Sõnaline tere taas, pilk küünal eetris, saatejuhiks Kristiina garantsis. Tänane saatekülaline on Mari kolle, temal täna teatriliidu teabekeskuse juhataja. Mina tutvusin Mariga Eesti kultuuriministeeriumis. Ta on seda hetke ligi kolm aastat tagasi oli ministeeriumi saalis teatriprojektide ja teatrifestivalide rahade jagamise komisjon kus ma end koos temaga sama laua taga istumas leidsin. Raha oli nagu ikka vähe, kuid soovijaid palju ja summadki, suured mari soovitused ja otsused olid rahulikud, läbi mõeldud ja taibukad teravad. Selline on ka minu silmis tänagi. Harri teab ja tunneb asju ja inimesi ning juhib sellest tuleneva väärikusega oma kaheinimesefirmat. Teatriliidu teabekeskust. Mari on pärit ka otsapidi teatri perest. Tema ema on tõlkinud hea käputäie näidendeid, mida on mängitud ja mängitakse paljudes Eesti teatrites. Ja mari õde Liis tudeeri Berliinis hetkel ooperi lavastamist ja on ka natukene Vanemuise laval katsetanud. Mari on oma hariduselt tegelikult muusikainimene. Ta on õppinud nii Eestis kui ka Saksamaal muusikat. Ja esimeseks küsimuseks oleks sinule, kuidas sinusugune muusika kuhjaga inimene on teatrimaailma sattunud teatriinimeste seltskonda. Alustaksin ringiga seda vastamist, et kõigepealt, et ma tänan nende ohtrate komplimentide eest, mis sissejuhatuses mulle kõlasid ja ja see esimene kohtumine Kultuuriministeeriumi lauale, aga ma olen väga rõõmus, kui ma suutsin teha õigeid otsuseid, aga sel ajal olin ma veel väga kogenematu nii teatriringkonnas töötades kui ka ja üleüldse kas või sellist väikest organisatsiooni juhtides. Aga et kuidas nii juhtus, et muusikaharidusega ma sattusin teatrimaailma tööle, see juhtus tegelikult konkursi kaudu, et teatriliit korraldas konkursi, et leida taia loodavale teatriliidu teabekeskusele ehk siis teatriinfokeskusele mõtte poolest. Selline ametlik nimi tuli talle hiljem. Kui ma seda kuulutust nagu nägin, sel ajal ma otsisin erialast tööd, ma olin tulnud mõne kuu eest Saksamaalt tagasi ja siis ma olin aru saanud, et, et see noh, muusikamaailm mind küll väga huvitas, aga, aga teatud seal oli ta ikkagi üsna nagu selline suletud ja, ja võib-olla et ka natukene kitsas minu jaoks. Et nagu sa juba enne mainisid, et perekondlikult olen ma nagu paratamatult teatriga seotud lapsest peale, et, et see oli nagu loomulik osa nihukesest kultuurielust seal muusika kõrval minu jaoks nagunii lapsepõlvest peale. Ja selle võrra ilmselt ma ka tundsin nagu teatrit paremini, et, et ma olin harjunud teatris käima lapsest peale ja ma olin nagu õppinud teatrit armastama siis ma otsustasin kandideerida, kuna seal konkursil oli ka seatud tingimuseks, et kandidaadil peab olema kõrgharidus kas teatri või mõnel teisel seotud humanitaaralal ja kui nii võtta, et kuna minu erialaks muusikaakadeemias oli muusikateadus, siis muusika, teater ja muusikateatri ajalugu kuulus nagu loomulikult sinna hulka. Ja see oli nahkamine huviks ja kokkuma kogu selle muusikaakadeemia jooksul jõudsin päris palju muusikateatri ajalugu õppida. See on ilmselt nagu ühenduslüli, mis seal muusikateatri vahel on, et, et need on nagu päris eraldi maailmad ei ole. Kas sind ei ole see muusikateatrimaailm nagu kuidagi enda rüppe tagasi meelitanud, et on teatrites ka muusikatoimetajate kohti ja et on olemas Vanemuine Rahvusooper Estonia et teatriteabekeskus, mille juhataja sa praegu oled, tegeleb tegelikult kogu teatriga küll aga mitte nii spetsiifiliselt muusikateatriga, et kuidas selle vana armastusega loodan. Me näeme ka selline tunne, et ilmselt mina päris temperament ei