Tänases saates on balletijutud. Kaheksandal novembril esietendub rahvusooperis Estonia Sergei ballett Romeo ja Julia. Lavastaja, koreograaf Tiit Härm on tänase saate külaline ja saatejuht on Ene Pilliroog. Kuidas õigupoolest valitakse teatrisse repertuaari balleti näiteks? Eks tuleb üks või teine ballett teatrisse mängukavasse. No eelkõige vastase lähtepunktiks on siiski see nagu öelda arengukava visioonile teatriline see suund, see tähendab eelkõige, kui me konkreetselt räägime ühest hooajast, siis eelkõige kunstiline juht määratleb selle suuna, kust ta tahab liikuda. Ja määravaks võib-olla on, ütleme, konkreetset valik puhul võib-olla see kasse teos vastab sellele esteetilisele kontseptsioonile, mida ta näeb teatri arengus. Ja antud juhul siis ka nagu põhisuunale, see tähendab balletiteatrile ja ütleme, niisugusele eestiitilisele põhiprintsiibile, see tähendab, tuginedes klassikalisele tantsule, seome naerab. Teiseks on määravaks muidugi antud konkreetsel ajal momendil trupi võimalused, tema ütleme, tehniline taset, nende isiksuste olemasolu, kes üheks või teiseks looks vajalikud. Ja, aga muidugi finantsilised võimalused tuua välja kas siis suuremahuline tükk või siis piirduda väiksema teostusega või kammerlikumaid laadi teosega, mis ei esita tunde suuri nõudmisi puht finantsiliselt. Ja küllap on seegi väga määrav, et publik kuidas vastu võtab, sest teada on, et Roomeo ja Juulia hea Luikede järv on vist sellised balletit, mis kogu aeg on lähinaabrite seas. Laval. No mis puudutab jah, neid partituuri, siis nii Luikede järv või ruumi juuli on maailma juhtivates ooperimajades pidevalt repertuaaris ja tulevad ikka aeg-ajalt tagasi uutes reaktsioonides. Ja selge see, et Prokofjevi rumm Julio näol on tegemist, ütleme, 20 sajandi odavaima balletipartituuri üldse. Ja selle luu kaubavõtmine on vast õigustatult ka sellest aspektist, et meil eelmisel hooajal tuli väljas Luikede järv, kus me teame, et väga suur osakaal on naistantsijatel. Ruumi juures on kõik vastupidi, tähendab tänu Sekspiri meestegelaste rohkusele on tegemist väga suure koormusega meesrühmal meest tantsijatele ja eelkõige selle loo niisugune võimalus, et üles etenduses on võimalik kasutada maksimaalselt trupi loomingulist potentsiaali, see annab niisuguse ahvatleva juba võimaluse seda tükki võtta. Lavastaja koreograafina olete selle balletiga kokku puutunud mitmel korral, aga kas ma eksin? Kui ma küsin niiviisi, et te olite vist pisikene poisikene, kui see balleti esmakordselt Estonia teatris lavale tuli? Jah, mina nägin seda balletis in Estonia laval juba 51. aastal sellise otsa lavastus ja peale seda on ikka aeg-ajalt see repertuaari tulnud uutes lavastustes, nii oli meil siin 65. aastal juriidushini lavastus Leonid Lavrovski koreograafia. Me mäletame kõik seda väga hästi, seks sel ajal tantsis taastulek lavale oli Helmi puuril 71.-na aastal Mai Murdmaa uuslavastus mis siis leidis uue redaktsiooni 77. aastal, 90. aastal oli minu lavastusi ja 98 oli murdma viimane lavastus ja neid siis 2003 sügisson siis seitsmes ruumi Julie rahvusooperis. Aastal 65, kui Helmi puur taas tuli lavale, see oli selline suur rahvuspüha, ma mäletan seda, et see oli tõeline pidupäev Estonia teatris. No seda kindlasti selleks feimi puuri näol on tegemist eelkõige väga ereda looja isiksusega ja interprediga. Ja ma usun ka tolle ja võimaluste juures oli see, see on küllaltki suur, balletis nõuab väga suurt truppi, oli, oli kindlasti väga palju tegemist, et see siin lavalaudadel ei jõuaks. Aga