Head kuulajad, millal teie käisite viimati vaatamas Weberi ooperit, nõidkütt rahvusooperis Estonia, näiteks? Mina täna saatejuht Ene Pilliroog. Käisin seda ooperit vaatamas seitsmendal novembril. Ja ma pean ütlama suureks rõõmuks, et kõik paigad viimseni olid täidetud. Saal oli välja müüdud. See on üks rõõmus asi teatrimajas. Ja tänase saate külaline on selle ooperilavastaja rahvusooperis Estonia Neeme kuningas, Neeme kuningas. Missuguseid mõtteid tekitab sinus see teadmine, et saal on välja müüdud? No see on erakordselt meeldiv ja mõneti loomeinimesele isegi võiksin öelda, erutav, sellepärast et see, mida esitatakse siis ooperilavalt etendusele tulnud publikule on minu arusaamist mööda tegelikult eks teatud provokatsioon ja provokatsioon just selles mõttes, et ta provotseerib vaatajat nägema looma selle õhtu käigus oma lugu sellest ooperist või nendest teemadest, mis seal ooperis on käsitlemist leidnud. Ja mida rohkem inimesi on saalis, seda rohkem erinevaid lugusid kindlasti ka sellel õhtul sünnib, nii et, et see on selline omamoodi loominguline sünergia ja, ja kui on täismaja, siis usun, et tekib ka lava saali saali, orkestri, orkestri ja lava vahel. Üks selline seletamatu energeetiline seos mis on teistsugune tühja saali puhul kui täissaali puhul. Nii et loomulikult on vastus ja et see on ääretult meeldiv, et inimesed on leidnud tee meie teatrisse. Ja võib-olla kui mõelda pisut pidulikumalt nende põhjuste peale, siis ühelt poolt vaieldamatult heliloojad, nende kaunis muusika esitajad võib-olla ka teatud kauba või kvaliteedimärk, mis meie etendustega institutsiooniga kaasas käivad, ehkki ei iialgi põhjust olla, olla lõpuni rahul selle kõigega, see kõik peab arenema edasi minema. Aga ka repertuaari valik, ka see, milline meie meie FIS just hetkel on. Ja, ja see on ühe sellise suure institutsiooni puhul need valikud, nende kokkupanemine, see kokteil, mis, mis tekib reaalsust ja ka teatud unelmaid soove silmas pidades ja see, mis just hetkel on selle teatri afišil. See on üks selline seos või, või selline kombinatsioon, mis on loomulikult paratamatult subjektiivne. Mis kannab selle teatrijuhtide loominguliste juhtide nägu. Et sealt oleks võimalik leida nii Kurmoonile kui ka klassikasõbrale teoseid, teoseid, mida on lihtne jälgida teoseid võib-olla mis eeldavad teatud ettevalmistust. Ja ma arvan, et hetkel meie teatri just lauluteatri poole afiši puhul ei peaks häbenema. Nõidkütt on, on üks osa sellest repertuaarist hetkel siis esindab ooperivaldkonnast saksa romantilist muusikat ja ilmselt on meie ooperi proportsioonides Verdi ülekaal on võib-olla kõige suurem ja võib-olla see ei pruugiks nii olla. Hetkel ei ole mängukavas ühtegi Putšiini, näiteks kui me räägime ainult klassikalistest ooperitest. Aga sellel on ka väga lihtne seletus ja lihtne põhjendust. Mõne aasta möödudes kogu maailm tähistas Verdi aastat ja seoses sellega olid meil afišil kõik juba siis välja toodud lood ja lisandus veel nendele Hernaani ja, ja Verdi reekviem. Nii et hui inimestel Verdid kuulamas käia vaatamas käia on jaa, on palju vaeva nähtud, et need lood välja tuua ja miks siis mitte, et selles teatris on üks selline periood, kus Verdi ülekaal on suurem, aga kindlasti lähiaastad toovad lisaks uusi teoseid nii klassika poole pealt kui ka kaasaegsemaid ja, ja kindlasti need proportsioonid muutuvad, need proportsioonid on pidevas arengus. Nii et hetkel on see pilt, kui see siis valguse sähvatus käib, mil sa siin neid meie asja uurida, siis hetkel on see pilt selline. Kui siin oli juttu saali täituvusest või et mõni asi läheb paremini, mõni pisut halvemini, siis sageli ei tohi ka see külm ja julm statistikas