Tere sulle raadiokulle ja Leima Evelin Pertes. Ees päib jõudnu nii kell pooltunni kuus läbigi saanu tähendab kõnelameid, suut, aulust, nii tõusest veebruarist põõsa veebruari maast, setomaale, nii mälestriisist, hädkullanist. Mida tähendas teine veebruar setomaajaost tudengitest Tuudet, Petseri kloostri jäi kätte jäi, püüsime Jon kloostri palve, Olavi päevastki katlanu kloostri olles võib-olla meiega hästi sobinud vangilaagrist müür ja tavaliselt nii Detigi sinna Olasime peris kõvaste õnnest jäidu olemaldab tulendas toodet kolmekümnendatel aastatel 10 kilomeetri laiuselt Paloteedi vinne poole pealt piiritsooni küla maha. Tähenda stuudet mu küla olnus, inemis mineme ja Külli palutades. Tartu rahuleping, antse tuur, et mehed ja oli neli aastat pidanud tapma ja teed mäed, näita õpetas et noh, sai siis rahulikult olla peas, tapma, ineb tõistinemist. Tudendas tuud, et Rahu, lepingantsemi rahvale katskümmenda, aastaka, kosumise haigu, mis on võib-olla andnud meile võimaluse olla Nookeami, Parhila ola. Nii, Elleka üle tuv 50 aastat nii-ütelda rasset haiku. Tõsi, jalaväepolgu vao lugu päevaraamatu alusel. Seal Kiroted jõga, Päipäeval juhtusime tekki ja teisel veebruaril on päevaraamatu ühe Kirotatu nii mudu. Tsiteerin. Teisel veebruaril kirjutati alla Eesti ja Nõukogude Vene vahelisele rahulepingule, mis oli vabadusvõitluse ja raskete heitluste vili. Sel päeval on polgu päevikupidaja kirjutanud sinna alljärgnevad read otsekui tahtes sellega tähistada polgu võitluste ja kannatuste lõppakordi. Üle aasta pikkused vihased võitlused ja kibedad jõupingutused on viimaks ometi jõudnud saavutada oma sihi mis oli nii kõrgel ja kaugel, mille juurde puudusivad teed. Kuid ainult lootus viis korda selle raske ülesande. Oleme saanud kätte rahu ja see oli kõik, mida saada tahtsime. Täna öösel kell 12 45 on Vene ja Eesti vahelisele rahulepingule allakirjutamine ja jälle võivad inimesed anda kätt üksteisele, ilma, et neil pruugiks püssi laskmiseks palges olla. See on see magus vili, mida väetanud on hulk Isama poegi oma viimsete pere piisadega tuues ohvriks temale kõike, mis neile olnud kõige kallimat elu. Ärgu kustu, kui mälestuste taevast. Nende varisemine Isamaa ilu on hoitud, vaenlane on võidetud. Oleme kaitsnud oma kodukollet, annaks jumal, et ta püsima jääks sarnase vabana. Et ei kõigutaks teda ühedki tormid ega haaraks teda tumedad jõud oma mustade kätega. Oleme valvel, tõstes käsi ülespoole, on ees kuldne kodu. Kas lõpul on meie töö, ammugi mitte võitlusi ja kannatusi veel hulk lugematuid ette lükatud radadele vastu neilegi kõhklemata ja järjekindlalt valguse ja vabadusele? 1862. aastagal Tobrova Küle sündinud Natalja aasa käelets mehele napi külla oma laulnu oma Elost ka kats laulu üts näidest on halva a- ja kõneles poige sõtta saatmisest ja muist hätist ma loedele ütte jupikese säält ettekolli Jõks, mõni aag kõne pääskomani, päevakene, tuusa, hirmul, ikatustu mure, mure status quo'ks Kulstsipoja kuningkit, teene, Wynne sõja veido saiaks mu pojal Kotokolla kasina hägastera. Siis tuli siia poisi punatse kaldusi kammunist. Eskivil tuli eesti sõda piirtüvele eestiveerest kaldusi ja kaitseliit oosi Kolga kurja rahvast veere rahvast vihaselt tornijaksena tule näitaja rahva silmi, raketit. Kolga aegs kuraste kanali veere rahvas vihas ahe. Ütle üheksa Snap oige mul Punadses kammunnistas kanasid tulli sis Nelel Hobasel verti viiel verel viidi, siis saaks mu poja tappa, viidi Hummenneid Hugada vee ja üks oli esieesti sõda vaali perre valge sõda imema üks kulla siis Kumardi Pallo valss ja painudin ole jaks, mul punatse imegana kammunistid. Maria üks müüte magasi, kulla kõik Kotokolli saastuseks mu poja kohegi kana kohe kalduda kullast jääki, ime keeldmist marja mama, palvit. Pidijaksma ime igma, jääme kasvataja kaitsama. Etaks viidi eesti saale kannetti Kalavatsile. Seal küsiti söa tähti, dokumente, tuumat, tädi kasteleks saad toodusi, dokumendid, mehe jaoks mul kuuli meelesteni, poja kuuli poolastani, oma üksmeel ütles saada oma toodu dokumendid üle aksis khati, saada dokumendi tomateid. Püüdjaks nad sirgu, söömeldaja viidi lõunal ta kinni, oksna ütte ööd kese, pääle poole päevakest jäi üks poja tapmalda jäia eks Humman hukkamalda. Olaseks puja mul punatse Olescana kammunnistab, selleks jäi poja tapmalda. Kana Humman hukkamalda. Oles saaks õige rahva raisus jutu Kolga rahva kurja juttu. Hooaeg suma eesti sõda, kallis sõda, Kalevane otsejaks vällja õige otsa tõte täesele, kõrralla lätsi mul poja eesti sõtta katse või ka kaitseliitu. Kua üks oli poja eesti saa katsi poi ka kaitseliidu oli, eks Nazan Irboskahe mõnessaosmong linna seal saiaks punatse poodetus, kammunistik, akutus, poja tuli siis kodueesti sõjast kaldu kodo Kalavatest. E-oli meil siis medalid, Iholi rinnaristid, ütle, eks sai siis eesti rahva Taara jumala tarkusele. Siis saime siia rahu, kõigil meil hea meel sai, eks eesti õigus üleb, sai kohus korgep, seal on 1925. aastaga üles, Kirotus napib Azila naasialt, mõtelge esik suut, näide sõnu peale, nii. Hoidke hinnast seto koalitsioonis jälgi ees päeva poolsaitse õdagu Leima evelin DNS.