Naine ajas inspireerivad naised Euroopa ajaloos. Kuulaja perenaine ajas viibib täna Inglismaal. Nimelt seitsmeteistkümnendal sajandil elas seal Cliffordi paruness. Teatmeteosed tutvustavad teda üpris kuivalt, et oli inglise aristokraat, et kunstnikke ja kirjanikke patroon ise oluline kirjanduslik isik. Tänu oma päeviku pidamisele, mis kestis tal läbi elu oli üks Stewardit ajastu suuri päeviku kirjanikke. Ariste ja tema mitmed õukonnaelust pakuvad suurt huvi, seal figureerivad kõik tähtsad isikud ja ta kirjeldab neid sellisel lähedasel ja familiaarsed ja tuttavlikku viisil. Lapsena pani teda tähele kuninganna Elizabeth. Hiljem ta oli teretulnud Tseense Esimese õukonnas ja sai heaks sõbraks tema kuningannaga. Ta oli kohal Charles esimese kroonimisel siis Charles teise kroonimisel. Nii et tema eluaegne katab väga sündmusterohke perioodi Inglismaa ajaloos. Ta nägi kogu kommun veow. Ta nägi Cromwelli protektoraat kuningavõimu taastamist. Aga nägi ka Charles teise valitsemisaja raskusi ja probleeme. Sõda. Londoni suur tulekahju 1666. Aga mina tahaksin tema juures rõhutada pisut teistsuguseid jooni. Ja eriline on, leedi, on siis eelkõige selle poolest, et kogu tema elu ja kaasa arvatud ka isiklik, intiimne, kodune elu on täiel määral kaetud tema omakäeliselt kirjutatud päevikutega. Seega n on naine, kes täiel määral räägib ise enda eest ise. Et sõna otseses mõttes, kuidas lapsepõlvest kuni oma elu noh, peaaegu et viimase päevani Ma olen need mahukad päevikut põhjalikult läbi lugenud ja neile Modena toetungi ja loonud endale pildi temast kui inimesest. No muidugi on leedi annil olemas ka oma lugu, nii nagu igaühel, sest ei ole ju olemas inimest ilma elulood. Ja seda on palju uuritud, iseäranis kirjandus ja rahvaluuleteadlaste poolt. Seda, kuidas lugude jutustamine on kõige loomulikum viis, kuidas inimesed seletavad oma maailma, kuidas nad otsivad selles mõtet ja tähendusi. Inimmeel korrastab tegelikkust enda ümber, siis esmajärjekorraslooliselt ja ka taasesitus või jutustab seda loolises vormis, olgu raamatu kujul filmi kujul, mis iganes muus vormis. Nii, see kõik on tore ja õige, aga lugudel ja lugudel on vahe. Ja väga sageli võib-olla isegi valdavalt lood juhtuvad meiega. Et vaadakem kas või sõnavara sellega seoses, et me räägime loosse tumisest. Me räägime loosse kaasa kistud saamisest. Oleme sisse mässitud mingisse loosse, näiteks seega lugu tuleks justkui kusagilt väljastpoolt selle toimumine või mitte, toimumine nagu ei sõltukski kuigi palju osalejast. Osaleja pigem nagu kohaneb teda ümbritsevate tingimustega või, või reageerib tema ette kerkinud olukordadele. Aga nagu ei kujundakski seda ise aktiivselt ja teadlikult. Just teadlikkus on siin märksõna, et ma olen ajaloos uidates väga harva kohanud inimesi, kes on läinud sügavuti kõige olulisema küsimuse juurde mitte küsinud, mida tuleks teha või kuhu minna või kuidas olla, vaid nad on küsinud vaid ühte küsimust, kes nad on. Sest et see on omaenese olemuse, omaenese loomuse mõistmine ja kui seda mõistetakse, siis selle küsimuse kaudu, kui see küsimus saab vastatud, siis niimoodi saavad peaaegu et iseenesest vastatud ka kõik muud eksistentsiaalsed küsimused selle olemise vormi kohta või tegutsemise kohta või midagi niisugust. Niisiis, mida ma väidan. Ja ma väidan, et ämblik Ford on üks niisuguseid inimesi, kes tegeles esmajoones iseenda määratlemisega