Naine ajas inspireerivad naised Euroopa ajaloos. Hea kuulaja, tere. Tänane naine ajas on Heleene kotkaner Ungari õuedaam kes 1440. aastal osales Ungari kuninganna algatatud vandenõus tema seikluste hulka. Ta kuulub, sissemurdmine ja vargus, metsik kihutamine, jäätanud Doonau jõel, intriigid, vaen, troonijärgluse ümber põgenemised aga samuti mahub sinna ka võimukandjate tänulikkust ja tunnustust. Ja lõpuks isegi rahulik ja pikk vanaduspõlv mil ta ise paneb kirja oma dramaatilised läbielamised. Aga kõigest siis järjekorras. Kõigepealt tuleb rääkida pisut ajaloolisest kontekstist. Kuni 1300. aastani valitses Ungarit Arpatite dünastia sisulise välja. Järgnevalt kuni meie loo aegadeni ei olnudki Ungaris selge, et nii-öelda oma dünastiat sellist kindlalt isalt pojale dünastiat Vaide kuningaid valiti ülikute poolt võib öelda, et neid kutsuti valitsema või vähemalt vajasid nad heakskiitu troonile tõusmisel. Et see muidugi tõi kaasa küüliku mõjuvõimu ja, ja eneseteadvuse suurenemise. Aga samas olid need valitsemisajad, kaapikad, see omamoodi lõi stabiilsust, et näiteks kaks on suu või on Ševiini dünastia kuningad, kumbki valitsesid üle 40 aasta. Ja siis tuli Luxemburgi soosta Sigismund, tema valitses lausa 50 aastat. Ja täpsemalt oli tegemist Ungari ja Horvaatia kuningriigiga. Need kuulusid kokku sel ajal. Lisaks Sigismund päris veel ka Böömi, ehk siis praegune Tšehhi kuningriigi oma vanemalt poolvennalt, kellel ei olnud lapsi ja seal järgnesid kahusiitide sõjad, mis võib-olla tuleb tuttav ette ajaloost. Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, siis Sigismund ist sai lõpuks veel ka püha Rooma riigi keiser. Aga murekoht oli selles, et ega Sigismund l endalgi polnud rohkem lapsi kui ainult üks tütar Elizabeth. Ja mõistetavalt tundis ta muret troonijärgluse pärast ja otsis selle tõttu juba varakult ka oma tütrele sobivat abikaasat. Ja muidugi leidis selle oma vanade liitlaste Habsburgide seast leidis nimelt Austria hertsogi Alberti. Nende kihlus toimus siis, kui Elizabeth oli veel päris loksuks kõne tegelik abielu järgnes muidugi palju hiljem. Ungaris võis naine küll trooni pärida. Aga siiski oli see ju niisugune ajastu, kus valitseja pidi esmalt olema ikkagi sõjamees ja väejuht. Nii et naine sellel positsioonil noh, tekitas ikkagi kas suuremat või väiksemat kimbatust ja komplikatsioone. Ja seetõttu püüdis ka Sigismund oma ainsa tütre pärimisõigust igati kindlustada Ungari ja Böömi troonile igasuguste kokkulepe, et ega ta püüdis panna Ungari ülikuid tõotust andma, et nad tõesti aktsepteerivad Eliisabeti valitsust. See vanne antigi aga küll sellise kompromissiga ülikutele jääb siiski formaalse valimise õigus, see oli selline vana tava juba harjumuseks saanud, et millest ei soovitud loobuda. Nii et kokkuvõttes läks siiski plaanitult. Kui Sigismund suri 1437. aastal, siis Ungari ülikud magnaadid tõepoolest valisid troonile Elizabethi koos tema abikaasa absburgi Albertiga. Ja valimised oli siinkohal tõesti vaid formaalsus, selline jutumärkides. Nüüd enne veel, kui minna Helene loo juurde tuleb ja veel ühte asja selgitada. Kuna selles loos mängib tähtsat rolli Ungari kuningakroon Püha Stefani kroon, siis natukene räägin ka sellest traditsiooni järgi. Teda omistati Ki Ungari ühendajale Stefanile ehk Ungaripäraselt Istvan. Tema sai kuningaks 1000. aasta paiku ja legend on niisugune oma surma eelolevat ta oma krooni pakkunud jumalaemale. Mistõttu loetaksegi jumala emad konkreetselt ka Ungari kuningannaks, ta on niisugune noh, püsikuninganna. Ja sellest tuleneb ka krooni