Te kuulate Raadio kahte ja tänases kirjanduse tunnis räägime kohustuslikust kirjandusest, et väga paljud kooliõpilased aeg-ajalt kiruvad, et miks peab, miks peab igasuguseid teoseid lugema ja kas see ikkagi on vajalik. Meil on stuudios kirjanik, filoloogia Bratiinud, stsenarist Jaak Urmet alias Wimberg ja Marii Karell. Ja põhjus, miks me sinuga kohustuslikust kirjandusest räägime, ei ole mitte see, et seal oleks aastaid õpetajana töötanud vaid sinu uurimustööd. Teemaks on Anul olnud koolide kohustuslik kirjandus. Mis sa sealt teada said, kas nendel õpilastel, kes praegu koolis õpivad, on ikka Needsamad teosed, mis 50 aastat tagasi nimekirjas? Tervist ei saa öelda, et päris samad oleksid seepärast, et nendes nimekirjades viimasel ajal Leidenis, Kivirähki teoseid ja võib-olla veel mõne üksiku uue maja raamatu, krossi, keisri hullu või midagi taolist, mida veel 50 aastat tagasi olnud olemas, nii et aeg on ikka edasi läinud küll jah. Kui palju kattuvad need raamatud praegu ja 50 aastat? Tagasi 50 aastat tagasi oli siis aastal 1954, mis seal võis olla, no Tammsaare oli, võib-olla, oli Sütist siis oli ilmselt prorentaarset luulet, luts oli kindlasti n Kippel oli kindlasti, et arvestades viie aasta taguse ajaga on ikka valikuvõimalusi, ütleme, kahesajakordistunud. Siis ta kirjanduse nimekirja muudetakse. Te ütlete, et seda ma ei tea, kui tihti seda muudetakse, eks sinna tuleb juurde sujuvalt uusi teoseid, kui tuleb välja uusi häid raamatuid ja koolidel ja üldse õpetajatel on ilmselt ka mõningane omapoolne suva või omapoolne valikuvõimalus sinna midagi lisada. Kui sa oled selle kohustusliku kirjandusega tegelenud, et oled sa teada saanud, mis on nagu õpilaste poolt vihatud teosed Kusjuures ma olen korraldamises koolis küsitluse teemal, mis sulle kõige rohkem meeldib, mis sulle üldse ei meeldi kohustuslikust kirjandusest ja kummaline, kui see ka ei ole, mõlemad edetabelit juhtis üksama teos nimelt täpselt ei mäleta, kas oli isa Corio ütleme sellest isa korjeperioodist ehk siis teistkümnenda sajandi romantismi ja realism. Erjed. Küsimus on ikkagi nagu maitseasjas nagu maitse-eelistustes, et ühele meeldib, teisele ei meeldi ja siis tulebki välja, et üks oma raamatut mõlemad edetabelit juhtida. Aga tegelikult tuleb sinna kaugemale ja arvestada sellega, et see valikuvõimalus on piiratud, mille hulgast valida eni paratamatult ühel sama raamatul võib see õnnestuda juhtida üheaegselt mõlemat edetabelit. Kui me vaatame kohustusliku kirjanduse nimekirju, seal on erinevaid teoseid, et kui palju need teosed on mõeldud just selle ealistele, kui nad on ette nähtud näiteks kümnendas sama isa korjoo või 12.-st kuristik grupis. Ma arvan, et kuristik rukkis on sellele kooliastmele täiesti mõeldav, täiesti arusaadav teos ja see on väga hästi kirjutatud raamat ja huvitav ka selle noore inimese elu ja kuidas tema siis seal maailma vaatab ja nii edasi. Aga ma pole küll tegelikult nõus, et 10. või 11.