numbriline rida olla, olla kriteeriumiks ühe loo siis mängimisel või mitte mängimisel või tema kavas hoidmisel või mittekavadel hoidmisel. Sest minul on küll päris kindel nägemus meie Rahvusooper Estonia funktsioonis nagu sellisel kolmel tasandil. Eks oleks lokaalne tasand, see on Eesti ise oleme siin paraku suhteliselt monopoolses seisundis, et meie nagu selle valdkonna esindajad ja oleme kohustatud siis elanikkonda teenindama selles valdkonnas. Et see on juba meie rahvusooperi seaduse poolt pandud meile kohustus ja see on ka põhjus, miks peavad jätkuvalt olema olema selliseid nimetasid nagu Travjaata Carmen tulevikus veel mõned sellised tuntud nimed, teine kiht või ütleme, teine vaatenurk geograafiliselt laiendades võiks olla siis regionaalne, pean siis silmas siin meie naabreid Baltikumist, põhjamaid ka Venemaal. Et milline selles buketis siis näeks välja meie teater ja kunstis on niimoodi, et oskus erineda on suurem kunst kui oskus sarnaneda. Kui siin naaberteatreid vaadata, siis ma võiksin igat teatrit iseloomustada mingisuguse Kindla sellise sõnaga või mingisuguse märksõnaga mis mulle vähemalt tundub, noh, milline on selle teatri renomee siis juba ka juba globaalses aspektis ehk kui me räägime ooperist ja ooperitegemisest üle maailma. Nii et need on nagu need kolm tasandit mille foonil võiks meie teatrit vaadata, analüüsida, kas seda tehakse ja millises rühmas me siis nagu kaasa võistleme ja räägime, see on juba paraku meie, meie poliitikute, meie kultuuripoliitikute otsustada, sest et võimalus siis ühes või teises kategoorias läbi lüüa on ikkagi seotud, et vahenditega ja nende võimalustega, mida siis riik kuna riigiasutus oleme siis meie käsutusse annab. Ehk et mõneti on see küsimus isegi Hamletlik. Et saame teha täpselt nii palju, nagu nendest ressurssidest välja tuleb ja jääb tegemata praegusel hetkel vähemalt küll kõik see, et tunda ennast väärika institutsioonina kasvõi ütleme, siin lähiregioonis, rääkimata siis maailmas globaalsemalt. Nüüd, kui Euroopa liit on ukse ees, siis kardan, et, et väga paljud ei ole ka isegi hakanud mõtlema nendes dimensioonides, millised ühelt poolt võimalused teiselt poolt kohustused ja ka teatud vastuolud meie valdkonnas tekivad siis, kui need, kui need uksed avanevad ja, ja usun, et selliseid valusaid isiklikke tagasilööke või selliseid mõistetamatuid Sis sündmusi hakkab seoses sellega ka siin meie majas paratamatult toimuma, nii nagu see toimub kõikjal mujal. Kas me oleme selleks valmis, kas me suudame siin ise neid lööke pehmendada ja samas võib-olla neid võimalusi võimendada, mis see endaga kaasa toob, eks seda aeg näitab. Asumisega rahvusooperi eesotsa, usun, et ta on nutikas ja taibukas inimene väga palju käinud, et kindlasti oskab ka nendes kategooriates mõelda. Kas sa ei tahaks lähemalt avada seda, mida sa isiklikult näed millised võimalused võivad siis avaneda ja samas ka millised ohud? Just rahvusooperit tema funktsiooni silmas pidades võivad ka avaneda. No parafraseerides siin juba klassikuid et millist riiki me tahame või kas sellist riiki me tahtsime, noh, võiks olla rahvusooperi kohta samamoodi, et millised rahvusooperit me tahame, et küsimus ei ole tegelikult selles, kes ta rahvusooperit nüüd siis ajaloolise hetkeseisul juhib ja kuivõrd töötab meeskond ja millised on siin kaadripoliitikaga seotud muutused ja see kombinatsioon, mis hetkel on Eesti on niivõrd väike, et siin paratamatult iga väikegi muutus võimu telgedel mitte ainult rahvusooperis, vaid ükskõik kus, kus mujal saab ju väga tuliseid reaktsioone ja sageli eestlasele omaselt polariseerutakse siis nagu tavaliselt alati ühisrinne vastasrinne. Meie puhul on see