Avan tänase ajalehe Eesti Ekspress ja loen siit leheküljelt kuum. Riigi isikukaitsevahendite varu lõpp lõppes otsa eriolukorra esimese nädalaga. Ja selle artikli taga on kaks ajakirjanikku, Oliver Kund ja Holger Roonemaa, me räägime sellest, kuidas see artikkel sündis ja milline on siis tegelikult olnud Eesti riigi valmisolek selliseks eriolukorraks. Tere hommikust, Holger. Tere hommikust. Mis selgus selle pika ja põhjaliku uurimisloo tegemise käigus, mis oli sinu jaoks võib-olla kõige üllatavam? Me tegelikult kõik teadsime siin viimastel nädalate jooksul, et riigi, need kriisivarud, mis puudutavad maske, kindaid, prille ja nii edasi olid napid. Aga, aga mis mind üllatas, oli see, et kui napib, need tegelikult on, et kui me lõpuks need numbrid teada saime et siis oli küllaltki šokeeriv, et kuberner ametlikes kriisivarudes 40000 maski mis on mõeldud kõikidele Eesti tervishoiuasutustele olukorras, kus iga kuu kuluks meid tavaolukorras umbes 1,2 miljonit tükki rääkida, siis veel rääkimata siis veel sellest, mis epideemia ajal nagu nagu praegu on või 500 FFB3 respiraatorit, mis siis meditsiinipersonali veel palju paremini kaitsevad. Et ka neid kulub tegelikult tuhandeid ja tuhandeid ja tuhandeid. Et matemaatiliselt see kõik pidi saama otsa juba kriisi esimesel päeval, et kui me kell üheksa hommikul hakkame, hakkame epideemia ajal inimesi ravima haiglates tegelema sellega siis kella neljaks pärastlõunal. Olle korplari. Kas sellises olukorras on konkreetselt keegi, kelle suunas näidata näpuga? Ja kindlasti on need, ma arvan, et neid keegeid on olnud päris palju, et ükskõik kust poolt tulema hakata, kas alt, poolt või ülevalt poolt, aga lõpuks jõuab see vastutus kindlasti kindlasti ministrite ja valitsuseni. Siin ei ole nagu midagi midagi muud ei ole võimalik öelda, et me teame, et neid ettepanekuid varude loomiseks suurendamiseks on tehtud läbi aastate ja igal aastal on nüüd riigieelarve läbirääkimistel lihtsalt tagasi pekstud. Meil on neli aastat tagasi, pärast Ukraina kriisi kutsus toonane valitsus kokku ühe sellise töörühma nagu elanikkonnakaitse kontseptsiooni loomise töörühm sinna kõrvale umbes täpselt samal ajal kutsuti kokku. Mis selle asja nimi oli? Kriisiaja tervishoiu korralduse töörühm, kes mõlemad tegid, tegid eurorahade eest tööd kaks aastat, millest üks maksis ligi 200000 eurot. Selle töö paberi peal on kõik valmis tehtud. Nad näevad ette, et need varud peaksid olema kaks kuud. Aga tänaseks kriisiks meil on, on asi sellest sellest väga kaugel ja me teame, et need eelarve-ettepanekuid on tegelikult tehtud. Me ei tea, kui tõsiselt on neid ametnikud ja sotsiaalminister näiteks kaitsnud. Aga me teame, et need eelarve-ettepanekud ei ole kordagi läbi läinud. Kuidas sulle tundub, millisel hetkel hakkasid asjaomased instantsid ennast nii-öelda liigutama ja kas praeguseks tehtud sellised kiired manöövrid me ju kõik kuuleme nendest Hiinast tulevatest lennukitest. Kas need on läinud hästi? No niivõrd, selles mõttes on kindlasti need läinud hästi need manöövrid, et nüüd meil on juba mitu lennukit ju maandunud ja nüüd on selline kõige suurem vajadus on või noh, selline kõige kriitilisem hetk on üle elatud, kõige kriitilisem hetk riigis oli, oli eelmise nädala alguses. Et millal eri teine küsimus on see, et mis see maksis, et jah, me võime öelda, et isegi siis, kui need varud oleksid olnud riigil pikemad, oleks ikkagi tõenäoliselt see sama Jaak Aab hakanud saanud vastutuse, uued, neid varusid omakorda veel täiendama hakata, aga meil oleks olnud nii palju rohkem varuaega. Nii palju kergem oleks olnud endal enne hingata, nii palju tugevam positsioon oleks olnud rääkimistel ja nii edasi, et kui praegu on pandud üle 20 miljoni euro juba julgelt nende tehingute alla, et oleks noh, ma arvan, et enne kriisi oleks saanud, oleks saanud need need asjad kindlasti, nagu ma ei tea, kümnetes kordades odavamalt. Et millal tegutsema hakati, me teame, et, et siin esimesed asutused hakkasid tegutsema jaanuari lõpus veebruaris aga tõsisemalt märtsis, et me nimelt, et politsei oli esimene asutus, kes hakkas jaanuari lõpus tegema revisjoni enda varudes ja nad ostsid veebruaris kokku Eesti turu pealt oma oma varustajate käest kõik, mis, mis vähegi saada, oli isikukaitsevahendeid. Ja sellest jagus politseile kolmeks päevaks. Et see näitab, et kui vähe neid varusid Eestis üldse saada oli. Et tuletan meelde, et politseil kulub üle 8000 maski päevas ja riigi tervisearvudes on 40000 maski, et ainuüksi politsei jaoks piisaks viiest tööpäevast. Oskad sa Holger, tuua väikese võrdluse ka näiteks Eesti naaberriikidega, kas Läti või Soome või Rootsi oli kuidagi oluliselt paremini valmis just varustuse osas. Ja ma arvan, et Soome on kindlasti selline ideaalnäide, et Soomes on selline asutus, mis on NESA National, München, siis play mis iganes, Association hooldav arenduskeskus, mis siis esimest korda oma 70 aastase ajaloo jooksul, et praeguse epideemia kriisi ajal tegi oma lao uksed lahti ja hakkas jagama omavalitsustele, tervishoiuasutustele ja kõikidele muudele asutustele, kellele vaja hakkasid neid isikukaitsevahendeid välja jagama. Et nii akuutset kriisi Soomes kindlasti olnud. Jah, täpselt samal ajal, kui nad avasid need lao uksed, hakkasid nad ka Hiinast otsima uusi uusi täiendusi sellele varule, aga neil ei olnud sellist kriisi, et kohe oleks, oleks midagi otsas. Ja see on sellepärast, et Soomes on juba alates 50.-test aastatest väga põhjalikult valmistutud sellisteks sellisteks asjadeks, mida nad veel tegid nad juba veebruaris, enne kui oli üldse Soomes, enne isegi, kui Euroopas ega Itaalias asi käest ära läks olid nad juba teinud. Testid nendele vahenditele, mille parim enne aeg oli, oli möödas mis olid neil laoriiulitel seismas ja tuvastanud, et need vastavad tingimustele. Et ka neid saab kasutada, et nemad olid väga hästi valmistanud, aga näiteks Läti puhul ma ei saa öelda, et Lätis midagi paremat oleks, sellepärast et seesama esimene laadung, mis jõudis Eestisse eelmise nädala neljapäeval mälu järgi. Et sealt tegelikult Eesti ju laenas Lätile kiirkorras pool miljonit maski, mille me nüüd siis see nädal tagasi saame, kui lätlaste enda tehing Hiinast lõpuks Riiga jõuab. Suur aitäh. Holger Roonemaa, põhjalikum käsitlus samal teemal tänases ajalehes Eesti Ekspress.