Elust setomaal. Säradia kulleja Leima evelin Terkas sinna kolme päeva pärast nakas Kevvai Parhilla, Jon lähke märke magevees Jovory küla ütel kimmel seto naasel küll setomaalt peris Cavenda miralda Visnevam time nimi ja elastab arhil Läänemaal apperi setomaalt jazzmanni Külest hädkullemist. Ja mulle, kas otsa illos, tark, veidkene, ilmachio, elan valgete juutidega, Laane tere, miralda tõmmet, meid, vasta võttideni. Kõneleme suut. Kõnele oma lapsepõlvest. Nikossa sünd, Kossa peri, ole. Aitüma, et siiani üldse Tõllide ja tümad vaibast võtilisel Seppik, Tiidul minna siia kaema, Läänemaale kohe veere pääle. Mina ole siia tulnud küll juba pensioniea, aga tegelikult olema sündinud Setomaal jätmanni Küle säts Ginulga perre oli meid minna minna juba mul heli Georg kes oli passis kooli puiscene. Ja mina oli inimene, tüter, terri mullapill, katsesaart algi ja paike minu ime homme sündinud korrodis saagile. Puurin Antoni perekonna kohol seitse last, viis tütart, kats poiga ja harja, aga minu isal oli vili hütti ja katsesaart Nasda ja okka Nasda tädi mehel Elen juba Räpod mozza lõigu jurile ja elli juba Tallina. Aga mina naksi kooliceuma, küka indie korrodissa kool, kumma kere katse aastiaca sellelt jazzmani kuul, kinnibance alul sakslaste staapial kuul kinni panud ja kärbime katse aastaga ja sõsarAlvigedega üti aastaga ja kerast mitut. Tulime jätsmani kuuli, missa, tuust, kooli aust, mäletad, kui tagasi Gaia kooli kuuli oli minna, kats kilomeetrit ja ega siis bussi ega midagi olnud halba Läänemaa mõnivooli õudselt kuulimus kolmandast tunnist, kui lumme kinni jäi, sest ütsinud lätsi läbi mõtsa kats kilomeetrilt korrodissa. Aga meil oli seal väga toreda õpetaja ja kõige rohkem on mul meelde jäänud meil meil klassijuhataja, kes on eestlane ja usuõpetuse õpetaja, meil olid usuõpetuse tund siis viil. Ja seal ma kärje ärev koolis kolm klassi. Ja siis meil papa ja seal mu sõsar Alvigedega katsklassi ja siis meid sealt tõsteti ära jazzmani kuuli, kuna jätsmani kool oli juba kooli tegevusnuiad, kuul taastati ja tulime siis kordistas poole aastaga Pealt jätmani kuuli jätmani koolzma, lõppeti milliklassi. Ja siis läks edasi Verskahesest jätmas rohkopesse ole ma olen 36. aastal sündinud. No siis tuul, 40 ütles 50. aasta kolhoos jõlaksiva perskahe, kuni läksime siis Nelbelscault umbes nii nagu praegu. Ma ei tea, New Yorki sõid asi nii suur pahe olla, et ja ka meil on kuus kilomeetrit minna sügisel, kelleni jalgsi talvel vei papa meid Hobe, segasin lime internaatkasti uma vahele kõnely seto keeles vai kuvamuudu ikka seto keeles kõnelema, kindla peale kõnelemis seto keele. Aga mis minul ja mu sõsarel olla suur pluss veel tollest, et meil oli Lynnegi ilvega selge, kuna me esimesse klassi kullima kinni kooli. Ja siis tulge s2 Tuudiviilga kuuleski. Ladza kes sellepärast kuuleski Baltika kuul kinni ja perske Tuudi kuuleski pantiga Värska kuuli veel siis ja tämber seda ärani on mul kallis õpetaja Piho talu Belbersca, kellega meil tänase tagasi suhtlemine väga suure mälestuse mul oma väga hea Madritel eelhariduse maa sai, sellepärast et talle Värska kooli. Ma tuli Tallinna kergetööstuse tehnikumi konkursile ja ma sain sisse esimese katsega kohe. Sellepärast, et meil oli ikkagi väga hea põhi, ikka nii matemaatika kui kirjanduse. Et värske kuuland ikka väga-väga hea põhja, kui su diisis edes vilets nii-ütelda liina poole, kui tuli ta kuma metska kooli ära lõpetada, siis mõnes Tallinna kergetööstustehnikumi lõppeti kergetööstustehnikum, tehnikatehnik tehnoloogina õmblustööstuse alal niimoodi ja minna saadeti tööle kohe õmblusvabrik kohe. Ma olin seal natukene haigutehnoloog, väga lühikest aega küll oli ja siis olla suunamine, et Riiga on vaja. Ja mina Riiga õmblusvabriku tööle läksin kohe peainseneri manu vastuvõtule ja siis ta küsis, mis tüüd ma tahan. Ma ütlesin, ma tahan, nüüd ütlen, ma mõista maale tehnoloog, tuul, väga oluline, Riia, tollel korral tõepoolest niimoodi ja nii ma siis oli Riia kolm aastat. Nii, ja siis ma Riiast vahest Leningradi praktikal mitte praktikale kogemuste vahetuse, nagu tollel ajal olime Pabrikide omavahel niimoodi jah, ja sealsaima tutvas nagu oma elukaaslase oma mehega, kes tegelikult on meil kõrvalkülast Beritud madina, Tiitse, aga nii