Naine ajas inspireerivad naised Euroopa ajaloos. Hea kuulaja perenaine ajas on kestnud juba täitsa mitu saadet ja kangelanna on kõik meil olnud väga andekad ja võimekad ja üks kiiduväärsem kui teine. Aga ma jäin mõttesse, et üks naistekategooria on meil küll alaesindatud nii-öelda pahad naised, nimetame neid siis tinglikult niimoodi naised, kes inspireerivad pigem millegi taunitav kaudu isegi kriminaalses plaanis. Võib-olla tõepoolest selline vaatenurk on jäänud unarusse ja täna ma tahan selle vea parandada. Olen valinud naise, kes on väga paha ja seetõttu saab tema lugu olema väga hea. Nende pahade naiste esindaja on niisiis üks 18. sajandil elanud prantslanna Shan Valoa Santremi seikleja aferist tul. Naine, kes kavandas ja viis ellu ühe ajaloo suurema ja mõistatuslikuma juveelivarguse. Sandoval A Sindis Kirde-Prantsusmaal 1765. aastal 22. juulil väga kehvades oludes. Tema perekond oli hästi vaene, tegelikult lausa allakäinud. Pereisa kandis küll väga kõlavat nime, see oli šokk, valua dessant Remmii, aga tegelikult oli joodik, mängur, salakütt. Kõrtsikakleja ema Marii kohta on kirjutatud, et ta oli raisku läinud teenijatüdruk. Ilmselt siis tema elukombed jätsid soovida. Lapsi oli kokku kuus, üles kasvas ainult kolm. Vend Jacques ja kaks õde Shan ja Ann Marii. Lapsed olid hooletuses, klippasid paljajalu ringi, valvasid talumeeste lehmi, leivad, kest hulkusid, kerjasid, näppasid endale toitu. Kuni keegi maamõisas elutseb. Aadlidaam märkas neid ja kaastundest dislapsed oma hoole alla. Aga nüüd me jõuame ühe asjaolu juurde, millest võiks arvata, et seda juhtub ainult muinasjuttudes. Nimelt need kolme poolmetsikud põngerjad, Nad olid tegelikult kuningliku päritolu. Ja päris kindlasti, sest et asja uuriti ja paradest ürikutest selgus tõesti. Laste isa Shaktiva loa põlvnemine tuli välja, et see läbipõlenud joodik põlvnes kuningas anriideisest ja pealegi veel otseses meesliinis, mis tähendas palju. Valuhood olid olnud Prantsusmaa valitsev dünastia kuni 1589. aastani. Nii et tegemist oli vähemalt sama põlise ja sama suursuguse suguvõsaga, kui olite Burboonid, kes tõusidki troonile pärast seda, kui Valoade legitiimne meesliin suri välja. Aga Shaktivaluaam põlvnes anrii teise abieluvälisest pojast, kelle ta oli saanud siis ühe metressiga, Prantsusmaa aristokraatia seas ei olnud see mingi eriline patt, kuningad ikka pidasid metresse ja said nendelt ka lapsi ja sageli neid ka legitimeerida. Päikesekuningas. Louis 14. on siin suur näide. Andrei teine tegi oma ebaseaduslikust pojast Sant Remy krahvi. Ja omakorda siis tema pojapojapojapoeg oligi Shanni isa. Et sellest siis ka see uhke perekonnanimi, see läks ju edasi meis liinis. Mulle endale need põlvnemis tabelid kangesti meeldivad, et see on selline väike eralõbu mul, nii et ma ajasin ka näpuga järge Geneoloogias ja lugesin kokku, et son on Henry, teise seitsmenda põlvkonna järglane. Niimoodi siis no laste jaoks olid siin igatahes tagajärjed, sest et tegemist oli ju seisuslikku ühiskonnaga ja sinivereline päritolu tähendas väga palju. See oli väga kõrgelt väärtustatud ja isegi tolleaegne seadus hoolitses vaesunud aadlikke eest, et nad päriselt alla ei käiks. Isa šokk oli siis juba surnud. Ema elas kokku, kellega juhtus lastest, ta oli võõrdunud. Aga vend sai küll iga-aastase toetusraha riigi poolt ja ta saadeti ka sõjaväeakadeemiasse õppima. Temast sai seal ohvitser ja õdedele määrati samuti väike toetus ja nad paigutati aadlitütarde õppeasutusse. See oli siis ühe kloostri juures seal nad õppisid lugema ja kirjutama ja natuke kombeid ja õmblustööd. See oligi naiste