Naine ajas inspireerivad naised Euroopa ajaloos. Hea kuulaja, tere. Tänane naine ajas võib-olla tuleb paljudele nimepidi isegi tuttav ette, see on Kristiin tõbi saa, või siis vähemalt tuleb tuttav ette. Tema kuulus teos, naiste linn. Kristiine oli prantsuse kuninga õukonna kirjanik, toll, poliitiline ütleja, moraalifilosoof üks kõige tähtsamaid omaaegsel Prantsusmaal. Õieti oli ta suur renessansiaegne naishumanist. Ja võid olla tema tõelist väärtust on sügavuti osatud hindama hakata alles 20. sajandi teisel poolel. Kristiin sündis Veneetsias 11. septembril, aasta oli 1364. Veneetsia oli tol ajal iseseisev kaubandusvabariik ja seda valitses kaupmeestest koosnev nõukogu. Kristjani isa Tommaso teen Venutavata pizzano. Tema oli selle valitsuse nõuandja või nõustaja. Ise ta kaupmees ei olnud, vaid elukutselt oli arst ja astroloog. Need olid sageli seotud tol ajal. Igatahes ta pärines linna ülemkihist ja abielus oli ta ühe oma sõbra ja kolleegi tütrega kellest paraku ei olegi midagi rohkemat teada, isegi mitte tema nime. Ja neil sündis kolm last, esimesena tütar Kristiin ja siis veel kaks poega. Toomasel oli kindlasti väga hea kuulsus euroop Pam haritlaste seas ja seetõttu ta saigi kutse Prantsusmaalt. Talle tehti ettepanek tulla šarl viienda õukonna astroloogiks ja selle pakkumise dispärast pikemat kõhklust ka vastu ja perekond koliski Pariisi ja Kristiin oli siis nelja aastane, tema vennad veel väiksemad. Ja Prantsusmaal nende itaaliapärane perekonnanimi, pizzano, see siis muutuski aja jooksul prantsusepäraseks Pisaniks. Ja järgnevad aastad. Kristiin elas prantsuse õukonnas väga palju sellest küll teada ei ole kindlasti ta oli väga andekas tüdruk ja tal oli eeldusi akadeemiliseks tööks ja kindlasti ta oli ka tõsiselt õpihimuline. Sest oma isa juhatusel ta sai ka väga hea hariduse. Filosoofia, teoloogia, pedagoogikameditsiin, moraal, poliitikateadused ja muidugi ladina keelt õppis sisuliselt ülikooli tasemel hariduse. Ja see kõik oli loomulikult mäekõrguselt üle tolle aja tavapärasest haridusest, rääkimata siis veel naiste omast. Isegi kui nad olid aristokraadid. Teada on ka see, et iso Tommaso väga toetas oma tütre intellektuaalseid püüdlusi ja tundis ka suurt rahulolu tema edusammude üle. Samas ema oli pragmaatilise ja tema soovitus oli tütrele pigem tegeleda ketramisega, selle asemel et raamatuid uurida. Me võime ainult tagantjärele tänulikud olla, et Kristiin seda nõuannet kuulda, Nad sest vastasel juhul me vaevalt temast räägiksime. Täna. Kui Kristiine oli 15 aastat vana, siis ta abiellus ja tema meheks sai kuninglik notar ja õukonnasekretär. Etienne Tügastel. Mees pärines samast ringkonnast samast seisusest kui Kristjani perekond. Ta ise on tagantjärele kirjutanud, tema suhted abikaasaga olid lähedased ja kiindunud ja see abielu kestis ühtekokku umbes 10 aastat. Neil sündis kaks poega ja üks tütar. Aga siis paariaastase vahega surid Kristjani isa ja mees mõlemad ja ta jäi üksinda väikeste lastega. Lisaks ta pidi toetama ka oma ema ja esialgu veel ka nooremaid vendi, kes ei olnud veel iseseisvad. Hiljem nemad küll pöördusid tagasi Itaaliasse. No muidugi, Kristjanil oli õigus oma kadunud abikaasa varale ja sissetulekutele selleks, et oma lapsed üles kasvatada. Aga sellega tekkis raskusi ja tekkis viivitusi. Sellepärast, et selgus, et küllaltki mõjukad isikud õukonna juures Nad ise ihusid hammast nendele valdustele ja nad viisid asja kuningliku kohtusse ja vaidlustasid Kristjani õigused. See kõik tegi olukorra muidugi keeruliseks. Ma ei taha öelda, et Kristiine perekond oleks olnud lausa näljas või ilma peavarjuta, aga tegemist oli ju ikkagi seisuslikku ühiskonnaga ja meil ei ole mingit mõtet võrrelda Kristjani olukorda näiteks Pariisi vaeste omaga. No igatahes