eriline vägi ja pühadus, mis usutakse seal olevat, see kroon on peaaegu nagu isikustatud personifitseeritud ja teda peetakse omaette isikuks, kellel on oma teadvus, oma identiteet, oma tahe. Et ta lihtsalt ei ole ainult üksi pühaduse esindaja, vaid sümbol, vaid ka ise pühadus tegelikult reliikvia. Ja ta on ka legitiimsuse garantii. Et kroon Legibki meeris oma kandja, et seega kroonimata valitseja seaduslikkus oli alati vaidlustatav kroon pühitses oma kandja ja kandja pidi olema ka krooni vääriline. Nii et selles mõttes oli kroon isegi ülimuslikumaks kui kuningas. Kroon kui füüsiline ese, noh ta on muidugi kullast ja suurte vääriskividega kaunistatud, aga tema disain on küllaltki lihtne. Valmistatud on ta Petsansis ja ta oli Bütsantsi keisri kingitus Ungari kuningale 1070. aasta paiku seega umbes 70 aastat ikkagi hilisem kuise legendaarne Stefani kuningaks saamise aeg. Ja ekraani peal on ka sellised Bütsantsipärased emailitud pühapildid, seal on kujutatud apostlid on kujutatud Kristust ka sedasama kingituse teinud keisrit ja kingituse saanud Ungari kuningat. Nende portreed on seal. Ja enamik Ungari kuningaid arvuliselt üle 50 ongi selle krooniga kroonitud. Ta ise on niisugune kergelt asümmeetriline ja väga suur, ta on suurem kui inimpea muide, nii et kroonimisel asetati sinna krooni võru sisse, selline spetsiaalne nahast ääris või serv, et just nagu teatud vooder, et oleks paras, sest muidu ta lihtsalt oleks ebaväärikalt silmadele vajunud või kõrvadele kuningale. Nii et seda kantigi tegelikult ainult kroonimisel ja, ja teistel tähtsamatel tseremooniatel, et mitte igapäevaselt. Tänapäeval on see kroon k eksponeeritud, seda saab igaüks vaadata Budapestis, nimelt Ungari parlamendihoones, seal on välja pandud ka kõik teised kroonimis. Regaaliad, skepter ja muud niisugused asjad. Naine ajas. Aga nüüd oleks aeg rääkida ka Heleenest ungaripäraselt. Ilona, mida siis tema elust on teada. On teada, et ta sündis 1400. aasta paiku soproni linnas või selle lähikonnas. Saksapäraselt on see siis öödenburg? Praegu on ta osa Austriast, Burgenlandist aga sopran, konkreetselt jääb Ungari poolele, praegu päritolult oli Helene perekond väikeaadlik, tema isa oli Peeter volfram. Ema nimi ei ole teada. See soprani kant oli üldse saksa ja ungari segaasustusega piirkond. Heleene perekond oli kindlasti saksa emakeelega ja saksa kultuuritaustaga. Et tema hilisemast elust on teada, et ta Ungari keelest sai küll aru, aga ta ise ei rääkinud seda. Nüüd edasi läks tema elu suhteliselt tavapäraselt, millalgi ta abiellus. Tema abikaasa Peter keelus pidi olema temast kindlasti rohkem kui 20 aastat vanem sest on teada, et ta oli juba selle sajandi alguses soprani raenõukogu liige. Aga sajandi alguses Elena ise oli ju päris mudilane, alles hiljem oli ta soprani linnapea. Seega kui Heleene abiellus, siis sai temast linnapea proua, mis oli igatahes positsioon. Ja paaril sündis poeg Wilhelm. Arvatavasti kestis see abielu kümmekond aastat, siis mees suri. Helene oli lisestudes umbes kolmekümneaastane kõigest ja kaua ta leseks jäänud. Aasta hiljem, 1432 abiellus ta Viinis Johan kott anneriga kellelt ta siis sai ka selle nime, mille all me teda ajaloost tunneme. Johan Kotoner oli ametis Stefani katedraali juures. Neil sündis kaks tütart, aga juba mõni aasta hiljem kuulusid nad mõlemad Alberti ja Elizabethi õukonda. Nad olid sel ajal veel muidugi Austria hertsog ja hertsoginna, et ei olnud veel saanud Ungari kuningaks ja kuningannaks. Mida täpsemalt tegi Johan tanner seal õukonnas, see ei ole teada, aga Heleene oli