selline, nagu ta on ja iseenesest üks hea juht, kui Pean silmas administratiivselt juhtida, siis ju tegelikult viib läbi loomingusse kolleegiumi poolt välja töötatud sellist strateegiat, mis loodetavalt nagu pikaajaline Chiline, puht asja tehniline juhtimine nõuab loomulikult teatud kogemusi, nõuab ka väga palju lobitööoskust nõuab selle protsessi, erinevate elementide jälgimist, soovi, oskust ja tahet ja kuidas see noh, niivõrd suur mehhanism töötab, kus töötab üle 500 inimese, kes on omavahel nagu jaotunud siiski loominguliseks ja mitte loominguliseks pooleks. Et selliseid mänedžere põhimõtteliselt jonn. Aga küsimus ongi, et millised kaardid sellele administraatorile kätte antakse. Pean siin silmas ikkagi finantseerimist, eelkõige. Millised võivad olla need ohud, mis on seotud Euroopa liitu minekuga. Ohustatud saab halb maitse, laiskus ja kohalik konkurents. Kui hästi läheb, siis need peavad saama moodustatud, see on täiesti selge, ohustatud just nimelt nende poolt, kes võib olla väljaspool Eestit geograafiliselt, kust iganes sobivat selle rolli peale paremini oma vokaalsetelt, võimetelt, näitlejameisterlikkus, mis iganes ja suurem päraseid. No lihtsalt väga kõrgeklassilisi lauljaid, noori lauljaid on terve maailm täis. Ja nad ootavad, nad otsivad tööd seoses nende sündmustega, mis maailmas praegu toimuvad ja Ameerikas mõned aastad tagasi oli. Ainuüksi Saksamaal on tuhandeid ja tuhandeid Ameerikast tulnud noori kõrgprofessionaalseid lauljaid kes hea meelega tuleksid kuhu iganes ja sealhulgas ka kindlasti siia tegema rolli või lausa töötama. Ja ei ole ju saladus, et meie ansamblis on olnud ebaproportsionaalne meie hääleliikide korrastus või korrastatus, et praegu on selline kummaline periood, kus millegipärast naishääli napib. Samas baritonid bassid, tenorid, proportsioonid on kvantitatiivselt väga suures osas baritonid kasuks, lihtsalt baritoni on väga palju. Selliseid asjad kindlasti ohustavad laisku andetuid ja, ja võib-olla need, kellel on illusioone, ooperisolistiks olemine, on midagi sellist, et nagu kunagi kadunud Juhan Viiding ütles et kui teatrisse tungib teenistujalikus, siis kunst lahkub sealt. Ehk tundub julm, aga kindlasti, nii nagu spordis on tantsijatel-lauljatel väga individuaalne oma peatud iga või periood, kus nad oma võimete kohaselt suudavad esineda ja kindlasti see mingil hetkel ju aktiivne tegevus lõpeb. Meil on ju Eestis enda teatriga ajaloos võrratuid erandeid ka välja tuua. Kadunud Tiit Kuusik praegugi rivis olev Teo Maiste on selliseid inimesi, kelle puhul nagu vana vein, ta läheb lihtsalt järjest kogu aeg paremaks ja neid näiteid on ju siin ka lähinaabritel tenorit, Sharints või, või Noreiga. Nii et kõik oleneb väga palju inimesest endast ja, ja, ja tema arenguvõimest ja soovist nii-öelda konkureerida Eestis Eesti turul ühe teatri sees ei ole sugugi keeruline. Aga olla konkurentsivõimeline ka siis selles minu poolt eelpool mainitud regionaalses plaanis või juba globaalses plaanis see nõuab mitte ainult lauljatelt või tantsijatelt kõikidelt muusikutelt täiustamist ja tunduvalt vot kooli ja muidugi ka kogemusi. Meie väiksuse puhul on ju niimoodi, et meil tuleb loomulikult need andmed üles leida neid teemante lihvida ja leida endale sobiv ja, ja võimetekohane paik siin, meie majas. Ja loomulikult peab selline rahvuslik kaader olema eelistatud võib-olla mitte selles mõttes, et tingimata tema pääseb lavale, tema seda laulab, aga talle tuleb luua tingimused arenguks ja talle peab andma need võimalused areneda ja siis tõestada. Vaat see oleks kuritegu, kui ka siis meie muusikaakadeemia või ütleme ka siin Rahvusooper Estonia, kui ta täielikult rahvusvahelist uks ja