ei saanud ta oma mehe vara käsutada ja ta pidi selle tõttu olema kokkuhoidlik oma igapäevastes kulutustes ja ta pidi läbi tegema ka mitu kurnavat kohtuda. Seda protsessi. Ma etteruttavalt ütlen selle ära, et lõpuks ta saavutas kohtus õiguse. Ta tunnistati oma mehe varanduse valdajaks. Aga see, et Kristiin hakkas kirjutama ja et kirjutamisest sai tema elukutse, see on nüüd seotud just nende pöördeliste sündmustega tema isiklikus elus. Mõne sõnaga tuleks visandada ka see pilt, mida kujutas tolleaegne Prantsusmaa 14. sajandi lõpul 15. sajandi alguses. See oli aeg, kus Prantsusmaa ja Inglismaa vahel möllas saja-aastane sõda. Üks suuremaid ja üks laastavamaid sõdu keskaegses Euroopas. Lasta oli see just eeskätt Prantsusmaa jaoks, sellepärast et seal Prantsusmaa pinnal toimus tegelik lahingutegevus ja kannatajateks olid just Prantsusmaa elanikud linnad, külad, põllud. Prantsusmaa hädasid suurendas veel ka see, et väga pikka aega üle 40 aasta oli troonil kuningas šarl kuues kes oli pehmelt öeldes vaimselt ebastabiilne. Tal olid sellised omad madalseisud. Aeg-ajalt tabasid teda päris tõsised hullusehood kus ta oli täiesti teovõimet. Nii et tema otsused pidi heaks kiitma kuninglik nõukogu. Ja sellises olukorras muidugi suurenes teiste kuningliku perekonna liikmete mõju. Aga see omakorda viis võimu võitluseni. Nominaalne regent või selle kuningliku nõukogu eesistuja oli kuninganna Isabel. Niikuinii ei olnud ta eriti populaarne, aga lisaks ka kuningavennad ja onud olid väga ambitsioonikad, igaüks neist pidas just iseennast kõige paremaks riigijuhiks. Ja nad kõik intrigeerisid üksteise võidu, et oma võimu suurendada. Käiku läksid salamõrvad, sõlmiti liidu suhteid Inglismaaga mis rangelt võttes ei olnud ju midagi muud kui puhas riigireetmine. Nii et tegelikult oli monarhia sügavas kriisis ja lisaks ka prantslaste ebaedu sõjategevuses Inglismaaga, vahepeal koguni Pariis oli inglaste käes ja tundus, et prantsuse kuningriik lõpetabki oma eksistentsi. Troonipärija Charles VII ei saanud kaua aega võimule asuda või võimu juurde asuda, teda ei saadud kroonida. Kõik need suured segadused, sõjalised ja siseriiklikud ja dünastilised. Need siis lõpuks päädisid selle kuulsa Shan Darcy väljailmumisega ja selle kuulsa fenomeniga, et kuidas ta suutis siis pöörata prantslaste halva sõjaõnne jälle võitudele. Ja tänu temale siis õnnestus ka troonipärija kroonida kuningaks ja see oli tol ajal väga oluline, see stabiliseeris väga suurel määral seda, seda olukorda. See on nüüd poliitiline taust, Kristiin elule. Aga otsesemalt puudutab teda vast see, et jah, poliitilised olukorrad olid, keerub kad ja kriitilised. Aga ega õukonnaelu sellepärast ei lakanud veel. Ja eriti just kuninglik perekond toetas kunstnikke ja filosoof, samuti ka teised kõrgemad aristokraadid ja tegutsesid ka kirjanike patroonina. No seeläbi, et andsid neile näiteks tellimusi. Ja kindlasti puudutab Kristjaniga see, et just sellel ajal, 14. 15. sajandil raamatukaubandus arenes päris jõudsasti. Et kasutati küll veel neid varasemaid rulli keeratud manus skripte aga üha rohkem tuli kasutusele koodeks ja selles kontekstis koodeks tähendab raamatut niisugusel kujul, nagu meie seda tunneme, üksikud lehed, mis on kokku köidetud ühest servast ja paigutatud kaante vahele. No enamasti tol ajal kirjutati raamatuid ümber veel käsitsi, aga trükikunst oli juba leiutatud Kristiine eluajaks ja seega levis aegamööda ja ka materjalid muutusid sel ajal odavamaks. Kindlasti tuli see kasuks raamatukaubandusele. Nii et kirjanikud ja kirjastajad avaldasid päris palju ja seda just aristokraatia jaoks erinevates riikides, mitte ainult Prantsusmaal just aristokraatia jaoks, sest nemad võisid lubada endale isiklike raamatuga. Iseenesest on ju