Teatriva. Tere hea vikerraadio kuulaja, tänase teatrivahid Lea Tormis Hedi-Liis, Toome, Madis Kolk ja Meelis Oidsalu räägivad teater Endla ja Kinoteatri ühislavastusest, pidusöök draamateatri uuest suurlavastusest, võrk ja Kinoteatri dokumentaaleksperiment filmist aasta täis draamat. Teatrisoovituse annab Karin Allik head kuulamist. Teatrina. 23. oktoobril esietendus Endla teatri suures saalis Endla teatri ja kinoteatri koostööprojekt lavastus pidusöök, mille autorid ja lavastajad olid siis kinoteatrist Henrik Kalmet, Paavo Piik ja Paul Piik ja kogu siis selline tehniline ja produtseeriv pool oli Endla teatri poolt. Lavastus põhineb Platoni Jaksenofoni sümpoosioni nimelistel teostel. Platoni pidusöögiga on Eesti lugeja juba varasemast tuttav, peagi peaks ilmuma ka ksenofoni samanimeline teos, mõlema sisuks siis antiikfilosoofide vestlus veiniklaasi taga keskseks tegelaseks Sokrates, Platoni õpetaja ja tema ümber siis veel rida mõtlejaid, draamakirjanike antiikaegseid, mõni siis päriselt elanud, mõni nüüd lavastuse tarbeks funktsionaalselt konstrueeritud ettevõtmine on põnev juba sellegipoolest, et selline vabateatri riiklikult rahastatud teatri koostööprojekt nagu ise iseenesest võiks tekitada sellist põnevat sünergiat ja sedalaadi koostööasju, noh loodetavasti hakkame üldse rohkem nägema või vähemalt tahaks näha. Ja muidugi see materjalivalik on samuti intrigeeriv. Teades ka Kinoteatri varasemaid tegemisi nende põhjalikus materjali ettevalmistamisel ja, ja soov kõnetada nii sotsiaalsel kui esteetiliselt tasandil tekitas ka selle lavastuse suhtes suuri eel ootusi näha. Ma ise pean küll ütlema, et kusagil seal esimese ja teise vaatuse vahepeal või seal lavastuse keskel jäin, jäin mina natukene nõutu tuks, aga äkki teie oskate öelda, millele kino teater ja kinoteatripoisid siis seekord oma sõnumi rõhu asetasid? No ma ei tea, ma ise tahtsin nende käest küsida, miks nad selle materjali lavale tõid. Minu küsimus on tegelikult selles, et ma pole küllalt tark, et ise filosofeerida, aga küll ma olen nõus selle sõna tähendusega, mis peaks tähendama tarkusearmastust ja armastada võib ka teiste inimeste tarkust, nagu vast nüüd Marju Lepajõe puhul me oleme eriti aru saanud, et kui hea, kui on sellised targad inimesed, kellel kust saab armastada. Aga ma usun, et poisid teadsid, kui nad selle valisite näiteks Ta on eriti teatrist palju ei pidanud, võeti vastupidine Aristoteles ega oli neil selles suhtes väga erinev arusaamine. Ja kui nad sellest hoolimata otsustasid selle pidusöögi viia teatrivormi, siis seal pidi mingisugune mõte veel olema peale selle, et lihtsalt neid mõtteid edasi anda. Ma usun, et esimene vaatus oli päris õnnestunud, sellepärast seal pidusöögis on ju ka ikkagi need tegelased, kes seal omavahel vestlevad, neil on mingid erinevad karakterid, neil on mingid erinevad mõtted, selles mõttes saab neid laval esitada konkreetsete karakteritena, sellepärast et teater ikkagi on. Platon pidas tähtsamaks seda vaimset ja mõtteliini ja mitte meelelisi asju. Aga teater on meeleline eeskätt ja selle kaudu võib ta luua mingeid kujundeid, mis mõtet kannavad. Näitlejad tegid oma töö minu meelest päris hästi kohe ja võib-olla isegi natukene. Ootamatu oli Sokratese kehastaja, kes sugugi ei teinud pahasti oma rolli, ta ei olnud ainult koomiline, vaid tal oli mingi väike eneseiroonia kogu aeg seal juures. Poseeman siiski Lea separatistliku välimuse üle. Naer. Sepo Seeman, kes ei olnud eesli isik, aga kuna ta iseenda üle natukene naeris ja oli sellise kogu aeg eneseiroonilise pilguga, siis ma usun, et see sobis päris hästi ja, ja minul igatahes tõrget selles suhtes tõlkinud ja samuti teised osatäitjad, no igaühel oli mingi karakterijoon või midagi, mis lasi neid eristuda ja, ja küllaltki usutavalt, oma mõtteid, ka ettekande muidugi see oli rohkem komöödia, kogu see esimene. Aga ega see iseenesest ei olnud ju, seda oli päris kena vaadata ja kuulata, et millest mul on natukene kahju, see, et seal on üks niisugune huvitav tegelane, naistegelane laval on, nüüd vist ei olnud sümpoosionil ette nähtud, et naised selles osaleksid, sellepärast on ta nimi ori ja ta on nagu teenindavas funktsioonis seal Carmel Carmen Mikiver ja aga temal on antud päris suur hulk niisugust olulist teksti, mis seal pidusöögis on üsna haru, kas ja oluline tekst küll vist välja mõeldud, aga keegi ei tea täpsemalt, kas kuju Diotima või mis ta nimi seal oli, oli tegelikult olemasolev inimene või lihtsalt Platon kandis oma mõtteid üle sellisele fiktsionaalsele tegelasele. No igatahes seal on huvitavaid mõtteid, mida ka Carmen oli sunnitud kusagilt kaugemalt ette kandma ja see vähemalt seal esietendusel see eriti hästi ei jõudnud kohale, lihtsalt. Kas sa pead silmas seda lõpumonoloogi, mida ta pidas seal rahva seast? Rahvas uljust ja ja, ja see nagu ei jõudnud minu meelest sellele samale rahvale küllalt selgelt kohale või tundus mulle ainult nii, aga teine vaatus ja ühtset kippus käest nagu ära lagunema lavastuslikul ja, ja seda natuke raskem jälgida. Minu arust kinoteatritaotlus oli nagu väga hästi näha, et neil oli ju ilmselgelt