filmipuri isiksus ilmselt see on ka muutunud müüdiks. Aga mida te mäletate viieaastase poisina roomlaste Juliast? Kuna mu isa töötas mu teatris ema, olin praktiliselt neljaaastased juba kõigil balletietendustel ja ruumi Julia kohta. Ma ütleks, et selle esimese niisuguse ütleme, võib-olla romantilise kujutluse armastusest ma võib-olla sealt said. Aga detailselt on huvitav, et seda etendust peale võitlust ma eriti ei mäleta. Ma lugesin siin, et lavastaja, koreograafina olete seda välja toonud, siis 90. aastal Estonias 95. Sloveenias ja 98. aastal Prantsusmaale ja nüüd siis taas Eestis. Et kui võrrelda neid lavastusi, kui võrrelda neid töid, kui võrrelda neid tegijaid, tantsijaid, seda tiimi, nii palju küsimusi korraga üheskoos. Et mis te mäletate, mis te tahaksite meenutada? Teose poole ja ma arvan, et tema põhi ütleme, selle korreograafilise partituuri loomine toimus sel aastal ja kõik järgnevad etendused on siiski tuginenud sellele 90.-te aasta lavastusele. Aga loomulik on see, et kohtudes uute inimestega uute interprojektidega, nähes nende võimalusi, nende individuaalsust ja isikupära ja see juba iseenesest teeb teatud korrektuurid teatud muudatused Korographiste lahendite kujundite leidmisel ja ütleme, praegune lavastus erineb küllaltki nendest eelnevatest lavastustest, ka siin on kaks pilti uut juures ja mind nende eelnevate lavastuste, ütleme, nõrgemad kohad on püütud lahendada teistmoodi. Ja ma arvan, et eelkõige ühendab see, et kogu need protsessid nende eelnevate lavastus on väga loominguliselt olnud ja see on mulle andnud alati niisuguse väga rõõmsa oleku, tulles tagasi selle ruumi tegemise juurde. Mis on need uued pildid, mis on siin selles lavastuses sees? Kuna ma kasutan kogu Prokofjevi muusikalist materjali kõikide stseenide osas, mida ütleme tavaliselt, ent vanemates redaktsioonis ei kasutatud, siis nüüd on ka viimases vaatuses, suurendades selles etendusest ja minu soov on nagu selle etenduse maksimaalse tantsulise külje tantsulise plastilise dramaturgia osakaalu suurendamine. Ja ma näen selle tegevuslikku liini edasi viiana nagu öelda ansambli tantsu ja püüdes viia maksimum tantsulise, eks ka kõik seoselised pantomiimi lises stseenid siis ma olen juurde toonud kaks stseeni, üks on siis seotud ruumi oma pagenduses olemisega, matvas vahetult enne tagasijõudmist Verona hauakambrisse. Ja üks on esimese vaatuse üleminekust see külaliste tulekuks. Nii et noh, mingisugused uuendused on olemas aga vast see ei ole määrav. Määrav on siiski see üldkontseptsioon selles etenduses ja ma arvan, et ruumijõul ja kui lugu, ta on ju meid alati paelunud olnud ja paelub ka tulevasi põlvkondi kindlasti. Ja ma arvan, et selles etenduses meie ees nagu avaneb niisugune romantiline kujutlus, armastus kui ülimast hüvest ja võib-olla selles etenduses me näeme ka seda kuidas ruumi Juulia astuvad vastu keskkonnas valitsevatele traditsioonidel tavadele ja ma arvan see suure armastuse lugu. Kui me mõtted tunduvad armastusele, siis me millegipärast alati mõtlema ka roomlaste Juuliast. Ja etendus tuletab meile meelde, et vaen ja vihkamine ei ole kunagi midagi head toonud. Ta hävitab inimestes selle ülla ja kauni. Eks me kõik ju sünnime siia maailma, et armastada ja olla armastatud ja ruumi Julia traagiline hukk selles etenduses, mis on selles ebavõrdses võitluses nende tavade traditsioonidega. Siiski ma näen selles etenduses niisuguse helguse humaansuse alge võitu. Ma mõtlen siin seda inimese õigust armastusele, õigusele seista oma