ja olles enesest teadlik sellest tulenevalt ta ka kujundas kogu oma elu teadlikult. Ta mitte lihtsalt ei reageerinud välisele, vaid andis sellele tõelisi individuaalseid vastuseid. Niisuguseid, mis sobisid konkreetselt just nimelt tema elu konteksti. Ja sellepärast ma ütlengi, et Anni juures ei ole märkimisväärne mitte niivõrd tema lugu noh, milles ju õieti polegi midagi nii väga jalustrabavat vaid eeskätt tema isiksus. See ilmselt ei ole silmnähtav, see tema isikupära võlu. Ja ma ei ole sugugi kindel, kuivõrd mul õnnestub seda siin edasi anda, seda mingil määral esile tuua. Aga ma teen nii palju, kui ma suudad. Ja ma püüan seda naist lahti kodeerida. Naine ajas. Pärines ühest Inglismaa kõige nooblimasse perekonnast, Clifarditest. Isa George oli kamber, landi krahh, ema Margaret drossel OlyBet fordi krahvi tütar. Ja Ann sündis 1590. aastal oma vanematele. Ta oli ainukene ellu jäänud see, et kaks vanemat venda oli tal, aga need surid juba väikelastena, nii et Ann oli pere ainus laps Ps. Ja Ani päevikute põhjal teame, et tema perekonnasuhted olid soojad. Oma emast ja isast räägib Ta alati sellise eheda lugupidamisega ja eriliselt soojad suhted olid tal ema Margaretiga. Näiteks ta kirjeldab emotsionaalselt oma vanemate leinavendade surma puhul, keda ta ise ei saanud ju tegelikult mäletada, sest et nende surres oli tema kõigest üheaastane laps. Aga samas ta ideega ise endale vähimatki hinnaalandust. Ja just nimelt eneseväärikuse mõttes. Et omaenda sündi kirjeldate oma päevikus niimoodi. Ja siis sündis ledi ämm Cliffordi ja vest, Morlandi, paruness krahvkonna ülemise ris Skiptoni emand, kelle kohta räägitakse pikemalt tema enda ülestähendustes. Nüüd seda sooja sidet, seda näitab ka see, kuidas ta võrdleb oma välimust vanemate omaga, võrdleb näiteks juukseid, võrdleb silmi, ütleb pruun, silmavärv on tal isalt, aga silmade kuju ja pilk on jällegi emalt. Aga tõeliselt kirjeldab ta ennast kui isiksust. Lapsena siis niimodi. Mul oli hea külluslik mälu, kaalutletud otsustusvõime ja tugev vaim ja nii jõuline kujutlusvõime, et isegi mu unenäod ja eelaimdus, et osutusid hiljem sageli tõeseks. Ja no mis on väga iseloomulik tema päevikumärkmete kohta, on see et ta annab võrratuid, detaile, lihtsalt võrratuid, detaile, pisiasju, oma elukohta. Näiteks kirjutab ta, kuidas ta lapsena tundis huvi siidiusside vastu ja kuidagimoodi ta hankis endale mõned ussikesed. Ja keda ta siis kasvatas ja vaatles, ta pidas neid siis nii-öelda lemmikloomadena. Või näiteks kirjutab, et kuidas ta ostis nelja penni eest liivakella ja kahe penni eest kaks valgete lehtedega raamatut. Ühest sai arvepidamisraamat, kuhu ta pani kirja oma kulutusi ja ka needsamad kaks penni muuhulgas. Ja teise ta siis kirjutas oma koolitükke. Nüüd anni haridus, see on täitsa omaette ooper. No kindlasti ei olnud ta mingi endasse tõmbunud või, või eemaletõmbunud kas või ka või ka teismeline. Aga tema lugemishuvi kaldus küll väga tõsiste teoste poole. Seal oli luulet, ajalugu, seal oli klassikalisi autoreid, kui ainuüksi neid üles lugeda. Epic Teetos, põetjussowiidius, Augustinus, euzeebiuse kiriku ajalugu, Cornelius Agrippa. Lisaks Spencer Chaos, Monteini esseed prantsuse akadeemia köited ja mõelda vaid, et see kõik oli lapseraamatukogu ja lisaks ka tema õpetaja Samuel Danieli teosed. See oli selle aja tuntud poeet ja ajaloolane ja ainus võib-olla