hakkaks kasutama ainult teiste riikide lauljaid, keda on loomulikult väga palju kuna on olnud suhteliselt leige koostöö Muusikaakadeemia ja rahvusooperi vahele, mida siin süüdlasi otsida, ma usun, et seda head tahet on võib-olla vähe olnud mõlemalt poolelt siis tulevikus tekib olukord, see lihtsalt sunnib meid ühiselt neid koostöövõimalusi otsima. Sest rahvusooper on muusika valdkonnas siiski Eesti kõige suurem tööandja ja need kriteeriumid. Ja ka need meetodid, millega muusikaakadeemias õpetatakse, ette valmistatakse, noh, seda kaadrit need peavad olema kooskõlastatud, see on minu meelest elementaarne. Kuidagi on meil niimoodi sattunud, et et ehkki asume üsna lähestikku, siis selline praktiline koostöö ooperivaldkonnas ooperikoolituse valdkonnas on sisuliselt olematu, et ehkki väga paljud meie rahvusooper inimesed õpetavad seal ja meie, nii koori kui ka võistkonna hulgas on paljud, kes veel õpivad seal, kui on äsja lõpetanud. Nii et ma usun, et see tuleb läbi käia. Neeme kuningas, räägime lähemalt sinu igapäevasest tööst. Sinu ametinimetus on peaprodutsent, mis see tähendab? Peaprodutsent, mis ta siis on tootmisjuht või et kui me võtame selle kandi pealt, et miksteatri etendust võiks muusikateatri etendus on mingi teatud toodang, mis, mis saab kuskilt otsast alguse, kus pannakse see materjal kokku ja planeeritakse selle tootmistsükkel siis ja, ja ka müügitsükkel ma toon täiesti selliseid noh, tehase või ärimaailma näiteid. Ehkki mulle need eriti ei meeldi, kui jutt käib kunstist. Aga paraku see nii on siis meie laadsetes teatrites ümber maailma on siis nagu planeerimisosakond ja selline noh, tootmisosakond kõlab tõesti halvasti, eesti keeles, ma ei tahaks seda kasutades, on just see production, management-need on ühed kõige tähtsamad osakonnad allüksused kõikides nendes teatrites. Sest siin mitte ainult üksikute esietenduste valmimist ei jälgita, ei planeerida ja koordineerida, vaid tegelikult kogu teatritööd tervikuna. Sest meie teatris võiks öelda Estonia katuse all sisaldub ju tegelikult kolm teatrit, mitte üks teater. Meil on tantsuteater, ballett, meil on ooper. Jaa, jaa, veel liigitada eraldi lasteteater ja kergem pool. Mis on siis kas muusikale operett, muusikalise komöödiateater ja siis on nagu kolm teatrid, pluss sümfooniaorkester, pluss professionaalne ooperikoor, segakoor. Nii et juba nende ressursside nii ajalistlikuda kohaga seonduvate ressursside optimeerimine, nende tasakaalukas õiglane jaotamine nende kollektiivide vahel, see on see töö samas lava Meie kõige tähtsam kõige püham paik, kus etendusi on siiski hetkel kasutuses ka nagu proovipaigana, kuna ikkagi meil ei ole sellist täismõõtmes lava suurust, et sellist proovisaali, kuhu võiksid siis koguneda koor, orkester, solistid, tegema suuri läbimänge, selleks, et lava tõepoolest jääks ainult edendamise jaoks. Et seda võimalust meil ei ole ja pealegi eriti, mis puudutab lauluteatrit. Ma olen siin Eestis mõned nädalad, aga olen jälginud ka seda poleemikat, mis on seotud Estonia võimaliku uue asukoha üle. Mis puudutab lauluteatrit, siis me ei saa üle ega ümber sellest, et meie proovid saavad hetkel toimuda siiski ainult meie laval, kuna see on seotud just nimelt selle akustilise eripäraga üheski proovisaalis või kirikus või kus iganes, mõnes teises ruumis ei kõla see hääl ja 70 liitma naine, orkestri ja kuuekümneliikmeline koor ja solistid, dünaamilise balansi otsingud nende vahel lasteaial, siis ka iga kujundus on ju erinev Leida muusikaliselt sellised optimaalsed ja lihtsalt head kohad, kus see summa on, on kõrva paitab ja, ja kõige õigem, et see on üks väga keeruline töö ja, ja sellepärast me peame seda ressurssi