-le anda seal selliseid raamatuid nagu Dostojevski, kuritöö ja karistus või, või Kafka protsess, nad on küll olulised ja hästi kirjutatud, aga sellest saab inimene aru mõninga aja pärast. Pärast keskkoolikude jätkab kirjandusega tegelemist kirjanduse lugemist. Minu meelest keskkoolis selliseid raamatuid panna kohustusliku kirjanduse nimekirja ei ole minu arust päris õige. Millega sa neid asendaksid, kuusk? Kui kirjandusnimekirja seda kammitseda, arusaam väärtkirjandusest, iganenud arusaam sellest, et kirjandus jaguneb väärtkirjanduseks ja siis sopakirjanduseks väärtkirjanduse, see, mille on kirjutanud Dostojevski, Tammsaare, mis on selline kõrge ülev sopakirjandusest ja mida lihtsalt tore lugeda eks ole, see on tegelikult vale. Kui me sellise suhtumise nüüd eemaldame üldse kooliõppest, siis me võime võtta õppega vastandiks raamatuid nagu chill, Verne'i saladuslik saar, mis on esiteks põnev, teiseks kannab humanistlik ideid, kolmandaks õpetab loodusest, maailmast seal on kasvõi sellest, eks ole, kuidas valmistada rauamaagist, eks ole, selle raudesemeid, seal satuvad kolonistid üksikule saarele, kuidas nad seal kõike leiavad ja kuidas seal nii palju loomi ja kuidas nad rajavad seal paari aastaga täiesti korraliku koloonia, kus oma veski oma oma lambakasvatused. Kuidas nad teevad, alustades mitte millestki, neil on taskus, kui nad satuvad, tasus üks tuletikk. Ja paari aasta pärast on suurepärane tsivilisatsioon seal. Ja lisaks äärmiselt huvitav võtta just see teos näiteks kohustusliku kirjanduse kavasse või teisi Silverni teoseks. 15 aastane kapten tutvustab Aafrika Aafrika ajalugu, kannad humanistlik ideid, on ka põnev lugeda. Et selliseid raamatuid, mida sa saaksid põnev lugeda, kui ka võiksid kajastada olulisi väärtusi, sellised on teinud väga palju ja ma arvan, et Dostojevski võiks, Dostojevski, Kafka võiks jääd ikkagi kõrvale, keskkoolist. Ja aga siiski erinevatest kirjandusvooludest ja peaks nagu ühteteist lugema. Ja kahtlemata, aga siis läks minema niimoodi etapiliselt ja peab arvestama ka seda, et ja on hea teada erinevatest kirjandusvooludest aga mitte kõik need kirjandusvoolud, reprodutseeri teoseid, mis võiksid 10. 11.-le 12 klassile head lugemisele pakkuda. Näiteks modernistlik raamat, eks ole, mingi ma ei tea, umbes, eks ole, Kafka protsess või eesti stepihunt või või Chimshoissi, nii mingisugune raamat, eks ole. Need on liiga rasked, nende nautimiseks peab olema lugenud eelnevalt teistsuguseid raamatuid ja teistsugused raamatud on just need, mida näiteks leiab sarjast Seiklusjutte maalt ja merelt. Me tuleme loo pärast tagasi, et rääkida kohustuslikust kirjandusest. Me räägime parasjagu kohustuslikust kirjandusest, Jaak Urmeti ka ja kui meil siin oli juttu isa korjoo teosest ja et see on nagu lastelaste poolt nii vihatud kui armastatud raamatu, mis sina arvad, kas üldse peaks olema seal kohustuslike nimekirjas? Ja isa Corioobiakse nimekirjas olema ja see peaks leiduma ka teisi romantismi ja realismi ajastu teoseid, kahtlemata aga peab jälgima, et samas need ei lähe liiga psühholoogiliseks liiga keeruliseks. No ütleme, taibukas klass, klassi on igasuguseid õpilasega igasuguseid ja kui on võimalik rakendada paindlik, kui lähenemist, et anda osale klassile näiteks natuke kergem teos natukene noh, niisuguse teo siis seal teisel osal klassil on ta natukene naasugusema teose. Puhtalt iga iga eraldi õpetaja lähenemise küsimus. Aga kas selle paindlikkuse all näiteks võiks mõista seda, et isa kurioote tuleb kindlasti lugeda viis lehekülge ja õpiluse puhul 10, kes viitsib siis läbi? Ei läbi lugeda kõik raamatut, mis antakse kohustus kirjanduses sellist juttu ei saa olla, et ma nüüd loen pool ja siis, et kui tervet jumala pool seda, seda ei saa nagu olla. Aga miks just mis peab läbilugemise pärast kirjutab sellest vähesest arvudest, kuidas sa kirjutad, kuidas ta