elementaarharidust tol ajal. Eeldati ju tegelikult, et nende tulevik ongi seesama klooster sest et väljavaateid seisusekohaseks abieluks. Meil tegelikult ei olnud kaasavarata orvud, nagu nad olid. Ja Anvariga läkski niimoodi, tema veetis kogu oma elu kloostris, aga John lahkus kloostrist. Ehkki võib-olla oleks täpsem öelda. Ta jooksis sealt minema, elas siin ja seal. Ja kuna ta oli kahtlemata ilus naine, siis varsti ta kohtus ühe allohvitseriga Nicolas mott ja abiellus temaga. Ja neil sündisid kaksikud poisid, täpselt üks kuu pärast pulmapäeva. Aga paraku mõlemad beebid surid juba paari päeva pärast ja Shan oli siis 25 aastane. Meil peaks nüüd vist olema juba natuke aimu sellest, mida Shan endast kujutas. Milline oli tema iseloom, millised olid tema kalduvused, ehkki samahästi võib neid ka anneteks lugeda. Iseloomult ta oli vist küll isasse läinud, samamoodi vaga punud, metsik, rahutu Ettevõtlik, aga samas väga nutikas, väga kaval, leidlik ja ka tohutult ambitsioonikas, et mitte öelda lausa tõusiklik valmis ära kasutama kõiki eeliseid, mis tal vähegi olid eelkõige muidugi kuninglik päritolu, mingi pisike pension tal juba ju oli kloostrisse elamise aegadest, aga sellest kaugeltki ei piisanud, soovid olid ju hiiglaslikud. Ja lisame siia veel ka kauni välimuse, mida on ka kirjeldatud, et ta oli heleda jumega ja kastanpruunide juustega. Ja ekstra on mainitud tema väga võluvat naeratust, millele oli lausa võimatu vastu panna. Ühesõnaga, ta oskas meeldida ja ilmselt tal oli ka väga vähe sisemisi või moraalseid tõkkeid et oma füüsis mängu panna. Oma mehe motiga Nad moodustasid tõhusa tiimi. Mõlemad olid petturid täiesti südametunnistuseta ja valmis kõikvõimalikeks seiklusteks. Nad uitasid ringi, nimetasid ennast kõlavalt Valoa krahviks ja grafinnaks ja lasid maadlikel ennast vastu võtta, otsekui osutaksid neile sellega suurt au. Elasid väga mugavalt oma võõrustajate arvel, raiskasid tohutult, tegid võlgu nagu jaksasid ja nad ei peatunud kusagil liiga kauaks, et nende tausta hakatakse uurima. Ja niimoodi nad tasapisi liikusid aina kõrgemasse seltskonda, kuni mingil ajal tutvusid kardinal Rohaniga. See oli juba suurem kala, üks kuningriigi tähtsamaid ametiisikuid ja see on ist sai kohemaid tema armuke ja kohe ta hakkas ka kardinarilt välja pigistama, mis vähegi võimalik. Võlad maksti kinni, sai ohvitseri koha koos korraliku palgaga, aga süües teadagi, kasvab isu. Ja see on, neil oli selleks ajaks juba villand provintsiaadli tüssamisest, tema hing ihkas ikkagi pealinna nodeerisidki endale Pariisis maja luiskasid kokku igasuguseid maavaldusi ja mõisaid, mille pärija Shan justkui olevat ja laenasid kokku hulga raha, elasid täismõõdulist, aristokraati, elu koos pidude ja tõldade ja majatäie teenijat. Aga tegelikult on see lausa üllatav, kui kaua selline trall võis kesta? No muidugi, eks see seltskond, kellega nad koos pidutsesid, see oli tegelikult ju niisama kahtlane ja tõusiklit ja avantüristlike sellised isikud ei esitagi ilmselt liiga palju küsimusi. Oma abielu ja nad ei võtnud ka kuigi rangelt. Ei, see on ka tema abikaasa. Nad elasid küll koos ja nagu öeldud, nad moodustasid hea tandemi, aga kumbki pidas armukesi, keda nähtavasti valiti samuti kasulikkuse järgi. Mõnel oli seltskondlikke tutvusi, mõni oli tiitliga, mõni osutas vajalikke teeneid, nagu näiteks raha hankimine või dokumentide võltsimine või igasugune vassimine ja vale tunnistamine. Võlausaldajatele valetati suud-silmad täis, võeti pidevalt uusi laene, et kustutada vanu. Ja niimoodi see karussell aina keerles ja keerles. Aga lõpuks muidugi ka kreeditoride