Ei. Siin on ruumi. Ei. Vedanud. Aga mitte liiga kõva? Rahvusooperis Estonia tuleb taas lavale Benjamin Britteni lasteooper, väike korstnapühkija. Lavastab Jaanus Rohumaa, muusikajuht Hirvo Surva. Tänase saate autor Ene Pilliroog küsib teilt mõlemalt Jaanus Rohumaa ja Hirvo Surva esimese küsimuse, mis on mõeldud üheselt teile mõlemale, et kui vanad teie olite kui aastal 1977 see ooper esimest korda Estonia teatri laval oli? Tere, mina olen Jaanus ja mina olin siis kaheksa-aastane. Tere, mina olen hirvoja, mina olin seitsme seitsmendal 14. Kas te nägite seda ooperit? Ei ole näinud, kahjuks ei näinud küll, aga mul on meelest mingisugused katked Eesti televisioonist, kui ma mäletan, seal Tõnu Kaljuste midagi tegi, aga rohkem ma ei mäleta. Selline pilt oli, kuidas ta seal midagi vehkis, kuidagi väike korstnapühkija asjaga seotud, aga mis täpselt, oli rohkem seda näinud lavastust ma neid. Mis on seal väikse korstnapühkija lugu, mis on see sisu? Sisu on tegelikult selline, et üks rühm inimesi tuleb kokku otsustav ooperi nii-öelda vabastada sellisest liigsest keerulisusest nende hulgas lauljaid ja, ja muusikuid ja nende hulgas on üks d, ent nad otsustavad, et nad hakkavad looma seda ooperit seal kohapeal laval mõistetavate ja rõõmsate vahenditega ja siis nad kannavad selle nii-öelda publikule ette. Loo tuumaks on nagu rõõm ooperist või vaimustus ooperiteatrist või vaimustus muusikast. Nüüd see väike korstnapühkija ise seal sees on. Selline Dickensi stiilis lugu, tegevus viib 19. sajandi algusesse, kus süste mõisasse siis saabuvad kaks korstnapühkijad, kellel on kaasas väike poiss, kes on nagu nende noh siis ütleme orjuses või niimoodi tollel ajal oli komme siis, et neid väikseid poisse saadeti korstnasse sisse, kuhu suured mehed sattunud, siis nad puhastasid nendega, mõnikord jäid nad sinna kinni antud loos, siis läheb ta sinna kinni, seda päästetakse sealt ära ja lapsed otsustavad need kohalikud lapsed, kes seal lossis siis elasid seal rikad hästi riides, mitte nagu väike korstnapühkija otsustavad siis, et väestavata nende kurjade korstna pühkete käest ära ja viivad hoopis endaga kaasa Londonisse, kus ta saab endale parema elamise. Hirvo sina puutud väikeste poistega kokkukooris ja laulupeol ja oma igapäevases elus tead poiste hingeelu, mis on selle väikese korstnapühkija sõnum lastele tänases päevas, miks peaks üks selline tükk taas teatri mängukavas olema? Võib-olla kõigepealt seda, et see toob ehk nendele lastele, kes on saalis annab edasi headust, mida teevad tegelikult rikka pere lapsed ja nende süda heldib ja nad võtavad selle väikse korstnapühkija omaks, võtavad oma sekka, pesevad puhtaks, annavad süüa, viivad tõesti ära oma hulka, et anda talle lihtsalt paremat elu. Kui tema, tema joogina egod Loidid ei olnud midagi, mõtlete temaga teha? Täitsa näljas. Palun teda ometi nende koledate korstnapühkijad igati ja. Sellepärast inimene, kellele sellest rääkida Sinu keemia aga saa ometi aru, meie täiskasvanud oleme samuti ainult külalisel külaline. Kõige värskem külaline kui minul olengi külaline, kellel on külm ja nälg. Üleni tahmane, kui sina temaga teeks. Aitab meil juba. Ma nägin, kuidas ta just kalossid jalas, mine õue, jooksis hurra. Jah kõik õige on need juuli, aga ma ei tea, kas võim. Tahad vanni minna? Mina ei käinud enam-vähem. Jaanus rumal on praegusel hetkel ühes teatris esietendused olnud ja teises tulemas ja tööperiood võib ette kujutada, et meeletu ja meeletu. Kuidas oli muusikateatris tuua teost lavale, kas