Naine ajas inspireerivad naised Euroopa ajaloos. Hea kuulaja, tere. Tänane naine ajas on van otsa tikataaney jõukas kodanikunaine, kes elas renessansiaegses Roomas ja kõige enam teda tuntakse vast selle järgi, et osa oma elust teatud aja oma elust. Ta oli kardinal Rodrigo pordia armuke, metress. Aga peale selle, ta oli ka iseseisev ettevõtja, ta oli edukas ärinaine ja see on just see pool on otsaelust, mida ma tahaksin täna rohkem esile tuua. See maailma, kuhu me püüame täna põgusalt siseneda. 15. 16. sajand, renessanss Itaalia esimeses järjekorras, see seostub ju kunstiga. Suured kunstnikud tulevad meelde Michelangelo, Leonardo da Vinci, Tiitsi on palju kuulsaid nimesid, palju kauneid teoseid, maalid, skulptuurid, reskod, uhked kirikud, luksuspaleed, villad ja mõtteliselt me tõepoolest viibime nende renessansi šedöövrite keskel Roomas. Aga siiski me vaatame seda linna ja seda ajastut natuke teise pilguga. Äri omaniku ja naise pilguga. Renessansiaegne Rooma oli kontrastide linn. Kunagi ta oli olnud suure impeeriumi keskus, aga sellest olid järel peamiselt varemed erinevas lagunemisastmes rusud mida siis linnarahvas ka agaralt lammutas, et sellest ilusast hinnalisest värvilisest marmorist põletada, lupja lihtlabaselt. Ja kõik need kuulsad küll ka, et mida me tunneme antiikajaloost, nende vahel hulkusid kariloomad. Kapitooliumite tunti kui kitsemäge Monte kapra. Foorumil lainetas rohi ja seda hüüti campuvad siino mis tähendab lehmakarjamaa. 15. ja 16. sajandil on hinnatud, et Roomas oli umbes 25000 elanikku. Kitsad tänavad, veised, lambad, hais, kärbsepilved, lärm. Ja selle kõige keskel kontrastiks vastukaaluks seisid siis kõik need uhked renessansipaleed ja kirikud ja väljakud, marmor, kullatis, skulptuurid, aiad, purskkaevud, kogu see toredus, et kõik see, mida me kunstiajaloo kaudu niihästi teame ja mis võib jätta meile kergesti mulje, et renessansi inimesed ei teinudki, muudkui imetlesid maale ja, ja rääkisid värsivormis. Tegelikkus oli ju siiski midagi muud. Kogu see hiilgus ja kogu see luksus. Nüüd kõik olidki justkui luksuse saarekesed keset viletsuse merd kus toimus sisse kohutav priiskamine, pidustused, igasugused karnevalid ja tulevärgid oli väga palju vaimulikke oli väga palju aadlikke kõiksugu sisse sõitnud huvilisi, turiste, väga palju oli prostituute, kõrtse võõrastemaju. Itaalia linnadel üldse oli tol ajal päris kahtlane maine. Neid peeti batuur kasteks ja, ja kõlvatuse pesadeks ja mõni omaaegne kirjamees isegi hoiatas süütuid õrnahingelisi noorukeid tuleb hoida kõlvatute itaallaste küüsi langemas, et nad ei tohiks reisida Itaaliasse, kuna nad satuvad seal kindlasti patuteele. Ja selles hoiatuses oli vast isegi oma tõetera sees seal, sest näiteks aasta 1500 paiku Veneetsia kohta on teada, et selle 100000-st elanikust oli umbes 12000 prostituut. Mis on ikkagi kohutavalt kõrge suhtarv. Jäiga rooma parem ei olnud. Põhiosa nendest muidugi moodustasid ka vaesed naised ja tüdrukud sageli nad koondusid ka omaette linnaosadesse, aga uhketes korterites ilutsesid nii-öelda kõrge aulised, kurtis Saarid, nagu neid kutsuti, nagu nende poole pöörduti tol ajal. Nad olid elegantsed, haritud, mitmed neist olid oma aja tunnustatud luuletajad, muusikud ja nad lõbustasid siis kohalike kavalere ja ka sissesõitnud aristokraat. Ja üldjoontes ongi siis selline see olustik, milles on otsa tiga. Dane veetis oma elu. Või mõtled ikka tal ei lapsepõlvest ja varasest noorusest on teada vähe ja seegi vähene on tuletatud pigem kaudsete allikate põhjal mis alati ei räägi sugugi ühte juttu. Nii et