veel. Ja praegu tegutsete, siis mustamäel linnaosavalitsuse ruumides keldrikorrusel. Ja just nimelt meie aadress on Tammsaare tee 135. Me oleme Mustamäe linnaosavalitsuse all, kasutame keldrisaali ja selle kõrvalruume ja sissepääs on siis mitte sealtpoolt, kust linnaosavalitsusse minnakse, vaid just teiselt poolt ehk KOVi poolt. Et tegelikult ei ole isegi väga kerge meid üles leida inimesele, kes seal varem käinud ei ole. Kas Mustamäe inimesed on selle nüüd loodud koguduse ka omaks võtnud, kas rahvast käib? Ka rahvast käib ja väga palju on Mustamäe inimesi, aga on inimesi ka kaugemalt. Ma mõtlesin sellisele põrandaalusele kogunemisele ja ristiusu algaastatel, et kas, kas see tegelikult on võrdlemisi sarnane, et käiakse koos kusagil täiesti sellistes ruumides, mis pole otseselt pühakoja. Jaoks mõeldud, eks ta omapärane on. Ja tõepoolest ju, kui me kiriku ajaloole mõtleme, siis oli palju sajandeid, kui ühtegi kirikuhoonet, et veel ei olnud, aga kogudused ometi tegutsesid. Inimesed, kes meie regulaarselt käivad, on sellega harjunud, kuigi me kõik ootame seda, millal võime uude kirikuhoonesse kolida. Aga teiselt poolt olen saanud ka tagasisidet, et mõnedel inimestel on probleemiks tulla sinna keldrisaali. Ja tihti arvatakse seda, et seal on mingisugune väga väikene tiivne ring ja tuntakse ennast väljastpoolt tulnuna, siis. Võõrana, või lausa kardetakse tulla sellisesse ringi. Aga ma arvan, et kui kirikuhoone valmis saab, siis need probleemid ka lahenevad. Aga räägime tõepoolest sellest sõnumi poolest ka ja piiblist, et ma tean, et Mustamäe koguduses on paar algatust selleks, et inimestel oleks rohkem teadmisi, ristiusu kohta, teisi pidime ju. Meie arvame, et inimesed pühapäeviti kuulevad jutlust ja, ja võib-olla lähevad ka piiblit ja ja leeris on nad käinud, et võiks ju piisata. No kindlasti on neid, kes on rahul sellega, et nad kuulevad pühapäeval plust ja loovad vahel piiblit, aga on inimesi, kes ei suuda sellega leppida, kes tahavad rohkem teada saada. Ja just need inimesed külastavad ka meie üritusi. Neid üritusi on kaks. On üritus, mida me nimetame järel leerikoolid, eks seal me käsitleme mitte ainult piiblit, vaid erinevaid ristiusu õpetuse teemasid. Ja teine üritus kannab nimetust piibliseminar. Tõsi, koguduses toimuvad ka piiblitunnid, aga piibliseminari eripära siis on see, et me käsitleme tekste hästi põhjalikult ja käsitleme neid põhimõtteliselt, nii nagu piibliteadlased Piibli teksti uurivad. Loomulikult eeldama seda, et koguduse liikmed, kes seal käivad, tunneksid piibli algkeeli. Aga siiski on võimalik ka ilma neid tundmata teatud asju tähele panna kui on eelteadmised olemas ja nõnda saada piiblitekstist rohkem kätte kui võib-olla selline tavalugeja, kellel erilist tausta ei ole. Missugune on see vahe siis, et kui üks tavaline inimene võtab piibli lahti? Oletame, et juhtub olema see Johannese evangeelium võib-olla seal algus. Ja nüüd, kui võtta seesama tekst, et piibliseminaris või siis kui selle võtaks lahti ka, ütleme, piibliteadlased kusagil kõrgkooli auditooriumisse, siis missugune on see vahe, kuidas tekstile lähenetakse? No vahe on väga suur ja probleem on selles, et esiteks meid lahutab piibli raamatute kirjutamisest suur ajavahemik. Maailm on