siin on mingi vahe, kas lavastada Draamateatris või muusikateatris? Ma võtsin selle töö vastu. Ilma ühegi kõhkluseta. Varasemad pakkumised muusikateatrit teha olin ma kas tagasi lükanud ülikonnad kaugemasse tulevikku. Aga peale vestlust Aarne Mikuga, kes selgitas mulle, kus ma olen Estonia teater omadega, kus on ooperikultuur Eestis. Ja kui ta rääkis ka sellest materjalist ja rääkisime nendest tingimustest, millele seda lugu teha saame, on see, et et loominguline rühm sellele saab olema piisavalt tugev ja praegu sinna me jõuame saate jooksul seda rohkem lahti rääkida. Siis mul puudusid igasugused hirmud, mul katsusin nii-öelda tööplaanid niimoodi teha, et ma seda lugu teha saan. Ja suuresti tänu sellele, et, et siin on minu kõrval hirmu. Aga teise töörühma liikmed, kes perfektselt enda tööala teevad muusikateatris töötades tuleb lavastajale endale üks asi kohe selgeks teha. Sellepärast on ta nimi, muusika, teater, teater ei olegi selles nii oluline, kuivõrd just see muusika ja siis, kui sa teater sinna otsa tuleb, on väga hea. Seega kõik see, mis teeb tee lahti muusikale, kus näitleja või siis laulja või artist saab ennast muusika kaudu nii-öelda avaldada on, on kõige põhilisem. Mida aastad edasi, seda süstemaatiliselt ma töötan seal, selg, seda täpsemalt proovi plaanid, ma teen. Ja mulle meeldib, kui kuidas muusika struktureerib tervikut. Ma olen nende lavastustest oma lavastustes kasutanud üsna palju klassikalist muusikat, Cooperi muusikat. Mulle meeldib see muusika maalsustama vahetus et mõnikord on kaks minutit muusikat palju tähendusrikkam kui 25 lehekülge teksti. Nii et ma pean siiani ütlema nädal enne esietendust, et mul on siin majas nad töötades on ainult väga head kogemused. Ja ma võin öelda, et see oli õige otsus tegema tulla. Ja muusikast pensionini britenama nõksulise loomuga ei ole just väga kerge laulda ja rütmid ära tabada. Retsitatiivi diagooridiaarjad lähevad ju nii mõnesekundilise minutilise kiirusega üle et kuidas seda kõik on kokku panna. Esiteks seda, et, et minu jaoks on see üldse esimene töö teha ühte ühte muusika lavastust ja seda juhatada. Kui ma selle ettepaneku vastu võttis. Ma tegelikult alguses päris kõvasti kõhklesin ja esimesest proovidest ma tundsin, et ma tunnest märksa kindlamalt 20000 lauluväljakul, kui ütleksin orkestri jaoks. Parabritena oleks huvitav heliloojad. See muusika on täis ise näidendit täis karaktereid, täis nüansse, mis tegelikult võimendavad kõiki üles siis ja selles mõttes on Jaanusega väga töötada, et üsna vähe neid lavastajaid, kes nagu teised seavad esikohale muusika, ehitavad sellele üles etenduse. Olen näinud, et vahest selliseid lavastajaid, kes peod, primaarsed, hoopis midagi muud aga muusika on ka ise niivõrd atraktiivne. Siis ta kuidagi läheb nii loomulikku rada pidi, et, et siin ei olegi vaja nii väga palju leiutada, vaid pigem suunata sellesse õigesse kohta ja avada sealse raudtee lahti ja see muusika aitab sellele kaasa, et seda on väga põnev teha. Servo jättis ühe asja mainimata tagasihoidlikult, et tegelikult on ta ka üks nii-öelda peamistest näidendi tegelastest lavale esimeses vaatuses. Et kõiki, kes siis veel ei ole näinud infot sellises rollis, et ma usun, neilgi pole võimalust olnud. Et tegelikult on see dirigent on erandkorras esimesel vaatusel laval koos teiste artistidega ja nad mängivad aga näitemängu sinna juurde, nii et hirmul tegelikult on mitte ainult see, et esimene töö muusikateatri dirigendina esimene näitlejatöö. Nii et see on sul