ainest vaidlusteks on, erandlikult on küll tema sünniaeg teada ja lausa kuupäeva täpsusega, see oli 13 juuli 1442. Et see on märgitud tema hauakivile. Aga sünnikohaga ja perekondliku taustaga on juba natuke keerulisem. Osa autoreid väidavad, et on otsa sündis Roomas. Arvatavasti jõukas ja lugupeetud keskklassi peres. Aga tõenäoliseks peetakse ka tema Põhja-Itaalia päritolu, et mõnest suurest kaubalinnast seal Siena Mantova ja tõesti see perekonnanimi, ka ta näo, see on Põhja-Itaaliasse võrdlemisi levinud. Ja sealt olevat siis perekond siirdunud Rooma. Ja üks asi veel räägib selle Põhja-Itaalia päritolu kasuks nimelt läbi kogu elu, nii palju kui me teame, on otsal ei olnud erilist pistmist veresugulastega. Ja Itaalia kontekstis torkab silma. Ta ei toetanud sugulasi, ta ei otsinud neile eestkostet, mis tol ajal oli väga-väga tavaline ja täiesti võimalik, et ta lihtsalt ei olnudki neid. Ja just seetõttu, et ta oli sisserändajate perest. Kuidas kaasaegset on kirjeldanud van otsat. Põhiliselt ollakse ühel meelel, et ta oli armastusväärne inimene lahke meelega, et ta oli arukas, väga kaunis loomulikult. Aga esile on tõstetud ka tema sensuaalsust ja tema erootilist võlu. Et seda on just eriti rõhutatud, on otsa nooremast east on teada nii palju, et mingil ajal ta abiellus. Milles loomulikult ei ole midagi üllatavat ja seda tegi ju enamik naisi. Ja tema abikaasaks oli keegi Veneetsia kaupmees ja ilmselt ka üks laps sündis sellest abielust või vähemalt siis kasvas üles nii et temast jäi jälgi kirjalikes allikates. Ja on ka mingisugused ebaselged viited, et on otsal, oli ka teisi suhteid. Aga kas siis abielu ajal või pärast leseks jäämist, seda ei oska täpsustada. Ja üks tema partneritest olevat olnud koguni kardinal, kellest hiljem sai paavst Julius teine. Noh, see on niisugune kinnitamata kuulujutt, ütleme siis nii. Üldiselt see kõik, mis puudutab Vannatsa nooremat, iga see on üsnagi ebaselge, see on lünklik. Mis aga on teada, on see, et juba sel ajal juba nooruses ta tegeles ise seisund alt äriasjadega tal oli isiklikku omandit, tal oli üks võõrastemaja ja üks trahter ja ta majandas neid omal käel mitte ei jätnud oma mehe hooleks ja väikest viisi ta laenas ka raha välja. Ja see kõik ei olnud tol ajal kindlasti tavapärane naisterahva kohta. Ja ma mõtlengi, et siinkohal Peaks võib olla veidikene rääkima naistetööst üldse. Ajalooliselt oli väljakujunenud väga selge tööjaotusmees oli see, kes tegutses väljaspool kodu, tema muretses asju, muretses raha, muretses toiduaineid, ta kauples, reisis, võib-olla tegeles mingi tasandi poliitikaga või mingisuguste ühiskondlike asjadega. Aga naise kohustused olid täielikult koduseinte vahel. Naise kohustus oli koguda seda, mida mees, kes säilitada, seda korrastada, hoida, pidada arvet selle kõige kohta. Siiski ka koduseinte vahel. Mõnedel naistel võis olla tegevusi, mis nõudsid erioskusi, mingisugused kõrgema staatusega tootvat tööd. Ja sel juhul Need muidugi lisasid ka naisele eneseväärikust. Kõige hõlpsam oli naisel töötada siis, kui kodu ja kauplus või mingi väike töökoda, mis ta siis oli, kui need asusid samas kohas. Et siis võib küll öelda, et naised osalesid avalikus majanduselus, ilma et nad oleksid kodunt lahkunud. Et mingid väikesed monufaktuurid, mis tegelikult olid ju perefirmad sisuliselt. Et sellistes mõnufaktuurides, töökodades, kauplustes naised võisid isegi juhtida teisi töötajaid näiteks oma tütreid, teenijaid, kes majapidamisse kuulusid õpipoisse käsitöö selle ja selle kaudu, siis mõnedki naised omandasid sellise väikese juhtimisharjumuse