paar sellist poliitilist vimkat sinna sisse keeratud, et nad võtsid justkui kuldajastust mida ka kõige konservatiivsem inimene, eks ole, millele justkui võiks viidata kui kadunud kuldajastule ja siis serveerisid selle kuldajastu, neid osi, mida sele kuldajastu igatseda teinekord ei teadvusta, et need seal olemas olid nagu homoseksualismi, selle normaliseerimine ja siis ka see naise tõesti, selle orja võimustamine seal lõpp, aga mis see häda oli nende vimkade esitamisel oli teatud selline võib-olla nohitlikus, et kui noh, võtame selle homoseksuaalsuse, okei, see on provotseeriv, kui Sander Rebane kohe tuleb sinna avastseenis sisuliselt oma reisi publikusse mängides lõhnastama, ta paneb parfüümi pikalt sedasi seda mõnuga mängitud välja seal, kuidas Rebane oma paljaid reisi lõhnastab, aga siis teises vaatuses vist, kui on see Märt Avandi, Sander Rebase, kes siis olidki selline mees, armastajate paar seal nende filosoofide seas või pidusöögil osalejate seas, siis nemad hakkavad seal taga kuskil seal sammastiku ees suudlema ja noh, see provokatsioon on vist kõige Mannetum provokatsioon, mida ma tükil ajal olen teatris näinud, et ka sealt kaugusest, eks ole, kuidagi väga kohmakalt imiteerida seda pikka suudlust tekkis küsimus, et kui teil tõesti on nii suur kihk provotseerida, siis olge mehed, tulge ees lavale ja suudelge päriselt ja pikalt, et selline teatud nagu kohmakust õpilaslikus oma oma selle provokatsiooni väljamängimisel ja pluss see siis jah, et lihtsalt mõned stseenid lavastuslikult ei pääsenud absoluutselt mõjule, seesama Carmen Mikiveri puumonoloog läks lihtsalt kaotsi, kukkus lavastuse küljest ära, sest ta oli nii nii abitult kuidagi esitatud, et jah, et selline mõnes mõttes selline raamatus oma provokatsiooni väljamängimisel tuldigi võib-olla sinna provintsi plaatonit rahvale viima liiga palju loodeti ka selle puht testosterooni peale, mis seal selles nagu Villerin purjega vist kuskil kirjutas, et seal kelmikas mees sext ette midagi sellist kokku? Jah, selline vastuoluline tunne saalis mul endal oli igav lihtsalt, sest see lavastus oli suhteliselt staatiline staatilisus esimeses vaatuses justkui nagu mõjus ja töötas. Aga kui siis teises vaatuses toodi sisse, need erinevad huvitavad isenesest siuksed lavastuslikult, pöörded seal, kus kõik hakkasid järsku tantsima, kõik mehed, eks ole, üritasid tantsuga ennast väljendada, taotlus oli väga kole, alasti laval, et seal ei olnud geniaalset lavastajaga. Kui Madis tõstatas küsimuse, et mida selle lavastusega öelda tahtis või mis oli selle lavastuse sõnum siis mulle tundub, et seal oli väga triviaalne ja seda aitas esile tuua David Vseviov, kelle hääl siis oli valitud selliseks vahekommentaaride lugejaks, kes tutvustas meile alguses ka, mis on vanakreeka ja mis on vanakreeka sümpoosion ja mis osadest see koosneb. Et prooviti kuidagi öelda, et noh, ikkagi selline lääne kultuuri algus on juba Vana-Kreekas ja et midagi ei ole inimeste puhul muutunud ja seda prooviti niimoodi hästi aeglaselt teksti andes siis kõigile inimestele, kes saalis istusid, kuidagi selgeks teha, minul ka ikkagi tekkisid mingid probleemid selle lavastusega, mida Meelis ka teatud mõttes juba tõstatas. Sea nimetasid seda nohiklikkuseks. Mina ise tahaks kuidagi nimetada seda steriilsuseks ja mulle tundub, et tuleb esile just nende kinoteatri lavastustega, kus kaasatud ei ole Priit Võigemasti, et täpselt sama probleem oli mul, kes amps kunstvärgiga näiteks monument ja Aadama õunad, kus lavastajaks on Priit Võigemast, on lihtsalt lavastust on olnud minu meelest ikkagi aasta buda hulka kuuluvat pidu, see kahjuks vist ka sinna ei lange. Mulle väga meeldib üks ütlus, mida kasutas mu kolleeg Kinoteatri dramaturgia kohta, et see on nagu Vikipeedia dramaturgia ja seesama tantsunumber, millest Meelis rääkis, et eriti minu meelest teises vaatuses kuidagi dramaturgia muutus nagu hästi Ta nähtavalt konstrueerituks, kuna me saime aru, et nüüd järgnevad üksteisele pikad monoloogid ja neil on vahele vaja mingisugust teistsugust tegevust, et me suudaksime seda vaid kontan pleerida ja oma eluga siduda, et siis nüüd paneme siia vahele tantsunumbri. Ta oli hea, et see sinu osutas sellele Platoni suhtumisele teatrisse, on, on väga kohane. Kui see lavastus algas või etendus algas, siis ma kuidagi tajusin ka, et seal on hästi palju nagu eos just nimelt see plaatoni eitav suhtumine teatrisse tähendab, on, on siiski arvatud nii, et ta plaat on suhtlus eriti eitavalt tragöödias, kuna see afektiivsus nagu varjutab inimese võimet tõde tunnetada, aga oletatakse, et ta suhtus komöödias natukene leebemalt ja et äkki ta noorpõlves oli ise ka komöödiaid kirjutanud, et tööd ja võimaldab ka sellist sotsiaalkriitikat või mingeid nähtusi naeruvääristada. Võttes arvesse Platoni aktiivset suhet teatrisse, ma tajusin üldse selle lavastuse etenduse alguses sellist teatavat metateatraalselt hoiakud, see, kuidas need filosoofid, kirjanikud, seal laval, need antiikaja tegelased, kuidas nad nagu hakkavad seda tõde, tunne tema, seal ei olnud mingisugust sellist psühholoogiat taga, see oli selline