rahuldaks ainult kirjandustoaga, et ma küll lavale õnneks ei kipu, aga mulle tundub, et selline organisatoorne töö, mis paratamatult seal teatriliidu teabekeskuses on päris suur osa sellise sisulise teatriteemalise töö kõrval. Et see sobib mulle päris hästi. Ja, ja ilmselt see kirjandus, ta nagu tempo oleks võib-olla isegi liiga rahulik. Kus asub siis see nii-öelda sinu kahemehefirma teatri teabekeskus, et ma tean, et sina oled juhataja, sul on seal hetkel veel üks töötaja, kus te kahekesi seal lohistate, kus teie ruumid ja, ja mida see teatri Teabekeskuse töö iseendast kujutab. Sellepärast tavamõistes seostatakse ikkagi teatritööd konkreetse teatrimajaga näitlejate seltskonnaga ja et see põhiline tegevus toimub tegelikult seal. Aga teie olete vist rohkem sellised, kes tutvustavad Eesti teatrit maailmale, räägite meist ja meie tegemistest maailmale. Et kust te seda teete ja kuidas te seda teete? Seda küll, aga tähendab, kui seda nüüd nimetada kahemehefirmad, siis on siin kohe kaks aste olla seest, esiteks töötab seal lisaks minule Katrin Talts ja sel juhul on tegemist nagu kahenaisefirmaga ja firma ei ole sellepärast, et ta on mittetulundusühing, ehk siis me tegutseme nagu mitteärilistel printsiipidel. Ja missiooniks on just nimelt, nagu sa ütlesid, eesti teatrit tutvustada, aga et siis mitte ainult välismaale, vaid ka Eestis, nii kohalikule olemasolevale publikule kui ka potentsiaalsele tulevasele publikule. Teadsid ja teabekeskus nüüd alates möödunud suvest 2002.-st dast kolis uutesse ruumidesse, mis on kõrvuti koos näitemänguagentuuri ja kultuurilehe Sirbi toimetusega Väike-Karja 12 kolmandal korrusel. Asume ja seal ühes toas füüsiliselt Teabekeskus asubki. Iseenesest mingeid suuri andmekogusid füüsilisel kujul meie juures ei ole, et me oleme läinud seda teed, et enamus asju. Me säilitame orgaanilisel kujul just nimelt selle mahu ja kohati ka ütleme, nagu majanduslikel põhjustel. Büroo töö on muidugi Tri osas on teatud spetsiifika. Ja olgugi et päris suur osa sellest infovahetusest toimub elektroonilisel teel, siis teatrivaldkonna eripäraks on see, et ikkagi tuleb inimestega rääkida ja selline suuline folkloor levib teatriringkondades kõige paremini, et enne mingit suuremat üritust on alati kindlam asjad ka üle rääkida, et olgugi, et sellest on kirjutatud artikleid ja omavahel muidugi emaile saadetud ja ka kuulutused väljas, et mis puudutab otseselt need infovahetust, info kogumist ja edasiandmist. Et selline suusõnaline levitamine, aga mida me täpsemalt teeme, et siis ma pean juba minema natukene nagu sügavamale, et mis puudutab nüüd rahvusvahelist tasandit, siis me oleme rahvusvaheliste teatritega organisatsioonide nimetaksin nendest kolm tähtsamat, nende liike, et üks neist on rahvusvaheline teatriinstituut i ehk siis lühend International tiirdumine instituut mis on nendest teatranisatsioonidest vanim loodud 1948. aastal. Lisaks kuulame üle euroopalis teatri ühektsioonide suhtlusvõrgustikku Haiti Emmehke informal pigem Tiietremiitings ja siis kuulume ka nagu kitsama ringi organisatsiooni, mis on siis üleeuroopaline lavakunstiinfokeskuste koostöövõrgustikke, Enipa ehk RBR network. Need on need kolm põhilist organisatsiooni, millega me teeme nagu pidevalt otsast koostööst liikmena, aga loomulikult me suhtleme ka väga paljude teiste organisatsioon olid ega eriti näiteks festivalide, korraldustiimidega vaheliste teatri ja ütleme viimase aasta jooksul kindlasti ka tantsufestivalidega. Et kuna teatrivaldkond ei ole nagu niimoodi kapseldunud, et ta paratamatult on mõjutatud