võimalik. Ja Britney siis nii palju, et mitte kogu Pythoni looming ei ole mulle vastu võetud ja see pole ka vajalik tekkega ja Belgia, mis siis sellest, et päriteline on asju, mille jaoks on minul muusikaline haridus võib-olla isegi liiga nõrk. Aga selle väikese korstnapühkija on tajuda selle helilooja tohutut keskendumist teemal. See on hämmastav, see faktuur on nii tihedaks tehtud ja samal ajal see on tehtud ilma ühegi allahindlus võtta niimoodi, et me teeme nüüd lasteooperit. Et noh, nii-öelda tead, et viskame üle jala kahe nädalaga valmis midagi. Iga detail, iga nüanss on viimseni läbi töötatud ja läbimõeldud. Alguses muidugi mõtlesin natuke suureliselt, üks pikk vaatus ooperites jääb väheks, et võib-olla peaks, võiks pikem olla, nüüd ma saan aru, see on ka selles mõttes pirita neil läbimõeldud. Et ta on nii muusikaliselt kui ka ajaliselt ehk loo jutustamise seisukohalt hea tervik. 77. aastal oli just nimelt see väike korstnapühkija nagu 45 minutit. Kui pikk ta teil tuleb? Esimene vaatus 50 minutit. Vaheaja teeme pika ja siis 45 minutit, ma arvan ikka. Küsime muusika rütmis. Jah, esimene pool on siis, Me teeme ooperit. Jah, ütleme niimoodi, nimetame seda siis nõndaks siis Medenooperite. Ja ja teine pool on väike korstnapühkija. Ma kuulsin siin seda lugu juba, et piletid on juba õige mitmeks etenduseks välja müüdud, et siin lastega peab olema selles mõttes ettevaatlik, et kui kassa juurde tulla ja laps nüüd kohe kohale piletist nagu ilma jääb. Et siis vanematele palve, tehke ennem kindlaks, millisele etendusele, mis kuupäevaks tasub nagu lapsega koos ostma minna. Väga õige ja mina arvan ka seda, et võib teha nõnda, et Estonia teater, ma kujutan ette ju teab enda plaane nii pikalt ette, et saab ka niimoodi piletid ette kinni panna ja et just seda, et ei oleks seda pettumust, sest meie nagu kõige suurem soov on, et meie vaataja põhiline vaataja arvan, kes tuleb ikkagi vanematega, aga ikkagi ta on laps. Me arvame, et see võib olla tema esimene kogemus muusikateatrist. Ja võib-olla esimene kogemus teatrist üldse. Nii et see on nagu väga oluline aspekt, et väga-väga tahaks, et kellelegi ei oleks, nagu, et lähen pühapäeval temaga sinna sappa lisapiletit nuttes koju. Esimene kogemus teatrist ongi selline, et hoidke nagu poisil selle pileti koha pealt. Pealegi, kui seal abstrotiaatrise, siis kui tal on kas esimene kogemustele üldse teatrimajja näha ooperit, tegelikult on ta kaasosaline, selles. Lapsed laulavad nii mitmeski numbris kaasa ja selles vaatuses, kus mälest ooperitükki teeme nagu ette, valmistame seal ka saali lapsed õpivad, ela mõned laulud ja laulavad selles kaasa. Tegelikult on kogu see saalitäis lapsi või täiskasvanud võimeid külastajaid osalised selles tükis. Pensionini Britteni lasteooperi väike korstnapühkija esietendus on Estonia teatris kuuendal detsembril. Need helisalvestused, mida tänases saates kasutame, pärinevad aga 1977. aasta salvestusest. Millegipärast võib-olla need inimesed, kes loomeprotsessist nagu eemal seisavad, mõtlevad ja võib-olla see ongi kani. Et lastele kirjutada on hoopis teistmoodi kui täiskasvanutele kirjutada ja lastele lavastada on hoopis kolmandat moodi kui täiskasvanutele lavastada. Ma kujutan ette, et lavastada lastele, see tähendab, et peab olema väga selge ja siiras. Seda kindlasti. Aga mis veel? Ei oskanud öelda, mailis on ikka väga hiilata, et ma oleks väga palju lastele lavastusi teinud, õigupoolest 25-st senisest lavastusest on ainult kaks siiani lastele olnud mida on väga