väga lihtne öelda, et Kristiine disA alustas oma kirjanikukarjääri selleks, et, et elatada ennast ja oma perekonda kirjatööga. Istaga olekski asi ainult pihtahakkamisest, et kastad hanesule tindipotti ja muudkui kirjutad ja kasseerib honorar? No ma arvan, et isegi tänapäeval ei käi need asjad nii lihtsalt, et ammugi siis veel 14. sajandil. Ja selleks, et Kristiine olukorda mõista ja me peame natuke rohkem teadma. Ja Me peame lisaks kasutama ka kõvasti oma empaatiavõimet. Kõigepealt Kristjani sotsiaalne seisund, Dali lesk. Tol ajal lesknaiselt oodati, et ta kas abiellub uuesti või astub kloostrisse. Ja enamik valiski kas ühe või teise variandi. Ja need vähesed naised, kes ei teinud kumbagi pärast oma mehe surma, need olid kahtlased tegelased. Neile heideti ette kõikvõimalikku pahelisust ja iseloomuvigu, et nad on liiderlikud ja mida kõike. Tegelik probleem selle taga seisnes loomulikult selles, et et kui lesknaisel oli olemas ka mingisugune elatusallikas või varandus nagu Kristjanil oli siis ta oli sõltumatu, ta oli iseseisev, ta ei allunud ühelegi mees sugulasele ja ta ei allunud ka ühelegi kiriklikule institutsioonile kloostrile, näiteks tali nende kõigi kontrolli alt väljas. Seega kujutame nüüd ette noort naist. Kristin oli kõigest 25, muide kui tema mees suri. Seega noor seksuaalse kogemusega oma eelnevast abielust, sõltumatu majanduslikult iseseisev naine tolleaegses ühiskonnas oli anomaalia. Sellist asja lihtsalt ei saanud olla, see oli ühiskonna vastu, see oli moraali vastu, see oli kõikide ilmalike ja kiriklike seaduste vastu. Naine, kes on majanduslikult ja isiklikult vaba kõige laiemas mõttes selline nähtus, see lihtsalt ohustas tervet maailmakorda. Nii et me võime ainult ette kujutada Kristjani situatsiooni, millise survestamisega ta pidi tõenäoliselt toime tulema. Otsene hukkamõist lisaks igasugused kaudselt mõistaandmised, võimalik et ka omaenda perekonnast ja niimoodi päevast päeva, aastaid. Teiseks Kristjanil tuli läbi teha ka väga tõsiseid emotsionaalseid raskusi ühest tema hilisemast kirjatööst. Me saame teada, et abikaasa surm oli tema jaoks väga stressirohke sündmus ja see viis ta sügavasse depressiooni. Ja mis on ju inimlikult ka igati mõistetav. Tänapäeval me teame, et leinal on oma areng, on omat etapid, mis tuleb läbi teha. Ja selle jaoks on vaja aega. Ei ole teada, kui kaua see Kristjani jaoks kestis? Kindlasti mitmeid, kuid, võib-olla isegi aastapäevad. Ja lisaks tuli tal ju ka võidelda majanduslike raskustega esialgu, sest et isa ja abikaasa jätsid oma naispere kindlustamata. Nii et ta pidi tegelema kohtuasjadega võitlema selle eest, et tunnustataks tema õigusi ja huve. Ja samal ajal ta leinas abikaasaga ja ei ole üldse imest, et tema tervis andis tunda sellise surve all. Ja niisugune raske aeg kristiine elus kestis umbes kolm aastat. Ja kui see läbi sai, siis On ju veel midagi, mis nõudis väga suurt pühendumist, enne kui kirjanduslik tegevus üldse võis alata. Ja nimelt Kristjani haridusse. Et ja me teame juba, et tütarlapsena ta oli saanud väga hea ja tugeva põhja oma isalt, tomaasalt ja hiljem ka tema abielu osutus õnnekombel niisuguseks, et mõlemad partnerid olid vaimsete huvidega ja koosnenud õppisid nii mõndagi juurde. Ja väga võimalik, et keskpäraseks kirjaniku karjääriks oleks sellest ka juba piisanud. Aga Kristjanil endal olid kalduvused ja tema iseloom väga selgelt soodustasid tekkimist ja süvenemist ja ta tõesti tegi seda väga põhjalikult umbes 10 aasta jooksul. Nii et siis üheksakümnendad aastad 14. sajandi üheksakümnendaid aastaid pean ma silmas, et selle aja jooksul ta siis pühenduski sellele, et valmistada ennast ette kirjanikutööks. See oli aeg, mil ta luges, mille arutles, tegi märkmeid ühesõnaga talismis ja viimistles