Elust Setomaal. Raadiokulla ja Leima Evelin terdassinna tõmbe kõneleme leelo koorist. Verska naaseb viis aastat tagasi teie nime oma Edimelise plaadi. Nii, Parhilla on purki, püüti tööna Kullamäe kuist. Meil vahtsa plaadi tegemine läks. Vabarna Jane perska naisi, leelokoori, Pedastnik Parhillamburki saanu siis leelokooriplaat mas arvu, kui seda salvestamine lännu, nii. Mida säält vahtse plaadi pealt sismi kullal ta saab. Jah, nüüd on viis aastat mööda läinud, kui meil veel valmis esimene plaat, korjanu vitsaga laule mano ja džudge seal mõttemaailm ka muutunu, et, et missis vastse plaadi peale teete ja, ja kus naid laula sinna saada. Et on siis sääne mõttekene, et kuna meil oma kõigil ja vanaema laululise noh, mina ei näe, kui sealt siis tekigi sääne mõte, et võisi laulda oma imi ja vanaema ei laula. Ja kõige suurem laulu ime meil siin oma vaga Leikkonna, et Miale haardnoviil Leiko naisi mano Hirsiku, Veera ja Enno marja kapteni maime initse Kuremäe Anni Kõiva Anne et nende lauluka jää pääle jää kestma, et siis me oleme võtnud noid laulda, aga kosti laide laule, stiitset või kasti küsselt laide käest, et kostiitset, midagi äkki oma laulu nõksmi GSM ka, et mis om sääne laulukene, mis sa tagasi, et jää edesi kestma ja noh, Arci midagi esika, aga aga ongi nii, et Leiconaalse juba mitu aastat hinebee laulab, et siis tuli leksika välja, kui et läänest läänest laulu ja ja Kunzia näiteks nime omama ka ju saanud laulu koskilt. Hinne hinne, ummil timmil nahka Summildi leelo töiselt leelo naisilt, kes oma koorilaul noh, et ja kes on lihtsalt noh, teise ilmale enne ja siis laul ja see edasi kestma ja võetas, toosis endale laulda ja nii too niidulaul nagu edesi, Letkijad on nagu loomulik, kui sünda jaost, värskalaisi juhendamine võisale, esimesest lasust olemine homme lännu, et kas vastake homme lännu nigu üts päiv või on palju too sellest organiseerimist pooldamist, olnu koorika näks, püsi teine me seepeale, et meil on kõigil on oma funktsioonid, kes kes koorib pargis mida tege, kes on see rohkem asjaajaja, kes on arhiivikoguja, kes kahese naid projektid, köisi või kes kamandas rahvaga, et igalühel on oma asi, mida ta ette ja mõni kitse mõni kitsanna noh, mõni suusk Takast tõmba siis, et ega me kõik nagu, et ütleme nii-ütelda ühte asja, eestlane, diaviilume teleplaadi tegemisel, suurest abist, ollu, jale, naasmi oppa ja orase, Jaanika ja Minoda, et vill, viil hulga inimesi, kes siis nakase tot sõna Senno üle kaema või, või teiste kiilde pandma või pilte vajadita ja kõik see on see, see on see tegemisetu plaadimonogese hulga hulga ajas abistamist, et ei ole ei ole nii inimesed ja, ja kindlasti väga suurtena naile Leiko naisile ja vanale naisele, kes, kes on meid, eks Opanu ja kes oma laulupärandit edasi rõõmuga meile anda. Jaa, ökoldossegi trepist ola orase. Jaanika Ma küsin Imudot vanem tiirite Verskalaisiga ollu Su jaost, nii kui palju neid on tullopada. Hästi põnev on noh, sellist asja ei saa teha lihtsalt nagu käsu korras või tööna, et see on ikkagi väga suur lõbu ja ja õppimine enda jaoks kogu aeg. Ja minu jaoks on Värska naised imeline seltskond kes nagu tõestab seda, et see sellise laulmise nagu vanasti lauldi, et seda mingilgi määral võimalik ellu äratada ja mitte lihtsalt niimoodi, et nii õpime nüüd ära ja laulame korra ette vaid, et need mustrid ja mudelid ja et see kõik jääbki inimestesse nii külge, et nad juba suudavadki niimoodi laulda ka uusi laule. Ja, või noh, järgmisi laule. Ja et nad nagu lähevad sellesse vanemasse traditsiooni niimoodi sisse, et see saab nagu nende enda muusikakeeleks natukene, et see on tegelikult algul oli suur küsimus, kas see on võimalik ja praegu mulle tundub juba, et jah, et see on võimalik ja see tundub mulle tänu Värska naistele niimoodi, et see on nagu kui nüüd võtta õilsa ja kõrgeteaduse seisukohalt, et siis ikkagi nagu näitab, see on eksperiment. Ja, ja see eksperiment on tõesti nagu selline teaduslik eksperiment ja tundub, et siin on tulemused ja positiivsed tulemused, et see on väga, väga tore ja mis minu jaoks on väga oluline, praegu on see, et et praegu on Värska naistekooris juba palju neid, kes ei alustanud, vaid kes on nüüd liitunud. Ja noh, siin on nagu need Maret Vabarna töö viljad ilusti põimunud veel sellega, mis Värska muusikakoolis on õnneks mingilgi perioodil toimunud. Tänu sellele, et seal kaarjas lepitsiin, õpetas Tiina Kadarbiku on ise selle koolijuht ja tunneb asja ja teab, mis, mis see on. Et siin seejärelkasv on ka juba nagu stardipunkt on väga hea, parem võib-olla neil kui neil värska naistel, kui nad alustasid, jääd nüüd sellesse koori niimoodi sulandumine, ma usun, et, et siin tekib juba nagu ka väike sihuke traditsiooni oma järjepidevust, et see on ka nagu äärmiselt tore ja ja noh, selline uskumatu, peaaegu suur, suur tänu sulle, Jaanika suuradiuma jale niverskalaisele palju aastit, aite male, Leima Evelin kullelgi seto keeli Chituudisid ees pääve, puulsaitse õdagu.