väga, seal olid nagu kõik võimalused eos see nende lavaline olek teatava distantsiga rollist mõjus meta teatraalsena mõjus võimalusena nagu seda teatrimehhanismi läbi valgustada. Ja nii kui algas hiljemalt siis, kui algas koreograafiline stseen sellega nagu kuidagi kõik need võtmed tühistusid või anti, nagu see üks selge võti. Me tegelikult tahame lihtsalt nalja visata mulle nagu selle pidusöögi esimeses osas tundus, et tahetakse näidata teatri võimalusi luua selline taju vaste sellele, kuidas filosoofiaga tõde otsib. Aga jah, et nii see teatrienda tasand, kui, siis ka seesama juba mainitud see homoseksuaalsuse teema, et pandi itsitamiseks välja, sõnastati ära ja kohe hakati itsitama tema, kuigi tegelikult. Hendrik Kalmet mainis jah, ühes intervjuus, et et kui me siin arutame sellest, et konserve motiivid tahavad minna ajas kuhugi tagasi, et lähme siis juba mitu 1000 aastat ja näitame, kuidas sellega on, tähendab, see vaidlus jäeti ju täiesti poolele teele. Seal oleks saanud just nimelt nägu näidata seda, et mida, mida siis tahame, et antiigist ei räägi ju kooselu seadusest, me ei räägi homoseksuaalsuse seadustamisest, vaid heteroseksuaalsed mehed, kas praktiseerisid üht või teist, praktikad tähendab võimalusi kui palju või teatrivahendeid, kui palju avada neid taju vasteid, aga, aga jah, tõepoolest nagu kuidagi probleemid reastati paberile, sõnastati korraks ära, naerdi välja ja noh, sellega nagu minu jaoks nagu kuidagi sihuke suur potentsiaal läks kaduma. Minu meelest on seal päris mitmed õnnestunud näitlejatööd, kaasa arvatud tõesti Sepo Seeman, Sokrates ära, aga et, et see võib olla ka mingis mõttes selliseks nagu muutuda komistuskiviks, et kuna see võib-olla ei ole selline komöödia, kus nüüd iga lause, mida laval öeldakse, peaks kaasa tooma suure naerupahvakas saalis, et näitlejad ei hakkaks selle peale kuidagi lootma, et tahaks Sookatuselikult öelda mõõdukust selle nagu nalja tegemises, et, et see on tegelikult selle komöödia nagu kõige suurem pluss. Poseemann Sokrates, Ena oli, oli hästi stiilne jah, just see, see hea koomiku distants ja tõsidus olid tal nagu paralleelselt kuidagi eos. Ma ise tahaks veel väga kiita Meelis Rämmeld antis teenest, kes nagu minu arust ma ei tea siis kas lavastajate abil või lavastajad, sest sõltumata läks sinna sissepoole, püüdis oma rolliga kaevuda sinna, mis võis toimuda nende filosoofide peades ja, ja füüsistes teatriva. Draamateatris on tulnud välja selline huvitav lavastus pealkirjaga võrk, mille aluseks on film. Selle on lavastanud Hendrik Toompere noorem kunstnik Kristjan suits. Samal ajal on väljas kogu draamateatri tri vägev meeskond, põhiliselt meeskond, aga mõned naised ka ikkagi hulgas, kes jah, neil ei ole sisemiselt eriti palju mängida. Hendrik Toompere vanem mängib siis peategelast, seda uudisteankrut, kes hakkab äkki eetris väga kummaliselt käituma. Maks, Schumacher, uudistetoimetuse peatoimetaja Ta on Ivo Uukkivi, kellel võib-olla natukene on võimalik ka mingeid psühholoogilisi või sisemisi liine rohkem lahti mängida, kuigi mitte väga palju. Diana programmidirektor Marian heinat, kes muide teeb oma rolli väga hästi, aga kellel neid lavalisi võimalusi ka nii palju ei ole, on ainult mingid niisugused vihjed, mis tema sisemuses võib toimuda, samal ajal, kui ta niimoodi käitub nagu tänaval käitu. Ja kui nüüd teisi hakkate lugema, ma ei hakkagi neid nimepidi tegelasi nimetada. Ta on seal on Taavi Teplenkov, seal on Rein Oja, seal on Ain Lutsepp, seal on Raimo Pass, Kersti Heinloo, Markus Luik, Jüri Tiidus, Karmo Nigula, Kristo Viiding, Marta Laan, ühesõnaga neid on väga palju, aga väga spetsiifilisi rolle neil ju ei ole nii-öelda näitlemise mõttes. Nad on ainult korraks seal ja täidavad oma funktsiooni ja võib-olla ma loodan, et sellest ei teki mingit valesti arusaamist või segadust. Ma lihtsalt tahaks öelda oma esimese mulje, millega ma tead, läksin, see ei olnud isegi niivõrd mulje kui mingit tunne ja see tunne sarnanes mõnes mõttes sellega, mida ma tundsin peale seda, kui olin näinud. No teatri ühtset Eestit tähendab, mulle tehti puust ja punaseks ette analüüsiti lahti see masinavärk, mille sees me kõik elame ja, ja kuidas meie kõigiga manipuleeritakse ja see on kaunis sünge, tunneseda kuju, tead seda niikuinii varem, vähemalt minuvanune inimene teab juba, kuidas need asjad käivad ja püüab kuidagimoodi selles masinavärgis edasi elada ja siis mingid inimlikud võimalused ja joonest säilitada. Aga Tunne ise ei ole eriti rõõmustav ja samal ajal seda oli vaja teha. Niisugust asja ilmselt praegu vajatakse ja see on üks, teati olulisi funktsioone, ta sekkub otseselt sellesse, mis elus toimub ja praegused protsessid, mis meie ümber elus on ja mitte ainult ei ole nad ütleme, meedia vallas või noh, kuna lavastus räägib nii, nagu see film kunagi oli tehtud seitsmekümnendatel, räägib põhiliselt televisioonist. Aga no sisuliselt on ju selge, et see räägib kogu masinavärgis, et mis toimub mitte ainult televisioonist, mitte ainult meediast, vaid lihtsalt sellest, kuidas me oleme nüüd pannud need asjad käima ja kuidas me kõik oleme ühe mingi