kannatus katkes ja nad muutusid juba selgelt liiga peale tükkivaks. Ja siis Shan andiski suurejooneliselt teada, et tema läheb nüüd versaisse kuninganna jutule, et oma valu Aade õigused jalule seada. Noh, tegelikult ei olnud tal muidugi sealt mitte midagi saada ja on väga kaheldav, kas teda oleks üldse seal jutule võetud, sest et ta ei tundnud ju õukonnas kedagi. Aga see väide sobis väga hästi võlausaldajate rahustamiseks ja ühtlasi ka loomaks sellist muljet, et vaat milline suursugune krahvi paar käivad õukonnas sisse-välja nagu omas kodus. No nähtavasti oli, see on koos abikaasaga valmis uueks avan tüüriks. Sest et siiani nende pettused olid ju väga edukalt korda läinud ja igatahes nad sihtisid juba märksa kõrgemale. Nüüd muidugi Neil ei olnud mitte mingit võimalust pääseda kuninganna audientsile ja seda nad ka teadsid. Aga uus plaan oli ära kasutada teisi mõjukaid õukondlasi, passida nende ootetubades. Sinna lasti sisse peaaegu igaühte sellepärast et oli kombeks, et inimesed esitasid mingeid palvekirju, palusid ennast jutule võtta, ära kuulata, mingisuguses küsimuses lahendada mingi probleem nende jaoks. Enamasti see muidugi tähendas päevade kaupa ootamist ja sageli täiesti asjatult, milleks Shanil ei olnud ka mingisugust kavatsust. Kema taktika oli niisugune, et kui ootava rahva hulgas levis kahin et kuninganna on möödumas koos oma kaaskonnaga siis see on teeskles minestamist. Et see tekitas muidugi segadust ja askeldamist, tõmbas tähelepanu. Edasi järgnes juba tema abikaasa etteaste, kes teatas minestanud daami nime. Ikkagi grafinaatemaluaad, Sant Remy. See kõlab ju väga mõjuvalt. Ja siis jutustas pisarsilmil ja väriseva häälel, kuidas õilis daam on sattunud vaesusesse. Kuidas poolnäljas elu paneb teda minestama ja nõnda edasi. Ja see muidugi äratas kaastunnet, sest et ega inimesed ei olnud ju südametud. Proua sõidutati tõllas koju, saadeti mingi rahasumma, tõsteti võib-olla natukene pensionit, näljasurm nüüd kindlasti kedagi ähvardanud. Ja sellist, kes võis ju veelgi korratavusest, õukond oli suur, tuhandeid inimesi. Nii et üht-teist tõi selline seiklusromaanile ja tulen matile sisse küll aga mitte piisavalt, sest isu oli palju, palju suurem. Aga kuna me nüüd otsekui valmistame lava ette suureks etenduseks, siis eelnevalt tuleks natukene tutvuda mõne isikuga, kellel on selles näitemängus kandvad rollid. Ja kõigepealt muidugi kuninganna ise. See ei ole ju keegi muu kui Mari Anton, et Habsburgide soost keisri tütar, abielus prantsuse kuninga Louis 16.-ga. Temast on muidugi kirjutatud hästi palju biograafiaid ajaloolaste poolt ja kirjanike poolt. No näiteks Antonia Fraiser, Stefan Saik, kui nimetada ainult esimesed, kes pähe tulevad. Noor, kaunis graatsiline, elegantne kuninganna, väga elurõõmus, väga seltskonnalembene, väga lõbujanune, aga samas ka ükskõikne iga vähegi tõsisema teema suhtes. Kas pealiskaudne, püsimatu süvenematu tundis huvi peamiselt oma tualettide ja, ja lõbustuste vastu raiskas raha nii, mis kole tegi enda ümber tohutuid võlgu, tema isiklikud kulutused olid lausa kosmilised. Ja seda kõike ajal kui Prantsusmaa vankus riigina sama hästi kui pankroti äärel. Majandusarmee logisesid igast otsast, rahvas oli üha rahulolematu. Lõpuks me teame see rahulolematus õis välja prantsuse revolutsioonini ja see moodustab kaasani loole laiema konteksti, sellise laiema raamistiku, aga oluline on visandada põgusalt see portree kuningannast, saada aimu, mis laadi inimene ta oli, sest et järgnevas loos mängib olulist ja otsustavat rolli just nimelt tema loomus ja ka tema avalik maine. Et niisiis