ja ka võimukogemuse. Muidugi. Aga selle kõige kõrvalt, isegi, kui nad kodus töötasid sissetuleku hankimiseks siis selle kõrvalt jäid neile loomulikult alles ka kõik perekondlikud kohustused, kogu majapidamine, toidu valmistamine või selle korraldamine, laste eest hoolitsemine, koristamine, kõik see. Et kokkuvõtvalt võib siis öelda, et kui naised töötasid pereringis siis nad võisid isegi nautida küllaltki kõrget majanduslikku ja ühiskondlikku staatust, eriti kui tegemist oli jõuka majapidamisega. Aga see kõik ei kehti nende naiste kohta, kes olid vaesed või näiteks, kui perekond sattus vaesusesse. Kui naisel oli tarvis käia tööl väljaspool kodu, siis sel juhul ei olnud tal enam ühtegi eelist olenemata klassist, sel juhul olid need naised kõik sõltuvusseisundis. Nad kannatasid puudust, nad olid alamakstud. Et selline olukord, mis on tuttav arvatavasti suuremale osale töötavatest naistest, vist küll kogu kirjapandud ajaloo jooksul. Niisiis, ma natsa oli ärinaine renessansiaegses Roomas kuulsa minevikuga jõukas paheline linn ühtlasi see oli ju ka paavsti residents kogu kristliku maailmakeskus, nagu me teame. Nii et siin kohtuvad pealtnäha vastandlikud maailmavaated, kirik ja äri, vastandlikud ideoloogiat. Nii et vaatame ka neid lähemalt. Kiriku suhtumine äritegemisse, kaua aega oli see vastuoluline ja see on veel pehmelt öeldud muidugi suuremas osas kõik see, mis on kaupmeeste kohta kirjutatud, see on kirjutatud vaimulike poolt, nii et ei ole midagi imestada, et see pilt on võrdlemisi ühekülgne. Sest ideoloogiliselt mõistis ju kirik igasuguse vahelt kauplemise hukka. Kirik nägi siin vastuolu igavese ja ajaliku vahel jumal ja mammona, need olid lepitamatud. Ja kuna kaubitseja ju midagi otseselt ei tootnud, Ta ei tekitanud midagi juurde, siis väga lihtne oli pidada tema tegevust alusetuks rikastamiseks, ütleme niimoodi. Ja seda muidugi seostati omakorda ka igasuguste pahedega nagu ahnus, kasuhimu mis omakorda seostus tüssamisega valelikkusega, et endale siis kerget tulu kahmata mese arvelt. Aga teisest küljest ega kirik ise ka paha jäänud. Tegelikult valitses kirikus võrdlemisi kaubanduslik vaim, võib küll julgesti öelda, korjati ju kümnist, korjati igasuguseid kiriku makse ja kirikutel ja kloostrites olid omad maavaldused, mida mõistagi nad püüdsid ju laiendada. Oli ka kirikuametite müük, igasugused ametisse kinnitamised olid tasulised. Mingi osa aasta sissetulekust tuli tavaliselt anda eriti aga see kurikuulus indulgents, sidega kauplemine. Ja nii mõnigi uurija on seda võrrelnud sisuliselt majandusliku spekulatsiooniga. Seega, see oli pesuehtne kaubandus ja sellega aeti tõelist ärisõna otseses mõttes. No tõsi küll, eks pikapeale ju muutus ka kiriku hoiaks, ei olnud kogu aeg ühesugune. Hiljem leiti ka seda, et kui maises elus on äriasjad edu hakkad, siis noh, eks seegi on ju märk jumala soosingus. Ja tekkis siis aegamööda ka selline arusaamine, et ettevõtlusno vähemalt põhimõtet tavaliselt ei saa olla jumalale ka täiesti vastumeelne. Aga kauplejas või kaubitsejas nähtica sellist omaette karaktertüüp appi, et koos teatud kindlate iseloomujoontega näiteks kindlasti kaupmehed reisisid rohkem kui võib-olla keskmine talupoeg. Nad olid maailma asjadest seetõttu ka paremini informeeritud. Meil oli rohkem kogemusi, silmaring oli avaram ja arvatavasti oli neil ka vähem eelarvamusi. Nende usklikus võib-olla oli kuidagi kriitilisem või paindlikum. Ja oma tegevuse iseloomu tõttu kaubitseja oli ka küllaltki iseseisev, küllaltki sõltumatu, tegelikult selline individualistlik, see tegevus on oma