meile, mitte nii väga meeldiva masinavärki, paratamatult osad tahame me seda või ei taha. Nii et sellel üldisem tähendus ja see tähendus tuleb sealt ka välja. Võib-olla see no teatri lavastus oli veel rohkem tehtud otseselt Eesti pinnal Eesti materjalide alusel ja Eesti elu alusel. Ikka siin on muide väga hea kavaleht, mida täitsa tasub vaadata ja lugeda, mis räägib mõned asjad lahti nii selle filmi tegemise ajast kui ka selle loo praeguses tähenduses. Ja kui ma nüüd loen seda Meelis Oidsalu eessõna kavalehel või ma ei tea, kuidas saatesõna siis siin on mingid olulised asjad, kõik ära öeldud paarkümmend aastat tagasi ma vaatasin ühte oma vana mingit sõnavõttu, kus ma juba kui hakati arutama, et kas ikka on olemas siis moodne ja moderne teatel või, või mis seal kõik olemas on, siis olin sunnitud ütlema selle ande groundi igal juhul ostab kommertsüles juba siis ja noh, nüüd on see absoluutselt selge, et ükskõik mida keegi püüaks protestiks teha selle vastu, kuidas parajasti asjad peavoolualal käivad, see võetakse kohe selle ja kasutatakse ära sellesama testija vastu, teda ennast ära kasutades. Ja selle muidugi mängib Toompere vanem, kes on siis seda hullunud televisiooni tegelast sunnitud ka mängima, sest ta mängib välja täiesti, et inimesed tahavad ja igatsevad midagi tõelist, kõik see esoteerika, mis ju ka olemas on ja mis on ka ju protest selle vastu, mis toimub, kõik see võetakse täpselt samuti. D mängu ja kasutatakse kommertslikult ära ja nagu ei olegi, ei olegi väljapääsu õieti ainuke väljapääs on siis nagu eemalduda ja üldse mitte selles asjas kaasa teha, mis ju ka tegelikult ei ole võimalik, kui sulle tundub, et sa ei tee kaasa, siis tegelikult sa ikkagi oled 100 niidiga seotud sellesama masinavärgiga, mis sulle ei sobi. Meelis on minu meelest siin isegi selles saatesõnas, millest ma räägin, vägagi lootusrikas. Kas lootusrikas, aga vähemalt pakub välja nagu mingi väljapääsu selle, et tegelikult jah, me ju teame seda vanad tsitaati juba, ma ei tea, mis aegadest, et meedium on sõnum, aga tegelikult jah, et meedium ei tarvitse olla ainuke meedium on lihtsalt vahend ja seda vahendit võib kasutada ka millekski kasulikuks, nagu praegu nüüd koolides ja kodudes võideldakse selle laste nutisõltuvusega ja püütakse kuidagimoodi jõuda selleni, et see oleks nutikas, see nutiseadmed kasutamine, ma ei tea, no ehk ehk jõutakse kuhugi, aga kahjuks inimkonna varasem ajalugu näitab seda, et inimesed, kes on leiutanud mingeid kasulikke ja kasutoovaid asju, et nad ei suuda jääda ainult selle, mida nad ise võib-olla jäävad selle kasu Soova funktsiooni juurde. Aga see kasutatakse ära alati mingil muul eesmärgil kasutatakse ka sõjalisel või mingil muul kõik uued tehnoloogilised saabud, pettused, mis võiksid inimestele tuua kaasa head lõpuks, kus kohas tekkis Nobeli preemia, tuletage meelde, see oli ka nagu mingi oma kellelegi, võib-olla südametunnistuse vajadus kuidagimoodi korvata, seda asi, mille ta on leiutanud, tõi kaasa väga palju õudusi ja, ja nii on olnud see ju õieti läbi Arekates jääb lootus, et me kunagi õpime, võib meie lapsed või lapselapsed püsivalt kasutama neid tehnilisi leiutusi selleks, milleks nad nagu algselt olid mõeldud või milleks nad võiks olla mõeldud selleks, et ennast targemaks teha ja valikuliselt kasutada ja, ja leida just enesearendamise ja, ja teaduse arendamise jaoks sealt vahendeid. Aga seni tundub, et nagu põhiline läheb ikkagi pealiskaudsuse, igasuguste pealiskaudsete mängude ja kõigi selle osaks, mitte selleks, et inimesed ennast täiendaksid tänu sellele, et tehnoloogia nii tohutult on arenenud, nii et palun vaielge mulle vastu. Mul võib-olla ei olegi õigust rääkida, sest ma nägin läbimängu, ma ei näinud esietendust sinna, ma ei saanud millegipärast minna ja vaatasin läbi mängu, kus publik on natuke teistsugune ja reageerib võib-olla natukene aktiivsemalt, kuna seal on teatriinimesi hulga asjaga sama teate inimesi, aga see pani mind mõtlema veel ühe asja peale teatel ju ka manipuleerib inimeste eks ole, ja manipuleerida saab ka heas mõttes. Ma loodan vähemalt, et teater võib olla, manipuleerib nendega, et panna nad kuidagi mõtlema mingite oluliste asjade peale. Aga just selles lavastuses on ära kasutatud ka sellist manipulatsiooni, kus saalis ma tundsin, et ma jäin natuke kõhe, mille see on see kui Karmo, Nigula tegelane, ma ei mäleta, mis ta nimi oli, tuleb ja hakkab publikuga ütlema ja nii nagu seda alalõpmata tehakse, ta ütleb, et mida te näete tegema siin nüüd plaksutage ja, ja nii. Ja publik teebki seda nüüd läbi mängu puhul ja võib-olla publik tajub, esiteks oma inimesed enamasti kõik tajub, et on ju ka osa lavastusest ja ta ei tohi, see käib lavas juurde, et ta ei tohi seda lavastust siis sellega ära rikkuda, ta ei reageeri ja publik plaksutab. Aga via mul tekkis poole pealt, ma ka alguses plaksutasin korralikud kaasa. Niisugune tunne, et ahah, et nüüd ma olengi niimoodi manipuleeritud, nii et palun vaielge mulle vastu. Ma saan aru, et selle lavastuse ja kogu selle loo sõnum on laiem, laiem meedia mõju inimesele aga kuna see konkreetne lugu pärineb 70.