kirjutavad, närvis lõpuni lugeda, seepärast et alles siis sa saad aru, mida ta kirjutab. Kui sa oled poolenisti siis aru millestki, mida ta kirjutab, näiteks see, ma, ma ei saa öelda, et olid, kuulasin juttu pool lauset, eks ole, see oleks tobe ju, et kuule, et mõtlesin, terved lased, ei viitsi kuulata, ma kuulen pool lauset. Seal on samasugune olukord, tekib kirjanduse õppimisel, kui antakse lugeda raamatut Kui me vaatame kohustusliku kirjanduse mahtusid siis on see nagu optimaalne või on neid liiga palju. Neid raamatu. Isegi liiga vähe, sellepärast et nagu me teame, on 12 aastane kooli õpilane suuteline Harry Potteri pakseli kaheksa lehekülge igatahes väga paksu raamatu läbi lugema, noh nii mõnegi noh, mõne päevaga siis tegelikult mõistame, et lugemise oskuse lugemise harjumus ja oskus silmadega tähttabad ei ole kadunud. Küsimus on lihtsalt pakkumises, küsimus on raamatute väljakäimise reklaamimiseks, tutvustamises soovitamises, kätt käte toppimises lugema sundimises, selles on küsimus lugema sundimises seda, et nagu näiteks kassipoeg õpetades viimasest joome, topitakse nina sinna sisse kassipoegi seal loll nagu ei oska kausist juua, nina toppida, siis saab aru, kui hea seal. Vot seal saab teha ka õpilase puhul. Loodan, et õpilased on tundjad ei kuule, millist juttu praegu ajan, aga õpilasi tuleb sundida siis õpilaste arv, kui tore see pool suur osa õpilastest saab aru, teine osa ei saa. No see on loomulik, et kõigile ei saagi meeldida, üks asi väga suur osa ametis saab aru, kui hea see on. Ja 16 kirjandus peabki olema selline Sundja panefaktides pead lugema ja siis nad loevad, osadele meeldib, osadele ei meeldi, see on normaalne ja nüüd neile, kellele meeldib, need hakkavad omakorda pilku laiendama, mis seal väljaspool seda ja nii edasi edasi edasi ja lõpuks võib-olla viie aasta pärast neist saavad juba väga head kasko lugejad. Samas ei ole nagu võimalik kontrollida, kas õpilane on siiski selle raamatu läbi lugenud või ta lihtsalt küsis ema käest. Saab sellega väga hästi hakkama. Aga on see kontroll üldse oluline, lant lihtsalt load, 800 lehekülge, mingit raamatut. Kontroll muidugi on oluline, sellepärast et kui aus olla, siis mina kooli ajal tegin ka niimoodi, et anti lugeda kuritöö ja karistus oli minu meelest. Kas oligi vaja vahetamist, klassikalistes pik Igalühel lohiseb mõttetu raamatu, lugesin läbi esimesed kaks osa ja kuuenda osa vahet jätsin vahele neli osa, lugesin äraga veel sisukorra, tegin kirjandi sel teemal hindele viis eks ole, kui on nagu nagu võimalik, siis, siis siis saad nihverdada, kuuleks õpetaja pärast niimoodi öelnud, et nii et mis need seal oli, eks ole, reskonnikovi, mis, mis ta mõtles sellele, selle koha peal, kus tegi seda, seda, seda või kes seal tegi veel mida, mida, mida, eks ole, sellepärast et ma ei mäleta, no vat siis on hinne kaks, eks ole mäletama, et see, selline kaikameetodit küll jaburus, aga ometigi teatud siidise lähenemisel kannab ka vilja, eks ole. Et õpilane tuleb jahu maailmad kokku, et ju õudus siis oli ikka psühholoogilised piinles ja kes seal mõrvar. Kuidas mõrvar oli ja noh, kõik väga tore, aga küsin fakti, mida peaks nagu teadma, et millega ta tappis selle vana-ide? Oi, ei mäleta, selgete lugenud, nüüd tuleb selliseid fakte ka küsida. Kui palju on üldse reglementeeritud, et täpselt kuritöö ja karistus tuleb lugeda, isa kurioo tuleb lugeda, et nende vahel erinevate