kuninganna oli kohutav pillaja ja see oli avalikult teada ning oli avalikult ka teada, et eriti suurt nõrkust tundis ta ehete ja vääriskivide vastu. Teine keskne kuju selles afääris, mille juurde ma kohe jõuan, ongi kardinal, raha on, et samas on kallim või üks neist kõrge õukondlane, väga peen, väga elegantne isand ja iseenesest täiesti heatahtlik inimene. Aga nõrga iseloomuga, väga kergeusklik, mõjutatav ja mis peamine, ta oli tohutult edev. Tema salasooviks oli saada Prantsusmaa esimeseks ministriks kõige tähtsamaks meheks Prantsusmaal pärast kuningat. Aga sellel teel oli ainult üks takistus, nimelt kuninganna. Mingil põhjusel kardinal Rohan oli kuningannale väga vastumeelne. Need põhjused on loomulikult teada, aga nendel ei ole praegu mahti peatuda. Igatahes Marianton ei võtnud Rohani mitte kunagi vastu, ta isegi ei kõnetanud teda ametlike sündmuste ajal õukonnas. Ja see tegi muidugi edevale kardinalile suurt meelehärmi, sest et niimoodi ta oli ära lõigatud kuninganna siseringist, sellest kõige lähemast sõpruskonnast. Sellest sõpruskonnast, kus jagati ametikohti, kus jagati valdusi, sissetulekuid ja Rohan oli valmis tegema ei tea, mida ta ennast kuidagi kuninganna silmis tõsta et teha ennast talle vajalikuks või kasulikuks saada tema heakskiidu osaliseks ja niimoodi pääseda sinna valitute hulka. Ja sonile kui kardinali armukesele oli see nõrkus muidugi väga hästi teada. Tegelikult just sellele ta rajaski oma suure plaani. Kõigepealt see on, hakkas looma mulje, nagu ta oleks Mariantoneti juures tohutult heas kirjas lausa usaldusalune, et justkui tal oleks kuningannale väga suur mõju. Ja ilmselt see jutt mõjuski nii veenvalt, et varsti kardinal lausa ise palus Shanni, et see hakkaks tema eestkostjaks kuninganna juures ja et püüaks kuninganna antipaatiad, et hajutada. Ja ime küll, varsti saanud õigi kuningannalt sõnumi. Tegelikult ta suhtub kardinali hästi. Aga kuna õukonnas on tal vaenlasi, siis ta ei saa oma soosingut avalikult välja näidata. No muidugi oli siin tegemist võltsitud kirjaga. Üks sani paljudest arvukestest, nimelt oli väga osav võltsija. Ja nüüd pandigi ta siis tõsiselt tööle ja rumalale kardinalile lavastati terve kirjavahetus kuningannaga mida ei olnud muidugi absoluutselt olemas. Kardinal ise oli lausa õnne tipul, maksis heldelt iga vahendatud sõnumi eest. Ja varsti hakkas kuninganna oma kirjades paluma krediiti ühe või teise väljamineku jaoks ja need ei olnud mingisugused kopikad nii-öelda, vaid ikka 30000 ja 50000 kaupa. Meie ilmselt paneksime imeks, et üx kuninganna saadab välja selliseid õngitsuskirju. Aga selle pettuse kontekstis need olid tegelikult psühholoogiliselt väga veenvad. Sest et kõrgemas seltskonnas ei olnud ju mingi saladus, et kuninganna elulaad oli väga pilla. Ja kuigi tal olid tohutult suured sissetulekud, ehk siis alatasa olid tal näpud põhjas. Ja kardinal jälle oli kangesti rõõmus, et ta saab ennast kasulikuks teha ja Vaccis silmagi pilgutamata midagi küsimata. See raha loomulikult läks puhtalt jonni ja tema mehe taskusse. Ausalt öeldes see tekitab lausa imetlust, kogu see nutikus, kogu see kujutlusvõime ja muidugi jultumus, millega seen petiste paar tüssas oma ohvrit näiteks son luiskaskardinalile, et jah, kuninganna ei saa teda avalikult esile tõsta, aga ametliku vastuvõtu ajal ta noogutab kardinarile kuidagi eriliselt või, või tähenduslikult, annab mingisuguse märgi, mida ainult kardinal mõistab. Et niimoodi siis jah, märku anda oma usaldusest ja oma tänust. No loomulikult, Maria Anton ette ei teinud midagi sellist, Ta ju ei teadnudki kogu sellest asjast mitte