ja seotud ka tantsuga ja kohati tuleb sinna performance'i kunsti juurde kohati ka nagu tsirkuse ja see kehaline teater on seotud ka, ütleme ka tsirkusega seda vähemal määral, et sellepärast tundub, et nagu teatrit ja tantsu ongi kaasaegsest tähenduses nagu võimalik ainult ühises kontekstis käsitleda. Kuidas näeb välja näiteks selline tüüpiline koostööettepanek, kas helistab näiteks mingisugune festivali, saadab teile E-posti kirja, et tema on huvitatud, ütleme, eesti teatrist, mingitest eesti koreograafidest, lavastajate konkreetsetest lavastustest ja siis teie vahendate neid lavastusi või tutvustate või siis seda lavastaja natuke, mismoodi see võiks välja näha, sest ma tean, et kõrval on ka Eesti näitemänguagentuur, kes tegeleb põhiliselt nagu näidendi tekstidega ja nende vahendamistega tõlkijate vahendamisega. No tegelikult mina olen nüüd töötanud, eks ole, teatriliidu teabekeskuses ligi kolm aastat ja siiski valdavalt nagu see, et tuleb e-posti teel kiri. Mõnikord tuleb ka päris füüsilise postiga kiri, aga et selles suhtes on see natukene optimistlik ootus, et oodatakse juba konkreetselt nimelist lavastust ja veel lavastaja nime sinna juurde ka. Et seda mõnikord juhtub, et näiteks Soomes ja kohati Saksamaal ja kohati Venemaalt, Lätist või ka Põhjamaadest teatakse nüüd nii hästi, et osatakse lausa nagu nimeliselt küsida. Aga pigem on siis see, et otsitakse kas mingit žanrit või ollakse kas näinud mõne Meie teatri lavastust või ollakse kuulnud, et teil vist see teater tõi välja selle, selle lavastuse, et kas te soovitaksite seda või midagi muud meie festivalile või siis mõnikord on ka lihtsalt niimoodi abstraktselt, et me otsime teie maalt me enda festivalile ja siis on niukene festivali üldine tutvustused, mis profiiliga see festival on. Et pigem on see nagunii aga, aga noh, seda juhtub tõesti suhteliselt harva, et Eestist nii hästi teatakse. Et kui on olnud mingi varasem koostööd, siis küll. Aga esimese ringiga tavaliselt on see, kui ikkagi üsna abstraktne Ja missugune on teie koostöö vorm rahvusvahelistes organisatsioonides, näitaksin tallasha Thierry instituudis, et kuivõrd teie aitate kaasa nende tööle, kuivõrd nad on üldse huvitatud teist kui Eesti esindajast. Tähendab nendepoolne huvi on küll olemas, et selle koha pealt ei ole nagu midagi nüüd öelda, et Eesti oleks nagu kõrvaline või tähtsusetu ja huvi ei pakuks, aga selle just nimelt selle International Tieto instituudiga suhtlemisel jääb meil nagu probleemiks rahalised vahendid, sest et kuna sel puhul on tegemist mitte enam üleeuroopalise, vaid ilmse teatriorganisatsiooniga, siis tihtipeale need kohtumised toimuvad ka muudes riikides, eks ole, väljaspool Euroopat ja sel juhul on juba need hinnad jäid sinna kohale sõita niivõrd ulmelised. Teine asi on see, et, et kuna see üle maa enne teatriinstituut on nagu selline mammutorganisatsioon, siis on tema töö jaotatud alakomiteedesse. Ja need komiteed nagu tegutsevad suhteliselt omaette, et see ei ole niimoodi tsentraliseeritud, et üldiselt rahvusvaheline teatriinstituut korraldab igal teisel aastal kongressi, kui siis tulevad kõik liikmesorganisatsioonid, kellel on võimalik tulla, tulevad kohale, aga seal vahepeal toimuvad alakomiteede kohtumised ja seminarid, oma konverentsid ja nende sisenes ja infovahetus käib nagu üsna kinnisel liikmeid pidi ja selles suhtes ei ole nagunii läbipaistev, on, selle koha pealt on natukene raske, et kui ei ole parajasti seal komitees eesti esindajat ja tihti jällegi, kas selles komitees osalemise teeb problemaatiliseks või ka