loomult individualistlik, tegutsetakse ju eeskätt oma isiklikes huvides. Et esmajärjekorras on tähtis oma äri, edu või oma perekonna või suguvõsa edu. No rohkem. Me teame muidugi suurt rest kaubandussuguvõsadest Fugerid näiteks meeditsid Afaitid. Need olid tõeliselt rahvusvahelise haardega, nende kätte koondusid pöörased rikkused, nad andsid laene valitsejatele riikidele ja said selle eest muidugi ka vastu monopole ja kontseptsioone, näiteks kaevandustele, maavaradele. Aga nende kõrval oli ka väga palju väikesi ja keskmisi kaupmehi, kes tegutsesid siis linnades või maapiirkondades ja põhiliselt oma lähiümbruses oma poes, oma töökojas või rändasid näiteks mööda, laatasid. Tolle ajakaupmees üldiselt ei olnud spetsialiseerunud. Näiteks riidekaupmees võis vabalt tegeleda lisaks ka no ütleme, kelladega lauanõudega suhkruga seebiga. Ja ka on otsa, nagu me nägime, ta pidas võõrastemaja ja trahterit, aga selle kõrval, Ta väikest viisi tegeles ka laenude ja pantidega. Nii et see oli ikkagi pigem kasumi teenimise võimalus, mis huvitas ja mitte niivõrd selle kauba iseloom või tegevuse iseloom. Kõige rohkem on, meil on otsa kohta teada tema sellest eluperioodist, mis ta veetis koos Rodrigo pooritsiaga. Ja muidugi on neid huvitav teada, mis mees Rodrigo oli, mida ta endast kujutas. Rodrigo Boretsia oli sündinud 1431. aastal, seega ta oli van otsast 11 aastat vanem pärit Hispaaniast. Ta oli väikeaadlik ja oli oma vanemate teine poeg. Tol ajal tähendas see peaaegu kindlalt preestriks saamist. Niimoodi oli tavaks, et vanim poeg või esimene poeg päris perekonnavaldused või omandi ja vanuselt teine poeg sai vaimulikuks. Rõdrigol kindlasti olid ka väga head väljavaated selleks karjääriks, sest et tema, onu, tema ema vend oli juba roomas kardinal ja lõpuks sai ta aga paavstiks kallistus kolmanda nime all. Ja siis ta kutsuski oma noore õepoja Estoniast Rooma, et aidata tal teha karjääri kiriku hierarhias. Et ta noh, nii-öelda maailmas paika panna. Ja Rodrigo tõus erinevates vaimuliku ametites oligi väga kiire ja väga silma paista just tänu paavstist onu toetusele. Kaasaegsed on teda kirjeldanud. No lausa ülivõrretes, et ta olevat olnud lahke, intelligentne, sõnaosav, väga võluv inimene, aga samas ka kohusetruu ja arenenud südametunnistusega väga töökas, muide välimuse poolest siis suurt kasvu väga esinduslik olevat välja näinud, sõbraliku ilmega, rõõmsa olekuga, jutu poolest selline meeldiv ja, ja peen, väga ilus mees olevat olnud ja naistele ligitõmbav. No kuna ta pidas nii palju tähtsaid teid, siis ta kogus ka hea varanduse, tema paleerumas oli uhkemate hulgas selline elustiil, tol ajal oli kõrgemate vaimulike hulgas päris tavaline, et nende elus ornaneski pigem ilmuliku vürstieluga. Ja sama lugu oli ka meelelahutustega. Jahid, peod, tantsupeod, komöödiad, maske, raadid. No tsölibaadinõude täitmine jäi selle kõige juures muidugi päris unarusse ja on teada, Rodrigo oli ka hulk armulugusid. Nii et ükskord ta isegi teenis ära oma paavstist onu noomituse, et tuleks ikka olla pisut diskreetsem. Seda soovitas ta, võttiski tõsiselt kuulda. Ja võib-olla isegi liiga tõsiselt ajaloolaste meelehärmiks, sest et näiteks isegi tema esimese kolme lapse emade nimesid ei ole teada. Noh, millest on ju natuke kahju. Aga kuidas või millal vannutsutikataaney pluss Rodrigo portsi, aga see ei ole teada. Kõige enam on pakutud, et see võis juhtuda kusagil 1473. aasta paiku. Võimalik, et selle aasta talvel. Ja kui pisut rehkendada, siis on otsa, oli sel ajal 31 aastat vana ja Rodrigo oli 42. Ja etteruttavalt ma ütlen, et