oma haridust. Ja mina ütleksin küll, sellel perioodil pidi Kristiin saavutama teatud kvalitatiivse muutuse eneses. Sel ajal ta pidi jõudma sele empaatilise ja, ja sünteesima mõistmiseni, mida me hiljem siis märkame tema teostes. Kui siis Kristiin asus kirjutama ja avaldama, kui ta ükskord tundis selleks valmisolekut siis ta osutus vägagi viljakaks autoriks ta alustas armastus ballaadidega, need juba köitsid tähelepanu õukonnas ka üsna ruttu ta siirdus edasi sotsiaalsete teemade juurde ja iseäranis oli talle südamelähedane just naiste olukord omaaegses prantsuse ühiskonnas. Juba aastal 1400, kas ta sekkus kirjanduslikku dispuuti kuulsa Roosi romaani teemadel? Ma usun, et võib-olla nii mõnigi inimene on kuulnud vähemalt seda pealkirja tavaliselt näiteks keskajakirjandust käsitledes siis roosiromaan tuuakse näit, seda enam, et see on nagu esitatud, kui kurtuaasse õukonna kirjanduse tipp või selle kokkuvõtte või selle nii-öelda lõpuakord. Eks muidugi, oleneb, mis vaatepunktist vaadata. Naisterahvas ilmaga lugedes on tegemist ikka parajalt nisu küünilise teosega. Selle autor oli tuntud kirjamees omas ajas Shandeme ja tema valik oli pilgata kogu kurtuaalsed lüürikat ja iseäranis kritiseeris ta naisi et need olevat ainult tühised eputised ja hommikust õhtuni mõtlevad ainult sellele, kuidas võrgutada mehi. Ja sellisele suhtumisele Kristiin astuski vastu. Tema väitis, et et autori vaated on naiste nihkajalikud. Et need on ebamoraalsed. Et need on naiste suhtes otseselt laimavad. Ja sellega Kristiin seadis küsimuse alla tegelikult kogu romaani kirjandusliku väärtuse kui niisuguse, et see oli selline tema poolt otsene vasturünnak Shande Mööle. Tol ajal kirjanduslik dispuut käis niimoodi, et autorid saatsid teineteisele oma kirjutisi, kus nad siis kaitsesid oma vaateid. Ja seejuures Need ei olnud mingisugused erakirjad, vaid nad olidki mõeldud, et neid loevad paljud. Ja neid siis ka kirjutati käsitsi ümber ja loeti, arutati kas õukondades või, või mõnes muus haritud ringis. Ja yldse naiste võimete ja naiste iseloomuomaduste kaitsmine. See jäigi üheks läbivaks teemaliiniks kogu Kristjani loomingus. Ta kasutas selle juures ka klassikalise kirjanduse abi, laenas sealt tegelasi ja süžee siit, no näiteks kujutas Trooja kangelast hektarit, kes saab valitsus asjadesse õpetada Dust, tarkusejumalanna alt ja muud sellist. Või näiteks aastal 1418. Ta avaldas sellise lohutus kirja naistele kes kaotasid oma pereliikmete aseme kuuri lahingus. See oli toimunud juba mõned aastad varem ja see oli üks suuremaid lahinguid üldse saja-aastases sõjas. Prantslased said seal rängasti lüüa ja selle raamatu tellijaks, muide oli eks kuninglik daam Marin three. Ta oli kuninga onutütar ja tema enda mees, hertsog oli inglaste käes sõjavangis, nii et arvatavasti hertsoginnat oli siis isiklik huvi tellida kuulsalt kirjanikult. Niisugune lohutav kirjutis. Üks teos Kristjani loomingust tõuseb eriliselt esile. See on naiste linn tõlgitud mõnikord ka kui daamide linn. Selle ta avaldas aastal 1405 ja selles raamatus Kristiin kirjeldab, millise suure panuse on naised minevikus andnud oma ühiskondade ellu ja arengusse tegelasteks või näideteks. Ta võtab jällegi ajaloost tuntud naisi, kuninglikud intellektuaalsete naised, näiteks vana testamendi naisprohvetid või ka Helenistlikud, paganlikud, valitseja, annad või kristlikud naispühakud. Nimelt keskaegses Euroopas oli see sagedaseks vaidlusteemaks. Et kas ja kuidas meeste ja naisteomadused erinevad tohutult õpetatud dispuute peeti sellel teemal. Ja aluseks oli muidugi Aristoteles Meeles vooruste eetika. Aristotelese suhtumist ja arusaama naistesse teame. Ta pidas naisi madalamateks olenditeks, väitis, et nad on nõrgad nii kehalt kui vaimult ja Komoraalilt. Nad