väga palju muutunud. Tollane maailm erineb paljuski praegusest. Piibel kasutab hästi palju pildi ja sümbolite keelt, mida on vaja tunda ja selleks piibliteksti sügavuti mõista, on vaja hästi palju igasuguseid taustateadmisi, mis puudutavad ajalugu vanu kultuure, vanu usundeid ja neid teadmisi, siis ma selles oma piibliseminaride sarjas püüan ka omalt poolt pakkuda. Aga ometi rõhutatakse just juga protestantlikus liikumises seda, et ainult pühakiri. Et piisab sellest. Ainult pühakiri küll, aga ainult pühakiri ei tähenda seda, et piibli mõistmiseks ei ole vaja mingeid lisateadmisi. Neid on kindlasti vaja, ainult et piiblitekstid on loomulikult väga erinevad ja, ja kindlasti on ka selliseid tekste, mis kõnetavad küllaltki vahetult eriliste taustateadmisteta. Ta aga väga paljude tekstide kohta seda öelda ei saa. Nii et taustateadmised on olulised ja neid ilmselt leerikoolis näiteks ei jõuta jagada niivõrd põhjalikult ja k jutluste käigus ega kogu ajalugu alati lahti seletada ei saa. Ega ei saa, leerikooliaeg on piiratud, teemad on suhteliselt kokkusurutud ja kajutlustes. Ma alati püüan iga teksti puhul tuua välja ka ajaloolist tausta ja taustateadmisi nii palju kui võimalik pakkuda. Aga jutluse eesmärk on natukene teine kui lihtsalt teadmiste jagamine. Nii et selles mõttes piibliseminaris, mis kestab poolteist tundi, on mul oluliselt parem võimalik teksti sügavuti avada, kui ma seda jutluse kestel teha saan veel erikoolis, kus piiblile otseselt pühendatud joonud paar tundi. Mõned näited, võib-olla ka piibliseminaridest, missuguste tekstidega on olnud põnev. Kas või seni töötada. See tekstide valik on aja jooksul muutunud. Alustasime Jeesuse, mina olen ütlustega Johannese evangeeliumist siis edasi oli väga pikk tähendamissõnade sari kus me vaatasime siis Jeesus erinevaid mõistujutte tähendamissõnu. Ja praegu oleme hakanud võtma erinevate pühapäevade perikoop ehk siis jutluseks antud kalendris antud tekste. Ja selle põhjus on natukene isiklik ka, nimelt juba teist kiriku aastat. Meie kiriku piibliteadlased koostavad pühapäevadeks teksti käsitlusi, tekstikäsitlused on siis sellised Piibliteaduslikud käsitlused, mida siis jutlustajad ja teised piiblitekst õpetajad saavad kasutada oma praktilises töös. Kirik on meilt need tekstikäsitlused tellinud ja oleme nad omavahel ära jaganud, et iga aasta siis üks teoloog kirjutab kaks kuni viis erinevat teksti käsitlust. Ja noh, loomulikult olen ma siis võtnud need tekstid, mille kohta mina olen pidanud teksti käsitlused kirjutama. Kui palju, võib-olla ka sõnum? Piibli sõnum sõltub sellest missugused on meie teadmised selle kunagise olukorra kohta ajastu kohta, kultuuritraditsioonide kohta. Mõni näide selle kohta. Hollo sõnum kindlasti ei sõltu ka sõnumist, arusaamine sõltub väga oluliselt sest piibel ei ole kerge raamat. Peale selle, mida ma juba nimetasin, et tema kirjutamisest lahutab meid suur ajavahemik suurust, tuuri distants, kui me mõtleme muistse Palestiina kultuurile, kreeka-rooma kultuurile siis tänapäeva õhtumaisest kultuurist erinevad need ju oluliselt. Ja peale selle on piiblit ju kogu selle aja vältel, mis tal olemas olnud, ka tõlgendatud on erinevaid tõlgendusi. Ühest tekstist on võimalik, et väga palju erinevalt aru