noorema printsessi kasvataja ei anna. Seega oli ta esmajärjekorras hertsoginna Elizabeth eriti teenistuses. Aga varsti seejärel nagu juba ütlesin, keiser suri. Sigismund Ninge Albertist Elizabethist saigi siis Ungari uus kuningapaar. Ja nüüd ongi tegelikult kirjeldatud kogu see lavakujundus kulissid nii-öelda ja me lähenemegi siis suurele intriigile. Kõik algab Alberti surmaga. No Albert oli energiline isiksus, ta oli võimukas mees, selline ennast kehtestama, tõeline sõdalane just niisugune, keda Ungari vajas võitluses türklaste vastu. Ja tegelikult pidi ka temast saama keiser ja vastavalt siis Elizabethist keisrinna. Aga paraku kroonimiseni ei jõutud, sest enne Albert suri oktoobris 1439 ja täiesti ootamatult olles veidi üle 40 aasta vana. Ja siinkohal saatke, olgu see need sündmused, milles Helene Kotoner hakkab etendama otsustavat rolli. Nüüd Regendiks sai muidugi kuninganna Elizabeth, sest ta oli seda nii pärimisõiguse alusel kui ka faktiliselt Ungari seaduspärane valitsejanna. Aga peale selle ta ootas last. Ja ideaaljuhul võis ju olla poeg. Aga siinkohal nüüd valmistasidki Ungari ülikud kuningannale halva üllatus. Nimelt nad tõid ettekäändeks, et riigi olukord on nii raske ja nii keeruline, et seda ei saa juhtida naine ja laps. Vaidet etteotsa on vaja tugevat autoriteetset väejuhti. Seega ülikud panid Elizabethile, et Ungarit hakkab valitsema täisealine sõjamees. Nende valikul mõistagi, kellega siis leskkuninganna omakorda abiellub. No Elizabethile ei jäänud sel hetkel muud üle kui sellise ettepanekuga näiliselt nõustuda. Tegelikult ei sobinud see talle põrmugi, et teda niimoodi kõrvale tõrjuti. Tal oli olemas oma tugev pooldajaskond, tema ema, perekond, mis oli üks kõige mõjukamaid suur maaomanike Ungaris ka peapiiskop toetas Elizabethi, eeskätt aga olid tema poolel mõjukat Habsburgi hertsogit. Sellepärast et see laps, keda Elizabeth, kas oli ju isa järgi nende oma soost ja tema kaudu läinuks Ungari droon kindlasti Habsburgide suguvõsa kätte. Ja seega nad nüüd koondusidki Elizabethi ümber. Sest täiesti arusaadavalt soovis ju Elizabeth kindlustada iseenda ja oma sündimata lapse õigusi troonile, positsiooni ja nüüd ongi siis paras moment meenutada seda, mida ma ennist rääkisin Stefani krooni kohta. Et see on püha ese, et seal legitiimsuse garant ja nõnda edasi kuidagimoodi mingil ajahetkel tekkis kuninganna lähimas ringis idee haarata Püha Stefani kroon oma valdusesse. Naine ajas. Ja nüüd me olemegi jõudnud sündmuste tulipunkti kuninganna usaldusaluste ringis, küpset vandenõu, mille sihiks on varastada Püha Stefani kroon. Ungari kuningriigi reliikvia. Ma annan praegu ülevaate ainult faktidest, et vaatame, mis ja millal toimus, mis järjekorras toimus. Niimoodi me saame kätte selle loo põhistruktuuri ja hiljem ma hakkan sellele siis lisama detaile ja, ja värve ja kogu seda dramaatikat, mis selle juurde kuulub. Kõige olulisemad sündmused leidsid aset ühe ainsa õhtu ja öö jooksul. See on siis 21. veebruari õhtu ja öö vastu 20 teist veebruari. Aasta oli 1440. Stefani krooni, hoiti sel ajal viise kraadi lossis. See asub Ungari põhjaosas ja kroon oli sinna toimetatud alles üsna hiljuti, eelmisel suvel Alberti ja Elizabethi enda käsul. Et see oleks paremini kaitstud türklaste rünnakute eest. No näete ju, tulid lõuna poolt. Ja pärast Alberti surma oli Elizabeth lasknud krooniga inspekteerida. No nii-öelda kindluse, kas üks krahv temaga uskonnast oli käinud Visegradi kindluses kontrollinud pitsereid ja pange nüüd tähele, temaga oli kaasas Helene Kotoner kui kuninganna eriline