raamatute vahel laveerida, nagu eriti. Ainekavas on kirjas pikk loetelu autoritest ja mis lõppeb sõnadega või teised. Et see tähendab kõiki, mis tähendab, et minu meelest tähendab see seda, et on võimalik valida raamatuid koolile, õpetajal kui palju seda tehakse, kui palju õpetaja nagu seda, ma ei tea. Ma arvan, et eriti ei viitsi, sellepärast et õpetajatel on ka ikkagi vähe palka ja palju tööd ja nende tööde veel õppekell viis, vaid lõpeb kell üheksa või 10 teinekord, eks ole. Nemad ka ei viitsi mõelda, mis need õpilased oleks hea või tore, eks ole, see on hästi, paratamatult inimesed ümber kestab rohkem 12 tundi, siis lõppude lõpuks võtab arvesse seda, mis tal on lihtsalt kergem arvesse võtta. Me kuuleme siia vahele ühe loo ja tuleme siis tagasi. Tänases kirjandustunnis räägime parasjagu Jaak Urmeti ka kohustuslikust kirjandusest, et kui me vaatame kohustusliku kirjanduse nimekirja, seda osa, mis puudutab eesti kirjandust, kas üks kooliõpilane siis kooli lõpetades saab eesti kirjandusest korraliku ülevaate? Ma arvestan siin sellega, et kooli lõpetaja on kooliskäimise aja jooksul kogu Eesti kirjandus ikka korralikult läbi õppinud, sellepärast seitsmendast kaheksandast üheksandast klassist on sa eesti autorite tutvustamine päris intensiivne ja seal võetakse tõesti suurem osa neist läbi ja üheksandas klassis on jube, eks ole, isegi kirjanduslugu need õpiku asemel ei ole mitte lugemik, vaid kirjanduslugu. Ja ta on seal juba läbi lugenud, on selle õppinud, ta teab kõike Käsu Hansu, kuni ütleme Kivirähkil vähemalt võiks teada, et ta peab teadma juba, kui ta on keskkoolis, siis ta eritase. Siis võetakse sealt mõningad autorid üksikud läbi. Nii et saab küsida seda küsimust, et üheksanda klassi lõpetaja peab teadma. Jah, ta peab teadma, juba teab. Aga keskkool on juba nende teadmiste süvendamine teatud piirkondades. Kui palju neid eesti kirjanikke peab siis läbima umbes niimoodi põhikooli lõpetamise ajaks, kas nendest räägitakse ainult elulugu, et kes suitsetas ja kes jõi loetakse? Vaatame eesti keele kirjanduse ainekavas seitsmendast üheksanda klassini. Siin on loetletud sellised eesti kirjanikud Koidula, Faehlmann, Kreutzwald, Bornhöhe, Vilde, Tammsaare, Kitzberg, kaalid, Ristikivi, Tuglas, Smuul, Unt, Helga Kross, Kauber Metema, Madis Kõiv või teised, et kui te kasvõi kõik need nimetatud nimede kohta oskab nimetada, mis mees või naine selline oli, mida ta, mis tema kõige tähtsam teos, mida ta kirjutas, siis on ju väga hea juba. Kui palju peaks kohustusliku kirjanduse nimekirja Eesti uudisteoseid sisse panema, et siin on aeg-ajalt olnud jutul Kertu rakest või kõusaarest? Tõuseb ta küll ei soovitaks panna, siis Türgi ei oska kirjutada. Aga Eesti uudiskirjandusega on niisugune lugu, et nagu üldse uudiskirjandusega selleks, et raamatuseks tõestada oma väärtust möödunud teatud aeg, ütleme see aeg on vähemalt viis aastat ja seda ainult koolis arvestama, sest kui me võtame praegu mingisuguse vastilmunud raamatukese, eks ole küll tunduda huvitav või tema väärtus ikkagi saab selgeks aja jooksul, seda väärtust on tarvis koolis arvestada, sest kolis on aega vähe tarvis omandada palju ja see, mis omandatakse selleks tõesti olema, siis ütleme, mingisugune kõrgem tase vähemalt. Aga see on rakke ja Kenderi teostest on ju viis aastat. Näiteks käsitleda kurioosumitena esialgu või, või noh neid muidugi käsitleda. Ja midagi uut peaks