saada. Ja kindlasti taustateadmised aitavad paremini, näiteks mõista. Kas selline olukord tekkida, et kui inimene nagu piiblist rohkem teab, et tema usku hoopis kõikuma hakata, et öeldakse ka seda, et teoloogiaõpingud on mõnele inimesele lausa suureks komistuskiviks? See sõltub ilmselt ka sellest, milline inimese usk on, kui tema jaoks on endastmõistetav see, et kõike piiblis kirjutatud saab ja tuleb mõista, ühemõtteliselt võtta sõna-sõnalt. Tuleb uskuda näiteks kõikide ajaloopärimuste, mida vana testament sisaldab ajaloolisse tõele vastavusse ja siis korraga ta kuuleb midagi selle vastupidist, jah, siis võib küll tema usk kõikuma lüüa. Kuid iseküsimus on see, kas ristiusk selliste asjade tunnistamist, nagu ma nimetasin, üldse eeldab minu arusaama järgi mitte. Ristiusu põhisisu seisneb milleski hoopis muus. Ja võib-olla on isegi hea, kui kiriku juurde tulnud inimesed juba väga varakult õpivad piiblitekst, aga niimoodi vaatama, et nad näevad nende seost ajalooga. Muistsete religioonide, ka see võib-olla hoiab just ära selle šoki, et oi, aga mina olen uskunud tegelikult kogu aeg hoopis teistmoodi. Ja järelleerikool on siis siis teine lisaks piibliseminaridele. Mida see endast kujutab ja miks seda peaks üks kogudus pakkuma oma liikmetele või külalistele. Järel leerikooli idee pärinud minult endalt, et kui ma piibliseminarid omalt poolt välja pakkusin, siis järeleri kooli vastu oli koguduse sees nõudlus olemas ja mina lihtsalt alustasin sellega järel, leer ei ole leerikursuse kordamine, ehk siis teiste sõnadega, me ei käi seal läbi leeriprogrammi vaid puudutama tõepoolest väga erinevaid ristiusuga seotud teemasid. Iga kord on erinev teema ja tavaliselt need teemad selguvad ka küllaltki ennem üritust, ehk siis teiste sõnadega veel nädal ennem üritust, ma ei pruugi teada, millest ma järgmisel korral räägin. Näiteks järgmine järel, leerikooli Kokkusaamine toimub meile selle kuu viimasel esmaspäeval seal siis 25. märtsil. Ja meie seekordseks teemaks on jumala ilmutus. Mida see tähendab, kuidas sellest aru saada, kuidas sellest ristiusu ajaloos on aru saadud ja nii edasi? Ja sellest on võimalik väga erinevalt aru saada, et kes ütleb, et jumal lausa räägib ja ja kes tunnetab mingite märkide kaudu ja nii edasi ja just nimelt. Aga Jaan lahe teoloogia, Eesti Evangeelse luterliku kiriku Mustamäe Maarja-Magdaleena koguduse abiõpetaja kirjutatud raamatut sellest, mis on siis see ristiusu põhisõnum. Jah, kirjutan raamatut, mida ma olen plaaninud kirjutada tegelikult juba seitse või kaheksa aastat milleks ma olen palju aastaid teinud eeltöid ja nüüd siis möödunud aasta lõpul võtsin ma kätte ja tegin sellega algust ja loodan sellega juba siis selle aasta lõpul valmis saada. Sest nagu ma ütlesin, eeltööd on tehtud väga palju. Ja selles raamatus ma püüan siis tõepoolest vastata küsimusele, mis on ristiusu põhisõnum. Aga selleks, et selleni jõuda, pean ma käsitlema eelnevalt kõiki ristiusu põhiõpetusi, nagu seda on õpetus jumalast või õpetus ilmutusest või õpetus Jeesusest Kristusest. Ja alles siis, kui ma olen need ristiusu põhiteemad läbi käinud, on mul võimalik sõnastada see, mis on ristiusu põhisõnum. Selle raamatu järgi on suur vajadus. Sest kuigi ristiusu kohta on kirjandust