usaldusisik. Aga nüüd mõni kuu hiljem veebruaris osaleski, siis Heleene Elizabethi käsul krooni röövimises. Tal oli lubatud sellest muidugi ka tasuda, aga ilmselt polnud see kõige olulisem motivaator. Helenil oli üksainus abiline. Kes ta oli? Me ei tea, ta on anonüümseks jäänud. Ja tuli meesterahvas igatahes ja tema hooleks oli siis lukkude muukimine ja tegelik sissemurdmine. Samal ajal kui Helene ise pidas vahti, kui kroon oli käes, ilma tähelepanu äratamata õnnestus, siis lukustati uuesti uksed ja taastati ka kuninganna pitser. Helenal oli see nimelt kaasas. Ja viise kraadist Mogeldati kroon välja padja sees. Helene istus koos sellega oma saani ja sõitis üle Doonau jõe. See oli jääs, oli ju talv parasjagu ja ta viis krooni salaja kuningannale kes asus Comaromi linnuses. See vahemaa Visegradi ja komaarumi vahel on umbkaudu 80 kilomeetrit, nii et see oli päris päris pikk sõit. Öisel ajal. Nüüd, vahetult pärast saabumist koos krooniga tuli Heleenel ümber kehastuda ämmaemandateks sest kuningannal oli alanud sünnitus. Ja see oli üsna kiire. Nii et kõigest tund aega hiljem tuligi lapsuke ilmale ja see oli poiss. Nii et kuningannal oli korraga olemas nii meessoost troonipärija kui ka Püha Stefani kroon. Ja hetkeolukorras oli see kõik ülisuure tähtsusega. Kuninganna loobus otsekohe oma varem antud nõusolekust, mis ta oli varem siis ülikutele lubanud, et ta nõustub uue kuninga valimisega. Paraku aga tekkis viivitus ja tema käskjalg ei jõudnud õigeks ajaks Krakowisse. Nimelt Krakowisse olid ülikud siis kogunenud nende valimiskogu istus seal koos, et siis arutleda ja otsustada uus kuningas. Ja nii juhtuski. Kaheksandal märtsil 1440 otsustasid ülikud kutsuda Ungari uueks valitsejaks Poola kuninga Vladislav ei. Too oli küll väga noor, kõigest kuueteistkümneaastane, aga mis oli kõige tähtsam, tal oli olemas reaalne sõjajõud ja tema abiga loodeti kaitsta maad türklaste sissetungide eest. Ja tegelikult oli Vladislav sel ajal juba isegi teel oma väega Ungari poole. 12 nädalat hiljem, mai keskel krooniti see vastsündinud lapsuke kuningaks. Ajalukku on ta läinud ladis laus viienda nime all ungaripäraselt siis Lazlo. See toimus Sheikes mehe vaari linnuses. Saksapäraselt on see siis stuulwayssenburg? See oligi Ungari kuningate traditsiooniline kroonimispaik. Selle tseremoonia viis läbi peapiiskop ja kroonimiseks kasuta tee sedasama röövitud Püha Stefani krooni. Nii et kõik kombetalitused viidi läbi väga täpselt. Ja sellest pisikesest titest sai igati legitiimne Ungari kuningas, kelle õigusi ei olnud võimalik kuidagimoodi vaidlustada. Aga kõigest hoolimata ega ka siis Poola Vladislav ei soovinud oma positsioonist loobuda. Teda oli ju lausa kutsutud Ungarit valitsema ja no milline kuningas ütleb ära sellisest pakkumisest? Ka tema krooniti sealsamas, see, kes vehe vaaris küll mõni kuu hiljem ja ilma Stefani kroonita ja ka temal olid arvestatavad pooldajad mõjukad ja neid oli palju, nii et ta kogus oma väed ladis lause vastu, täpsemalt külladis lauset pooldajate vastu, sest et on ju selge, et et mõnekuune, beebi noh, arusaadavalt ei võitle. Nii et sisuliselt puhkes ungaris kodusõda. Meenutame hetkeks, et Vladislav oli ju kutsutud valitsema selleks, et tõrjuda välisvaenlast türklasi. Nii et selles olukorras otsustas kuninglik perekond siis nii-öelda hargneda oma julgeoleku huvides. Kuninganna püüdis päästa seda püha krooni läheneva Poola väe eest ja Heleene põgenes koos kuningliku beebiga. Naine ajas. 1451. aastal kirjutas Heleene kotanner saksa keeles oma mälestused nendest dramaatilistes