niimoodi siin jaotama. Noh, lisaks väljasõidud, kas trollid igapäevane, nii perspektiivne kui ka detailne proovide planeerimise töö võiks seda nimetada või võrrelda, võib olla, kui teater tegelikult sisuliselt on, on kogu aeg sellises lahinguolukorras, sellepärast et kui õhtul on etendus, siis meil on siin mobilisatsioon ja, ja see toimub kuus või seitse päeva nädalas. Siis militaarset terminoloogiat kasutades on sisse planeerimiskeskus või siis management on staap, kus need pannakse paika, kuidas need väed liiguvad täpselt, või kui inimfüsioloogiat. Ajal, siis see on see ajude, mis annab käsklusi, mis üks või teine jäse teeb ja see kõik peab olema koordineeritud, see peab kõik olema õigesti ajastatud ja samas sajuga salvestab selle, kui kuskil on tehtud vigu, et järgmine kord neid vältida, nii et see on ka selline kogemuslik töö, nii et. Meil on selline osakond, mis on etendustegevuse planeerimise ja koordineerimise keskus. Nii et ta on pikk ja veniv lohisev nimi, aga tegelikult see laiendina nimetame teda hellitlevalt staabiks või keskuseks, mis iganes. Aga see laiend üsna täpselt siis määrab ära või selgitab, millega keskus tegeleb ja minul on omakorda seda keskust koordineerida. Me alustasime tänast saadet sinu poolt lavale toodud Weberi ooperist nõidkütt. Lauljatega on eeldavasti lugu niiviisi, et kui etendus lõpeb ära ja Krimm on maha võetud ja kostüüm seljast siis aegamisi saab temast jälle argiinimene ja ees ootavad uued rollid järgmistel õhtutel. Millal lavastaja oma lavastatud lapse maha jätab? No lavastaja jaoks kahjuks on jah, selline õnnetus, vähemalt minu puhul ei, oskasin kolleegide nimel esineda, aga kui enamusele nendest inimestest, kes ühe ooperietenduse väljatoomisega tegelevad, on esietendus alati rõõmupäev antaksel hiljonitletakse 11 ja kiidetakse 11, ollakse rambivalguses, peetakse pidu pärast, siis lavastaja jaoks on ta rohkem selline matusemeeleolu, sellepärast et see ongi see hetk, kus tuli üle on võimalus sekkuda, sul ei ole enam võimalus muuta midagi ja, ja paraku oled sunnitud väga sageli nägema nii enda kui teiste poolt tehtud vigu. Seda ei ole enam võimalik ajas tagasi pöörata, selleks peab hakkama täiesti otsast pihta ja tegema sedasama nimetust uuesti mis alati paratamatult iga uuslavastus endaga kaasa toob, on meeletu kogemuste hulk ja võib-olla võime või soo tulevikus kui tulevad analoogilised olukorrad ette Annantis kunstiliste korralduslikku plaani, et neid mitte enam korrata. Aga küll oma elus on olnud öelda väga vähe, noh tõesti ühe käe sõrmedel üles loetavad, selliseid esietendusi, kus mul on pruukinud nagu ise rahul olla, nii sellega, mis laval tuleb kui ka iseendaga ja iseendaga võib-olla mitte selles mõttes, et, et ma arvan, et olen siin, pole andekas ja küll hästi siin teen seda vaid iseendaga, selles mõttes, et ma tõesti võin endale tunnistada, et paremini ma ei oska nüüd nii nagu see nüüd oli, et ma enam siin ei oska midagi muuta või et see on minu küündivus, see on minu, minu anne, minu lagijatutel hakkaksin midagi veel muutma, siis siis Malikuksin midagi ära. Nii et neid hetki on olnud tõesti üksikuid ja tegelikult tuleb tunnistada, et Eestis on seda juhtunud ainult üks või kaks korda. Poolteist nädalat tagasi sai seal Soomemaal valmis üks järjekordne lavastus, kus, mis millega tööd tegid. Teistkordselt oma elus lavastasin sellist suurepärast ooperit, nagu Putšiini oskad. Esmakordselt oli see leedu rahvusooperis aastaid tagasi, Joensuu linn, see on siis Karjala-Soome-poolne keskus, siis ülikoolilinn, teaduslinn, spordilinn elanike kuskil 60000, nii nagu need Soome väikelinnad on, kus on oma oma linnaorkester, oma linnateatena, oma