iseenesest väga palju ja tuleb pidevalt juurde on ka väga head kirjandust eriliselt. Ma nimetaksin sarja avatud Eesti raamat, kus on ilmunud suurel hulgal erinevalt klassikaliste bioloogiliste tekstide tõlkeid, nagu Martin Luteri valitud teosed või Adolf von Harnacki raamat, kristluse olemus, mis püüab ka ristiusu põhisõnumit sõnastada. Või Thomas-Andreas Põderi koostatud uuema aja evangeelse teoloogia põhitekstide kogumik. Neid on veelgi aga raamat tutt, mis püüab kõigi erinevate oluliste asjade hulgast kokku võtta. Selle, mis kõige olulisem on, ei ole eriti palju. On mõned raamatud, mida ma kindlasti nimetaksin üks neist on näiteks inglase Lewise raamatu lihtsalt kristlus, milles ta külmunud ja on väga populaarne, on väga populaarne. Siis kindlasti ma nimetaksin kardinal Ratzingeri hilisema Paavst Benedictus raamatut sissejuhatus Kristusesse, mis on ilmunud Johannes Esto kirjastuses ja mis käsitleb ristiusku läbi apostliku usutunnistuse. Nimetaksin ka Toomas Pauli leeriõpikut täiskasvanutele maise matka poolel teel. Aga ükski nendest raamatutest, mida ma iseenesest kõiki kolme väga headeks peame ei ole siiski päris selline, nagu mina kirjutada plaanin. Mis puudutab näiteks Toomas Pauli leeriõpikut, siis noh, ilmselt see on kõige lähedasem sellele, nagu ma ideaalis taolist raamatut näen, aga kuna ta on kirjutatud leeri õpikuks sisse on seadnud oma piirid on käsitada püütud kõikvõimalikke erinevaid küsimusi, mida inimesed leerikoolis esitavad. Ja seetõttu ei saa selles raamatus keskenduda sellele, mis on ristiusu põhisõnum. Kardinal Ratzingee raamat iseenesest on väga hea, on konfessionaalne, ehk siis esindab roomakatoliku kiriku nägemust ristiusu olemusest ja Lewis raamatud, et mis tõepoolest püüab ka ristiusu põhisõnumit avada tegeleb ka hästi paljude erinevate küsimustega, nii et see põhisõnum kipub nagu sinna ära kaduma. Ja muidugi on veel üks raamat, et mida ma tegelikult juba nimetasin sedasama Adolf von Harnacki kristluse olemus vast ka katseristiusu põhisõnumid sõnastada, ka selle puhul peab lihtsalt arvestama. Tegemist on ühe omaaegse sellise teoloogia suuna nägemusega mida siis Harnack esindab. Seda nimetatakse kultuur protestant luseks. Ja kuigi omaaegses teoloogias oli väga mõjukas liikumine, siis võib öelda, et et tänapäeval on, on dialoogide nägemus valdavalt küllaltki erinev sellest, mida, mida kultuur protestant samal ajal pakub, kus nii et ma leidsin. Ta on lihtsalt puudu üks selline raamat, mis püüaks tõesti siis olulisest kõige olulisema kokku võtta. Ja mis teeks seda nii, et ta arvestab tänapäevase bioloogia uurimisseisuga tänapäevase inimese maailma elutunnetusega ja püüaks traditsioonilisi tõdesid anda edasi ka sellises pisut ebatraditsioonilises sõnastuses. Ma ei pea siin jalgratast leiutama selles mõttes, et dialoogid on 20. sajandil seda väga palju tegelenud, sellega tegelenud ja seda ja seda püüdnud omalt poolt pakkuda. Ja nende dialoogide mõtteid ma rohkelt oma raamatus ka kasutan. Et ma ei taotle mingit absoluutset originaalsust, aga samas püüan siis läbi kristliku mõtteloo läbi piibliuuringute anda sellist võimalikult kompaktset pilti. Ristiusu põhisisust. Me oleme rääkinud Piibliseminaridest Mustamäe Maarja-Magdaleena koguduses järel