veendumuste, oma tunnete eest. Õigus individuaalsele, ruumi Julia lugu on meid alati paelunud ja ma usun, ka uued tulevad põlvkonnad pöörduvad selle teema selle süžee juurde. Millegipärast arvatakse, et kõik see ilus ja kaunis ka Roomeo ja Juulia lugu oleks justkui miskis kauges idealistliku maailmas, et tänasel päeval, et inimesed niisuguste kaunite teemadega enam ei tegele. See on täiesti vale tabamus selles mõttes, et kui jälgime, milliseid filme vaadatakse, kuidas neid hinnatakse, milliseid teatrietendusi väga rohkearvuliselt külastatakse. Selle põhjal võib öelda küll, et ei ole see tänane ilm hukas sugugi. Ei, kindlasti mitte, nagu ma ütlesin, et me tõesti kõik sünnime siia maailma, et armastada ja olla armastatud ja, ja järelikult see otsing ja enda tee õnne leidmise poole püüdlemine. Noh, see on meile, inimestele kõigile nii omane ja ma ei usu, et see kaob ära olenemata ajast. Aga kui ühe lavastuse ühe idee juures nii aastaid sügavuti olla kuidas siis on seda teost uuesti uuesti lavastada, kas nagu kergem või raskem, sest võib-olla teate kõiki neid peensusi ja nüansse mida tuleks teisiti ja paremini avaldada. No eelkõige selleks põhialuseks on siiski Prokofjevi see särav partituur ja selles tuleb lihtsalt väga tähelepanelikult seda partituuri tundma õppida. Ja kuna ma näen seda ka peaaegu et nagu balleti sümfooniana ja ma usun, et kuhjus luges seda kui lüürilist tragöödiat. Ja see kujunglikus, mis on muusikasse persoonide galerii, see emotsionaalne jõud, fooniks traagika, mis on seal ja kõik, see on muusikas. Et siin tuleb lihtsalt Räägime nendest inimestest, kellega te koos töötate. Muusikajuht, kunstnik, tantsijad. Selle seekordse etenduse muusikaliseks juhiks on meie dirigent Aivo välja. Ja temaga samas on meil ka juba eelmise aasta koostöö edukas olnud, kus ta tõi välja kopilia etenduse Mauru pidanceti lavastuses. No muidugi on see kõva pähkel kogu meie muusikakollektiivile orkestrile. Aga ma usun, et selle ühise keele leidmine on võimalik ja, ja meie protsess praegu käib. Sel nädalal hulguvad esimesed koosproovid. Nii et loodan kõige paremat sellest kunstnikuks on Rootsi kunstnik Mikkel forssen. Ka temaga on mul vanemad juba kümneaastane tagune koostöö Göteborgi Teatris Rootsis samuti Prantsusmaa bordoo klann teatris. Ja mulle näib, et ta on leidnud huvitava lahenduse rume Julia kujunduses. Samuti on ta kostüümide kaandaja. Ja valguskunstnikuks on meie andekas kunstnik Airi eras, kellega ma eelmisel hooajal ka töötasin koos Luikede järve väljatoomisel. Tegelastest on hõivatud loomulikult kogu trupp. Peaosades näeme eelkõige meie priimabaleriini marinants koovad loana Giorgi. Seal nüüd esimeses etapis järgmises etapis juba. Galina lauschi ruumi osas on Vladimir Arhangelski, Sergei Upkin, Linnar looris ja samuti noor Anatoli Arhangelski tiibaldi osas ja Roberta Arold paarise osas, samuti Nikolajev tiibaldi kui kapuleti osa ja meie endine esitantsija Victor Tredotšenko kapolettide osas, samuti Ingrid interleediga Puleti osas. Need on kõik väga mahukad rollid ja hõivatud on praktiliselt mitmes koosseisus inimesed ja ka õpivad mõned juhtsolistid ka erinevaid rolle nii Penhoolist kui nad kutsusid. Ja, ja see on juba tingitud sellest, et anda võimalust inimestel maksimum arvume impulsse välja tuua ja olla hõivatud maksimaalselt repertuaaris. Nende hindate oma trupi kõrgelt? Jah, mul on hea meel, eriti nüüd selle hooaja, kõik selle kuuetendused on läinud meil täissaalidele ja kõik erinevate etenduse erinevate koosseisudega