on ebausaldusväärsed reetlikud, mõjutatavad. Salakavalad. Võiks ju arvata, et, et koos kristlusele levimisega midagi muutus selles suhtumises. Sest et Jeesuse sõnum iseenesest on ju üldinimlik ja enam-vähem sooneutraalne. Ta on ju otsesõnu öeldud. Jumala silmis ei ole vahet mehel ja naisel aga paraku sellised mõtted noh, tolleaegses ühiskonnas ei olnud neil erilist šanssi realiseeruda. Et igatahes see idee naiste alamast loomusest, see sobis väga hästi kirikuisadele ja nende teoste kaudu, see saigi üldiseks ja valdavaks kogu kristlikus maailmas. Aga mida siis Kristiin kirjutab oma naiste linnas? Ta korduvalt ja läbivalt rõhutab just seda, et me ise naine on loodud ühteviisi ühteviisi jumala näo järgi. Et neil mõlemal on olemas hing, millel ei ole sugu. Et nad mõlemad on võimelised kogema jumala armu. Ja ta loob sümboolse linna, milles ta kujutabki iseseisvate naiste ühiskonda. Mida naised siis ise juhivad? Nad ise töötavad seal ja nad ise pühenduvad ka õppimisele ja enesearengule. Nii et võib öelda, et tegemist on ideaalse maailmamudeliga sellise maailmamudeliga, kus naistel on turvaline elada ja kus nad tunnevad ennast hinnatuna. Kristjanil on seal kolm sellist allegoorilise emandat nii-öelda jumala tütred. Need on arukus, õiglus ja austus. Ja mis on tema järgi siis naiste jaoks kõige tähtsamad voorused tol ajal, selline võte oli väga populaarne ja niimoodi väljendatud tee erinevaid abstraktseid ideid ja tundeid ja nende allegoorilise tegelaste vahel siis toimub dialoog, see on üles ehitatud küsimuste ja vastuste vormis. Aga see väljendab täielikult naiste perspektiivi. Sega. Kristiin loob niimoodi nagu teatud foorumi või kõlakoja selleks, et rääkida naisi puudutavatel teemadel ja ta toob seal mitmesuguseid elulisi näiteid, täid. Ta õhutab naisi uurima oma hinge ja vaimu ja oma elu tähendust leidma et saavutada elus midagi väärtuslikku. Ta rõhutab, et naised peavad ise seisma enda eest, nad peavad vahendama oma positsioone, oma arvamusi ja nad saavad seda teha ainult kas kõneldes või kirjasõnas sest et ühtegi muud vahendit naiste käsutuses ei ole. See on tegelikult väga ilus, kui mõtlema jääda. Et see on ju selgelt üleskutse dialoogile. Üleskutse sellele, et kõik, ka naised oleksid tõeliselt ja tegelikult kaasatud ja osaleksid et kõik see oleks vägivallatu ja rahumeelne ja kogu tema raamatus kõlavadki ainult naiste hääled. Et kõik näitajad, kõik arvamused, need on naiste omad ja eriti just emand arukuse kaudu. Kristiin näitab seda, et kõik need naiste kohta käivad stereotüübid. Et need saavadki tekkida ja püsida ainult selle tõttu, et naisi ei kaasata aruteludesse, et nad surutakse varju, et nad sunnitakse vaikima. Naiste linnal on ka teine osa või niisugune, lisa selle ta pühendas Burgundia hertsogi tütrele Margariitile kes oli sel ajal troonipärija naine, seega Prantsusmaa tulevane kuninganna. Ja mõeldud oli see tema kasvatuseks ja õpetuseks, aga tegelikult Kristiin pöördub siine naiste poole laiemas mõttes naiste poole tervikuna. Ja eesmärk on just juhendada neid vooruste küsimuses. Et üldse Kristiin väga sõnaselgelt pooldas tüdrukute haridust ja ta väitis, et kui tüdrukuid juba maast madalast mitte tagasi hoida ei suruta alla. Kui neile luuakse needsamad tingimused, mis poistele ja kui neid innustatakse õppima ja harima oma mõistus samamoodi nagu poisse siis ei jää nad vähimalgi määral ka poistest maha. Ja ta väidab, et naised on võimelised kõikideks inimlikeks voorusteks, mida muidu seostati ainult meessooga mõõdukus, usinust, ausus ja muu. Et need arukalt ja asjakohaselt haritud naised. Et need ongi tema kujuteldava naiste linna elanikud. Et seega siis üle kantult annad õiglasema tuleviku ühiskonnaliikmed Kristjani silmis. Ja oma raamatus ta