leerikoolist ja nüüd siis ka sellest kirjutavast raamatust ja läheb. Kas natuke on see ka viide sellele, see, see vajadus õpetada ja järgi aidata. Et meil ei ole ikkagi Eestis religiooniõpetust koolides ja, ja kuidagi on tekkinud ka selline tühimik, kus on lisateadmisi tarvis anda. Ja just nimelt, ja, ja selleni olen ma jõudnud eeskätt oma töös õppejõuna, kus ma pean õpetama sadu üliõpilasi. Õpetan kursust, mis tutvustab erinevaid maailma religioone. Seda kursust külastab korraga ligi 200 üliõpilast. Ja tagasiside põhjal, mida ma olen sellest kursusest läbi aegade saanud on tulnud välja see, et kuigi kursus oli mõeldud selleks käsitleda tõepoolest religioonide põhitõdesid anda süstemaatiliselt algteadmisi erinevate religioonide kohta, siis väga paljud üliõpilased on tunnistanud, et kõik oli nende jaoks uus, ei teadnud sellest midagi varem. Ja ainult üksikud üliõpilased on öelnud, et suurem osa sellest, millest loengutes räägid, see oli neile tuttav ja nad on enamasti pidanud vajalikuks lisada juurde, nad on õppinud koolis religiooniõpetust. Niiet et kindlasti selles valdkonnas on meil suur tühimik ja, ja seetõttu on vaja sellist kirjandust, mis püüab siis anda võimalikult palju teadmisi erinevate religioonide, eriti ristiusu kohta. Ma pean seda väga vajalikuks juba ainuüksi seetõttu, et me kuulume kristlikku kultuuriruumi sõltumata sellest. Ta kiriku liikmeskond on väike ajaloolised, me oleme ikkagi osa kristlikust kultuuriruumist, et oma kultuuri sügavuti mõista, juba ainuüksi selleks on meil vaja Teadmisi ristiusust, antiikkultuurist loomulikult, kaas on teine õhtumaise kultuuri alus. Aga need kaks on omavahel seotud. No rohkem saab siis teadmisi siis, kui õppida ise dioloogiat või siis ka külastada tõepoolest kogudusi, kus korraldatakse selliseid laiendatud arutelusid ja pakutakse täiendavat õppematerjali, nagu näiteks siis Mustamäe Maarja-Magdaleena koguduses need avatud üritused, eks ole. Need on avatud, üritused toimuvad kindlatel aegadel ja väga hea on ka neid aegu meelde jätta, mõlemad on siis kuu viimasel nädalal. Piibliseminar on kuu viimasel neljapäeval ja järelleeritund on kuu viimasel esmaspäeval ja mõlemad üritused algavad pool seitse õhtul. Tööl käivatele inimestele oleks ka siis võimalik pärast tööpäeva lõppu otse sinna tulla. Niisiis Mustamäe linnaosavalitsuse keldriruumides just nimelt, aga ka teised kogudused teevad ju sarnaseid sarnaseid asju võib-olla mitte nii põhjalikult, aga Kaarli kogudusel on oma selline täiendõpe või vestlusringi moodi üritustesari. Jah, see on loengusari jalutades jumal aedades, mis juba väga kaua aega on kestnud ja olen ise ka selle sarja raames käinud loenguid pidamas. Alles oli mul loeng teemal, mis on nostitsism. Olen varem seal pidanud loenguid mitrakult, tusest varasest kristlusest ja, ja muudel erinevatel teemadel. Aitäh tulemast täna kirikule saatesse. Teoloog Jaan lahe ja Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Mustamäe Maarja-Magdaleena koguduse abiõpetaja. Tänaseks kõik rahulikku Kristuse kannatamise aega või teisisõnu paastuaega kuulmiseni tuleval pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit, kui jumal lubab ja me elame rahulikku õhtut. Kuulsite kirikuelu. Saadet juhtis Meelis Süld.