sündmustest kaitsen siis saksa keeles, neid on avaldatud ja tõlgitud näiteks ka inglise keelde, nii et neid on võimalik kätte saada ja lugeda. Selleks ajaks oli, oli nendest sündmustest möödunud enam kui 10 aastat. Ja loomulikult oli Heleene poolt nende kirjapaneku eelduseks see, et ta tundis ennast turvaliselt et nende kirjapanek ei toonud talle kaasa mingeid halbu tagajärgi. See on väga oluline. Mida siis öelda iseloomustuseks Helene mälestuste kohta. Esiteks ta jutustab sündmustest mina-vormis, see on iseenesest juba päris haruldane, et tõsta ennast niimoodi esile tekstis. See oli toona omane pigem valitsejad, kes noh, tõsi küll, nemad kasutasid võib-olla rohkem seda mitmuse esimest pööret, et meie kuulutame välja meie käsime ja nii edasi, sest et nemad ju rääkisid mingisuguse kõrgema võimu või üleinimlikku autoriteedi toel. Aga Heleene räägib üksnes iseenda eest. Ja see, mine vormi kasutamine selle kaudu omandab tema tekste erakordse isiklikkuse. See on läbinisti selline enesekohane ja individuaalne. Ta ei kasuta mingeid kirjanduslikke vormeleid, tal ei ole mingeid stereotüüpseid reaktsioone, vaid kõik on ääretult eluline ja samas psühholoogiliselt tohutult mõjuv. Teiseks, mida öelda nende kohta Eleni annata seal tohutul hulgal väikesi ilmekaid pisiasju kogu selle Avanteeri kohta tema mälestused on üldse üks kõige detailsemaid kirjeldusi ühest keskaegsest sündmusest ja noh, kuna ta kirjeldab ka tseremooniaid, no näiteks selle vastsündinud printsi kroonimist siis ka me saame väga palju teha, vaata. Sellise keskaegsete tseremooniate üksikasjade kohta juba see iseenesest olnuks omaette väärtus. Aga kolmandaks ja mis on võib-olla kõige tähtsam? Heleene kirjeldab tundeid, tundeid, mis teda valdasid kogu selle kriitilise ettevõtmise juures ja need on tõesti niisugused, mis väärivad ka pikemat tsiteerimist. Nii näiteks see kuninganna käsk, mis pigem küll oli võib-olla rohkem palve, et Heleene osaleks Stefani krooni äratoomises. Heleene kirjutab niimoodi. Mormuline emand palus minul seda teha ja ütles, et mitte keegi tema usaldusalustest ei tunne asjaolusid nii hästi kui mina. Kuninganna käsk kohutas mind, sest see tähendas suurt ohtu mulle ja mu väikestele lastele. Ja ma mõtlesin edasi ja tagasi, mida ma peaksin tegema, ainult jumal taevas teab, kuidas ma palusin temalt nõuannet. Ja ma mõtlesin, et kui ma keeldun ja mu emandale juhtub sellest midagi paha, siis on see minu süü jumala ja maailma ees. Nii ma nõustusin oma eluga riskides võtma ette selle raske teekonna. Nii et siin me näeme, kuidas Heleene andis endale põhjalikult aru selle ettevõtmise tähtsusest, selleriskantsusest ja võimalikest tagajärgedest loomulikult, sest et kõikjal ju möllasid poliitilised intriigid ja surmanuhtlus oli väga tavaline karistus ja seda märksa väiksemate kuritegude eest. Samas aga seda ju sidus lojaalsuskohustus oma emanda suhtes, ta oli andnud truudusvande ja see tähendas tol ajal palju. Samas, kui vaadata nüüd kuninganna poolel, Ta siis Elena oli ju suurepärane valik, võib-olla isegi parim valik seda ettevõtmist läbi viima. Sest et ta oli ju kõigest mõni kuu varem käinud seda krooni kontrollimas, krooni turvalisust kontrollimas. Seega ta oli kursis kõikide asjaoludega, kõikide tingimustega. Ta teadis, kus täpselt see kroon asus lossis, missuguses ruumis kuidas sinna pääses, kus asusid valvurid, millised olid lukud, kuidas neid tuleks avada, kuidas pärast seda võimalikult märkamatult välja pääseda. Ja nõnda edasi. Ja kõrvaline ilmselt ei ole ka see, et ta oli naine. Sest et loss oli