nii-öelda kergem kirjandus, kui ikka saab niimoodi öelda, selles valikus näib olevat siis servantes tonki hot. Nüüd omapärane on ka see ämm kasvas ja hiljem ka elas valdavalt naiste keskel. Oma isa ta ei näinud kuigi tihti. Isa oli nimelt admiral geograaf igati haritud ja avara meelega mees. Säilinud on muide eksanni keri oma isale aastast 1598, kus ta tänab isa sünnipäevakingiks see-eest. Ja tegemist on imepärase kalligraafilise tööga, see on ühel lehel ja selle teksti ümber on siis niisugune akvarillidega tehtud raam, kus põimuvad siis ornamendid ja taimevanikut. See on väga erakordne töö ja kaheksaaastase lapse kohta. Nii et isa oli siiralt armastatud, aga ta viibis peaaegu alati eemal merereisidel õukonnas, diplomaatilises teenistuses ja nii edasi. Sisuliselt elasid vanemad eraldi. Ehkki ma kordan, et kõik säilinud tõendid viitavad sellele, et omavahelised suhted olid neil head. Aga võib-olla olid nad head just selle distantsidel, no kes teab. Et igatahes väike kasvas üles emaga, kes oli siis maja leedi ja hoolitses ja korraldas kogu suurt majapidamist, mõisate valitsemist. See oli nagu selline väike naiste riik, mida tema ema siis juhtis oskuslikult. Ja hiljem on läbi kogu Anni elu näha, et talle sobis naiste seltskond. Ta eelistas neid. Talle meeldis koos nendega töötada ja asju ajada, et ta pidas naistest lugu, et ta usaldas naisi. Nüüd Ani isa suri, kui ta oli kõigest 15 aastat vana ja koos sellega ilmus siis Ani eluloos ka uus teema, nimelt pärandi ja õiguste teema. Ja see jäi kestma mitmeks aastakümneks. Kuna ta oli ainus laps, siis ta oleks pidanud pärima kõike Clifordite perekonnavaldused. Paljud neist olid kuulunud perekonnale juba no tõesti ammu kuningas Johni aegadest saadik 13. sajandi algusest. Aga isa pärandas need hoopis oma vennale. Ja selle põhjused ei ole päris selged, et tõsi küll, Kamberlandi krahvi tiitlit poleks tõesti saanud pärida naine, see pidigi minema vennale. Aga Cliffordi parunitiitlit võis küll pärida naisliinis ja selle ledi päriski. Aga sellega pidanuks kaasnema ka kõik isavaldused. Nii et lõplikku selgust ei ole, sest jäta lihane laps, Ps tütar küll, aga ikkagi ainus ja armastatud jätta ta ilma suurtest valdustest, see on tõesti kummaline. Ja lisaks oli see tegu ka ebaseaduslik, sest üks väga vana Edward, teise ajast pärinev seadus keelas tütre välistamise. Niisugusel juhul. Siin on pakutud, et isa võib-olla ei tundnud seadusi või ta oli lihtsalt mõtlematu. Ja on ka märke, et oma surivoodil ta kahetses seda otsust, aga parata ei olnud midagi, nii et on päris siis kõigest jutumärkides 15000 naela, mis ei olnud sugugi väike raha ja ka mitmed tulusad kauplemiseesõigused, nii et puudust ta igatahes ei kannatanud. Aga samas see juhtum võib olla põhjus. Eks ta juba küllaltki varases eas kas ühte väga olulist iseloomujoont, nimelt ta ei nõustunud sammugi taganema oma õiguspärastest privileegide eest ja ta oli valmis võitlema nende eest kõikide seaduslike vahenditega. Et ühesõnaga öeldes levi on oli väga tundlik ebaõigluse ja ülekohtu suhtes, keda ei talunud seda. Naine ajas. Leedi Ann abiellus kaks korda elus mõistagi väärikalt seisusekohaselt aga kumbki abielu polnud tema enda seisukohast. No ütleme, suurem asi. Ja tema esimene abikaasa oli Richard Sakril. Toolseti krahv Ann oli abielludes üheksateistaastane ja see abielu kestis umbes 15 aastat. Kokku sündis neil viis