jagab nõuandeid, mida õppida, kuidas arendada oma andeid, oma omadusi ja toetub selles paljuski muide ka omaenda kogemusele. Et seega me näeme naiste linnas ka natukene autobiograafilisi sugemeid, mis on eriti huvitav selle tõttu, et autobiograafia kui žanr kuni selle ajani see oli naiskirjanike poolt praktiliselt täiesti puutumata. Kristiine kirjanduslik pärand on väga mitmekesine, ta kirjutas paljudes erinevates žanrites kõigest ei jõua rääkida, aga ma tahaksin esile tõsta tema poliitilisi ja moraalialaseid kirjutisi, niinimetatud vürsti peegleid, rüüstamis piigale saksa keeles või spekulum printsipis ladina keeles. Need olid sellised õpetusliku sisuga traktaadid mida siis kirjutas mõni ajastu filosoof või intellektuaalne autorit Teet ja kirjutas neid monarhile kas siis sellele, kes parajasti valitses või siis tema troonipärijale ja eesmärgiks oli aidata kaasa targale ja tõhusale valitsemisviisile ja lupsti peeglitesse kirjeldati ka ideaalset valitsejat. Seega need siis omamoodi võtavad kokku ajastu mõttelaadi ja väärtusi ja selles mõttes on väga hinnatavad neid, on väga õpetlik lugeda et kõik need väärtused, need pidid siis kehastuma valitseja isikus, kõik need moraalsed ja isiklikud ja poliitilised omadused ja ühtlasi siis Antiga nõu, missuguseid teadmisi peaks valitseja omandama, et täita oma silmapaistvat rolli. Nii et sellised kirjutised annavad ka läbilõikeajastu haridusmõtest. Kristiine ei saa, oli üks väga väheseid naisautoreid, kes kirjutas vürsti peegleid ja need olid tal siis suunatud Prantsusmaa tolleaegsele troonipärijale. Näiteks on tal raamat pealkirjaga kolme vooruse raamat, mis sisuliselt on naiste linnajärg. Ja Selle ta avaldas, prints lõi täisealiseks saamise puhul. Ja muuhulgas seal Kristiin ka kirjeldab ja analüüsib tavasid ja valitsemist erinevatest tolleaegsetes riikides nii jätta teostab sama hästi kui poliitilise analüüsi. Ta käsitles väga põhjalikult ka kuninga kohustusi sõjalise liidrina ja ta kirjeldas üldse sõdalaste rolli ühiskonnas. Tal on veel üks teine sarnane raamat pealkirjaga raamat rahust ja sealt, kus juhiseid noorele troonipärijale heaks valitsemiseks. Samal ajal käis ju kodusõda ja, ja Kristiin võrdlaski kuningriiki majapidamisega et kui see on lõhestunud, siis ta paratamatult hävib. Ja ka julgustas printsi, et see pingutaks rahu sõlmimise nimel. Et ta teeniks ära oma alamate lugupidamise sellega, et ta valitseb õiglaselt ja annab ka isikliku eeskuju, et ta võtab kuulda rahva kaebusi ja väldiks viha, julmust ja tegutseks leebelt ja ausalt. Et sellega Kristiin visandas sellise utoopilise pildi õiglasest vooruslikust, valitsejast, kes tõesti võtab kuulda targemate ja vanemate nõuandeid, et me näeme, et ta on siin kasutanud Platoni teoseid ja taga väitis, et rahu ja õiglus on maa peal niisama võimalikud nagu taevariigis. Et siit jälle paistavad Dante mõjud. Ja me peamegi ju meeles pidama seda, et Kristjani kirjanduslik tegevus leidis aset sel ajal, kui Prantsusmaa oli pidevas sõjas. Nii et see oli vägivaldne argipäev ja on täitsa arusaadav, et see mõjutas teemasid, mille pärast Kristiin südant valutas. Noh, see, et üks naisautor võttis sõna Militaarsetel teemadel ja see muidugi ainult suurendas tema erandlikust. Näiteks 1410. Ta avaldas raamatu rüütliseisusest ja sõjaasjandusest kasutas seal jällegi klassikalisi Vana-Rooma sõjateoreetikuid. Ta rääkis muide õiglase sõja kontseptsioonist, arutles selle üle ja ka polemiseeris oma kaasajatavadega, mis olid üsna vägivaldsed ja sõjaolukord, seda loomulikult ainult võimendas. Nagu näiteks surmanuhtluse kasutamine karistusena või palgasõjavägi, mida see teeb sõdurite moraaliga või näiteks tsiviilelanikke ja sõjavangide kohtlemine sõjategevuses. Peaaegu uskumatu on lugeda selliseid