võimatuks see üle jõu käiv hind siis tundub, et, et sellest on nagu raske saada infot, et mida nüüd see alakomitee seal vahepeal on teinud, et kongressil küll kõik komiteed räägivad, mida nad on vahepeal ette võtnud ja mis on nende tulevaste projektide kavatsused ja nii edasi, aga nagu aktiivsed seal kaasa rääkida vahepeal, et see on nagu raske ja maimselt võiksingi järgmise teemana rääkida rahvusvahelise teatriinstituudi Eesti keskusest. Tee seda. Rahvusvaheline teatriinstituut, millest me siin rääkisime, tegutseb siiamaani ja Unesco toetusel ja ta loodi pärast sõda 1948. aastal eesmärgiga, et siduda ja soodustada nagu teatripraktikute omavahelist suhtlust ja ühtlasi toetada, kaitsta ja propageerida teatrikunsti. Eesti idikeskus loodi nüüd, ütleme pool sajandit hiljem. Tegelikult Eesti idikeskus nagu omaette tegutses suhteliselt vähe, aga et sellest saadik, kui loodi teatriliidu teabekeskus, tegutseb iti Eesti keskus nagu sellesama Teabekeskuse juures. Sel põhjusel, et esiteks sellel eesti itikeskusel ei ole nagu omaette arvelisi vahendeid ja teiseks, et tema tegevus on selline nagu projektikaupa. Teatriliidu teabekeskus tegutseb pidevalt, et mida teatriteabekeskus pidevalt teeb, sellest me ilmselt räägime nüüd pärast rahvusvahelise teatriinstituudi tegemistest rääkimist. Aga idi Eesti keskusel on kanda just nagu selline eesti teatri esindamise funktsioon. Ja lisaks üks väga oluline traditsioon, mis loodi 1962. aastal, see on ülemaailmse teatripäeva tähistamine 27. märtsil ja seda on tehtud ka Eestis ja traditsiooniliselt antakse Eestis ühes siinsetes teatritest üle teatri aastapreemiad ja loetakse iti. Ülemaailmne teatripäeva läkitus, mille siis igal aastal kirjutab erinevast riigist pärit mõni teatrikorüfee või mõni väga oluline isiksus see võib ollagi kirjanikega keegi, kes on teatri-le kirjutanud või, või teatri jaoks teatriga seoses töötanud. Kes kuuluvad Eesti iki keskusesse, kas Lembit Peterson on meie esimees? Just Lembit Peterson on ühtlasi nii eesti idikeskuse president kui ka Eesti Teatriliidu Teabekeskuse juhatuse esimees. Ma tean, et teie algatusel töötab ka selline infoportaal www punkt, teater. Tee see on siis selliseks nagu keskmeks selliseks pesaks võrgustikuks, kus saab informatsiooni kõikide Eesti teatrite kohta nende repertuaari kohta, aitäh. Nii palju kui mina, olen seal sellel leheküljel infot avastanud. Ja kuulutaks ole rahvusvahelisse võrgustikku, et kõik, kes huvituvad rahvusvahelisel tasandil nagu eesti teatritest saavad oma teabega inglise keeles näiteks kätte sellelt koduleheküljelt. Et kuidas see kodulehekülje toimetamine, haldamine, koostamine käib, et seda te siis teete ka kahekesi seal. Jah, no põhimõtteliselt koha peal teeme me seda tõepoolest kahekesi, aga ilma teatrite osalusetame seda Taali teatri teha ei saaks ja sellel ei oleks ka mõtet, sest nagu teatritele lisaks nende enda kodulehekülgedele nagu täiendavaks kanaliks, kus jooksvalt, et ennast tutvustada, oma uuslavastusi tutvustada ja ühtlasi on seal mängukavade ühine otsingusüsteem kus siis teatrikülastajatel on võimalik teha detailseid otsinguid, vaadata nii seda, mis toimub seal käesoleval päeval, mis toimub nädala jooksul, mis toimub sel kuul järgmisel kuul, kui ka juba siis täpsemalt, kui ta teab juba, mis lavastust ta tahab vaatama minna, näed siis teha otsinguid pealkirja järgi või tema lemmikteatri, järgmise kuu kava või tema lemmiklavastaja või näitleja, et see otsing töötab detailselt eesti keeles, aga teatriportaal teater on paralleelselt eesti ja inglise keeles kasutusel