ooperiühing. Soomes on üldsuse ooperite tegemine just maakondades väga toredasti läbi mõeldud ja ka nii riiklikult kui ka munitsipaal pal tasemel toetatud, sellepärast et see on siis riigi ikkagi üldine asustuspoliitika, kus kõikidel elanikel peavad olema kättesaadavad siis teatud infrastruktuuridele ka teatud loomingusse ja kunstipuutuvad teenused. Ja kui siin, Oulus, Tamperes, Vaasas, Turus selline triumviraat, kus orkester, kohalik Linnateater ja ooperiühing töötavad laitmatult ja on teinud aastaid koos töötavad Ühe nimelt see aastas välja üheskoos siis Joensuu on õnnetuseks üks suhteliselt halva renomee ka linn, just nimelt selles plaanis, et ooperi tegevus oli siis sisuliselt lakanud. Seal on kindlasti selliseid kohalikke põhjusi, inimeste institutsioonide vahelisi suhteid, millest minul ei ole õrna aimugi, ega ma ei tahagi seda teada, aga see on tõsiasi, et et oopereid seal viimasel ajal on vähe esitatud ja nüüd on initsiatiivi enda kätte võtnud Hanno kuivula poolt juhitav Joensuu linnaorkestri ja tema tahab siis nii-öelda seda ooperi Walton ta just selles regioonis. Ja nad peavad ennast nagu Karjala pealinnaks idapoolse Soome selline kultuurikeskus, et seda ooperivaldkonda seal tõsta. Ja eelmisel aastal ka kui Sibeliuse Akadeemia, Eesti Muusikaakadeemia ja Estonia koostöös valminud Jevgenia neegin toodi välja just nimelt selles linnas ja hiljem esitati seda ka mujal. Nii et võis öelda, et selle loo puhul, rääkimata nendest väärtustest, mida troska vaieldamatult sisuliselt ja muusikaliselt endas kannab läksin ka ma appi oma heale sõbrale kolleegile, dirigent Hannu Koivulale Kells lisaks sellele orkestrile kahe orkestri peadirigent Rootsis ja ta juhatab nii kontserte kui ka etendusi mitmel pool Skandinaavias ja ooperitentsiga Saksamaal, nii et, et haardega dirigent ja, ja väga hea dirigent lavastajale. Nii et ma läksin talle nagu appi täitsa seda ooperiooperitegemise mainet selles regioonis tõsta. Ja võtsin endaga kaasa ka minu meelest väga kõrgel tasemel olevat lauljad aasta Leedust nimiosas seobeehaa Korea päritoluga, Milanos elav tenor. Neid kahte oleme näinud ka Estonia laval all ja hiljutises reekviemi, siis olid nad solistid ning siin meie kandis küll tundmatu, kuid praegu maailmas üks, üks selline tõusev noor vene bariton täht Sergei Moscalkov kes debüteeris Scarperollis. Nii et sellise päris tugeva vokalistide arsenaliga. Seal kõik ka natukene sellises misjonäri rollis. Aga nüüd on kolm etendust olnud ja kolm on veel järele, et esimesed järelkajad vähemalt kunstilise korralduse poole pealt noh, tundub, et ollakse rahul või vähemalt on, ta on ta huvi äratanud ja siin kriitikud on öelnud, et sellist tenorit ei ole see kant enne kuulnud. Ja, ja teine et, et ei ole ka nii mastaapset suurejooneliste ja võimsalt mõjuvat nagu ooperietendust sealkandis iialgi olnud. Kui siin tõesti jätta praeguse puht sisuliselt sellesse tükki sellesse konkreetselt etendust puudutavad aspektid kõrvale, siis selle funktsioonimisele missiooni usun, oleme täitnud, et oleme ka siin naabermaa ühes regioonis ooperisõpru juurde võitnud ja loodetavalt ka sealsete kultuurifunktsionääride heldust natukene ärgitanud, et tulevikus need asjad ka korralduslikus mõttes oleksid lihtsamalt loomulikumad ja toredamad. Lavastuste sünnis on meeskonnatööl väga suur roll lavastaja, kunstnik, dirigent, kavalehtedelt võib märgata, et üsna sageli on välja kujunenud sellised paarid tandemeid, kes nagu koos töötavad ja teevad. Kas sa tahaksid oma isikliku töö lähiminevikust nimetada võib-olla mõningaid nimesid, mõningaid inimesi, kellega sa mingil põhjusel just nimelt oled tahtnud koostööd teha. Jah, no lavastaja puhul