rangelt valvatud, aga kahtlustada nüüd kuninganna õuedaami, kes oli kõigile tuttav isik kes saabub lossi selleks ei olnud ju mingit põhjust. Edasi Heleene kirjeldab, kuidas ta otsis enesele abilise ja kuidas nad tegid ettevalmistusi sissemurdmiseks. Ja ütleme niimoodi. See mees oli ungarlane, usaldusväärne ja arukas. Me valmistasime ette kõik vajaliku. Me hankisime lukke ja viile. Ta pani selga musta samet ammuse jalga vilttallaga kingad ja peitis viilid kingade sisse ja lukud oma riiete alla. Mina võtsin kaasa oma emanda väikese pitsati aga ka välisukse võtme tegelikult kolm võtit, sest isegi uksehinged olid suletud ahelate ja tabadega. Ja samas on selle kõige juures ääretult huvitav ka jälgida Heleene enda tundeid, mis on seotud krooniga tema tundeid krooni suhtes. Sest need on ilmselgelt religioossed tunded. Ilmselgelt tuli tal väga tugev usk krooni maagilisse jõudu. Näiteks ta kirjeldab, kuidas ta palvetab jumalaema poole, kes oli Ungari valitsejanna, nagu mäletame ja krooni enda poole, kuidas ta anus oma ettevõtmisele krooni õnnistust. Seega sisuliselt ta palus, et kroon nõustuks omaenda röövimisega. Ja andis isegi tõotuse, et kui see ettevõtmine õnnestub, siis ta teeb paljajalu palverännaku marjad selli. See oli üks tuntud klooster ja, ja kuulus palverännaku paik praeguses Austrias. Nüüd kindlasti oli vaja ettekäänet selleks, et üldse lossi pääseda ja selleks käändeks kasutati väga nutikalt ära asjaolu, et sel hetkel asus Liisakraadis osa kuninganna õuedaam. Ja nüüd kirjutab Helene järgmist. Mu emand saatis käskjalaga sõna, et õuedaamid paneksid ennast valmis reisiks komaaromisse ja edasi paasonisse. See on siis Bratislava linnuse faktile teatanud, ütlesin, et mina tulen õuedaamidele järgi. Minu saabudes olid daamid rõõmsad, et saavad reisida koos emandaga ning hakkasid oma rõivaid kirstudesse pakkima. See kõik põhjustas palju askeldamist ja edasi-tagasi sagimist. Kuni kaheksanda õhtutunnini. Abiline ütles mulle vaikselt, proua, hankige meile valgust. Ma läksin naiste tuppa ja ütlesin vanale teeni Annale, et on vastlajärgne laupäev ja ma tahan kaua kabelis palvetada. Ja ma lasin tal tuua endale küünlaid. Kui aeg tuli ja kõik magasid. Andsin need oma abilisele samuti võtmed ja oma emanda pitsati. Ma olin täis hirmu ja ängistust, palusin põlvitades jumalat ja neitsi Maarjat, et need aitaksid mu abilist. Ma kartsin väga oma hinge ja oma elu pärast. Palusin jumalat, et kui see kõik pole tema tahe ja ma patustan tema vastu või kui maa ja rahvas langeksid seeläbi kurja küüsi, et siis jumal halastaks mu hingele ja laseks mul sealsamas surra. Noh, need on muljetavaldavad. Katkendid Helene mälestustest. Kui te sündmused arenevad ja paar lehekülge edasi kirjutab Heleene juba mobiline tuli ja ütles, et oli edukalt saaginud läbi lukud, uste, eeskambri, lukk aga oli nii tugev, et see tuli uksest välja põletada. Ma tundsin tugevat põletamise lõhna ja kartsin, et keegi võib selle kohta küsida, kuid jumal hoidis meid. Kui püha kroon oli vaba, siis Me sulgesime uksed ja panime neile teised lukud nende asemele, mis me olime lõhkunud. Me vajutasime mu emanda pitseri uksele. Ma viskasin viilid üle müüri kuristiku, sest need oleksid meid reetnud. Kandsime Püha krooni kabelisse. Seal mu abiline võttis punase sametpadja, rebis selle lahti, eemaldas osa sulgi, pani pühakroonisele sisse ja õmbles uuesti kinni. Vahepeal oli saabunud juba peaaegu koidik ning õuedaamid hakkasid ärkama. Nüüd edasi jutustab Heleene sellest, kuidas ta pani padja õukonna saani teiste patjade ja polsterduste