nende lähedane suhe kestis vähemalt 10 aastat võib-olla ka rohkem, võib-olla pigem isegi 15 ligi. No kuna me ju täpselt ei tea, millal see algas. Et kindlasti ei olnud see mingi ülepeakaelatuhin. Mõlemad olid siiski küpsed inimesed, kogenud inimesed. Rodrigo oli sel ajal juba kardinal ja see on üks kõrgemaid vaimulikke positsioone Vatikanis üldse. Von otsa oli sel ajal lesk ja ta elas Kapitooliumi künka lähistel. See oli viisakas jõukas linnaosa tol ajal ja ta rentis seal ühele kloostrile kuuluvat maja. See armulugu kardinal portsjaga loomulikult see muutis põhjalikult tema elukorraldust. Kõigepealt kolis uude ja avarasse villasse uhkesse villasse. See asus kardinali palee vahetus läheduses, nii et pääs ühest hoonest teise oli hästi lühike ja käepärane. Siin Rodrigo pidas endiselt kinni diskreetsusest, nagu tema onu oli talle kunagi südamele pannud, man otsa ei olnud, mingisugune salaarmuke salatsemist ei olnud vaja, sest tollaaegne moraal ei mõistnud hukka vaimulike seksuaalsuhteid ja metressid olid igati aktsepteeritud. Aga omajagu diskreetsust oli nende suhtekorralduses küll. Nimelt on otsa, ei läinud kunagi ise kardinali paleesse, vaid nad kohtusid Rodrigo ka alati selles villas, kus naine elas. Aga nende suhted olid üldiselt teada, nad liikusid ka avalikkusesse üheskoos ja keegi ei mõistnud seda ka ei olnud mingit erilist salatsemist, ammugi mitte süümepiinu. Ja ilmselt Nad olid teineteisele tõesti sümpaatsed ja lähedased, sest et nii palju, kui ma olen vaadanud nende suhet. Ma ei näe ühtegi välist asjaolu või, või välist põhjust, miks nad oleksid pidanud pingutama juhul kui selle taga ei oleks olnud nende vaba valikut. Nii et ma usun, et emotsionaalselt võis nende kahe inimese suhe olla üsna stabiilne ja tervetel alustel. Aga edasi, me teame ju, et kui kuskil on mees ja naine, siis ühel hetkel võivad sinna ilmuda ka lapsed. Ja nii ka läks. Ja siin ilmetuid üks koon, kas abieluväliseid suhteid salliti küll üsna sõbralikult, aga vallaslapse sündimine oli kole häbi? No siin ei maksa otsida loogikat, sest moraal ei ole kunagi loogiline. Mitte ühelgi ajastul, et ajaloolised moraalikoodeksid, need on alati vastuolulised, alati eelarvamuslik kud. Nad on alati surunud ühtesid alla, selleks soosida teisi. Nii et ratsionaalset analüüsi nad välja ei kannata. Aga see ei olegi ju praegu teema. Niisiis probleeme ei olnud selles, et van Otsa jäi rasedaks vaid selles, et ta ei olnud abielus. Tema abikaasa ja, ja esimese lapse isa oli surnud, ma meenutan. Ja Rodrigo vaimulikuna, no tema ei saanud ju ülepea abielluda. Aga ka sellisteks puhkudeks leidus oma abinõu nimelt Rodrigo kui kardinal, ta kasutas oma mõjuvõimu ja naitis on otsa ühe ametnikuga paavsti kantseleist kes oli küll vana ja ebahuvitav mees, aga ta oli asjaga innukalt päri, sest et ka temale terendas sellest kasu, ta sai korraliku lisasissetuleku ja ka tõusis ametiredelil jagav on otsa jaoks. Ega see ei olnud mingi sundkäik, vaid kõigest formaalsus, ta ei pidanud ja selle vanamehega koos elama vaid kogu avantüür. Mõte oligi selles, et on otsa ja Rodrigo laps sünniks ametlikust abielust. Ja nii ka läks, sündis, poeg on. Ja avalik sündsus oli päästetud. Ainult et see fantoom abikaasa suri varsti ära. Juba mõne kuu pärast. Ja uue hankimisega tekkis viivitus, see ei õnnestunud piisavalt kiiresti ja niimoodi juhtuski, et järgmine laps, kes on otsal ja Rodrigo, sündis poeg Tseesare. Temale jäi külge sohilapse silt. Ja sellega tal tuli ka hilisemas elus kõvasti tegemist, sest see oli ikkagi häbimärk. Ja poliitilised vastas, et loomulikult