midagi. Ja kardinali ta ju endiselt ei sallinud. Aga kardinal tõesti märkas suure rõõmuga, mingi eriline nüanss, kuninganna ilmes või, või midagi niisugust, mingi käeliigutus, mingi pea noogutas kuidagi eriliselt. Ühesõnaga Ta uskus, mida ta uskuda tahtis ja ta nägi täpselt seda, mida tema ettekujutus talle ette maalis. Ja niisuguste hookuspookust krooniks oli muidugi salajane kohtumine kuningannaga. See on mõistagi jutumärkides väga suurtes jutumärkides. See korraldati siis kardinalile, et järjekordne võltsitud kirjake määras kohtumispaigaks versai pargi, mingi varjatud nurgakese, pealegi veel öisel ajal pimeduses teil on mat, hankis seal nii-öelda keha dublandi, see oli üks pariisi prostituut, enam-vähem sama kasvu, enam-vähem sama kehaehitusega kui kuninganna. Ja ta riietati, nagu õukonnas kombeks, talle tõmmati selga üks Shani kleit, pähe pandi lai kübar, see varjas näo ära. Pime oli ju ka. Ja õpetati selgeks talle paar lauset, mida öelda. Risk oli loomulikult tohutu, sest kardinali tundis Mariantoneti nägupidi väga hästi. Aga pimedus aitas. Ja see kohtumine oli tõesti väga põgus. Aga kardinalile sellest piisas, tema oli need petturitel täiesti pihus. Ja nüüd me siis lähenemegi poendile aga põnevuse hoidmiseks ma vahetan neid korraks vaatenurka, et jätame sunnisepitsus, et praegu kõrvale ja vaatame, kuidas kogu see lugu päevavalgele tuli. Ühel päeval augustikuus aasta oli 1785 kaks Pariisi juveliiri talusid Mariantonetilt audientsi ja kuningannale. Nad olid väga hästi tuttavad, ta oli nendelt kahelt kullassepalt sageli ostnud ehteasju. Aga seekord ajasid nad küll mingit väga imelikku juttu, et justkui kuninganna oleks vahendaja kaudu ostnud neilt ühe ülimalt luksusliku teemantkaelakee. Ja maksmine selle eest pidi toimuma osade kaupa. Aga nüüd oli maksetähtaeg möödas ja juveliiri kangesti mures. Kaelakee hind oli üks miljon 600000 Liivrit. Nii et mure on selle kohta veel pehmelt öeldud. No Marie Antoinette oli muidugi siiralt jahmunud, millest üldse jutt käib. Ja edasi selgub siis, et kardinal Rohan olevat tegutsenud kuninganna vahendajana ja olevat ostnud selle pööraselt kalli ehte kuninganna nimel ja see olevat talle ka üle antud. Ning selleks, et meil oleks asjast parem ülevaade, mida see kaelakee endast siis kujutas. Praegu on säilinud ainult joonistus, aga tegelikult piisab isegi sellest, et mõista, kui luksusliku asjaga oli tegemist. See koosnes enam kui 600-st kivist erinevas suuruses, mõned neist olid lausa hiigelsuured. Algselt oli selle tellinud eelmine kuningas Louis 15. ja see oli mõeldud tema metressile Madaam Tibari jaoks. Projekt oli väga ambitsioonikas, sellest pidi saama kõige kallim ja kõige luksuslikum ehe üleüldse, mille üks kuningas iial on oma metressile kinkinud. Juveliiritasusid tööle, hankisid teemandid ja investeerisid sellesse tohutu varanduse, nii omakapitali kui ka väga suures mahus laenuraha. Ja tulemus oligi ennenägematu. Aga paraku enne kui see päriselt valmis sai, lõi 15. suri. Ja nüüd korraga kullasseppadele ei olnud enam tellijat. Nad muidugi pakkusid seda kaelakeed müügiks ka uuele kuningapaarile. Ja Marion Danet olekski suure rõõmuga selle imetabase ehte soetanud. Aga see hind oli isegi tema jaoks liiga kõrge. Nii et juveliiri olid tõsises hädas oma kaelakee ka sellepärast, et tohutu hulk raha seisis ju kinni selle all ja neid ähvardas pankrot. Nii et neil oli tingimata tarvis müüa. Aga peale kuningakoja ei olnud ühtegi teist ostjat, kes no vähemalt teoreetiliselt Ki oleks suutnud niisuguse summa välja käia. Ja nüüd asuski tegutsema krahvinna son kardinali