-test, siis minule paratamatult see jäi tööle nagu 70.-te lugu televisioonist, mina ise, kelle suhe televisiooniga on see, et ma vaatan televisiooni ainult arvutist ja järelvaatamises, olgu see siis aktuaalne kaamera või mõnikord õhtul, Cobra 11? Mina ei taju, ma oleksin tahtnud tajuda seda näiteks selles Rein Ojategelasest kui ta räägib selle kontserni omanikuna või nõukogu esimehena, et teate, vahet ei ole. Mul on täiesti ükskõik, aga mulle lihtsalt see, see hulluks läinud peategelane Hendrik toompere seenior mulle lihtsalt see mees meeldib, aga tegelikult vahet ei ole, ma oleksin tahtnud tunda, et, et minuga räägib praegu Margus Linnamäe või ükskõik kes tänapäevane tegelane, aga ma nägin paraku mingit sellist peegeldust 70.-te aastate televisiooni igapäevaelust ja selle põhjuseks oli just nimelt see, et kõik need kaasatud meediumid kõik see, mis oli väga leidlik mõte ja väga-väga hea mõte. Nagu panna need kaamerad laval seda lugu edasi. Ühesõnaga, Se Meediumite omavaheline suhtlus oli selle lavastuse sõnumi osa aga parata, kui ma ei saanud lõpuks isegi näha seda draamateatri näitlejate kõrged psühholoogilise mängutaset, seal oli üksikuid stseene näiteks ees laval toimunud Ivo Uukkivi ja Kersti Heinloo abikaasade lahkuminekust, seen, mis tõepoolest pääses NAGU maksvusele oma psühholoogilisuses siin on võrreldud või on juttu olnud, et noh, et Hendrik toompere juunior alustas väga edukalt selle noh, ta ei alustanud, aga tähendab temal oli üks õnnestumine, see väljaheitmine, ta on selline suure lava mastaapsete lavastuste mees sellega nõus, aga ütleme, kui väljaheitmine oligi selline mastaapne vaatemäng laulude ja tantsudega, siis nüüd võrk oli taotlusel selline multimeedium manipulatsioon ja siin paraku nagu kõik kasutusele võetud vahendid ei, ei allunud trupi kontseptsioonile. Ei, tegelikult ma tahtsingi just öelda, et väga mitmed asjad, mida eriti Madis välja tõi, et mina olin ka täpselt samal samal etendusel jätma võib-olla mõnda asja kommenteerinud kuidagi täiendan enda vaatenurgast, et minu meelest oli see meelis ise, kes pärast Kertu Moppeli rahvavaenlaste väljatulekut kirjutas, et ka Eesti Draamateatris saab teha poliitilist teatrit, et mulle tundub see teatud mõttes vähemalt, oli ka Hendrik Toompere juuniori nii-öelda idee, et võib-olla mitte nagu poliitiline teater, aga ma arvan, et me kõik saime aru, et vaatamata sellele, et meile oli lavale toodud või jäädud kinni sellesse 1009 seitsmekümnete aastatest eetikasse et siis lavastus tegelikult rääkis meiega kaasajast nendest samadest meedia probleemidest, millega Lea välja tõi. Aga et ma olen ka nõus, et see sõnum minu meelest ei jõudnud päris publikuni, justkui ma rääkisin sellest teise vaatuse algusest, et siis minule tuli see selles mõttes väga ootamatult, et minu meelest meil esimeses vaatuses ei antud üldse signaali, et see lavastus hakkab kuidagi selles tähenduses seda nagu neljandat seina lõhkuma, et loomulikult filmiti nii-öelda seda laval näidatava telesaadet otse ja me saime samal ajal vaadati telesaate salvestust, kui sa seda kõike seda telesadat taga oleval ekraanil. Aga seda märki kuidagi ei antud. Mistõttu see teise vaatuse selline kaasamine oli, ma arvan, paljudele inimestele üllatus. Ja ma ütleks ka, et üldiselt see publik, et kaasa ei tulnud, aga mulle tundus, et näiteks minu kõrval istuvad üle kuuekümneaastased inimesed paremal ja vasakul, et ikkagi väga tore oli, kuidas nad hüüdsid, kooris plaksutasid ja hüüdsid, et ma olen kuradi vihane ja mulle aitab. Mulle tundub, kahet, Toompere lakkab vähemalt suurel laval. Muidugi seda võib-olla ei tohiks öelda pärast kahte lavastust, aga ikkagi mingi käekiri välja kujunema tõesti proovib kasutada kogu suure lavapotentsiaali, kasutada väga erinevaid vahendeid, kujundust, seda liigutada, mängida eeslaval tagalaval. Et, et see on tõesti asi ka, mida ma tema puhul imetlen, aga mulle tundubki, et suur osa läks selles lavastuses nii-öelda logistika paikapanemisele, et et tõesti, minu üllatuseks ka nii-öelda draamateatri tippnäitlejad seekord kuidagi ei nii-öelda ei teinud enda asja ära või et, et tundus, et mõnedel näitlejatel lihtsalt oligi kohustus tulla lavale oma tekst ära öelda ja siis siis lavalt ära minna. Et see oli väike pettumus, see on juba natuke räägiti ka näitlejatöödest, aga minu meelest tõesti väga hea rollida Marian heinat nii palju, kui tal seda võimalust on. Lihtsalt iroonilisena, et, et jällegi nagu väga huvitav oli vaadata kultuurisaadet kus Margit Kilumets viitas Marian heinatile täiesti tundmatule näitlejanna, kes on nüüd lõpuks eesti draamateatrisse tööle saanud. Et ometi 2000 seitsmeteistkümnenda aasta parim naisnäitleja laureaat, et, et minu meelest ta tõestas, et ta on nagu väga hea näitleja, miks ta ei võiks tootjad Eesti Draamateatris. Siin oli nagu etteheide, draamateatri vägev trupp ja, ja kus see psühholoogiline teater on, see materjal ei eelda ju seda, seal ongi ainult need paar stseeni just materjalis endas, mitte lavas tõttu. Ja no Marian heinatil vast oleks võimalus anda natukene tunda seda tema sees toimub ka midagi muud, kui