Tartu stuudios on meil nüüd valmis arhailise meestelaulu seltsi asutajaliige, kokkukutsuja metsa, muusik Lauri õunapuu, tere ja tänane laul, mille sa oled valinud, on möldri mats, kui sedasi hästi lühidalt öelda. Tegelikult on talist pikem nimi just. Tänanegi laul on eestlastele väga väga tuntud, päritud laul ja väga tähelepanu väärne. Sellega tahaks võib-olla teha ühe suurepärase pika laulu reisi läbi pea kogu keskaegse Euroopa põhjast lõunasse ning taas tagasi ja põigata võib-olla korra sisse Ukrainassegi. Ent seda reisu alustame täna piss jällegi Siberist keemeromo oblastis Mariinski rajoonis Jurjevka külast. Siinjuures saame muidugi kindlasti mõelda selle üle, millise austuse või distantsiga me suhtume meile nii tuntud küla Loriks lahterdatud lauluparki. Ehkki me ei tea, kust need lood pärit on või kui vanad. Ja need laulud võivad olla. Tänane salvestus on tallel muidugi Eesti Kirjandusmuuseumi. Eesti rahvaluule arhiivis. Laulavad Helga Kukk, Mahta Kübarsepp, Johanna Müller 1994. aastal sealsamas Siberis Jurjevka külas. Memmed püüdsid salvestusaparaati, Anu Korb, Mari-Ann Remmel ja Astrid Tuisk. Tere õhtust, sina vanamölder, mats. See on ju vana hea tuntud lugu, mis praegugi on ülipopulaarne nii kaitseväes, rivilaulu kui sünnipäevadel kõikide onude-tädide akordioni Lorina võib muidugi kohe alustuseks öelda, et kui me räägime Siberi eestlastest siis siin ei ole tegu tavaliselt küüditati tutega vaid nende vaarvanemate järeltulijatega, kes rändasid omal ajal vankrite ja hobu rakenditega kodumaalt välja paremad talu maad otsima mindi kogu majakraamiga. Jõutin, kes kaugemale, kes lähemale, kes suuremate, kes väiksemate kadudega. Koos majakraamiga rändasid kaasa ka meie kodueesti, keel, kombed ja laulud, mida Siberi eesti külades siiani alal hoitakse. Kui suur pärandust oleks ainult pärijaid? Rändaja on ka meie möldri laul, ei ole teada, millal ning mismoodi Eestisse ta täpselt saabus. Sest sel ajal, kui tema tuntus kogu Euroopas metsiku hooga kasvas ja laul Euroopat vallutas, lauldi meil siin Eestimaal veel vana moelisi regilaule ning ilmselt tundus säärane uuenduslik ultramoodne lähenemine meloodiatele ning lüürikale veidi võõras. Võõras tundus ta ilmselt ka rahvaluule üleskirjutajatele, kes parema meelega tähtsusetu küla lori asemel kirjutasid üles vanemat ning oma äranägemist järgi ehedamalt kraami. 19. sajandi lõpulehe veergudel võib aga juba tihti lugeda, kuidas noorrahvas laulab millegipärast kõlvata tuid ning suisa roppe laule. Laule sellest, kuidas kotid hakkab nurgas liikuma ja laulavad peale kõrtsu majade isegi leeritundide vahe pääl. See kõik olevat väga halb ja ei sobivat. Laulgu ja mängigu parem midagi sobilikku, kas või eesti vanu mängusid, ent uusi moode ei peata miski, isegi linnuriik vahetab ajapikku välja oma armsaks saanud vidinad ja pudinad. Ei pääse sellest moehullusest ka inimRi möldri laul saab ülipopulaarseks, kusele salvestab Viktor kompe, seades 1929. aasta juunis Stockholmis siis maastrovois plaadifirmale Aleksander Arder ja tema sextet. Kas kuuma? Voodipoolegi. Nii on meie vanamölder mats ilmselt