asju 15. sajandi kontekstist. No muidugi ei maksa nüüd oodata, et Kristiin oleks oma ajastust ka täiesti välja hüppanud, ta sugugi ei mõista sõda täielikult. Ka see on paratamatus tema meelest. Ja ta jagab ka tolleaegsete arvamust, et lahingu tulemus on jumala tahe. Ja sõda on igati lubatav vahend selleks, et seda jumalikku tahet välja selgitada või maksma panna. Aga siiski ta leidis, et sõjas toimub ka väga palju väärtegusid ja igasuguseid liialdusi ja ülekohut. Ja seetõttu ta kirjutab, et sõja vallandamine on äärmuslik abinõu ja see peab olema väga läbi kaalutud tud mis tähendab, et kõiksugu hertsogit ja muud kõrgemad võimukandjad ja sõjalordid. No nemad peavad loobuma oma väesalkade pidamisest. Tol ajal oli see muide tavapärane ja Kristiin näitabki, kuidas see kõik on kaasa aidanud kodusõjale, mis parasjagu ju käis ja kuidas see kõik on viinud prantsuse kuningriigi sügavasse kriisi. Nii et tema järgi õigus sõda pidada saab olla ainult suveräänse valitsejal suveräänse kuningal sest tema on jumalast seatud riigipea ja sellisena ta vastu oma alamate heaolu eest. Ja tõesti aasta hiljem kuningaid diktiga tõesti keelati ülikutel pidada oma eraarmeesid, nii et Kristiine kirjutisel võis olla sellele ka kaude ja kaasaaitav mõju. Prantsuse ja Burgundia õukondade arveraamatud näitavad, et Kristjani sissetulek oli enamasti 100 150 200 liidrid raamatu eest mis tähendab seda, et oma kirjatöödest saadud teenistusega ta püsis enam-vähem selles samas suurusjärgus, mis oli olnud tema abikaasa sissetulek õukonnaametnikuna. Nii et seega Kristiin suutis säilitada oma varasema elustiili ja elustandardi. Ja seda läbi kogu oma kirjandusliku tegevuse, mis kestis ikkagi paarkümmend aastat kuni oma elu lõpuni välja. Ja see oli kindlasti väga silmapaistev saavutus ja see kindlasti osutab, et Kristiine oli ka väga hea majandaja ja et tal olid kahtlemata korralikud organisaator ja võimed. Ja kindlasti oli ta ka hea suhtleja ja see tuleb selgesti välja Kristjani võimest ja oskusest leida endale mõjukaid patroone. Ja leida neid sellistel keerulistel ja poliitilises mõttes turbulents hetel aegadel. Tal ei olnud ühte ja ainukest patrooni, vaid Kristiin oli seotud üldisemalt õhkkonnaga ja kuningliku perekonna eri harudega. Seal olid Burgundia ja Orlejaani ja peree hertsogit. Igaühel neist oli oma õukond pühendas neile siis oma raamatuid ja see patronaaži oli ka võrdlemisi. No kuidas ma ütlen, ujuv näiteks ühte oma raamatut hakkas kirjutama Burgundia hertsogi Philipi julgem tellimusel aga enne valmimist suri. Ja siis Kristiin pakkus teost rei hertsogile ja sai niimoodi endale uue kuningliku soosija, aga hiljem ta liikus tagasi Burgundia hertsogi juurde uue Burgundia hertsogi Shan kartmatu õukonda ja sealt sai ta siis veel mitu aastat komisjonitasu. Ja üldse kogu oma kirjanikukarjääri jooksul on näha, et Kristiin täitis samaaegselt erinevate üksik patroonide tellimusi. Need, kõik olid siis mõeldud prantsuse aristokraatia seas levitamiseks näiteks kuninganna Isabel Kellis Kristiinilt tema tööde kogumikku, noh, nii-öelda siis kogutud teosed. Ja see saigi valmis aastal 1414 ja Kristiin kinkis selle kuningannale. See kogumik koondab siis 30 erinevat tööd ja seal on ka miniatuurid tervelt 130 igaüks eraldi käsitsi tehtud. Need on loomulikult väga värvilised ja väga kõrgetasemelised, väga kaunid pildid. Kristiin ise on seal antud koos oma kuninglike patroonidega ja eriti ilus on selle raamatu esileht. Seal on kujutatud, kuidas põlvitav Kristiin ulatabki ja sellesama raamatu kuningannale kui tellijale või, või kui omanikule. Mida siis öelda kokkuvõtteks? Kristin läbi saa oli üks keskaja ja renessansi piiril tegutsenud mõtleja. Ja oma vaimulaadilt ta kuulus kindlasti juba uude ajastusse. Kindlasti