see, kuidas ta käib, dub oma selle rolli järgi, aga ega seal palju võimalusi ei ole. Ja kogu sellel muul kahurväel õied ei olegi üldse ette nähtud materjali poolt, et nad kuidagi avaks oma psühholoogilist seisundit, nii et seda ei saa selle lavastuse põhjal neist nõuda. Teatrivahtu. Pärast pidusöögi esietendus Pärnus pidi Kinoteatripoisid sõitma kiiresti Tallinnasse, sest et 24. oktoobri õhtul esilinastus dokumentaalfilm aasta täis draamat, mis põhineb kinodes triteel saata üks eesti inimene aastaks ajaks vaatama kõiki selle aasta jooksul esietendub vaid lavastusi ja nii sattuski 22 aastane Valgast vene perest pärit Alissa Liisabecetjukova professionaalse teatrivaataja rolli ja vaatas aasta jooksul ära kokku 224 Eesti teatris esietendunud uuslavastust. Teda saatis sellel teekonnal siis peamiselt režissöör Marta Pulk, kelle jaoks oli ka esimene täispikk film. Kinoteater on ise öelnud, et see idee tegelikult tekkis neil juba mitmed aastad tagasi, aga siis realiseerus aastal 2018. Nad kuulutasid välja avaliku konkursi, millele kandideeris 300 inimest. Siis valiti sellest välja Valgast pärit neiu ja me saame siis tema lugu näha tund 47 kestvas dokumentaalfilmis. Filmi lõpp on tegelikult helge, et sellest nii-öelda mitteprofessionaalsest teatrivaatajast saab tri üliõpilane ehk siis praegusel hetkel õpib Alyssa ja Viljandi kultuuriakadeemias lavastajaks. Ma ikkagi tahaksin kohe tõstatada küsimused, mis on seotud Hendrik kalla arvustusega sellele filmile Postimehes, sest mulle tundub, et see on juba tekitanud resonantsi. Ma ise vaatasin filmi Tartus, kus olid kohal ka Henrik Kalmet ja Marta Pulk ja seda vestlust viis läbi Rein Pakk, kes ka kohe sellesama arvustuse teemaks tõi, et selles arvustuses öeldakse, et kino teater kohtles oma uuritavat üleolevalt filme, ütle midagi eesti teatri kohtega teatrikogemuse kohta üldiselt, kas te olete sellega nõus või mis mõtteid teisse film tekitas? No see, et neil on väga vedanud, et nad leidsid niisuguse neiu, see oli selge kohe, kui teda enne seda filmi hakati tegema, tutvustati lihtsalt meile oli mingi teatriliidu üritus ja seal oli selge, et tüdruk on niivõrd huvitava mõtlemisega meile, kes me ei teadnud, mida ta näinud on ja missugune ta üldse on tai kohe selgeks, et suur õnnestumine, et niisugune inimene lei ja enam sekkuda selle Henri kalla, arvustuse puhul ma ei tahaks, ütleks ainult seda, et kui keegi oli üleolevalt, suhtus sellesse nii tüdrukusse endasse kui tema töökohta või tema perekonda, siis siis oli see kriitik, aga mitte, kes seda filmi tegid. Ja minu jaoks oli sel filmil lihtsalt peale kõige muu veel lisaväärtused, saad nagu mingi läbilõike. Nii sellest, kus Eestis teatrit mängitakse ja milline see Eesti parajasti just on, kuna ta sõidab väga mitmele etendusele kusagile kaugemale välja ja see, et nüüd eesti teatrist see film ei pidanudki vist andma mingit ülevaadet, oleks kena olnud, kui nad oleks võib-olla mingit tiitlit pannud peale, et mis lavastust parajasti näidata takse võib-olla, aga kuna ei kavatsenudki seda teha, siis see ei ole ka probleem. Igatahes, mina vaikselt lootsin siis, kui teda tutvustati meile, et äkki ta hakkab ehk piimakriitikuks. Aga noh, kui juba teatrile käsi antakse, siis tavaliselt tahetakse ikka sinna praktika poolele minna ja väga hea, et ta läks lavastajaks. Ma tahaks natuke kommenteerida või kaitsta seda Hendrik alla arvustust, et selles mõttes et minu jaoks nagu sellise noh, lisaväärtusena, et et kui me meenutame seda kahe aasta tagust aega, kus kino teater kutsus selle projekti ellu ja nad lubasid katset, et minu jaoks nagu see küsimus, et mis siis katse tulemus oli või et nagu see inimkatse, mida teeb teater inimesega, et see sisend oli ja väga äge tüdruk, seda me nägime, aga et ma ei näinud seda, mis, mis oli siis see tulemus, olgu see siis positiivne või negatiivne, ühelt poolt, et ma ei tea, kas tegijad said sellelt katselt selle, mida nad tahtsid, aga lisaks toredale filmile ja toredale teadmisele, et meil on selline inimene nagu Alicia andis film ka sellise just sellise metakriitilise teadmise, et meil lihtsalt ongi nagu mingid keeled vaja veel vaja veel täiustada, et miks ma nagu Hendrik alla ei teinud midagi valesti, ta arvustas filmidokumentalistika võtmes dokumentaalfilmides on need eetik ja esteetika kõik need piirid nagu juba ammu nagu läbi vaieldud, kui me vaatame Sandra Jõgeva filmi nendes see armastus näiteks kus, noh, võiks ju väga tugev see eetika piiril kõikumine olla need, need asjad on nagu kehtestatud teatri puhul ja see on nüüd teatrimeeste tehtud film teatrist, see oli nagu väga siukseid teatri, teatrilavastuse maiguline teatris, meil seda nagu veel ei ole nagu lõpuni vaielnud, me teame, et aeg-ajalt tehakse dokumentaalteatrit kunagi Merle karusoo, nüüd nüüd paljud teised, aga need tegelased, kes lavale tulevad, on ikkagi näitlejate mängitud ja nüüd see, kui Hendrik alla kirjutas arvustuse, siis 29. oktoobril, teatrinõunik Katre Väli ütles Facebookis, ma loodan, et kriitiku arvamus põhineb pikkadel põhjalikel vestlustel filmi peaosalisega. Jaak Allik jätkab Facebooki