ei jätnud seda ära kasutamata. Aga peagi leid, pidun otsale järjekordne abikaasa, see oli siis juba kolmas ja see oli taas üks paavsti ametnik, jällegi vanapoolne Milanost oli ta pärit nii et on otsa, järgmised kaks last sündisid jälle abielust ja need olid tytar Lukreetsija ja viimasena poegtjohvre. Ja umbes aastapäevad hiljem päev on otsa ja Rodrigo ka, lõpetasid oma kooselu, on otsa, oli siis 39 aastat vana ja Rodrigo oli 50. Nii palju, kui me teame, on otsa perekondlikust taustast ja tema varasemast elust, siis kindlasti ta ei kannatanud oma elus puudust. Ei ole kahtlust, et tuleaegses Roomas oli palju vaeseid naisi ja tüdrukuid kelle jaoks jõukas armuke tähendaski eelkõige seda, et nad pääsesid vaesusest. Aga natsa nende hulka ei kuulunud, tema elujärg oli mõistlikult paigas. Nii et ülalpidamist ja päris kindlasti ei vajanud. Me nägime, et ta ajas omaenda äri ja ta tegi seda päris edukalt, nii et arvatavasti oli tal endalgi piisavalt varandust. Ja see andis talle iseseisvat tööd, nii et vajadusel ta oleks võinud kõik oma lapsed ka oma jõududega üles kasvatada. Aga siiski kõik tema arvukad abielutöö tõid ju ka üht-teist talle sisse. Ja see ei ole sugugi öeldud kuidagi küüniliselt või halvustavalt. Sest et abielu ajalooliselt ongi alati olnud majanduslik tehing. Ma olen sellest rääkinud ühes varasemas saates, nii et vast ei hakka kordama. Aga ainelises mõttes kõige tulusam oli, on otsa kolmas abielu sest tema mees oli väga jõukas. Mehe nimi oli Chooridioodel agrotze ja talle kuulus mitmeid krunte rooma linnas. Mõned suured majad, mitu veinimõisat, Need kõik tõid hästi sisse ja neile lisandusid ju veel ka need võõrastemajad, mis on otsa oli abielusse kaasa toonud. Aga see, et nad seal olid sidemed tähtsa kaardinaliga, see loomulikult aitas kaasa tema äritegevusele ja polnud ju põhjust jätta seda ära kasutamata. Nii et pärast nende suhte lõppu puu oli, on otsa igatahes varakas naine. Tal oli vähemalt kolm võõrastemaja, Need asusid heades linnaosades. Tal oli mitu tulusat kõrtsi ja trahterit, et tal olid üürimajad Roomas. Ja lisaks oli tal siis kõrvaläriks endiselt pantimine. Või siis andis ta laenu näiteks juveelide vastu ja protsentidega, mõistagi et kõik see, mida ta oli teinud juba varemgi ainult et nüüd oli see kõik suuremas mastaabis ja märksa suuremate summadega. Kui ma natsa suhe Rodrigo portsjaga pes, siis pärast seda ta jääb kirjalikes allikates nagu pisut varju. Ta ei olnud enam nii eredalt esil igasuguste kroonikute ja kirjameeste jaoks ja andmeid leidub vähem. Aga on teada, et ta elas edasi Giorgio della grotsiaga, kes oli ju tema seaduslik abikaasa. Ja neil oli Roomas suur jõukas majapidamine ja tegelikult neil sündis isegi ka ühine laps. Poeg Otaavio. On otsale, oli see siis juba kuues laps ilmale tuua? Ta oli 44 aastat vana. No kahjuks seda perekondlikku rõõmu väga kauaks ei jätkunud, sest juba paar aastat hiljem nad mõlemad surid nii laps kui isa ühes katkuepideemias ja nutsu oli jälle lesk. Aga mitte kauaks, sest et juba samal aastal ta sõlmis veel ka neljanda abielu ja seekord oli tema abikaasaks õpetlane kanale pärit, manud toovasta, igati haritud mees. Ja ei ole võimatu, et ka sellest abielust sündis laps vann otsa jaoks oli see siis juba seitsmes ja saadud ikka päris küpses eas. Kui on otsa Rodrigo, lõpetasid oma kooselu, siis on otsapidi loobuma nende ühistest lastest. See oli tol ajal selline üldine arusaam, et lapsed kuulusid isale. Isa oli see, kes otsustas nende kasvatuse üle nende tuleviku üle kus nad elavad, kellega abielluvad, millega tegelema