hulka, kuidas ta kihutas saaniga üle külmunud Doonau jõe. Kuidas ta kartis, et jää võib murduda ja see oli täiesti õigustatud kartus, sest noh, esiteks toona pole mingi ojake, vool, selles on ikkagi arvestatav ja talved ei ole sealkandis tingimata külmad. Nii et jääkate ei pruugi olla ületa teatav või, või kasutatav taliteena. Et vabalt oleks võinud kogu saan koos hobuste ja inimestega läbi jää vajuda. Samas, aga Elenel oli ka väga suur usk isegi usaldus krooni võimu suhtes, ta uskus, et see kaitses teda sellel ohtlikul teekonnal ja hoidis jääd murdumast. Nüüd no printsi sünd muidugi vahetult pärast krooni saabumist. Kuninganna juurde. Elena kirjutab sõnaselgelt, et samal tunnil samal tunnil, mil püha kroon saabus linnusesse, tuli ilmale kuningas. Nii et et see juhtus vahet vahetult pärast krooni saamist ja et see oli poisslaps. Kohalolijate jaoks oli tegemist ju ikkagi Ungari ja Böömi seaduslikku kuningaga. See kõik oli otsekui ime, võib-olla isegi mitmekordne ime, jumalike ime jumaliku tahte väljendus. Ja samas andis kindlasti Leenele seda kindlustunnet, et tema tegu oli jumalale meelepärane, et ta ei olnud patustanud, ta ei olnud oma hinge ohtu seadnud. Nii et võib üksnes ette kujutada, missugust kergendust see teadmine talle pakkus. Naine ajas. Ja mõne sõnaga siis ka sellest, mis sai edasi. Nimetasin juba kolm kuud hiljem järgnes väikese kuninga kroonimine ja ka seda tseremooniat kirjeldab leine väga üksikasjalikult. Ta ise oli ka selle juures väga tähtis tegelane, sest just tema hoidis selle pühaliku tseremoonia ajal kuninglikku beebit oma süles ja see oli väga suur au. Kodusõda vaibus peagi, sest kuninganna Elizabeth suri aastal 1440, kas ta oli siis umbes 33 aastane, aga oma väikese poja ladis lause usaldas ta Habsburgide hoole alla. Ja veel kaks aastat hiljem 1444 suri ka kuningas Vladislav dema langes lahingusse türklastega. Nii et alles siis tunnustasid ülikud ladis laust seaduslikku kuningana. Tema reagendiks valiti Jan Hunjadi väga võimekas väepealik. Paraku aga ladis laus suri kõigest seitsmeteistkümne aastasena, ta ei jõudnud abielluda ja tal ei olnud järglasi. Ja hiljem valitses siis Ungarit. Jan Hunjedi poeg Mattias kur viinast. Helene enda kohta on teada veel nii palju, et märtsis 1452 saida Regendilt jaan Honja teelt. Tasuks ühe küla, mis praegu asub Slovakkias. See oli siis tasu tema ustavuse ja praktilise abi eest. Et see kinnistati siis talle ja tema abikaasale lojaalse teenistuse eest väikese ladis lausa heaks. Ja ka hiljem hundipoeg Mattias Korbiinus omakorda kinnitas kotanerite abielupaari omandusta Novembris 1466 ja siis veel kord ka mõni aasta hiljem 1470 ja selle aasta paiku Heleene ka suri, ta oli selleks ajaks umbes 70 aastat vana. Temast ei ole säilinud ühtegi portreed ega kujutist. Püüan siis võtta kokku seda lugu Alberti ja ladis. Lause valitsusaeg ühtekokku kestis alla 20 aasta ja sellest suurema osa oli kuningas ladis lausalaealine. Kuid ometigi olid sellel tagajärjed, ehkki need ilmnesid alles tüki aja pärast järgmisel sajandil, tegelikult aga väga suuresti nad ikkagi vormisid Kesk-Euroopa poliitilist kaarti, sest nimelt just sellest ajast tekkis absburgidel õigustatud nõudmine Ungari troonile, Ungari aladele. Aga järgnenud sündmustesse võinuks see muidugi väga kergesti käest libiseda. Et noh, absburgidel oli ääretult oluline, et see pärimisõigus siis läheks edasi Alberti pojale gladis lausele ja seetõttu nad ka nii väga toetasid kuninganna Elizabethi sega Helene puht poliitiline tähtsus seisnebki selles, et, et röövides Stefani krooni