inglisekeelse poole, aadress on natuke erinev, aga et see teatree, mis on ära nimetatud ka sealtkaudu, on võimalik inglisekeelsele küljele sisse minna või siis kui kirjutada sisse pärast HTTP tan Estonian FIEd punkti info, et siis jõuab otse sinna inglisekeelsele koduleheküljele ja teatriportaal sai meil nagu praegusel kujul valmis, teisel aastal ta on andmebaasipõhine. Ja nagu sa juba ütlesid, et seal leiab infot eesti teatrite kohta ja lisaks sellele ka teatriorganisatsioonide kohta mis Eestis tegutsevad pluss siis me anname infot teatriga seotud kultuuriasutuste kohta ja ka toetajate kohta, siis ühtlasi on see nagu elektrooniliseks väljendiks, et edastada teatriga seotud infot. Meil on seal oma infolehe rubriik, kus pidevalt saab vaadata, olete välisfestivalide, seminaride ja muude ürituste kohta infot. Samal ajal on võimalik ka endal seal kaasa rääkida, avaldada arvamust, meil on foorum, nii et me kutsume osalema foorumisse kirjutama nendest teemadest, mis teil nagu kaitsevad hingel, või siis meile võib esitada küsimusi, midagi ohtralt tehakse teatri kohta. Nii et me päris tihti peame ka spetsialistidelt ja ja teatriteadlastelt küsima nõu. Kuna mõnikord tulevad niivõrd detailsed küsimused ajaloo kohta mitukümmend aastat tagasi, mida me niimoodi plaks paugupealt peast ära vastata ei suuda. Aga et kõik, mida meil on võimalik vastata, siis me otsime kuskilt need vastased välja ja ühtlasi võib sealt elektroonilisel kujul lugeda ka viimaseid teatrielusid nende kroonika osa alates aastast 1999 et hoida nagu seda päris viimase teatrimälu värskena. Et see võib-olla puudutab rohkem neid, kellel on seda vaja tööks, aga et miks mitte ka niimoodi lihtsalt huvi pärast, et kui tuleb mõni küsimus, et siis võib ka teatrite viimaste aastate lavastuste kohta sealt. Saada infot, tundub, et seda kasutatakse siis kõvasti. Meie üks ühine kokkupuude sinuga ma sellest ajast, kui käis peaaegu vist kaks aastat, siis Postimehe vahel olev lisa, mida teatrit kõik koos välja andsid, ühiste pingutuste rahadega, see oli nimelt siis lava, mis pidi siis kord kuus ilmuma ja siis see tutvustas teatreid ja tegelikult kandis siis paberkandjal huvitatud ette infot, mida teatrid ise nagu tahtsid endast teada anda. Ja see oli tegelikult ju selle teater nagu eelkäija, selles mõttes. Aga minu arust käis isegi päris edukalt ja, ja inimestel oli huvi selle vastu päris suur küll, aga ilmselt oli see majanduslik põhjus see, et need kulud kasvasid nagu piisavalt suureks. Et teatrid otsustasid, et nad ei ole sellest enam nii huvitatud, et nad lihtsalt ei teadnud, et kas nad saavad piisavalt publikut selle rahasumma peale, mis nad on sellele ajalehele kulutanud. Ja, ja siis läks see idee nagu interneti, eks ole, ja siis see teater on alguse saanud vist nagu päris palju sellest mõttest ka. Tegelikult päris nii see ei olnud, et kodulehekülgteater oli juba olemas, samas aga mitte nii täieliku sisuga, nagu on ta praegu ja mitte sellisel kujul ja mitega sellise kujunduse juures mille autoriks on meile inspiralinet. Selline firma, see väljaanne, mida andsid välja koos teatrid, kandis nimel ava ja ilmus Postimehe vahel kord kuus ja juba siis me tegelikult alustasime, teater ei pea nagu paralleelselt elektroonilise versiooni avaldamist, aga aga põhimõtteliselt, mis puudutas mängugava otsingute mängukava tabelit, siis see tehnilistel põhjustel nagu elektrooniliselt ja on võimalik, et see on nüüd nagu olemas seal mängukavas pluss siis on kõik need Stahli põhise otsinguvõimalused sealjuures. Ja, ja tõepoolest, et ega teatritel