last, aga kolm poega surid juba õrnas eas, nii et alles jäid ainult kaks tütart, Margareti ja Isabella. Nemad elasid tõesti pikka elu. Ja taas Me näeme, et Ledyanni ümbritsesid pigem naised nii perekonnas kui majapidamises. Tema suhted abikaasaga olid pehmelt öeldes pingelised. No mees süüdistas Hänni allumatuses kangekaelsus äss, et tal on raske iseloom, et temaga on ülepea võimatu läbi saada. Aga kui vaadata risortid ennast, siis ta oli oma aja tuntud mängur ja pillaja. Ta raiskas ära oma perekonna vara. Ja kuna abielumehel oli õigus naise varade üle, siis esmapilgul võib-olla isegi pööras see anni kasuks, et klipportite pärand oli temast mööda läinud. Sest vastasel juhul raisanuks mees ka selle ära. Aga tegelikult omal kombel raiskaski. Nimelt ta loobus ametist sekult oma naise nimel Clifordite pärandi nõudmisest ja tegi seda oma kaardimänguvõlgade katteks. No loomulikult, leedi on, sellist kokkulepet ei aktsepteerinud. Ja me võime ainult ette kujutada neid abikaasade vahelisi metsikuid stseene. Sest nimelt Ledian jätkas väga järjekindlalt võitlemist oma õiguspärase päranduse eest ja teda toetas väga energiliselt tema ema Margareta. Samas abikaasa ja kohus olid vastu. Kuningas Charles isegi oli sunnitud tema asjaga tegelema mitmel korral, sest lihtsalt keeldus tema otsuseid aktsepteerimast. Ja ühel juhul läks isegi nii kaugele audientsile kuninganna enda juuresolekul. Ta rebis puruks need dokumendid, millele temalt nõuti allkirja. Et seega kas avalikult vastu isegi kuninga autoriteedile, nii et mis siin veel rääkida abikaasa omast keda ta minu mulje järgi küll pigem põlgas tema, kust ja tema maotust. Aga no lõpuks kuningas tegi otsuse ikkagi anni kahjuks ja ta oli sunnitud seda aktsepteerima, aga iseloomulik ongi just see, et hea küll, ta jäi alla ülekohtule, aga ta teadis, et õigus on temal ja ta ei loobunud selle taotlemisest. Ta ei mugandunud. Ta ei läinud kompromissile oma südametunnistusega omaeneseväärikusega või, või õiglusetajuga. Nüüd teine abikaasa oli Filipp Pembruukia Montgomery krahh ja tema oli annist 15 aastat vanem. Ta oli mitme lapsega lesk, pidas tähtsaid riigiameteid, oli õukonnas olulisel kohal. Samas oli ka äkilise ja meelevaldse iseloomuga. Ehkki nii palju, kui ma olen aru saanud, siis tema raevupursked tabasid ta poliitilisi vastaseid. Õnneks mitte kodakondsed ja pereliikmeid. Nüüd on, abiellus temaga, kui ta oli neljakümneaastane ja mees oli juba viiekümnendad, et eluaastate keskel, nii et ühiseid lapsi neil ei sündinud. Ja mõneski suhtes oli see abielule Ani jaoks sobivam kui eelmine. Sest et vähemasti ei olnud krahh isiksusena säärane tühisus, nagu oli olnud esimene abikaasa. Neil olid ühised huvid kunsti ja kirjanduse vastu, nad mõlemad patroneerisid noh, lootustandvaid talente ja andsid neile mahukaid tellimusi. Aga lahkhelid teise abikaasaga tekkisid peamiselt sellest, et jätkas kangekaelselt oma pärilus vaidlust, mida krohvi toetanud. Nüüd, kui 1643. aastal siis Anni onupoeg Henry suri ilma meessoost pärijat siis lõpuks küll tuli Clifordite pärandus ikkagi kätte. Ja teine põhjus abikaasade lahkhelid, eks oli see, et ämm toetas oma nooremat tere, soovi abielluda Northantoni graafiga. Kasuisal ei olnud see partii vastuvõetav. Aga me näeme ka siin, et taas leian, läheb kõhklematult oma abikaasa tahte vastu ja sellega ta taas keeldub allumast ja, ja hoiab oma