Tänase vanasõnavalikul sai määravaks praeguse koroona kriisi alguspäevil. Sotsiaalmeediast loetud postitus viiruse leviku vastu aitab vana hea korruptiivne nipp, käsi peseb kätt. Tõesti igasuguste viiruste võidukäigu ajal on kätepesu üks olulisemaid abinõusid ja mõnda aega kestnud koroonaärevuses peaks meil käte pesemine küll kõigil juba käpas olema. Käsi tuleb tõesti korralikult pesta ja kätepesupikkuse testimiseks on välja mõeldud ka mitmed lihtsad rahvapärased võtted. Kui näiteks kätepesusaateks, sepapoisse või mõnda muud üldtuntud lihtsalt laulukest ümiseda, võib küll kindel olla, et käed selle ajaga tõesti puhtaks saavad. Aga vaatame nüüd, mil moel kajastub kätepesumotiiv meie rikkalikus vana sõrma salves. Kõige tuntum vanasõna ongi kindlasti tänaseks mõlgutuseks välja valitud tarkuse terav käsi peseb kätt. Rahvatarkusele omane piltlik tähendus on siin lihtne. Teene eeldab vastuteenet või siis metafoorselt öelduna abi soovides pead ka ise aitama. Või kui aitad teist, siis aidatakse hädaolukorras sindki. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leidub selle rahvatarkuse käsi peseb kätt kohta üle 150 kirjapaneku mida on päris palju ja meie nelja köitelises suurteoses Eesti vanasõnad kannab see ütlus tüübinumbreid 4992. Olgu siis öeldud, et see akadeemiline monumentaalteos on ilmunud neljas köites aastail 1980 kuni 1988 ja sisaldab siis ühtekokku 15140 erisisulist rahvatarkust. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivist leiame selle rahvatarkuse käsi peseb kätt vanimad üleskirjutused 19. sajandi lõpust ehk siis ajast, mil sai hoo sisse meie rahvaluule kogumine laiemalt. Aga eestikeelses trükisõnas leidub see vanasõna, käsi peseb kätt juba 18. sajandil. Kus siis kohtame seda näiteks 1732. aastal pastor Anton Thor Helle koostatud grammatikas sõnastikus. Lühike sissejuhatus eesti keelde ja siin on siis see vanasõnu toodud sõnastuses käsi peseb teist, siis saavad mõlemad puhtaks koos saksakeelse vastega. Ja see vanasõna on levinud üle Eesti lõunaeesti murdelistes sõnastus vormides. Esinevad näiteks sellised vormid, käsi, käe, Mõsk, mõlopalte valge või käsimused kätt, kaits kätt Mosevad näkku. Ja see on rahvusvaheliselt ka väga levinud vanasõna. Tuntud on see siis nii meie kõigil lähinaabritel kui ka soome-ugri lastel ja kaugemalgi. Ja rahvas ise on seda vanasõna tõlgendanud päris mitmeti, et siin on jälle abiks meil rahvaluule arhiivi üleskirjutused. Näiteks 1959. aastal on Põltsamaalt Koguja Martin loo kirja pannud, et käsi peseb kätt, siis saavad nad mõlemad puhtaks. Kui keegi teeb mingisuguse heateo teisele, siis see, kellele seda tehti, peab teisele sedasama tegema ja vahel elula elu alal hoidma. 1967. aastal on asundustest Krasnodari krais Eesti asundustest siis selline kirjapanek. Käsi peseb kätt. Seda üteldi sel korral, kui sina aitad ligimist, siis ligimene aitab sind. Või 1972. aastal on tormast üleskirjutus, käsi peseb kätt. See oli tavaline ütlus, millega rõhutati abivalmidust kaaskodanikule. 1976. aastal on Tartust kirja pandud selline teade. Käsi peseb kätt, kuid üks lööb jalaga. See vanasõna on kasutusel siis kui osutatakse teineteisele teene, kuid üks pool, kellele teene juba tehtud on, ei taha enam vastuteenet osutada. Või 1988.-st aastast on meil kirjapanek käsi peseb kätt, öeldakse vastastikuse abistamise ilmingute puhul ka negatiivsetele juhtudel koos Valgust kartvaid tegusid teinud inimesed aitavad kaasosalistel sissekukkumise puhul jälle välja rabelda. Et tõesti inimene on sotsiaalne olend ja väga sageli vajabki teiste abi. Et see nii on. Olgu kinnituseks ka terve hulk eestikeelseid ütlusi vanasõnade hulgas, mis siis annavad edasi just sedasama käsi peseb kätt, ideed? Tähendus on ikka sama. Abi on vastastikune. Laiemalt hea, ega kuri ei tule ühelt poolt, vaid eeldavad ikkagi vastastikust. Paljudes on just käe metafoor ka sees, näiteks teine käsi kannab teist käsi, aitab kätt, jalg jalga. Või kuda üks käsi tõist peseb, nõnda tõime teda. Või ega üks käsi teist ühtepuhku või pesta. Või üks käsi ei pese üksi. Ja mitmed muudki tarkuseterad sisaldavad vastastikuse abistamise mõtet. Näiteks kaua sa koti huikalt, kui vastu ei kaja või üxtuckeri põle, kui teine pole vastas, mitte. Või toe tugevust tuleb toest, süsi süttib söest. Või kivi, ei jahvata ütte poolega. Ära ihu, nuga ühest küljest puude raiuta ühelt poolt või ka selline ilus lõpp rihmiga vanasõnu nagu Imo kasvab, ühelt poolt ei, ta kasva kahelt poolt. Või ei hea tule ühelt poolelt, kui teine idee head vastu. Hea kasvab kahelt poolt ei ta ülenda ühelt poolt. Ja näiteks sellised. Lõpetuseks pahandust ei tule ühelt poolt, vaid tuleb ikka kahelt poolt või ega õitsemise kakelda, kui teine vastu ei kakle. Ja kui nüüd tänase rahvatarkuse juurde naaseme, meenuvad ka mitmed sellised lause jätkud. Mis siis seda vanusele naljaga ilustavad. Küllalt vanad on näiteks sellised versioonid nagu käsi peseb kätt, ühed mustad mõlemad või käsi peseb kätt, mustaks jäid mõlemad. Uuemal ajal on koolilaste hulgas populaarne ka selline lõbus tuletis, nagu käsi peseb jalga. Nali naljaks, viirus ohus, tuleb otseses mõttes käsi pesta. Aga tuleb ka kindlasti oma lähikondsete suhtes tähelepanelik kolla ikka küsida, kas keegi abi vajab, et abikäsi ulatada. Ja kindlasti tuleb kriisiolukorras ka ise vajadusel ikka julgelt abi küsida. Sest ütleb üks teinegi varasena. Süga, sina täna mind, mina sügan homme sind.