ilmselt rahaliselt läks selle lavategemine üha raskemaks, sest et nagu tahtmised kasvasid, hinnad, kasvasid. Ka koos sellega. Teatrid ja tahtmised olid suhteliselt erinevad, iga teater tahtis mingisugust erinevat valdkonda või rubriiki või nurka endas tegelikult demonstreerida. Aga sina oled selle reega rahul ja ma sain aru, et ta on nagu funktsionaalsem kui see lava, mis oli siis nagu paberkandjal ja võimaldab tunduvalt rohkem infot ja tunduvalt rohkem inimesteni nagu jõuda selles mõttes, et veebikasutajate hulk on ilmselt nagu tunduvalt suurem ja ka rahvusvaheline juurdepääs on, on sellele samuti olemas ja seda kindlasti. Ja ega need mahud nagu võrreldavad ei ole, sest et noh, teatri ikkagi on lisaks ka andmebaas sealjuures ja noh, seda saab pidevalt täiendada, et pluss on meil seal aktiivne sündmuste aken, mis muutub vastavalt sellele, kui palju on uuslavastusi ja muid sündmusi või kui tuleb teatrifestival, mida Eestis küll väga tihti ei juhtu, aga viimati oli Draama festival, et siis sündmuste rubriik muutub niivõrd kiiresti, et sellel juhul oleks ka seekord kuus ilmuv trükitud formaat nagu liiga kohmakas ja jõuaks järgi kordaks üle. Kõik, kes on huvitatud teada saama kõigest, mis Eesti teatrielus sünnib ka rahvusvahelises teatrielus, sest neil on ka ju lingid selle kohta külastage siis veebilehekülg aadressil www, punkt teater. Kuivõrd see on tegelikult üks teie tegemistest, siis ma tean, et teil on veel palju igasuguseid muid koostööprojekte osa teatriga seotud, üritasime leinitsiaatoriteks, olete, te ei jääks siis Eesti Teatriliidu Teabekeskus, aga osad on ka sellised üritused, mida te teete nagu kellegiga koos. Ja viimaseks, kõige suuremaks oli siis festival Draama 2003, mida korraldatakse siis üle. Ja seekord see leidis aset jälle Tartus. Et äkki sa räägiksid paari sõnaga sellest suurest ettevõtmisest. Draama festivali juures me olime nagu selle kaaskorraldajad ja meie vastutusel oli suhtlemine väliskülalistega, et leida need teatriinimesed ja organisatsioonid üles kust me tahaksime endale külalisi kutsuda. Kui, siis ka hiljem juba selline praktiline suhtlus nendega ja tundub, et kõik jäid nagu väga rahule, et me oleme küsinud ka tagasisidet. Ja üldiselt saime me ikkagi valdavalt väga positiivset tagasisidet, et ainus selline sisuline etteheide Draama festivalile väliskülaliste poolt oli see, et nad oleksid tahtnud näha rohkem eesti omadramaturgiat koos tõlkega, et tõlge kuulus küll ametlikku programmi juurde, aga tundub, et Eesti oma näidendit vastu on väljastpoolt nii suur huvi, et seda võiks järgmine kord teha teisiti, et teha suuremaks oma dramaturgia mahtuvus tõlkega. Teabekeskuse üks põhiline funktsioon ongi ju tegelikult eesti teatri tutvustamine suuremale maailmale. Aga kui omal ajal Jaak Alliku eestvedamisel see festival nagu käivitati, siis selleks põhimõte oligi ju tegelikult see leida siia kutsuda kokku rahvusvaheline žürii, kes siis vaataks üle meie teatrite tegemised. Kajastaks kirjutaks sellest ja ka rahvusvahelisse žüriisse, tavaliselt kuulusid teatrite kunstilised juhidega festivalide korraldajad et siis nende kaudu leviks sõna eesti teatrist kaugemale ja ilmselt ka paljud eesti lavastused saaksid kutsed, et nad saaksid siis mängida kuskil festivalidel omaneid. Kas sel aastal see funktsioon sai täidetud, kuivõrd draamafestivali mõttekuse üle on siin vaieldud pidevalt ja kogu aeg, et kas sellel kujul nagu ennast õigustab, kui palju on kirjutatud või, või kui palju on juba esitatud teatritele kutseid? Ma arvan, et žürii osas õigustas välismaailmale