lollitamisega, ta oli juba pinna ette valmistanud ja võltsijast armuke kirjutas järjekordse kirja, et Mariantonet tahab kangesti seda teemat kaelakeed ikka endale. Aga ta peab seda asja ajama salaja ja kuninga teadmata. Ja seega ta palub, et kardinal hakkaks käendajaks sellele tehingule erilise teenena kuningannale. Et see on asja mõte. Ja et omakorda vahendajaks määratakse usaldusväärne südamesõbranna krahvinna Valoa kardinal olinit muidugi seitsmendas taevas. Et temaga jagatakse nii vägevat saladust, no peaaegu lausa riigisaladust, et temalt palutakse nii erilist teenet ja ta oli kohe nõus. Leping sõlmiti 1785. aasta alguses Jaanuarikuus. Kardinal esines käendajana, kirjutas alla juveliiri, tõid kaelakee kohale, see anti üle Shannile kui usaldusalusele. Ja selles teadmises, et see toimetatakse nüüd versaisse kuningannale ja kõik olid rahul. Keegi ei kahtlustanud mitte midagi, kõik toimis plaanipäraselt kuni sama aasta augustikuuni siis, kui esimene see tähtaeg oli mööda läinud ja murelikud ivaliirid pöördusid Marian tualeti poole kus siis kogu see segane lugu hakkaski tasapisi avalikuks tulema. Tagantjärele, see näib lausa kummaline kui julgelt need sulid ennast tundsid kogu selle ettevõtmise juures. Sest et kohe, kui kaelakee oli käes, nad hakkasid seda kivihaaval rahaks tegema ja sealsamas Pariisis. Nende eluviis muutus veel priiskavamaks, Nad kolisid veelgi suuremasse majja. Üks pidu järgnes teisele ja niimoodi veebruarist kuni augustini. Et kaelakee üleandmisest mutile kuni esimese mööda lastud maksetähtajani. Kui need õnnetud juveliiri ilmusid siis kuninganna jutule. Kui lugu tuli siis lõpuks päevavalgele, siis Marie Antoinette Ta tegi oma reageeringus ühe raske vea. Tõsi küll, sellel hetkel ei osanud mitte keegi selle tagajärgi loomulikult aimata, kõige vähem veel tema ise. Aga hilisemate sündmuste valguses, see võis olla see õlekõrs, mis lõppkokkuvõttes muutis ka kuninganna enda saatust ja riista tapalavale. Aga sinna me veel jõuame. Niisiis Marianton, et sai teada, et asjasse on segatud kardinal Rohani tema suhtes pesitses kuningannast juba ammune ja väga tugev vimm. Ja ta otsekui loobus edasisest süvenemisest ja suunas kogu oma vastumeelsuse kogu oma solvumise just kardinali peale. Kuninganna jaoks oli kardinal see põhisüüdlane. Tema oli kuritarvitanud kuninganna nime, oli solvanud sellega majesteeti, alandanud tema väärikust ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga Mariantoneti käsul kardinal arreteeriti ja veel avalikult kogu õukonna silma all. See oli täiesti ennekuulmatu. Ja edasi ta nõudis tingimata, et kogu see asi peab minema parlamendi kohtu ette ja et kardinali üle tuleb pidada avalik protsess. Et see asi saaks põhjani selgeks, et kõigil oleks täiesti klaar, et kuninganna heale nimele ei jääks mitte kahtluse varjugi. Iseenesest oli see ju täiesti õilis soov ja ka arusaadav, sest seda enam, et kuninganna ise oli ju tõesti täiesti süütu selles asjas. Aga millega kuninganna ei arvestanud, millega ta ei osanudki arvestada, oli see, et parlament oli selleks ajaks 1785.