vestlust. Et tegemist on minu arvates suurepärase filmiga, mille peaossa on õnnestunud palgata üks Eesti parimaid noori naisnäitlejaid. Et ühesõnaga me räägime lihtsalt nagu et kas me räägime dokumentalistikast ja, ja, ja sellest dokumentalistika keelest, võimet, pühitseme teatrit räägime temast kui näitlejast, tähendab et, et siin on lihtsalt me kriitikutel ja, ja tegijatel veel hästi palju sellist aruteluruumi, mis minu arust on tore, et selle filmiga nagu aktualiseerus siin ma peaks küll oma häid semusid kinoteatrist natukene kaitsma, et see Hendrik alla. Esiteks, paned minu arust kategooriaga mööda täiesti kogu selle asja aluseks oli, tuletame meelde, Alissa Jedukova oli niisugune nimi. Alisa Elizabethi leping Kinoteatri seltskonnaga see ei olnud noh, lihtsalt, et hakkame kedagi pahaaimamatult jälgima selle algusest peale. Eksperiment. Ühtegi dokumentalistika eetika reeglit ei rikutud, ainuke rikuti, võib-olla on see, et lubadused ja see filme näinud kokku sellepärast et noh, kui seal räägiti sellest, et see teatrieksperiment või see, kuidas üks eesti inimene jääb sinna kärbsepaberi külge kinni, kui tihke tuuri liim on, mis ta ennast lõpuks pahaaimamatu inimese endasse mässib, nagu me nägime, mis selle filmi keskel näiteks, kui ma seda vaatasin, ma mõtlesin, et milles film nüüd täpselt räägib, seal järsku tulid mingid Ta oli seal perekonnaasjad siis kogu see asi läks üle nagu tema karakteri kujunemise looks. Vot seal ma tundsin ennast kuidagi Peeter, kuna aga kuna see karakter on ju niivõrd haarav ja Allikul on nagu õigus selles mõttes, et Ma olen kindel, et see Aliis ja võttis ise seal ka poolteadlikult seda võimu kogu selle filmiasja üle ja andis ennast sellele kaamerale andus sellele kaamerale ka sedasi. Võib-olla teadlik, kuna omaga erilisusest, et siis ette heita mingisuguseid eetilisi üleoleku taotlusi, absoluutselt ei saa aru, millest kriit kalla räägib ja noh, jumal tänatud, neil ikka joppas selle peategelasega tohutult, kes osutuski selle filmi peamiseks aineseks eksperiment kui selline noh, südame nagu selle vilju me nagu väga otseselt ei näinud seal. Aga võib-olla see ongi tähendab seda ka pärast filmi linastumist väga paljudes nendes tele- ja raadiointervjuudes, kus Alicia ja Hendrik Kalmet on käinud oleme veendunud, et Alicia ei kannatanud, tahate, ma ei mäleta, mis saade see täpselt oli, kus küsiti, et noh, kas siis manipuleeriti ka Hendrik Kalmet ütles, et ei, ei, meie küll ei manipuleerinud, Alissa ütles, et loomulikult me kõik manipuleerima ja mina ka manipulatsioon oli ju lepingus seda ja et selles mõttes see oli. Et, et seda ma võin kinnitada, Alifhja ei kannatanud aga lihtsalt, et lepinguline kohustus oli saada manipuleeritud, see oli selle eksperimendi sisu. Vabandust, aga lihtsalt, et, et võib-olla jälle võib natukene ette heita, me alustasime oma saadet, et väikse etteheitega kinoteatri poistele, et ma ei saanud aru, mida nad Endla laval ajasid, et ma võib-olla siis natukene, et võib-olla selle filmi puhul kehtib lihtsalt ka natukene see mis oli eesmärk ja, ja mis oli tulemus. Mina vaatasin seda ikkagi kokkuvõttes kui loodusfilmi, kus elukas, keda filmiti, seal võitis selle asja üle lihtsalt, kuna ta oli nii šarmantne. Tõesti, et kui me rääkisime sellest eksperimendist, et siis, kui me võtame kasvõi teaduses eksperimente, tehaksegi sellepärast, et saada teada, et mis tulemusteni siis see siis viib, et meil võib olla küll hüpotees, aga et me tegelikult ei tea, kas eksperiment seda kinnitab või ei kinnita, et nad ei teadnudki, palju näiteks kasvõi esietenduse sellel aastal tegelikult ju ette näha on, et selles oli nagunii mitmeid tegelikult täiesti tundmatuid komponent, et mina ka selles mõttes selle Henrik allak kriitikaga nagu selles osas nõus ei ole, et lisaks sugusele eksperimendi juga määrasse inimene, kes selles eksperimendis osaliselt, et nüüd tõesti keegi teine võtta hoopis teistsuguse inimese, ma ei tea, viiekümneaastase meesterahva Tallinnast, kes võiks vaadata aasta jooksul ära 224 lavastust ja vaadata, et mis siis sellest nagu välja tuleb. Aga mis mulle selle filmi juures nii-öelda ikkagi publikuuuringute eksperdina meeldis, et minu meelest ikkagi mingid asjad tulid välja midagi, näiteks erinevad uuringud on, on maailmas kinnitanud, et tegelikult teatrikogemust ei määrani väga vanus või haridustase vaid pigem elukogemus ja nagu me näeme, et siis Alicia läbi selle, et ta nii-öelda, aga ise läheb kodust minema, hakkab elama, mingit teistsugust elu, kolib Tallinnasse, käib tegelikult vaatamas ka teatrit, et me näeme ka, et see tema nii-öelda elukogemus muutub ja tema teatrikogemus seeläbi muutub, ega see, mida ma jälle uuringutest teame, et inimesed ikka kõige rohkem on hindavad lavastusi, mis kuidagi neid enda maailma tõmbavad, mis neile temaatiliselt lähedased on, et ka need hetked on seal selles filmis väga selgelt olemas, kus me saame aru, et ta lihtsalt meeldis mingi üks või teine lavastus just seetõttu, et, et temaatiliselt teda puudutada, kas ja isiklikult minu hüpotees on olnud kogu aeg see algusest peale, kui see eksperiment välja tuli, et