lihase perekonna poole. Nii et elu jooksul saatiski teda selline raske karakteriga, naise kuulsus, isegi hirmuäratav kuulsus, ma ütleksin. Aga samas ja seda ei saa ka võtta nüüd sõna-sõnalt, sest kui vaadata selle suhtumise allikaid, siis kes need on? Need on mehed ja need on just need mehed, kellega leedi on ühel või teisel põhjusel sattus vastuollu. Eeskätt muidugi Tauno hiljem siis ka onupoeg, kellelt oma pärandit välja nõudis. Et nemad küll võrdlesid teda lausa mässava jõega ja, ja mulle jääb anni päevikust mulje, et hoolimata kogu oma eelisseisundis need mehed lausa kartsid anni. Aga samuti ega ta ei teinud olukorda mugavaks ka kohtunikele, Inglismaa piiridele, pluss igasugu ametimehed, kes tema kohtuasjaga olid sunnitud tegelema ja tegelikult ta ju ajas kimbatusse isegi kuninga enda. Ja muidugi oli ta kõva pähkel oma abikaasade jaoks. Samas aga oli ta heaks Zemandaks oma farmeritele ja rentnikele ja igat sorti sõltlastele oma suurtes valdustes. Samuti jätkusid ka lähedased suhted perekonnaliikmetega tütardega, nende abikaasadega, nende lastega ja üldse ka laiema suguvõsaga oli ta heal jalal tädid, nende lapsed. Et tema enda põhjalikest päevikutes ja kirjavahetuses on väga palju juttu külaskäikudest. Ta annab sugulastele eeskostet, määrab inimesi ametitesse oma valduste piires. Aitab nõuannet, tega teeb kingitusi, kindaid, raamatuid, raha, juveele. Iga toatüdruk sai abiellumise puhul 50 naela, ta maksis kinni oma teenrite, matusekulusid ja mälestus missasid. Andis täiesti märkimisväärseid summasid heategevuseks. Poegade toitmiseks toetas üliõpilasi, rajas mitu hooldekodu, mitu haiglat vaestele naistele ja just nimelt naistele. Nii et nüüd jälle oli helde. Aga see pidi olema tema enda otsus. Ta ei sallinud väikesi rikkumisi ja võlgujäämisi oma rentnike poolt. Kui nad olid siis selles ootuses, et vast ei panda tähele. Et on teada niisugune lugu, kus ta protsessis kaua ja kulukalt ühe ainsa võlgu jäänud kana pärast võitis muidugi selle protsessi küpsetas ära selle õnnetu linnu ja kutsusele rentniku lõunasöögile kus ta siis jagas selle kana ausalt pooleks nende vahel, et selline oli tema stiil. Et suhtuda heatahtlikult, aga mitte lubada ennast riivata. Naine ajas. Ja nüüd ma jõuan ühe tsitaadi juurde päevikutest, mida mõtestades ma loodan, et me saame sellest naisest vastu kõige mitmekülgsema pildi. See tsitaat on tark naine ehitab oma koja üles. Tegemist on piiblitsitaadiga, nimelt vana testamendi õpetussõnadest, mida Lydia kordab teatud sissekannete juures, kus need kannavad sellist erilist mõjukust. Ja selle tsitaadi valguses ma püüangi tema edasist tegevust mõtestada. No alustuseks koja ehitamine selle otseses sõnasõnalises tähenduses, Clifordite päranduse kättesaamine tegi leedi annist muidugi väga jõuka naise. Noh, meenutame, et, et paruness i tiitel oli tal juba ammuilma olemas omaeneseõigusest. Et kui sellele kõigele liita veel tema intelligentsus, tema haritus, tema isepäine karakter siis on ju täiesti selge, et allumine ja ja selline vagur kuulekus ei olnud tema teemad. Peagi ta jäi teistkordselt leseks, no mille üle ta just ei rõõmustanud, aga ma ütleks, et kurvastas oli pigem mõõdukas. Ja suur osa hilisemast elust möödus Inglismaa põhjaosas tema suurtes perekonna valdustes, rest Morlandis, aga ka jooksi ris ja ta valitses seal iseseisvalt ja sõltumatult. Ja no tegelikult naudinguga