tollal isegi mitte veel ilmale tulnud pärija jaoks ta sisuliselt aitas kindlustada Ungari krooni absburgidele tol momendil, noh loomulikult ei olnud võimalik teada, esialgu jääb see ainult episoodiks ja see Pansburgide õigus troonile realiseerub alles järgmisel sajandil. Nüüd Helena kirja pandud mälestused, tema teen, küülik aitan, see on mitmes suhtes eriline. Kõigepealt muidugi see, et need on kõige vanemad naisautori poolt kirja pandud mälestused saksa keeles mis on üldse meie päevini säilinud. Ja ses suhtes on see juba kindlasti omaette teetähis. Aga veelgi olulisem on see, et Heleene mälestused kujutavad endast väga olulist ajaallikat. Sest need on pealtnägija ja aktiivse osaleja mälestused. Ja need on väga usaldusväärsed mitmeid detaile, mida Elene toob, nende sündmuste kohta me ühestki muust allikast tegelikult üldse ei leiagi. Ja ta ei piirdu ju nende kuivanentimisega, noh näiteks ta ei piirdu nentimisega, et kroon peideti padja sisse, mis oleks noh, iseenesest juba tohutult äge täpsustus. Ei, ta ütleb, et see oli punane sametpadi, mõelda vaid. Et jah, Elene mälestused on kirja pandud väga väljendusrikkalt väga värvikalt ja andeka sulega tegelikult seega on neil ka täiesti selge kirjanduslikke väärtus. Ja lisaks on märkimisväärne see viis, kuidas ta kirjeldab kahe naise tegevust ja rolle kuninganna Elizabethi ja siis iseenda omi. Et hämmastav on see sihikindlus, millega need kaks naiste rühivad oma eesmärgi poole ja hämmastab kase leidlikkus, millega nad kavandavad oma plaane. Mina nimetaksin seda vaimseks paindlikkuseks, et selline suutlikkus liikuda, sündmustega kaasa kohaneda, nendega hoomata Ta olukordade muutumist hetkega, kusjuures ja planeerida oma tegevusi käigu pealt ümber, võtta pidevalt uusi kujusid nagu vesi, mida tuul lükkab erinevates suundades. Et jah, ma ütleksin, et Elena mälestuste suureks väärtuseks on nende täpsus, ilmekus, tähelepanu, mida ta pöörab pisiasjadele. Süvenemine käsilolevasse ja kogu see nüanssi ja detailirohkus aga samuti ka tohutu tunnete galerii. Seal on ju terve ballett tugevaid afekte alates murest ja ängistusest kuni kuni peaaegu eufoorilise kergendustunde ja rõõmuni välja. Tema tekst on niisugune, mis, mis haarab lugeja kaasa. Nii et paratamatult hakkad Elenaga mõttes koos arutama, temaga kaasa planeerima, temaga variante kaaluma. Ja see on üks niisuguseid hetki, kus on võimalik kogeda tõelist aja rändu, kus võib saada niivõrd osaks teisest inimesest juba ammu-ammu surnud inimesest. Et hakkad tundma tema tundeid ja kuulma tema mõtteid. Et see on see tasand, kus kus põhjalik faktiteadmine transformeerub. Ma ütleksin, ühtsus kogemuseks tegelikuks mõistmiseks, kus inimene oma teadvuses vabaneb otsa kui ajalinaarsusest, kus aja suund pööratakse ümber. Ja sellest seisundist tagasi tulles ei ole inimene enam sama. See on kogemist väärt. Aga igatahes punaseid sametpatju, mil iganes, mõni peaks mul silma alla sattuma, vaatan ma need küll üpris tähendusrikka pilguga. Selline oli siis Helene cutaneri lugu aga järgmine naine ajas viib meid seitsmeteistkümnenda sajandi Inglismaale mest Moorlandi. Seal elas aadlidaam, kelle tutvustamiseks ma valisin ühe lause tema päevikust. Ja see kõlab nii. Iga tark naine ehitab omaenda maja. See inglise leedi on üks kõige eneseteadlikumaid inimesi, keda mul on juhust olnud kohata ajaloos. Ta ei ole lugu, ta on isiksus. Ja ma tõesti soovin, et juba olekski käes järgmine laupäev ja kell oleks 17, null viis ikka vikerraadios. Aga täna aitäh kuulamast. Naine ajas inspireerivad naised Euroopa ajaloos.