hakkavad elus. Ühes varasemas saates ma olen sellest juba pisut rääkinud. Nii et nende neli last, kolm poega siis ja üks tütar Nad kolisid ümber Rodrigo sugulaste juurde, mis siiski ei tähendanud seda, et suhted emaga oleksid katkenud. Sugugi mitte. Et on teada, et lapsed külastasid Von otsata, neid kutsuti ema majja pidusöökidele. Nad tegid välja sõita maakohtadesse. Ja kui Roomas juhtus olema katku puhang, siis nad kõik asusid ka pikemaks ajaks mõnda maa villasse elama. Ohutuse mõttes. Läbikäimine oli ikkagi lähedane ja tihe. Kogu torsjate perekond oli väga kiindunud omavahel ja väga kokkuhoidev. Jaa, kardinali auks peab ütlema, et ta tõesti hoolitses kõikide oma laste eest suure innuga ja mitte ainult majanduslikult, vaid tõesti, ka isiklikult külastas neid võimalikult sageli seal oma sugulaste villas, kus nad elasid ja tundis huvi nende õpingute vastu ja võttis neid kaasa pidustustele ja kirjavahetus oli tihe. Tal oli muidugi ka teisi vallaslapsi teistelt emadelt oli enne, on otsad ja oli ka pärast pan otsad. Aga kõik märgid näitavad, et just on otsaga saadud lapsi. Rodrigo armastas siiralt, need olid tema jaoks kuidagi südames nagu esikohal. Ja ka lapsed ise olid omavahel väga lähedased, eriti just vennad hoidsid oma ainukest õde Lukreetsejat tegid talle kingitusi ja kandsid hoolt, et tal millestki puudus ei oleks. Ja tervet seda perekonda on kirjeldatud ka üsna värvikalt. Nad olid kõik väga hea välimusega sarmikad, intelligentsed, väga ligitõmbavad vastassoo silmis. Ja isa muidugi hoolitses nende tuleviku eest, korraldas poegade karjääri ja kõikidele hiilgavad abielud, nii nagu seda tol ajal ihaldusväärseks peeti. Ja nad olid ka helded, olid lõbujanused, käisid rahaga pillavalt, et ümber. Aga teisest küljest nad võisid või vähemalt vennad võisid ka ilmutada suurt julmust ja reetlikust. Noh, nagu üldse oli ajastu vaimule omane. Olite paljuski väljas omakasu ja huvide eest kindlasti võimuahned, kindlasti salakavalad. Ja nad kõik olid ka poliitiliselt mõjukad, segatud keerulistesse intriigidesse, nii pojad kui ka tütar. Ja iseäranis just pärast seda, kui nende isast kardinal portsiast sai paavst. See oli aastal 1492. Ajalukku on ta läinud siis Aleksander kuuenda nime all. Üks oluline aasta on veel 1496 siis Aleksander, kuues tunnistas kõikuma järglased legitiimseks. Ja see oli päris erakordne samm, sest eelnevad ja järgnevad paavstid midagi sellist ei teinud. Ehkki vallaslastest ei olnud neil kindlasti puudus. Aga see omaks tunnistamine tähendas juriidilises mõttes seda, et lapsed said endale nüüd ametliku ja seadusliku positsiooni nii-öelda ametliku põlvnemise ja pärimisõiguse. Ja nad kolisid nüüd ümber otse paavsti paleesse. Seal nad said endale omaette apartemendid koos teenijatega saatjatega. Sisuliselt oma väikesed õukonnad. Ja mõjukad olid nad olnud juba ennegi, aga nüüd seda enam. Paavst võttis neid kaasa oma ametlikele vastuvõttudele. Neil esitati palvekirju, püüti saavutada nende eestkostet ja muud sellist. Ja muide neid ka maaliti palju kunstnikele. See oli suur au, kui Nad võisid näiteks mõne pühaku maalida paavsti poja või tütre järgi. Ja seetõttu me oleme ka nende välimusega nii hästi kursis. Nad olid tõesti hea välimusega inimesed. See laste omaks tunnistamine või legitimeerimine, sellel oli oma mõju ka on otsa elule. See tähendab, ütles ju, et sisuliselt tema kunagine suhe kardinal portsjaga tunnistati tagantjärele seaduslikuks seaduslikuks kooseluks. Ja sellest sündinud järglased olid nüüd igati võrdselt laulatatud abielust sündinud lastega. Tol ajal oli see