käsitlema, aga mitte jääma sellele lootma või? Kenderi rake puhul siukene karvane tunne, et neid võidakse kasutada nagu jäetud peibutisena või sellise noh et olen nüüd, eks ole, õpilasele oma oma oma oma võimalik pugemisena nii-öelda, et noh pane pakun sulle Kenderite rakett ja olen siin ilgelt noortepärane ja vot nüüd kirjandus ongi selline tore noortepärane Kendrit raketteks. Sellisele libedale teele ei tasuks minna. Aga samas, pakkudes ainult vanu kirjanikke see sinu eelpool mainitud väärtkirjandus. Et kas see võib olla, see on jälle natuke liiga kauge õpilasele peletab eemale hoopis. Et see on õige, et peaks alustama tegelikult kirjanduse õppimist, kaasajast liikuma kaugemale. Seda kõike peab tegema juba viiendas, kuuendas, seitsmendas klassis. Kujutame seda tänapäeva kirjandust, elu kuidagi niimoodi ja siis liigume kaugemale, eks ole, tänapäeva kirjandusest rahvaluule pole tänavakirjanduses sele, märkamisaja poole, sellepärast varem põhikoolis, seal keskkoolis peaks olema õpilased juba niisugune pea otseselt ei pea enam nii väga haarama, eks. Ligem astet minna kaugemale võib kohe minna kaugemale. Kui me räägime hetke noortekirjandusest, kas siis sealt võiks mõndasid teoseid kasutada nii-ütelda peibutisena ja samal ajal ka pisut kirjandus silma tutvustajaks nimetada? Ja kahtlemata mina soovitaksin luulet näiteks õpetada väga palju just sellist, mida kirjutavad Tartu Naklased, eks ole. Noh, mitte ainult kontra, vaid ka Veiko märka, Olavi Ruitlane põlves Jaan Pehk, kirjutab Priidu peier, mida, mida kirjutan Indrek rüütle. Mõnus ja noortepärane ja ma palun, kas nende autoritega ise esinenud siin ja seal ja kolmandas neljandas kohas ja luule alati meeldib inimestele, see ei ole ka miteerimisega värsside kokku klappimine, vaid seal on ka väga palju pakuvad meeleolude elamused. Jaa, jaa. Ja saab teatud teatud luuleomadused tulevad ilmsiks nagu sõnaga mängimise rõõm ja muud sellised asjad. Näiteks luule õpetamise puhul võid vabalt jättes kõrvale kogu aeg krampliku, et seal on kogu aeg Kaplinski Oveganud seal Viivi Luik koguses asju, kogu aeg on seal, eks ole. Hando Runnel, need on head toredad kirjanikud. Aga neid lugedes tekib luulest väga tihti siin hästi pidulik, hästi pühalik arusaam, et Luganski pidulik pühalik panen pintsaku selga, ülikonnapüksid jalga, lipsu ette, siis. Ja siis ma hakkan luulet lugema. Ei ole nii, luule põhiolemus on rõõm sõnaga mängimisest, rõõm sõnaga mingi asjad kinni püüdmisest. Seda annavad väga hästi edasi just need nimed, keda ma nimetasin ja veel väga-väga mitmed teised, kes praegu kohe pähe kargab. Kui palju on vajalik kirjandustundide kirjandustundides mainida erinevaid šokikirjanikke verre või Kivisildnik või. Lase lähenedes vast ikka jah, kui on läbi tehtud kõik see matk, eks ole, sealt käsu Hansus kuni viimase, sellise kanaliseeritud kirjanikuna kirjanikke, uni, kelleks on võib-olla siis Kivirähk näiteks? Võib jah, kahtlemata anda kujutlust, mis on praegu toimunud, mis on, tegelikult tuleks kogu aeg nagu anda kõrval liinina seda, mis praegu toimub kogu aeg nagu hoida käeulatuses, hetkel toimub kirjanduselus, see oleks ideaalne kirjandustund. Et räägin seal küll sellest, kuidas selle Sütiste, Smuul ja, ja nii edasi ja nii edasi krosse vetema ja kogu aeg see lähtub nagu tänapäeva kirjanduselu pinnalt, mis praegu toimub, mis praegu öeldakse, mis praegu on nagu päevakorras. Et seda niikuinii