-ks aastaks juba meelestatud väga monarhia vastaselt. Ma meenutan, et revolutsioonini oli jäänud ainult neli aastat. Tegelikult kogu ühiskond kääris juba väga ohtlikult. Riik oli pankroti äärel, rahval napis toiduaineid alatasa puhkesid, mässud spontaanselt, kõik seisused olid rahulolematud. Tänavatel räägiti juba lausa avalikult monarhia kukutamise eest, igasuguseid trükiseid ilmus 10 Te kaupa. Ja samamoodi kääriska aristokraatia seas. Sest et ka nemad ei olnud põrmugi rahul valitsemisviisiga. Nad ei olnud rahul oma eesõiguste eiramisega nende unarusse jätmisega. Et nad olid eemale jäänud õukonnast selle privileegi idest. Sest kuningas oli üks unine ja otsustusvõimetu mühkam. Ja kuninganna ei hoolinud millestki peale omaenda lõbustuste ja oma lähemate kaaslaste, kellele ta jagas tulusaid ametikohti. Ja nüüd oli veel üks nende seast lastud vahistada sellisel häbiväärsel viisil avalikult nagu mingisugune taskuvaras aristokraatia jaoks, see oli tohutu solvang. Nii et kui kaelakeeprotsessi arutamine algas, siis kõik seisused olid juba ette meelestatud Mariantoneti vastu. No iseenesest see oleks võinud ju olla harilik võlaõiguslik, kohtuasi, pettus, võltsimine, Margus. Aga tegelikkuses see kujunes poliitiliseks protsessiks ja poliitiliseks protsessiks just nimelt kuninganna üle. Ehkki teda loomulikult kohtus ei olnud ja tema nime isegi ei mainitud ametlikes kohtudokumentides. Aga igaüks teadis selle loo tagamaid, selle eest hoolitsesid juba kõik need revolutsioonilised, et ajalehed ja ja trükised. Nii et kohtunike otsus oli, et kardinal Rohan ei olnud pettur, vaid ise pettuse ohver. Jaa, kardinali õigeksmõistmine suunas tegelikult kohtuasja teravikku kuningannale vaikimisi sellega oli hoopiski kuninganna süüdi mõistetud oma kohutava pillamise pärast sellel ajal, kui riigikassas haigutas tühjus oma kergemeelset eluviiside pärast. No mis üldse tegi võimalikuks uskuda temast niisuguseid asju nagu valgustkartvat tehingud kuninga selja taga või salakohtumised kusagil pimedas pargi nurgas. Et kui tagantjärele sellele mõeldakse, tundub absurdne, nii et kogu see süüdistuste teravik kõik, mis, mis riigis ja ühiskonnas oli valesti. See kõik koondus nüüd Marie Antoneti vastu. Temast sai otsekui kõikide hädade kehastus ja teda ei toetanud õieti mitte keegi isegi mitte põlisaadel, sest ta oli neid nii kaua ignoreerinud. Ja ammugi ei toetanud teda see tühine seltskond kellega ta oli ennast ümbritsenud, kellega ta oli aastaid ringi tuuritanud, mööda pidusid ja karnevale ja maskipalle ja lõbustusi. Nii et kaelakee protsessida. Tagajärjeks oli, et see hävitas täielikult kogu kuninganna reputatsiooni ja hiljem kogu see revolutsiooniline viha fokusseerus, iseäranis just temale, Mariantonetile. Aga vaatame siis ka, kuidas käis teiste asjaosaliste käsi. Kardinal vahistati õukonnas ja seal ta omas jahmatuses, ladus ka kohe välja terve rea nimesid. Otsekohe saadeti sandarmid neid inimesi ka arreteerima. Nicolas Ta oli sel ajal parajasti Londonis kost nende teemanditega, loomulikult ta nimelt otsis seal uusi ostjaid. Nii et teda ei saadud kätte. Aga teised küll. Žanna arreteeriti, tema armuke, kes kirju võltsis ja isegi see väike prostituut leiti üles, kes oli 10 minutit mänginud Prantsusmaa kuningannat. Nii et nad kõik olid seal samuti kohtu all. Prostituut lasti kiiresti minema, sest et tema tõesti ei teadnud asjast mitte midagi. Võltsija tema mõisteti süüdi ja saadeti eksiili. Aga kõige karmim karistus langes osaks Shannile. Tema samuti mõisteti süüdi ja ta sai ihunuhtlust ja talle põletati tulise rauaga õlale. Märk. Niimoodi oli kombeks varaste puhul. Sellised keskaegsed karistused olid 18. sajandil veel jõus ja ta mõisteti eluks ajaks vanglasse. Ainult et väga kaua ta seal ei olnud, sest ühel hetkel ta põgenes, oli riietunud poisiks ja on vägagi kahtlustatud, et teda aidati selles väljastpoolt. Mis omakorda tähendab, et tal pidi siiski olema mõjukaid toetajaid, võib olla lausa isegi õukonnas. Või siis olid need toetajad tekkinud just kohtuprotsessi käigus või selle tulemusel, et selline mõte tekib, kui vaadata soni edasist elukäiku. Ta