vahetegemine väga tähtis. On otsa, oli selleks ajaks jälle lesk, tema neljas abikaasa oli samuti surnud. Ja ta elas ühes oma veinimõisas maantee Essk vilinal Roomas. See oli muide tema lemmikmõis, kus ta võttis siis vastu oma sõpru ja, ja lapsi ja teisi pereliikmeid. Ta oli ka kirjavahetuses kõigi oma lastega, kui need eemal viibisid, aga lapsed käisid tal ka tihti külas, vahetati kingitusi, tähistati igasuguseid usupühasid ja perekondlikke tähtpäevi. Kuni laste isa elas seni oli, on otsa elu väga turvaline ja väga kindel. Aga pärast tema surma tuli küll ette ka probleeme, sest on ju selge, et Rodrigo portsia või Aleksander. Kuues Ta oli elu jooksul kogunud endale hulga mõjukaid vaenlasi juba kaardinalina aga seda enam kabastina. Ja need muidugi ihaldasid ka tema lähedaste varandust siis, kui paavst oli juba surnud. Nii näiteks van Otsale tuli, et kohtuasju, kus talt nõuti mingisuguseid kahjutasusid ja, ja muud sellist. Aga näib, et ta oli sellise võimalusega juba varakult arvestanud, sest et oli kirjutanud kogu oma vara teiste isikute nimele. No keda ta siis usaldas? Mis muidugi näitab, et ta oli väga taiplik ja et ta hindas olukordi väga realistlikult. Nii et need protsessid jäid tühjade kätega. Ja alles hiljem, kui valitses järjekordne paavst, kellega on otsal, olid siis head suhted alles siis on otsa, tunnistas oma jõu, kust ja võttis kõik oma kinnisvarad ja maavaldused tagasi oma nimele. Aga üldiselt oli ta siiski lugupeetud, teda austati, teda armastati ja kituleeriti suuremeelseks ja Õisaks emandaks. La magnifica Enno piilema tunnevan otsa. Ta annetas ka suuri summasid heategevuseks ja kirikutele ja laskis ehitada vaeste jaoks haiglaid ja varjupaiku. Ja muidugi austati teda ka oma kuulsate laste kaudu, sest et abielude kaudu neist olid saanud ju hertsogit ja hertsoginnat. No kahjuks küll on otsapidi leinama kõiki oma poegi. Nad kõik surid enne teda ja nende surmad olid kõik seotud poliitiliste intriigidega seotud viha vaenuga mõjukate suguvõsade vahel, poliitiliste tülidega. Ainult tütar Lukreetsi ja tema siis elas emast kauem. Tema oli Ferrara hertsoginna on otsa ise, suri 67 aastaselt aastal 1518 26. novembril. Ja ta maeti Santa Maria del popula kirikusse roomas tema hauaplaat on seal siiamaale näha ja oma testamendis ta põrandas ka maatükke ja ehteid. Need läksid siis rooma hospitalid tele ja igasugustele heategevatele asutustele, selleks, et hoolitseda vaeste ja haigete eest. Kui ma valisin tänaseks saateks tegelast siis huvi pärast küsisin paarilt ajaloolasest tuttavalt, mida neile ütleb nimi van otsadigataaneid. Ja ega esimese hooga ei ütelnudki midagi Aleksandr kuuenda kohta küll on kirjutatud ju raamatuid riiulite kaupa ja samuti ka tema laste kohta, eriti saarest ja tütar Lukreetsiast. Nii et on otsa, on kuidagi kaude nähtamatuna ju alati kohal olnud oma pereliikmete kaudu ja vahel harva on teda ka nimetada tatud. Aga see ongi kõik. Minule endale oli samuti tänase saate ettevalmistamine paras väljakutse selles mõttes, et tuli nuputada ja tuli jõuda Allikateni, mida võib-olla vähe kasutatakse ja mis ei ole ehk päris enesestmõistetavad. Aga materjali nagu selgus, leidus siiski piisavalt. Nii et van otsa elust on võimalik jutustada tervikuna algusest lõpuni. Ehkki muidugi siin on ka lüngad ja oletused. Aga kelle puhul see teisiti oleks. Et minule oli see otsing igatahes väga huvitav ja jääb loota, midagi sellest õnnestus mul ka edasi anda. Milvi Martina Piir tänab kuulamast ja jääme järgmise korrani. Järgmise naiseni ajas. Naine ajas inspireerivad naised Euroopa ajaloos.