pidevalt vaatama Eesti teatri kõige traditsioonilisemat formaati kaks 40 ühe vaheajaga lavastusi, et siis need muutvad lihtsalt nii-öelda rohkem tapeediks ja esile kerkivad lavastused, mis. Ma tean, interaktiivsed kaasavad publikut, kasutavad ruumi teistmoodi, kui me kas või vaatame seda, mis on need lavastused, mis seal ise välja tõi näiteks Paide teatrikaitseala või, või uue teatri üheksa koostöös tehtud hingede öö, et siis tegelikult see on see, mis temale sellest eksperimendist nagu kõige enam meelde jäid, et see absoluutselt ei ütle, et sellist tüüpi teater on kõige parem, et meil on jätkuvalt inimesi, kes väga hindavad neid kaks, 40 lavastusi ja see ongi eesti teatribaas, hoiab seda üleval, aga et kui peab seda kogu aeg vaatama, et siis lihtsalt, et sellised asjad kerkivad nagu selgelt esile. Nii aitäh ja väga informatiivne ja vajalik jutt siia lõppu ja me hindame väga, mina katsu interventsioone. Ma armastan sind, meie armastame sind. Tallinn ja Tartu ei ole selleks. Mina armastan ka kõikjale, ta hakkab nutma nagu ei saagi koju minna. Aga Dowin, ära minna, jah, jaa, jaa, okei. Jaa. Tšau. Tere, mina olen Karin Allik Ülikooli teatriteaduse tudeng ja sel korral tahaksin mina soovitada sellist lavastust nagu surm, kindlad asjad siin elus, see on Andres Noormetsalavastus, mida mängitakse Ugala teatris, Noormets ise on seal ka muusikaline kujundaja ja kunstnik ja laval teevad kaasa kuus Ugala teatri näitlejat. See lavastus põhineb André Boueli samanimelisel näidendile ja tegu on austraalia kirjanikuga, mis on iseenesest Eesti teatrilavadel lavastatava dramaturgi kontekstis üsna haruldane nähtus. Sest Austraalia tekstadesti jõuab siia harva. See tekst tuleb teiselt poolt maailma võib tekitada kerge kahtluse, kas ta meie oludega just täpselt sobitub. Powel aga lükkab selle kindlalt ümber, sest tema näidend on universaalne ja väga suure samastumis potentsiaaliga taim. Tunnista riigipiire, sest tema teemapüstitus on tuttav kõikidele inimestele, see on perekond. See lugu ehitubki üles kuuele erinevale karakterile, kes moodustavad kokku ühe pealtnäha ideaalse perekonna ja siin tahakski rõhutada seda sõna ka pealtnäha, sest nagu me loost aru saame, siis ei ole olemas tegelikult täiuslikku perekonda. Riburada pidi hakkavad meie ees hargnema lahti kõikide probleemid mured ja me saame aru, et joonistub lahti üks kriisisituatsioon ameti. See perekond kasvab ja karastub, niiet publikule ei anta kaasa mitte mingit meeleheidet, vaid pigem soe ja südamlik tunne, mis paneb ka enda perekonda rohkem väärtustama. Mulle tundus, et minuga käis lavastus pärast nähtud etendusi kaasas mõnda aega ja ma hakkasin nii isiklikus kui ka avalikus elus märkama Daile, mis üllatavalt täpselt ühtisid Powelli kirjutatud ja noormetsa lavastatud looga. Samas on surm kindlates asjades lisaks aegumatule perekonna teemale ka teravaid kaasaja probleeme, nagu näiteks naise sõltumatus, mis kerkib esile just kolme tugeva naiskarakteri kaudu. Esmalt on seal Rouci, keda kehastab Marika Palm. Ta on üheksateistaastane, äsja gümnaasiumi lõpetanud noor naine, kelle ees on maailm valla ja ta ei olegi veel päris täpselt kindel, mida selle maailmaga siis peale hakata. Tema vanem õde, klipp, keda mängib Kadri Lepp, on mingis mõttes sarnases olukorras. Kuigi ta on juba jõudnud keskikka, ta on ambitsioonikas ja pealtnäha enesekindel, siis saate aru, et elu ei saa enam endisel moel jätkuda. Tema käes on võim seda muuta, kui ta vaid julgeb. Kolmandaks näeme laval Vilma Luige mängitud ema kuju ehk Franny. Ta on võimukas ja paljude sündmuste katalüsaator. Ta sõnastab enda ülesande, justkui olekski tema eesmärk lapsi nutma ajada, aga ta ei tee seda õelusest või pahatahtlikkusest, vaid hoolimisest, mida võib ka teinekord liiga palju saada. Ning teine ühiskondlikult tähtis teema, mis lavastuses kajastub, on transsoolisuse ja see tuleb välja Aarne Soro kehastatud perekonna vanema venna Maci kaudu. See on niivõrd hingestatud ja traagiline roll. Et isegi kolmandal korral, kui teatris surmkindlaid asju vaatamas käisin, siis säilis minus kerge lootus, et äkki sel korral. Ta ei pea niimoodi haiget saama, et tema isa huultelt ei libise need sõnad, mis niivõrd palju valu, teid aga on vist ütlematagi selge, et lugu kujunes ikka sama rada pidi selleks et joonistada välja selle küsimuse sügavus ja olulisus. Need kaks teemat ometi ei varjuta kogu lavastust või ei muutu kuidagi programmiliseks. Nad lihtsalt kirjeldavad tänapäeva. Need on teemad, mis võiksid 2019. aasta perekonnas täiesti vabalt jutuks tulla ja tänu tugevale näitlejatööle ja mitme kesistele rollidele. Me saamegi neile kaasa elada, kaasa tunda ja nendega samastuda Ki, nii et julgen soovitada võtta aeg maha. Ta Viljandisse ja seda silmapaistvat lavastust just tema kodusaalis Ugalas vaadata. Tänases saates rääkisid Madis Kolk, Lea Tormis Hedi-Liis Toome ja Meelis Oidsalu Pärnu Endla Kinoteatri ühislavastusest pidusöök draamateatri lavastusest võrk ja Kinoteatri dokumentaalfilmist. Aasta täis draamat. Teatrisoovituse andis Karin Allik. Kuulake meid kahe nädala pärast jälle. Teatrina.