peab alustama kunstnikust ilmselt sugugi mitte alahindamata lavastaja dirigendivahelist koostööd, sest seda muusikalist partituuri loomulikult analüüsime koos dirigentidega. Aga dirigent on väga erinevaid, mõnedele pakub see huvi ja lõbu, teiste puhul nad ei sekku sellesse töösse, mida teeb lavastaja ja mõnede puhul seega lihtsalt ei huvita, nii et dirigente on erinevaid kunstnikuga, see koostöö on täiesti paratamatu ja üha enam on saanud mulle selgeks, et õige kunstniku valik ja kunstniku poolt loodab, on üle poole juba eelduseks sellele, et etendusest tervikuna võib asja saada nii, et kunstnikud vaieldamatult peab usaldama, tuleb usaldada, jaga kunstnikud tuleb provotseerida sobivaid ja uusi huvitavaid vorme leidma. Ja sellepärast on ka olenevalt, kuidas on ajaga ja selle ettevalmistamise ajaga on loomulikult turvaline, siis on raseerida või paluda endaga koostööd tegema just need inimesed, kellega sa oled neid kadalipud juba läbi käinud ja kelle puhul on, on teada, et vigu ei korrata ja vaid pigem iga uue töö alustada. Milline on tegelikult eelmise jätk. Nii et, et see on selline koostöö, mis ei pruugi lõppeda, mõnikord ka lõpeb ainult ühe ühislavastusega, et vaid, mis on ka teatud arengus ja siin on just väga huvitav on see, et kui need lood sisuliselt dramaturgiliselt ka visuaalse vormi koha pealt, ajastu koha pealt, et kui nad on kontrastsed, kuna erinevad siis pakub see ka kunstnikule nagu rohkem huvi ja deklaratsiooni või lavakunstnikest on jah kuidagi niimoodi välja kukkunud, et Soome rahvusooperi peakunstniku Anna kontekstiga olen teinud päris palju koos viimasel ajal, nüüd on ta küll kahjuks nii hõivatud juba, et ei ole võimalik temaga kalendris sellist aega leida, aga ka sellist nimetust, kus me saaksime temaga koos teha. Hardi Volmeriga olen teinud palju koos ja kuna ta on selline multifunktsionaalne kunstnikunatuur kinost, rokklaulust kuni muusika ja kujutava kunstini välja ja ta liigub ka nooremates seltskondades ja ka avangard ei ole talle võõras, et temaga koos on jah, vahvaiust nuputada, selliseid, võib-olla ka avatumaid lahendusi ooperile sellepärast et ooperiväline vorm peab arenema, ta peab täiendama ja ammu möödas need ajad, kui olid lihtsalt kaunid dekoratsioonid, ilusad kostüümid ja lihtsalt ilusasti lauldi, aga no selline museaalne lähenemine, kui ta ei ole vist lausa taotluseks, siis on oma oma aja muidugi ammu ära elanud. Ja oper žanriga siiski pakub väga palju veel tõlgendamise võimalusi. Ooperi puhul ja klassikalise ooperi puhul ongi minu meelest kõige suuremaks kurja juureks mitte see ooper ise, tema sisulised muusikalised omadused, kui me võtame kas või sellesama Tosca näite varal. See on üle 100 aasta vana ooper ja tema partituur on siiamaani täis üllatusi ja tohutuid võimalusi ja resonants võnge mis tekib seoses täna päevaga ja see, kuidas tänapäeva inimene suhtub teatud mõistetas kas või võtame sellesama vägivald troska teises vaatuses on väga vägivaldne stseen, kus Cavaradossid piinatakse ja mis publiku säästmise huvides on traditsioon, et see toimub kuskil lava taga ja me kuuleme ainult karjeid. Aga tänapäev, kus on vägivald, on igapäevane nähtus, kus filmides TV-uudistes koomiksites isegi kratuur lastekanal on, on vägivaldne õudusfilmid. See on trump teise mõõtme, kui siis, kui ta oli, oli eelmise sajandi alguses, aga et see mõju oleks samasugune, selleks lihtsalt tuleb kasutada uusimat, tänan teid. Ja nii oli ka, näiteks meie taastas. Me ei toonud ka otseselt seda piinamise stseeni lavale, aga kuna meil oli seal kasutuses ka taotluslikult, siis sellised multimeediavahendid, mida ma viimasel ajal kuidagi on juhtunud, et neilt täna ma olen