ma ütleksin, mingi isu ka kirega, ütleksin et see lausa kõlab tema päevikust võttes vastu. Sest lõppude lõpuks ta oli ju nende nimel nii kaua visalt võidelnud ja Ta tundis ilmselgelt väga sügavat rahulolu oma põlisvalduste korrastamisest. Sest tema saabudes põhja, et enamik tema suurtes linnustest olid erinevas lagunemisstaadiumis ja tal oli neid viis tükki. Lisaks veel lugematu hulk mõisaid, talusid, väikese ettevõtteid, mida iganes. Aga aja jooksul ta taastas need kõike ja riistad heasse olukorda ning kulutas selleks tegelikult ennekuulmatu summa, 40000 naela. Ta renoveeris oma avaldustes, seitse kirikut üldse korrastas, ehitas, taastas, parandas, rajas, laiendas ja nii edasi ja nii edasi ja tegi seda kõike mingi, ma ütleksin, läbi tunnetatud resoluutsusega. Tark naine ehitab oma koja üles. Ja erakordselt paeluv on see, kuidas ta ise nägi oma restaureerimisja mõisa valitsemistegevust, kuidas ta nägi iseennast selle juures. Nimelt ta kirjutab oma päevikus enda kohta, et ta on katkestuste parandaja radade taastaja, et elu võiks voolata. Repro friitšis, Anderi Stora ropaats, Win, see on nii kaunis, kui inimene endast niimoodi ütleb. Ja küllap ta teadis, millest räägid. Ani puhul torkab silma ka tema kalduvus mõtestada isegi usudogmasid väga sügavalt omaenda isiklikku elu kontekstis. Näiteks kui ta püstitas oma vanematele uhked hauamonumendid siis osaliselt, noh, see oli kindlasti no sotsiaalsele ootusele vastamine. Aga samas oli see ka ikkagi sügavalt eraeluline asjatoimetus, see oli oluline osa sellest oma koja rajamisest või üles ehitada ütlemisest. Ma vahemärkusena ütlen, et oma abikaasade haudade ilustamisega ta ei tegelenud. Aga oma emale leedi Margaret-ile muide püstitas ämm veel eraldi mälestusmärgi nimelt kivisamba sellesse kohta, kus ta oli oma emaga viimast korda kohtunud enne tolle suurema nimelt ema oli käinud teda külastamas ja lahkudes siis ämm saatis teda teatud risteni kus nad siis teineteisest lahku läksid ja sellele ristteele ledi ann hiljem rajas mälestussamba, mis on muide alles tänaseni ja see on üks kohalikke vaatamisväärsusi isegi. Ning taas pangem siin tähele, et see on mõeldud ema mälestuseks, mitte ei saa mitte abikaasade mitte oma noorelt surnud poegade mälestuseks, vaid just emale ja veel sellisel intiimsel ajendil, et koht, kus ta veetis emaga viimased ühised hetked. Et isegi kui ma praegu kõneldes mõtlen ja, ja näen seda paika oma vaimusilmas, noh, ma olen ju korduvalt seda lugenud ja, ja see kõik ei ole minu jaoks enam mingi uudis. Aga ikkagi, ma jätkuvalt tunnen hämmastust selle enesest lugupidamise üle selle sügava eneseväärtustamise üle, mis tema päevikutes ja ka tema tegudes aina kajab vastu. Et see, kuidas leedi jäädvustab oma tundeid, oma mälestusi, oma hingeseisundeid, kogu see tugev sõl, sõltumatu individuaalsus. Ja üldse, et noh, ka kirikuid ehitades ja taastades loomulikult ta tegi seda ametliku vormeli kohaselt jumala suuremaks helguseks. Majorem tei glooria. Aga samal ajal ta jäädvustas need ehitustööd ka väga üksikasjalikult oma päevikus ja ta lasi iga taastatud kiriku seinale panna oma initsiaalid, oma daatumi, oma vappi ja vahel ka pikema noh, Inscriptsiooni. Nii et mitte kellelgi ei jääks kahtlust, et jumala tahe küll aga teod üks on see saanud tänu temale, Ledenile. Ligioonil oli veel üks läbi elu kestnud ettevõtmine. Nimeldada kogus Clifordite suguvõsa ajalooga seotud dokumente. Ja koostas lõpuks sellest täiesti arvestatava arhiivi. Seda huvi, muide ta jagas koos oma ema leedi Margaretiga. Nad üheskoos uurisid vanu ürikuid ja perekonna ajalugu ja nad tegid seda silmapaistvate täpsuse ja hoolikusega. Tänapäeva ajaloolased igatahes on neile kahele daamile selle töö eest siiralt tänulikud. Sest et selle On võimalik viia Clifordite ajalugu tagasi 13.