nimelt põgenes Londonisse, kus Dylan mott juba redutas koos kaelakee riismetega. Ja seal ta mõned aastad hiljem avaldas oma memuaarid, kus ta kõigest väest õigustas iseennast või iseenda rolli kaelakeeafääris ja teiselt poolt mustlaskuningannat nagu jaksas ja pookis talle külge igasuguseid pahesid ja perverssusi. Need memuaarid olid tähelepanuväärsed vastu ainult selle tõttu, et nad moodustasid ühe osa kogu sellest tohutust laimu ja pilke laviinist, mida selleks ajaks Mariantoneti pihta juba loobiti. Püüan siis seda teemantkaelakee afääri kuidagimoodi kokku võtta. Kindlasti siin on hästi palju nüansse, mida ei ole võimalik siin mõnekümne minutiga lahti rääkida. Ja sure, taustapildi hoomamine on samuti väga tähtis, aga lugu ise on kindlasti väga mitmelaadiline. Olenevalt sellest, mis nurga alt me seda vaatame. Pealtnäha oleks nagu kelmikomöödia, selline häbematu, teravmeelne farss, kõrgema pilotaaži Irjugas, põnev, isegi lõbus lugu, kus tegelasteks on suured sulid ja suur narr muidugi kardinali näol selline kergeusklik sinivereline tobu. Samas isiksused selles loos, nende nõrkused, nende kalduvused, pahed, nende omavahelised sõltuvused, et see kõik annab välja ka täismõõdulise draama. Ja ei ole üldse ime, et nii mõnigi kirjanik, nii mõnigi poeet Ta on kaelakee afääri oma süžeede ska kasutanud muuhulgas ka kööke. Aga kõik need inimhinge sügavused ja, ja tunded ja kired ja pinged, need on siin esindatud terve psühholoogiline ballett, miks mitte, see on tänuväärne materjal kirjanikele. Aga lõpuks, kui vaadata nende inimeste saatusi oma ajastu taustal revolutsiooni taustal et kogu selles vägivallas vere valamises julmustas, mida revolutsioon tõi endaga kaasa, siis me muidugi peame möönma, et tegemist on tragöödiaga. Shan ise suri 1791. aastal Londonis õnnetuse tagajärjel. Nimelt ta pages järjekordselt võlausaldajate eest. Jah, just nimelt, et hoolimata kõikidest nendest miljonitest, mis nad teemandite müügiga kokku ajasid oli see võltskrahvi paar tohutult võlgades. Jaa, põgenedes ta kukkus alla ühe võõrastemaja aknast. Aga on muidugi ka oletatud, et ta kannatas jälitusmaania all. Ja need tagaajajad olid pigem tema ettekujutuse vili. Igatahes ta suri vigastustesse surres ta oli 40 aastat vana järglasi Shanil ei olnud peale nende surnud kaksikute tal rohkem lapsi ei sündinud, tema vend oli langenud lahingus 35 aastasena. Õde Ann Marii suri kloostris. Nii et kõik need õed-vennad olid lastetud. Mariantoneti elu lõppes kaks aastat hiljem 1793 oktoobrikuus ta giljotiniseeriti. Nagu ka tema abikaasa kuningas juba varem samal aastal. Kardinal Rohan pääses küll revolutsiooni eest ja ta elas surmani eksiilis Prantsusmaale ta enam ei pöördunud tagasi Shani meest, elamut elas samuti kauem ja tema isegi naases hiljem Prantsusmaale. Ja päris lõpuks veel üks tinglik tegelane, kelle ümber ju kogu tänane saade on keerelnud nimelt kaelakee ise. See on kadunud nagu vits vette pärast seda hetke, kui kardinal Rohann andis selle üle telemutile Shani, nähes telematile, kes mängis kuninganna käskjalga. Pärast seda hetke ei ole kaelakeed enam nähtud. Väga tõenäoliselt kivid murti sealt välja ja need müüdi ükshaaval maha. Aga jääb ju võimalus, tõesti väga-väga habras võimalus igasuguse kaine mõistuse kiuste. Et äkki on see imetabane ehteasi siiski kuskil alles kusagile väga hoolikalt ära peidetud. Ja võib-olla ühel päeval tuleb see jälle päevavalgele. Nii et hoidkem pöialt. Põnevus säilib, aga tänaseks, Milvi Martina Piir tänab kuulamast ja jääme järgmise korrani. Järgmise naiseni ajas. Naine ajas inspireerivad naised Euroopa ajaloos.