suunatud ambitsioon ennast kindlasti, kuivõrd žürii koosnes sellistest teatriprofessor üks nendest, kes tõesti väga südamega oma tööd võtsid ja festivali lõpuks leidnud, omadega ikka täiesti juba läbi, sest et nende arutelud ja koosolekud kestsid täiesti hommikust ööseni ja seal oli ka selliseid inimesi, kes eesti teatrit juba paremini tunnevad, et nende seast ma nimetaksin näiteks maarjakiimenet lavastajat, Lätist või siis Soomest. Vesa Tapio Valot, kes on kaua olnud Tampere teatrifestivali tiimis nimetaksin Stephan Schmidt Saksamaalt, kes on Stuttgardi riigiteatrid, turg ja ühtlasi vini pidunädalate festivali üks kolmest dramaturgi. Nendel kõigil olid Eestiga nagu juba varasemalt kokkupuuted olemas ja neil oli noh, selle vastu huvi ja, ja selle võrra ilmselt oli ka nende lähenemine on väga tõsine ja kompetentne. Tõesti, kui, kui kutsuda väliskülalised, kes eesti teatrisituatsiooniga on juba tuttavad, siis ma arvan, et see väliskülalistest koosnev žürii töötab väga hästi. Stefan Smitke, keda ma siin nimetasin, on seatud järgmise koostööprojektiga, mille juures teatriliidu teabekeskus on tegev. See on saksa näidendite ettelugemismaraton, mis toimub laupäeval, 15. novembril. Paali teatris. Stefan Smitke ja Mikko Fritze Tallinna Küte instituudist on selle projekti initsiaator, notarid nende algatusel see mõte, nagu hakkas meil teoks saama mõned kuud tagasi ja kuna meil ei olnud piisavalt ette valmistunud, aga ega siis jõuavad laupäeval publiku ette ettelugemise korras viis saksakeelsed kaasaegset näidendit Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist ja kohale tulevad samuti nendest kolmest nimetatud riigist autorid. Nüüdseks on selgunud, et ei saa tulla kohale kahjuks üks autor Falk Richter, kelle jumala iidseid siin VAT Teatris juba lavastatud 2001. aastal. Aga kõik teised autorid tulevad spetsiaalselt ka Eestisse kohale, mille üle mul on väga hea meel ja publik saab nende autoritega kohtuda ja ettelugemist vaheaegadel neelega otse küsimusi. See üritus maksis sel laupäeval Von Krahli Jah, sel laupäeval algusega kell 11 ja iga näidendi ettelugemiseks on aega tunni ringis, pluss siis veel aega küsimusteks natuke hinge tõmbamiseks ja kohvi joomiseks vaheda. Näidendid loetakse eesti keeles, kõik need on tõlgitud eesti keelde. Neid loevad neli teatrid, Tallinna Linnateater, VAT teater, Von Krahli teater ja Viljandi teater, Ugala lavakunstikooli 21. lennu tudengid. Mainisime siin mitmel korral seda portaali aadressi, aga inimesed, kes on lihtsalt võib-olla huvitatud täpsemalt teada saama, mis teatrites toimub või millegipärast ühest või teisest lavastajast, näitlejast või nii edasi, et kas nad võiksid ise pöörduda kohe teatri Teabekeskuse poole oma küsimustega? Ja loomulikult võib meile nendest ette kirjutada, kui need küsimused on nagu spetsiifilisemad, et me peame natuke ette valmistama siis võiks näiteks meile kirjutada emaili aadressile info, et teatri või siis helistada tööpäeviti kella 10-st viieni, kindlasti võtame kõnesid vastu, see on kuus, neli, null viis seitse neli null. Või siis ise kohale tulla. Meie büroo on, nagu ma juba nimetasin, aga ma ütlen korra veel, Väike-Karja 12, kolmas korrus. Kes siis tahavad näha teatriliidu teabekeskuse kõige piimast tegemist? Need tulgu laupäeval Von Krahli teatrisse vaatama siis saksa näidendite lugemismaratoni marile aitäh, ja täna pilt püünele. Sellega lõpetab stuudios kooliteatriliidu teabekeskuse juhataja Marikolle ja saatejuht Kristiina garantsis. Kohtumiseni kuu aja pärast juba uue saatekülalise seltsis.