ja inimesed on väga tublid, vaatamata tõesti praegu teatud raskustele majandusele remont, mis teatud malts organisatoorselt veidi häirib ja, ja samas väga palju uusi inimesi, kes õpivad sisse repertuaari etendusi. Põhiliselt, kuna ma veel kord ütlen, et Roman tõesti väga mahukas etendus, ta lihtsalt nõuab igapäevast trupi, maksimum hõivatust ja see on muidugi meie ütleme niimoodi oludes küllalt raske seks, külm tuli ka peale küllaltki ruttu. Nii etet. Oleme siiski kõik kõige paremad, et on meil veel paar nädalat aega esietenduseni ja kõik peaks laabuma. Ma küsin dirigendi kohta üldises mõttes seda, et mis on see üheksas meel, mis tingimata peab olema ühelt balleti dirigendile, ilma milleta ei saa. No ilmselt tajuda ja tunnetada liikumist. Ja siin kama koos nii nagu ooperidirigent laulja hääle võimalusi tundes, nii peab ka dirigent tundma tantsija amplituudi võimalusi. Tema ütleme isikupärast võib-olla teatud karakterit, mis, mis annaks kuskil ühes hinguses etendust läbi viia. Kaheksandal novembril tuleb nüüd ballett lavale, aga see tee lavale on kindlasti olnud pikk. Lavastajal koreograafil vast pikim. Et millal algas ettevalmistus. Oi, see on väga lühike, traditsiooniliselt nii suur etendus nõuab siiski ütleme poole hooaja vältel ettevalmistust, aga kuna me eelmine hoo lõpus lõpetasime varem statsionaaris etenduste andmise, siis oli võimalus kolm nädalat töötada hooaja lõpus, aga tegelikult me alustasime 12 august ja see on siis ütleme poolteist kuud tööd, aga see on väga väike aeg. Ja sellepärast ma siin eelnevalt mainisin seda suurt kurbus, mis praegu lasub kogu meie balletikollektiivile. Aga kui pikk on teatressa balletiartist ei tööpäev. Mis tähendab suur koormus. Kui mitu tundi tema tantsib? No meie töö on nagu ikka seitse tundi päevas, aga. Tema treeninguaeg, mis on nagu individuaalne töö ja võib-olla see maht, puhtfüüsiline maht on lihtsalt väga suur, sellepärast et tähendab see etendus, kolmetunnine etendus. Ja teiseks, ma ütlen veelkord, alati on hooaeg keeruline oma hooaja alguse repertuaari, etenduste käivitamisega, uute osatäitjate sisseviimisega seoses trupp teeb aga operetitantsudes ja, ja see maht lihtsalt on väga suur ja see on kontsentreerunud praegu praktiliselt oktoobri ja septembrikuus. Mis on need asjad, mis toovad peaballettmeister ja kõige suuremat rõõmu ja samas ka muret? No kõige suurem rõõm on, kui etendus hästi vastu võetakse. Joe on tõesti väga õnnestunud algusega. Ja see on see rõõm, kui sa näed seda vastukaja publiku seast etendusele ja näed seda rõõmused või õnnesed artisti silmis. Aga muret on ju palju ja igas töös. Mind rõõmustab kõige rohkem see, et on noori tulnud ja tuleb peale. Ka praegune see, et meil just augustis tulid tagasi Roomast kuldmedali hõbemedaliga meie kaks noort Sergei Upkin ja linna laus, kes võitsid rahvusvahelise konkursi. Ja siis juba järgmisel nädalal sõidab Pariisi konkurss, selle meie väga noor, veel viimasel kursusel balletikoolis õppiv Artjom maksalkkov kes sai mõni kuu tagasi ka Rootsi tantsukonkursil kolmanda koha. Nii et see teeb rõõmu, et on tulemas järelkasv ja on väga tõsiselt loomingu inimesed ilmunud horisondile. See teeb muret, on muidugi palju eelkõige mure meie kogud Katri finantsiliste palgaküsimustes, eks me oleme kindlasti väga haavastavad rahvusvahelises konkursi just selle tõttu, et meil on väga väiksed palgad tantsijatele Eesti vabariigis, mis ei ole normaalne. Räägime veel rõõmust. Ma tean, et muusikuid ei meeldi selline küsimus, et mis on sinu