-sse sajandisse ja tegelikult nende eellaste lugu, kellelt Cliforditsis pärisid oma valduste tuumiku läheks veelgi kaugemale. Et tõsi küll, osaliselt võis neid muidugi kannustada ka praktiline huvi, et näidata, kuidas Clifordite valdused on juba 17 põlve läinud pidevalt vanemalt lapsele edasi. Nii et me taas näeme, kuidas tark naine. Ehk siis Liliann, kuidas ta ehitab oma perekonnakoja üles ka sel viisil läbi suguvõsa järjepidevuse koguma ellusuhtumise, kogu oma maailmavaate, oma isiksuse, selle kõik leebeeenn võtab kokku pildiliselt. Jaa, see lisandub või noh, tema eluaegsele kirja tööle aga ka tema praktilisele noh, ehitus ja valitsemistööle ja minu meelest tasakaalustab need suurepäraseks tervikuks. Nimelt aastal 1656 tellis leedeeenn trip tühani. Selline kolmest osast koosnev maal mille äärmised osad noh, tiivad, neid saab panna keskele kokku nagu kahepoolsed uksed, näiteks barokkkirikute altarimaalid on sageli trip tühonid. Aga levianni tellimus oli läbinisti ilmalik. Nimelt kunstnik kujutab sellel tema perekonda ja eeskätt just anni ennast tema erinevatel eluetappidel. Et vasakul pool on näha varateismelise tüdrukuna. Ta on ümbritsetud endale oluliste esemetega, seal on kaunistatud kastike, seal on kirjutustarbed, kõik sellised asjad, mille kohta ainult tema ise võis anda kunstnikule puunäiteid ja muuhulgas on seal siis ka raamatud. Seal on kujutatud kõik need antiik ja, ja muud autorid, keda mainiste loetlesin siis, kui meil oli juttu haridusest, lugemisvarast ja maali paremal tiival on jällegi leebeeemm ise, aga nüüd siis juba küpses eas. Et maali valmimise ajal oli ta oma 50.-te eluaastate keskpaigas ja tema tagaseinal on jällegi Clifordite vapid nende peamised lossid. Et kõik selles ütleb taas, et see olen mina, nende õiguspärane perenaine. Ja keskel kõige suuremal osal seal on kujutatud siis kogu Ani perekond, ema ja isa ja kaks tema väikest venda. Vanuse poolest just pilt võib-olla pool aastat enne seda, kui nad surid. Ja taas on seal näha midagi erilist, midagi väga õnnelik, kui ma ütleksin teda ennast sellel perekonnapildil seal keskmisel osal justkui pole. Aga ometi ta on nimelt ta on oma emaüsas. Ning üle kogu selle kompositsiooni üle kõikide tegelaste peade on siis maalil selline volditud kangariba Anni isikliku motoga mis kõlab jääda lojaalseks, kaitsta oma õigusi. Pri söioloojalti, Defensioraits. Naine ajas. Üks peamisi biograafe George Williamson, tema väidab, tolleaegsel Inglismaal ei leidunud ühtegi teist isikut, kes oleks jätnud oma valdustesse endast nii sügavaid jälgi. Ja tõepoolest ka minule tundub, et Ledyanni ehitustööd, mis olid ju ulatuslikud tema heategevusasutused, mis ta rajas, kõik need kirikud ja kindlused, mis ta taastas, kingitused, mis ta tegi. Need kõik moodustavad mingi terviku, mingi kavatsetud mustri. Tema, noh, ikkagi ju pikas ja sisukas, kas elus ja ühtlasi see kõik sobib tema isiksusega või õieti ju lähtubki sellest. Ja üldse ilmneb minu meelest