ja, ja kui, kui siis on jõutud kaasaega välja, siis kahtlemata tuleb anda ülevaade kindlasti kirjanikest kirjutajates, kes hetkel on tuntud, teevad midagi ja verre kahtlemata verre, oskab proosat kirjutada küll. See on ideaal, millest me rääkisime, aga kui me vaatame reaalsust, kui palju selle tänapäeva sees on selles stiilis soovituslik Kivirähk või. On seal seal on, aga ma olen seal kohanud ka Wimbergi lippama, mis seal on? Noh, väga teeb meele rõõmsaks. Ja Kivirähki Rehepapp seal kohanud Kender endale muidugi iseenesest päevaga. See teos on ka väärt seda, eks ole, see on tõesti teos, mis tõi eesti kirjandusse teatud uue suuna uue pildikirjandusest muutis eesti kirjanduspilti päris oluliselt just see konkreetselt säravat. Kuidas suutis, tõi sellise jah, loo pretensioonid loo jutustamise traditsiooni, mis lahutab meelt, mida fanud lugeda, mida lahe mõnus lugeda, mis on lihtsalt loed ja on tore ja mõnus on hästi kirjutatud. Seda annab analüüsida, eks ole, kirjandust teadlastel nad on hästi kirjutatud, on selline kirde ilmapoosite moni kirjanik ja ma ei tea, siin toon taevast maale ligemale kirjutatud kirjutatud veel kord kirjutatud. Kui me vaatame maailma uudiskirjandust, kas mõni sealt ka murrab kohustusliku kirjanduse nimekirjades. Et siin on ja ilmuvad sarjad, moodne aeg? Ja sealt võiks tõesti midagi võtta, isegi sealt rism midagi rohkem võtta, kui tingimata otsida seal üheksateistkümnendas sajandis 20 sans isegi kõrvaliat, võib-olla mingid hõiked ja Kafka aed ja ja Saartrid, vaid võtta sinna näiteks, võiks võtta õuduskirjandust, võiks võtta psühholoogilist romaani, mis on tänapäeva ainetel kirjutatud tänapäevast lähtudes kirjutatud. Mine poodi, võta, siin ongi probleem selles ning rahade kohustuslikuks siis sa pead arvestama sellega, et see oleks kättesaadav ja teisisõnu tähendab sundimist seda endale ostma, raamatukogust laenama. Raamatukogud ei suuda selliseid pingele vastu panna, et korraga 40-l õpilasel seda laenutada. Raamatuid poes on kallid ja ei saa kõiki sünnitajaid ostma, nii et siin on niisuguseid probleeme nagu tulla. Me kuulame siia vahele ühe loo ja siis tuleme tagasi, et rääkida kohustuslikust kirjandusest. Jaak Urmet, sa räägid siin, kuidas oleks ideaalne õpilastele esitleda kohustuslikku kirjandust ja et kõik peavad hirmsasti lugema. Oled sai ise kogu kohustusliku kirjanduse läbi lugenud? Vaat mulle anti niimoodi ka valida, et kas see või see siin mina valisingi selle või selle selle kogu nimekirja ei ole läbi lugenud, jah. Ja nagu ma mainisin ka juba ma ei lugenud näiteks kurdide karistus korralikult läbi, Faid viilisin susserdada kõrvale ja pole seda siiamaani läbi lugenud, mis muidugi teeb mulle au, aga mis muidugi on inimlikult mõistetav, sest lugeda on tõesti väga palju ja Kafka puhul ma pidin tegema kaks, kolm katsetati ennast läbi närida selles protsessis siis keskkoolis kaheteistus klassis. Nii et ei saa öelda, et ma olen kõik läbi lugenud, on kahtlemata seda kõike läbi lugenud. Jaan Krossi käin, pidin tegema kirjanduseksamit. Üks punktil, Jaan Krossi keisri hull, aga no kuidagi ei hakanud see raamat mulle meeldima ei viitsinud lugeda üldse sõnadega lugesin Siitmisse, raamat tähendab sealt, mis sa siis räägib kolmandas kohas, mida veel midagi selle kohta öelda. Ja läksin siis eksamile. Õnneks ei tungi seda piletit mulle. Aga kui sa ütled, et keskkoolis on võib-olla protsessi natuke