hakanud kasutama siis ka kahel ülisuurel ekraanil, siis mõlemal pool lava nägime üsna sellist stabiilset, piinlikult puhastatud meditsiinilist sekkumist süstalde ja skalpellid ja traatidega ette kujutades, kuidas karp ja võiskavaraldasid noh, piinata selleks, et ta reedaks Ancelotti asukoha ja muusika just kõike seda toetab selles mõttes, et muusika on niivõrd intensiivne, agressiivne, kirglike peaks ette kujutama, mis seal lava taga toimub, siis sellest jääks võib-olla vähe, nii et muusika igal juhul seda võtet toetab. Nii et otsi kokku võtlesetesse, lavalise vormi, visuaalse vormi ja, ja muusikalise dramaturgia nagu koosmõju otsingut koos kunstnikega ja on ääretult tähtsad ja, ja muidugi see, see koostöökogemus. Ja, ja tänapäeval ei ole vähem tähtis roll mitte ainult ka kunstnikul, samuti kostüümikunstnikul ka valguskunstnikul. Usun, et ooperilavastaja, kui tal endal on muusikaline taust nagu minul ja ma loen nooti ja tajun seda sellist dramaturgiliselt muusikalis, visuaalselt tervikut kui etendus siis on ka päris raske panna mõnele teisele sellele tiimi meeskonnaliikmele siis seda funktsiooni, et siis ära tunda, kinnitada või, või muuta seda mõju, mida siis üks ooperietendus tervikuna peab andma, sest see on ju tegelikult eesmärgiks. Kui ma nüüd veel kord tagasi tulen selle saate alguse nõidkütti juurde, siis selle põhjal ma ja ka varasemate tööde põhjal söandan mõelda, et sa oled üks ütlemata aktiivse närviga lavastaja. Sinu näid, kütt hakkas liikuma, lavastus hakkas liikuma juba esimestest akordidest peale ja oli läbi lavastuse laval väga liikuvas olemises. Ma eeldan, et selline ongi sinu kui elustiil kogu aeg uut ja kogu aeg edasi. Kui nüüd saate lõpuks Neeme kuningas sinu käest küsida ja paluda lühivastust, siis, kui suur, kui pikk on see nimekiri, mis on su mõttes ja südames mis kõik veel tegemata on ja mis lähitulevikus kindlasti plaanis oleks? Ei taha siin ju lubadusi anda. Aga plaanid on ju kõigil meil. Mul paraku tuleb anda sellele väga otsekohesele ja väga toredale küsimusele. Põikleva vastus kahel põhjusel. Üks on see, et ma päris täpselt ei tea oma plaane nüüd seoses ka meie loomingulise juhi vahetusega. Mis puudutab Estonia teatrit, on küll töös praegu Tõnis Kaumani uus lasteooper, väike Napoleon, mida me oleme siin juba mõne aasta ette valmistanud ja nüüd on see partituur saanud kaante vahele. Ja kui peetakse vajalikuks ja tekib võimalus ja aeg seda siin rahvusooperi laval näidata, siis võib juhtuda, et olen mina selle lavastaja. Ka see peaprodutsenditöö võtab siin päris suure aja ja, ja teine on see, et, et loomulikult on, on nimekirjas unistusi ja soove ääretult palju, on väga toredat muusikat, mida tahaks kunagi lavastada. Aga see läks, mul peaks vist oma teater olema, sest et neid kriteeriumi arvestades, millest ma siin enne rääkisin ei pruugi päris hästi nende kriteeriumide alla mahtuda, millest koosneb hetkel Estonia fish. Kolmas aspekt soovi puhul tuleviku peale nii väga mitte mõelda või õigemini mitte sellest rääkida on see, et alati pärast esietendust võib-olla ei ole lavastaja päris õige inimene oma töödest rääkima ja, ja peab tekkima mingi ajaline distants, peab tekkima uus nälg, uus hasart alustada uusi töid, tuleb nii-öelda need Ma armikesed ja haavad mida just eelmine töö ja tema ränkus kaasa tõi, oodata, kuni nad armistuvad ja haavu lakkuda natukene ja siis ühel hommikul ärgates äkki tunned tohutut meeletut energiat ja huvi ja soovi millegi täiesti uuega jällegi otsast peale alustada, nii et selliste parapoolide vahel meie elukene siin võngub. Tänan väga. Neeme kuningas, küsija rollis oli siin tänases saates Ene Pilliroog ja jäme kohtumisteni teatris.