jõudnud kahel korral Eestimaale Skandinaaviast just ja säilitanud oma lustilised simma ja Valera ja Ruudi rallallaar refrääni. Muidugi ei tähendanud need hõisked tänapäeval enam suurt midagi. Valderraa või folder ära. Aga on tuntud britist kuni Soome rootsini. Kui vana hea refrääni. Fraasidega, mida on hea laulda, kui sõnadest jääb puudu või siis kui laulus on mõni sõna, mis kohe millegipärast nõuab asendust. Ja siis jõudsimegi jälle rändamiseni. Vaat lauludega on mõnikord ikka nõnda nagu heade jutt tudega. Sa kohe tahad teada, mis päriselt juhtus. Ehk on mõni järg või eellugu nendele sõnadele ja sündmustele või isegi kui see lugu võib-olla hoopis midagi täiesti muud ikka võtad peale kevade, Tootsi pulma ja suve kätte ka talve, ehk on äkki veel midagi, mis neist tegelastest sai mingit teadust, ah et talle kirjutas keegi kodanik karu? No las ta kirjutas, ikka, on põnev. Järgede ning eellugude otsing viibki meid põnevatele jälgedele. Mölder mats ning tema tütar on väga tuntud Lääne-Euroo poiss juba 16. seitsmeteistkümnendal sajandil Saksamaal näiteks voontan Müller on jeenemm tass algussõnadega ning seda laulab laia suuga kogu germaani keeli kõnelev rahvamass. Seal tiigi ääres elab Mölder. Laul on ka tuntud Taanis, Norras, Rootsis kui väga vana ja keskaegne ballaad Müllarends tooter, möldri tütar. Kui Saksamaa möldri lugu läheb umbes laias joones, samamoodi kui meie juba teame. Härra laseb end sulasel kotti panna ja see Kotsis veskisse viia, kus see keskööl äkki möldri tütre voodi kõrval elule ärkab. Möldri tütar ehmatab ja kutsub oma ema, kes siis hurjutab tütart, et viimane oleks võinud vakka olla, oleks nõnda saanud rikkast soost mehele. Põnev on, ent lugu Skandinaavias, kus mõnes pikemas võimalik, et vanemas ballaadis lepivad kokku terve salk, on mehi, et nad peavad kellelegi kotis möldri majja saatma, et kontrollida, mis lood õigupoolest seal veskil toimuvad. Kott otsustatakse viia möldri tütrekambrisse sest seal ei ole hiiri. Ja kui varitseja, kes ennast kotis peidab, öösel mööda tuba veerema hakkab kargab ema üles asja kontrollima ja tütar hakkab teda rahustama, et pole seal kedagi. Kas kolistas putukas ahju peal, aga otsekui eesti tavaline kõnelev saunahiir hakkab emale seletama. See, kas on selline kass, kellel on püksid jalas ja tuttidega saapad. Sissetungija püütakse kinni ja mõrvatakse. Tütar, aga, kes selgub, et on nõid, heidetakse vesiveski kolusse või uputatakse jõkke, kus ta hulbib lainetel nagu lind ega upu kokku isegi kuni kolm päeva. Kas tuleb võib-olla nüüd meelde keskaegsed nõiaprotsessid ja nende testid, kus arvatav nõid peab läbima tule- või veeproovi? Upub ju siis oli süütu. Aga see on juba hoopis täiesti teine lugu. Ja kuulaks siia lõppu nüüd veel ühte Rootsi Möldrit. Tere lugu, mis küll õnneks ei ole nii verine ja räägib ikka meie vana head ilma lõputa lugu. Ja laulu esitab ansambel Strand rand ja lugu on pärit kambal Svenskist ehk rootslastelt, kes omal ajal Hiiumaalt välja Ukrainasse rändasid. Aitäh Lauri õunapuu tänaseks. Neelad. Kiri. Otra. Tollel saarel staater Ferris jääderrey ooki reid, otra, otra.