liiga vara lugeda, et kas siis peaks ülikoolides olema miskid kohustuslik kirjanduse loeng? Tegelikult on nii, et ülikooli esimesel kursusel näiteks minu puhul kordus peaaegu kõik seesama, mis oli keskkoolis juba olnud samad autorid, samad raamatud, võiks selle võtta sele 12 klassi kirjanduse vihik ja mine sellega umbes esimese kursuse eksamile väga-väga paljus ülikooli esimene kursus kordab keskkooli aga samas mainimata teatud mahus isegi vajalik, sest midagi keelest kui sellisest. Me hakkasimegi mõistma alles ülikoolis, sest enne seda keeleõpetus keele tunnid, grammatika ja emakeel, eesti keel ise selline eelneval õhtul reegli pähe tuupimine, siis selle peale töö tegemine kohe peast väljaviskamine. Ja siis see keel mul niimoodi voolas läbi pea lihtsalt mingit märki jätmata. Ja midagi alles mõistma, midagi asi on, noh, tõesti on, eks ole, või mis asi on foneem või mis on morfeem või või selliseid asju tõesti, seda ma hakkasin mõistma just alles ülikoolis. Aga ülikooli sina, esimesel kursusel õpid kirjandust, aga need, kes õpivad majandust ja juurat, nemad ju ei õpi, neil jääbki. Kahjuks jah, vaat nemad peaksid selleks, et olla hea. Majanduse juura peaks teadma midagi kirjandusest üldiselt muidugi vastamisekski kena, aga ütleme nii, et kui kirjandus kajastab üldinimlik nähtuse väärtusi, on selline üldinimlik nähtus, siin üks majanduse. Vot nii väga üldinimlikud ei ole, ehkki, ehkki Marxitleks teisiti majanduse kohta Kui meil on nüüd kuulajaks konkreetselt õpilane ja ta parasjagu keskkoolis, ütleme nüüd teosed, mis te kindlasti peab läbi lugema, et ennast täisväärtuslikuks inimeseks olla. Ma ei oska seda ütelda, see sõltub inimese maitsest, sellest, mis ta on juba lugenud ja sellest, mis üldse elus tahab ja kui ta tahab jääda kuskil garaaži tagahoovis, eks ole õlisid, mutreid keerama elu lõpuni, siis ta midagi läbi lugema. Kui teil nagu midagi muud tahab, siis ta võiks minna raamatukokku ja vaadata, mis talle huvi pakub. Küsida raamatukogu tädi käest, näiteks. Hoidmata kinni vahvast nimekirjast. Seda, et ta peab tutvuma kuusk nimekirjaga, nendest mõistetav Ütleme nii popp raamat, mis on viimase aja kõige parem, mida sa lugenud? No ma soovitan lugeda näiteks Ervin õunapuu raamatuid väga hästi kirjutatud ja kaunitest asjadest nendega räägivad Ja kui me räägime õpetaja rollist inimesena, kes peaks nagu tooma õpilase raamatute juurde, kuidas ta seda tegema peaks? No ma ei oska seda tegema, peaks või näiteks jutustada sellest, kuidas minule kirjandus, õpetajatega kaks tükki on need olnud. Esimene oli hästi karm. Aga samas. Ta oli tore, aga iga arm ja aga tema karmus oli väga tore, sellepärast et nagu ta ise ütles, et et kunagi suureks saate siis ta tänate esmanni karm olen. Kas me siis täna, aga, aga minu meelest see oli distsiplineeris neid ja suunas nende tähelepanuraamatusse, kirjandusse just tema karmus ja selline tema endagi distsiplineeritud niukene ja sellega, et tema nagu õpetas mind kirjutama ja mõtlema, eriti kirjutama, sest me siis hakkasime temaga saamasid. Alguses muidugi kirjanduses ka selline asi, et ma tegin intele kolme indile neli indist, i7 unistanudki ja aga siis hakkas ja passisime niimoodi minema, et et, et ma süvenesin sellesse kirjandusse ja milles seisnes tema olek, oli karm tema sõnagi autoriteet, see, kui ta ütles, et nii oleme nüüd kõik vait, palun natuke aega. Siis oli autoriteetset öeldud ja