tema raamatud on hämmastavalt julged ja omas ajastus. Nad olid lausa rabavalt originaalsed, sest et mitte keegi ei olnud veel väljendanud selliseid mõtteid avalikus kirjasõnas. Ja eriti just naiste linn annab põhjust rääkida temast kui, kui naiste väärikuse eest seisjast. See köitis lugejaid kohe, kui see ilmus ja põhjustas ka väga palju poleemikat. Ja tegelikult see poleemika kestis läbi järgnevate sajandite. Aga ikkagi vast just 20. sajandi teisel poolel on see omamoodi taasavastatud ja seda just feministlikke filosoofide ja kultuuriuurijate poolt. Ja usutavasti selle läbi on ta saanud ka ehk asjatundlikuma hinnangu osaliseks kui mõnel varasemal epohhil. Et kogu see Kristjani sügavus ja põhjalikkus ja kõik tema nüansid tulevad paremini esile, me suudame neid paremini teadvustada ja mõista ja hinnata, loomulikult. Arvatavasti on liiga vähe öelda, et Kristiin oli erandlik omas ajas. Pigem oleks õige, et tegelikult jäi ta ju erandlikuks veel paljudeks sajanditeks, sest et need valdkonnad ja žanrid, milles tema kirjutas poliitikafilosoofia biograafia ajalugu veel väga kauaks ajaks need jäid puhtalt meeste pärusmaaks ja Kristjani teosed algatasite diskussiooni tõeliselt kohe algatasid selle diskussiooni, mis on siis kestnud üle sajandite erinevas tonaalsuses just diskussiooni naiste õiguste ja huvide üle naiste vaatepunkt elule, naiste vaatepunkti inimsuhetele, naiste vajadused, kõik see, mis veel tänapäevalgi paistab, et üllatab mõnda inimest, et sellised vaatepunktid on olemas ja et need võivad nii suurel määral erineda sellest meestekesksest maailmanägemisest. Nii nagu see on ajalooliselt kujunenud. Kristjanil loomulikult oli järgijaid ja eeskätt oli neid just Itaalia naishumoristide seas. Need arendasid edasi tema pärandit kirjeldasid naiste sotsiaalset ja juriidilist olukorda ja väljendasid ka tundeid ja püüdlusi. Leid naisautoreid oli muidugi vähe. Näiteks kusagilt ma leidsin niisuguse fakti Inglismaa kohta, et veel seitsmeteistkümnendal sajandil kõikidest väljendada raamatutest pärines naiste sulest ainult kaks protsenti ainult kaks protsenti. Samas muidugi kui me võrdleme seda keskajaga, kui naised püsisid ju täiesti varjus, kui neile oli peale surutud peaaegu täielik vaikimine siis me võime ka öelda tervelt kaks protsenti. Aga sellist kõlab juba natuke irooniliselt. Et mis ma tahan öelda, on see, et see naiste hääle kõlama panek see on olnud ikka uskumatult aeglane ja vaevarikas protsess. Aga Christian ise, tema elu lõpp. Viimased 10 aastat. Ta veetis dominikaani kloostris, ta elas seal koos oma tütrega. Õukonnast oli ta nüüd eemal ja kirjandusliku tööga enam väga ei tegelenud. Üks tema pojapoegadest tegi karjääri kuninga teenistuses, teine pojapoeg sai mungaks ja kirjutas ka ise poeeme ja traktaat. Kristiin suri arvatavasti aastal 1430. Nii et kodusõja buda enam ei näinud oma silmaga ja poliitilise kriisi lahenemist. Aga päris lõpetuseks mul oli ka üks tagama, et miks ma täna kristiine visioonist rääkisin. Nimelt kui kunagi sai otsitud pealkirja sellele saatesarjale, siis üks variant, mida ma kaalusin, oli ka naistelinn. Ja just selles tähenduses, et naiste poolt loodud ja mõtestatud maailm, selline mõtteline ruum just nii, nagu see Kristjanil oli. Aga tagantjärele ma ütlen, et see on kena näide professionaalsest kretinismist. Mõtled, et see, mis on Enda jaoks elementaarne, et ka teised mõistavad seda lennult. Praegu mul on hea meel, et see pealkiri ei läinud käiku. Aga teistpidi oli ka täiesti ilmselge, et kui see sari jätkub, siis varem või hiljem ma ühe saate, pühendan ka Kristiinile. Ja nüüd on see tehtud, millest mul on ekstra hea meel. Loodetavasti ka kuulajatel, keda ma tänan kuulamise eest. Naine ajas inspireerivad naised Euroopa ajaloos.