leegionis väga avar vajadus ja võime loomulikult näha tähendusrikkust näha asjade korrapära ja seda just ka igapäeva tegemistes, perekonnaasjades, valduste valitsemises, oma kunsti ja kirjandushuvis. Nii et mulle näib, et kogu leedi on nii, maailmapilt oli kuidagi orgaaniline, ta oli väga mõõdus, ta oli täiesti tema enda nägu. Ja see on nüüd taas üks moment, kus tugev ja järjekindel isiksus on suuteline muud Tapa vaimset keskkonda enda ümber. Ja pole ka ime, et leedi Ann jättis inimestesse nii sügava jälje, sest tegelikult ta muutis ka neid vest Morlandis, kus tema valdused asusid. Ta oli väga oluline figuur ja ta jättis endast sinna maha väga pikaajalise märgi. Leedi Anne on peetud esimeseks, mitte kuninglikuks leediks, kes olulisel määral mõjutas kogu inglise elustiili ja kombeid. Ehkki loomulikult oli ka ise nende poolt vormitud. Ja ta on ka üks neid naissoost suur maaomanik kelle mälestus on jäänud elama tema valdustes nii-öelda tema inimeste hulgas. Et veel 20. sajandi esimesel poolel. Väidetavalt räägiti nendes kantides reidi Annist tema külades tema taludes räägiti temast sellisel erilisel familiaarsed toonil, nii nagu räägivad üksnes põliselt talupojad oma põlisest Zenjöörist. Et tema isik figureerib rahvajuttudes igasugustes õpetlikes lugudes, anekdootides, naljandites ja neid kõiki räägiti nii nagu oleks ta alles hiljuti lahkunud meie hulgast. Et just nagu ikka veel elaks inimesi, kes teda ennast mäletavad. Ja iseloomulik on ju ka see, et teda tuntakse lihtsalt kui, kui leedi anni lihtsalt eesnime järgi. Nii nagu minagi olen teda läbivalt nimetanud ilma ametliku tiitlit ta lihtsalt kui Emand fänn või siis proua Hänni ja ka see viitab isiklikule mõjuvõimule. Nüüd lõpetuseks eriliselt köitvad on leedi jänni sissekanded tema elu viimaste kuude jooksul. Ta tegi neid endiselt päev-päevalt kuni oma surmapäevani sisuliselt ja taas. Ta annab seal imelisi detaile, näiteks kuidas tal käisid külalised ja talle toodi kingiks sidruneid ja apelsine. Või näiteks kuidas tema väike koerake tõi tema toa silmale neli kutsikat, sellised elulised detailid, elulised üksikasjad. Aga paljude sissekannete puu ilmub ka lausa, et täna ma ei läinud oma kambrist välja. Täna ma jälle ei lahkunud oma toast tänama, jälle püsisin oma kambris aina sagedamini ja sagedamini sellised väikesed sissekanded. Neid ta tegi siis kuni oma elu eelviimase päevani ja tema viimase päeviku päris lõpus tühjal lehel sinna on siis võõra käekirjaga tehtud märkus pleedi. Ann suri täna, 22. märtsil, issanda aastal 1676. Nii et ta elas siis ühtekokku 86 aastaseks. Ja kõik see, mida ma temast tean, tekitab minus suurt lugupidamist. Ja tekitab ka rõõmu, et säärane inimene ei, tean, on maailmas elanud ja mul on olnud võimalus temaga mõtiskleda. Ja nüüd siis ka sellest rääkida. Järgmine naine ajas viib meid 19.-sse sajandisse. Lugu algab Austrias, aga enne lõppu jõuab see teha sõna otseses mõttes mitu tiiru ümber maakera. Nimelt üks kaupmehe tütar elab väga tavapärast, isegi igavat perekonna ja abielu kuni kesk-eas oma neljakümnendates eluaastates, saate nendest sidemetest vabaks. Ja siis asub ta teoks tegema ühte ammust lapsepõlve unistust, mis sõna otseses mõttes hõlmab kogu maailma. Et sellest naisest ja tema unistusest siis juba laupäeval kell 17 null viis vikerraadios. Seniks tänan kuulamast. Naine ajas inspireerivad naised Euroopa ajaloos.