oli natuke aega vait ja seal autoriteedi tõttu ka see, mis ta suunas meid tegema, see omandas käideldud autoriteedi. Ega ta teine õpetaja, teine õpetaja ja tema oli niisugune meeldiv, kes nagu laskus iseka diskussioonidesse niimoodi võrdsel tasandil, kui see esimene autoriteet, isegi nolk, eks ole, see oli niisugune põhikooli õppekeskkooli õpetaja Senikest laskis ise diskussioonidesse ja ja tuli tihti nagu ise õpilase juurde niimoodi. Mitte niimoodi, et need oleks üritanud meeldida või kuidagi niimoodi oma oma semu olla, vaid just niimoodi kutsus niimoodi vestlema ja kirjanduslike teemadel klassi arutlema ja ja arvestades, nagu iga õpilase oma arvamust ja ja siis ta kutsus üles arutlema õpilasi, et võib-olla just põhikoolis, kus on inimestel õpilased nagu eriti mõistes, peaasi, et kuigi palju ongi oluline distsipliin. Aga keskkoolis, kus õpilased juba mõistus peas on oluline Nende, nendega arvestamine, nendega arutlemine ja nendega maailma vaatamine. Niimoodi, et iga inimese arvamus on õige, eks ole, ei saa öelda. Kuuenda klassi õpilased ei saa niimoodi hästi, öeldi, et kuule, et igalühel, oma arvamus, mina arvan seda, mis sina, mis sina arvad, eks ole, ja mis sa arvad, et see on tore, et sa midagi arvad ja seal tuleb öelda ikka nii, et noh, nii nagu on, nii on ja õpilane arvab, nagu õpetaja arvab, see on siis Blini ja autoriteedi juhtroll määrav. Ei saanud ta liiga palju iseseisvaks mõtlemiseks, mitte mõtlemiseks pahast iseseisvaks, selliseks peataolekuks, ruumi keskkoolis anti õpilastele võimalust lagedale tulla oma mõtetega ja neid põhjendada ja kasvatada nagu isiksusi või isikuid. Aga kui üks asi on õpetaja roll, aga teine asi on, et või õpilane läheb koju, ütleb lapsevanemale, et näed, mulle anti isa kurioo kohustuslikuks kirjanduseks ja siis lapsevanem, tõstab kaadris, issand, see nii igav raamat, kuidas sa saad? Kehras on natukene paha, noh ilmselt meil on see sisseharjunud need nipid, kuidas näiteks vastiku maitsega arstirohi nüüd mängida lapsele meeldivaks, et oi, latsekene veteranid, seda suurt ksülofoni. Kõigi Võrunev pole ju midagi, suur poiss juba, eks ole, et sama peaks tegelema kirjandusega? Key lapsevanem teab, et mingi see raamat on üldse meeldinud lõppude lõpuks on see tema arvamus, eks ole, no lapsed seda armastan kuidagi üritama kujundada või noh, kuidagi laskma tal iseseisvalt, eks otsesele jõude, et noh, kui hea halb seal ja siis siis nagu kas vait olema või ütleme, et kuule ikka, eks ole, no et no siis pärast ütled, kuidas sulle meeldis või ei meeldinud, eks ole, loe. Et lapsevanema roll on ka väga oluline. Lapsed on autoriteet, on ka väga oluline, et lapsevanem ise loeks ise näiteks oma elu eluviisidega seda, et on tore olla kultuurne või haritud või mitte niisama jõlkuda, eks ole, ringi kiskuda suitsu, vaid on Dorale ka haritud. Nii et kõik lapsevanemad muidu armastavad telekat, vaadata, siis kohustusliku kirjanduse perioodil raamatut telekad. On tore vaadata ringi jõlkuda, tore, eks ole, ja mina suitsu kisu kellelegi soovitage, kõigi kisub, las kisub, eks ole, see on terviseõpetuse teema. Aga mõistus peabki olema haritust ja haridust ja see tuleb kõik. Eriti just raamatuid lugedes. Aitäh Jaak Urmeti-le ja me rääkisime kohustuslikust kirjandusest ja sellest, kuidas õpilasi meelitada, kohustuslikku kirjandust lugema, et tuleb välja, et nii õpetajal kui lapsevanem velgi on oma roll siin mängida.