meelismuusika või mis on siin oma helistiil. Kuidas balleti tantsijatega on, et kui ma küsin näiteks seda küsimust, et mis on Tiit Härmi kui tantsija, kui koreograafi meelisstiil kas klassika, modern või moderne, klassika või klassikaline modern või veel mingi viies asi? No siin vast peaks eelkõige ütleme ajast, et iga kunstnik, koreograaf, lavastaja valib oma keeleks sellised, mis on tema individuaalsusega kõige lähemal ja see ei ole määrav etendusele, vaid määrav on ikka seesama veenvuse aste. See mõju publikule ja vastukaja publiku seas. Ja ma arvan, et balletikunsti arenguperspektiiv seisneb tegelikult maksimaalses loovisikute väljaselgitamiseks ja niisuguste erinevate nähtuste ilmingute vabaseksistentsis. Ma ma ei ütleks, et mul on mingit stiilist eelistust. Aga selge, et minu kreedo on inimisiksuse ilmutamine ja balletiteatri eesmärgiks on inimpsühholoogia inimkarakterite loomine poeetilises reaalsetes, lavategevuse situatsioonides ja balletiteater teeb eelkõige lavastusi Nende seisvaid kompositsioone. Ja temas on see just see harmooniliselt ühendatud muusikaline dramaturgia, stsenograafia ja plastiline dramaturgia ja lauldud ühisele eesmärgile. Ja balletiteater nõuab eelkõige näitlejad tantsijaid. Sest kes on tantsija, näitleja, ta on inimene, kes tahab rääkida endast otsida ennast teistes väljendada nende tundeid oma kunstis. Tema missioon ongi inimisiksuse ilmutamine. See on mulle lähedale kui mõelda maailma balleti repertuaarile. Ja me võime siin vist ma ei tea, mitu tundi ja mitu Teatrilugude saadet järjest ära rääkida. Aga millised balletid võib olla elu erinevatel perioodidel on teile millegipärast ja millegi tõttu väga palju tähendanud ja väga suurt loomingulist huvi pakkunud. Väga palju andnud. Kindlasti selles galeriis nähtud etendustes on neid etendusi, mis on jätnud väga sügava jälje ja mõjutanud võib-olla minu kui kunstniku tegevust. Aga Ma arvan, et, et lihtsalt see igapäevane suhtlus samamoodi edasi. Ja tänasel päeval ma näen noori ja nende püüdlusi ja kui mul on kogemusi, kui mul on, mida öelda neile, et aidata ka neil leida end ja oma õige tee oma nägemus sellest või siis ma olen väga rahul sellega. Ma ei tahaks välja tuua ühtegi etendust, mis oleks nüüd mingisuguse põhjapaneva vähendusega. Mis teid kui kunstniku on elus kõige rohkem inspireerinud selles mõttes, et mis on teid tõuganud midagi tegema sest mulle tundub, et kui inimesel on kõik hästi siis näiteks siin aastaid tagasi Vene kunstnikud ütlesid, et mis teil andiga muusikat kirjutada või või ühte või teist teost interpreteerida, et teil on ju nii sügavat eksistentsiaalsed probleemid oma riigis, oma ühiskonnas, oma elus. Et see ju kõik on inspireeriv. See tähendab, et see, see raskus, see vastuhakkelule on nagu suuremat inspiratsiooni pakkuv kui. Vaprate ja vägevate rikaste elu. No see on küll nii suhteline mõiste, ma arvan ja mul on raske kuidagi nõustuda, muidugi ma saan aru, et ükski tõeline esines ja ilma väga kergelt, kui ta ei ole päris juhus. Aga eks inspiratsiooni iga kunstnik ammendab ju eelkõige eelduste elu on nõnda mitmekülgne kõikjal ta ei ole siin teistmoodi kui kuskil mujal. Ei ka kunstnik siiski oma platvormilt võimega ammutada seda inspiratsiooni, puid ju kõigiks rikkust. Mis on see järgmine teos, millega te hakkate mõttes tööle, et siis mingil hetkel siin rahvusooperis Estonia lavale tuua? Veebruarikuus me tahaks tähistada rahvusvahelist tantsupäeva ja ma loodan, et see kujuneb ka traditsiooniliseks. See on päev, mis on. Alates 82.