lähedalt kohe nii mudu ja sealt algas meil sõprus arenema ja siis mõne aastaga pärast lätsi mehele. Aasta oli 56 ja kui ma tuli siia ära, siis minna kohe kutsuti Tallinna õmblusvabrik kool ja kuna olime meil Riias kogemuste vahetuse korral, siis mind kutsuti kohe ja mina siis naq tüüdi naksi tööle Tallinna õmblusvabriku Holi kohe tehnikaosakonna juhataja ja sealt minna, kutsute siis moemajja tööle mõne aasta pärast kohmatüüdi siis Tallinna moemaja pea tehnoloogina kuni pensionini minekuni. Tallinna moemaa pea, tehnoloogina käre, mina väga paljude ettevõtete magevee taga paljusid asju, tema on sepa Sisol, tööstuslik moemaja moemaja pidi andma lõike tehnoloogiaõpetuse, kus õmmelda, mis teete ja juhised õmblusvabrikutele kõigile, et mu ema oli väga tugev kunstnike kaader. Liivakunstiinstituudi lõpetanud kunstnik viimseni andeka kunstnikust. Otsens huviga oma meel seto Malterini 20-ni teke perre, ma küsin niimoodi, et kui sa tuud haigu, kui saalide moemaja tööl jääb kaid tämbest käive siis kuvamuudu mood on muutunud miraldamist, sa mõistad ütelda. No mina ütlen, et mood on muutunud lihtsabast ja rohkem kättesaadavamaks ja ma ei pea, kas kunstnikega ka arvestada või vist, aga õmbleja on aluga juba moekunstnikust mõnigi naka kaema, et kui ma ka tänapäeva siis tänapäeval on võib-olla lihtsapabrikil tüütete selle peale mass ette alt ja ja massi järgi nime siis sisse ostma. Ja ma ei tea, kui palju, arvestades moekunstnikega ja suunamisega, aga tollel ajal oli see ka väga kõrge taseme, Nõukogude Liidu Olm Tallinna moemaja kõige populaarsem ja kõige kindlam moemaja, kelle peale tase olnud palju kõrgem kui praegu, igatahes tunduvalt kõrgem praegu nisust, massitoodangut, stamp, tooteid, mingisugused ma ei tea, niisugune tunne on, et need on ainult kuskilt kellegi käest toodud. Ma ei taha halvasti öelda selle kohta, et toodud, aga ma ei näe niisust, eliiti nagu tollel ajal praegu tagantjärgi mõeldes, see oli ka suur luksus, et nii, nii hästi, kes eesti rahvas rõivais ja ega asjata ei olnud populaarsed üle terve nõukogude liidu. Ma mäletan, et millegipärast on mul sääne pilt, et mu vanaisaga kõge Koto nii-ütelda ülikonnaga üts ülikonda, vanasti siis siis tuuelgi nii-ütelda nagu kodo ülikond või nii edasi, ma küsin, et kui sa, tuul, haiga käivet ka setomaal ja ma arvan, et see mõningaid peaks käivet, määne pilt seal siis oli, mis inemisel seal sale. Aga ega setomaa suurt pahas ja setomaal oli väga häste Reili setomaal olla erand sellest, et setomaal veel väga palju käsitööd, näiteks tikandit, visteti, setomaa ja setomaal kasutajatega palju lool setomaal kasutati rahvuslikke elemente, noh kasvõi mõningatel kriidi peale setu viigi balt kohe kohe täitsa rõõmus, Kaia kohe mingi vaheldus mingile algele kirjult veidi seto juba peal või siis oli ta kandidu, mis oli setomustritega ja, või seto pits siin näiteks on nii uhke kool seto pintskust, kooki, põlle, põlleveere või pluuside varrukad. Käishil kohtivad ikka olli küll erinevust, Kaianneta kohe pittu kitasnikkusel kapihammeralda. Zuckman mullam hindel katsukmanni tütrelomsukman praegu Parhilla Umble kükke noore pale tütretütrele valget Zuckmanni, mida te mäletate siis ma pean kindlasti selle valmis saama, sest laulupidu on tulemas akatiiv valget sukk panni, kus aasta pärast Lääts setomaal, et mis pilt siis seal võis olla kas tänavapildi haga, ideoloogiliselt mõttega, et märguvad väikene tuugot alaga, mina arva, et rahvas nakas noorekes pääle kasusel väsisin sellest stamptoodangust ja sellest nihukesest massitoodangust väsis ja nakas mõtlema tolle pääle, et midagi pead olema testmoodusest, eestlase ei ole seal kes tahes väega, elule puni mitu sajandit, et lapsed ja lapselapsed ja kõike muud ei, absoluutselt mitte. Ma arvan, et, et Eesti rahvas nii ärksa ja nii teadlik, et kindla peale tulevad talle mingisuguse uute variantidega ja kindlasti Ilosapastmine ja ka seal me Lõuna-Eesti nurga sarvat Omni Miia on, ma arvan, et nii seto nurga lätil, eriliselt seto, tal on ju eriline rõivastus, eriline kultuur, see on niisugune, et, et ekalt Hallenakas, mis kõik oma Käo. Mul on alati uhke ütelda maalaseto. Aitüma miraldani kimastki mas tervest male Leima Evelin kullelge seto keeli tsituudisid iis päeva puulsaitse õdagu.