-st aastast tähistanud ja ma usun, et neid me saame sellele ka aluse pandud. Ja sellel päeva puhul me tahtsime näha siin Estonias, et me võib-olla õnnestub kutsuda. Praegu on just see periood, kus on läbirääkimised siia ka meie Eesti tantsijaid, kes on rahvusvahelistes kompaniides praegu tööl. Ja selle päeva puhul võib-olla leiab ka esietenduse härra pillimuusikale nii lavalsku poole, aga see oleks siis minu konkreetne töö juba kevadel. Kas teil on aega käia ka Eestist väljas, sellel hooajal? Te mõtlete trupiga, praegu ei ole veel kindlad, kevadised plaanid me nüüd eelmisel aastal olime kaks korda Rootsis ja praegu on läbirääkimised päris mitme projektiga aga konkreetselt on raske välja öelda nagu kuupäevi, tähtaegu, aga ma usun, et see kujuneb meie iga hooaja reaalseks, nähtaks, et me oleme teatud perioodi oma hooajast välisturneel, see võtab lihtsalt selle organiseerinud veidikese aega. Eelkõige on vaja veel kindlustada hea report ka, muuseas juba järgmise Cassandra etenduse loolzin Londonist agentuuri esindajad, kes siis on huvitatud meie mitmest etendust ja praegu konkreetselt Cassandra. Kuidas te olete rahul publiku külastustega? Ma siin olen vaadanud Estonia teatriafiššidel ehmatusega seda välja müüdud ja välja müüdud. Nii mõnedki etendused, kuidas balletil on läinud? Balletis eelmine hooaeg lõppes meil väga edukalt, vist ilmselt viletsam isegi ooperi opereti keskmis külastatavus ja külastatavus läbi hooaja oli üle 83 protsendi, see on muidugi väga kõrge näitaja. See tähendab seda, et on esiteks tuld ka uus põlvkond teatrisse ja näiteks kas või tagasi viimasel kopile etendusel märkasime, et on noh, täiesti uus põlvkond on teatrisse tulnud aktiivsed noored, kes võtavad väga ka elavalt vastu balletietendusi ja see on väga teretulnud. Muidugi peab ütlema, et me oleme nüüd ka kaks aastat järjekindlalt igas kuus läbi viinud. Meie endised eks tantsijatele meie Tatjana Järvi viivad läbi niisugust balletimaailmaüritust siin koolinoored, kes tutvuvad siis nii balletieluga lavaga Neile tutvustatakse kõike, mis on seotud balletikunstiga ja samuti tallaaias, korraldame juba ka väiksematele lastele, aga see ongi see mõtlemine järgnevast põlvkonnast ja ja me teame, et ütleme, balletikujuks tantsu uuesti rikkaim vorm. Ta vajab ka teatud mõttes. Ei tea, mis mingil määral ja, ja just see kultuuriline, see, see teatud ettevalmistus noorte seas, mida rohkem seda on, mida teadlikumad on vaatajad, seda kergemini leiavad nad tee ka teatrisse. Nii et selle noore põlvkonna publiku kasvatamine on kamin südamel ja ma arvan, Nendel võib-olla juba alustame järgmise balletiga. Mina olen alati mõelnud 50 aastat tagasi oli viimati siin väikestele lastele mõeldud balletis seal seal on 50 aastat ja ma usun, et me oleme võlglased väikeste laste ees ja järgmiseks looks ongi saksa korregraphi Teetmarseisverti loodud männi teel. See on siis Jean-Claude austria heliloojaid Mülleri muusikat. Nii et, et see on siis meie järgmine balleti esietendus peaks toimuma, kas ta nüüd meie remondi tõttu saaks kevadel toimunu vaevalt ilmselt siis sügise uue avaetendusega. Jah, aga nüüd juba kaheksandal novembril on siis lavale tulemas Sergei Prokofjevi ballett Romeo ja Julia. Tiit Härm, missugune hetk selles balletis teie jaoks on kulminatsioon. Raske öelda, milline hetk just selles etenduses on. Võib-olla see hetk, kui on viimased taktid. Tänan väga tänase intervjuu eest. Saate külaline oli Rahvusooper Estonia peakoreograaf Tiit Härm ja saatejuht Ene Pilliroog.