vähe. See on selge. Kui ma mõtlen lastele tehtud loomingu peale, siis ma mõtlen väga sageli Astrid Lindgreni peale. Ja kuna minu jaoks on romaanikirjaniku amet ja lavastajana võrdlemisi sarnased enda põhihoiakult enda loo jutustamise viisilt siis ma olen mõelnud ikka Astrid Lindgreni peale, kuidas tema räägib lugusid, mis on ühtviisi huvitavad nii täiskasvanutele kui lastele. Ja kuidas ta ei tee nagu allahindlust tõsta võtab lapsi sellistena, nagu tegelikult lapsed tahaksid, et neid võetakse, tähendab partneritena võrdseteks kaaslastele. Lasteteatrist võib teha täiusliku ja väga hästi toimiva kommertsürituse, nagu näidanud heliseva muusika variant ja, ja lasteteatriga võib ajada väga suurt, aga kokku seal üks võimalus. Kuna turg ja selle järgi on alati väga suur siis millegipärast on see, et väga Al tahtel ei valita, et ma teen lastetükki, ikka mõeldakse, et ma teeks kas mõnda Shakespeari või mõnda Becketiteks ega väga vähem neid lavastikes ütlevad vahet, ma unistan sellest, et ma saaksin teha naksitralli see tundub kuidagi lapsik või niimoodi või kuidas seda tehakse, siis tehakse tihtipeale seda väga kalkuleeritult just selleks, et saavutada kommertsedu nagu näitab Disney fenomen. Miks tegelikult nagu Arne Mikule peaaegu kohe jah, ütlesin, oligi ta kahel põhjusel. Kui ma sain aru, et ma saan selles lavastuses kasutada saali ühe osatäitjana seal on kontakt saaliga väga tugev, et nüüd saab panna rääkima laulma dirigent õpetab neile laulud selgeks, Need on üks osaline sellest protsessist nendele välja jäetud. Ja teine asi oli see, et, et me saame kasutada ühte sellist ressurssi, mis on meil kõige tugevam ka meie kultuuripärandis, meie muusikakultuur. Meie lauluoskus, meil laulmise traditsioon, meie kalduvus ennast väljendada laulu teel, laulule vahenditega ja just just nagu lastekultuuri osas on minu meelest laulukultuur üldse nagu noh, konkurentsitult kõige tugevama Eestis. Noh, me ei räägi koorist ja, või tema mitmetest koolidest, vaid me räägime ka kõikidest nendest laulu, stuudiotest ja koolikoolidest ja, ja kas või rokkansamblites millest iganes. Et minu meelest on seal väga võimas elav, pulbitsev muusikakultuur seal kõrval. Ja see on nagu ka minul kaks. Üks põhjendus, miks ma nüüd antud juhul seda tegingi. Järgmine põhjust teha lastele mingi etendus võiks tulla siis ikkagi mõnelt Eesti dramaturgilt proovitud draamaetendus aga seal ju praegu on see niimoodi läinud ja ma olen olukorraga rahul. Hirvo Surva, kas sina, dirigendi muusikajuhina nii-öelda hoopis tset oled õpetanud kõik muusikalise, mis laval toimub lastele hea väljapaistvatele, auväärsetele, solistidele, kõik selgeks, kuidas see töökorraldus on olnud. Noh, päris nii ei ole, sest et seda teed üksilised ei jõua teha. Me oleme leidnud hea õpetaja lastele, kelle nimi on Anu Aimla Jaano, töötanud praegu lastega ja praegu on teinud siin kevadest, kui me alles alustasime vaikselt juunikuust lugemist ja natuke laulmist kuni praeguse hetkeni olnud küll tõesti tuut. Ja see on inimene, kes tähendab just ütleme, lapse füüsist ja tema selliseid oskusi või oskab meid nagu temas üles leida, välja tuua. Et see on olnud üks väga hea töö, mida onu teinud lastega. Muidugi on kõigepealt töötada kontsertmeistrit nii-öelda täiskasvanud näitlejate-lauljatega ja siis, kui juba algmaterjali nagu valmis, siis me saime juba hakata nagu kokku panema. Ja pealegi vaata mina üksi seda, seda etendust siin on ka veel juhatamas. Priit Aimla. Priit on teinud just sinna algusperioodis väga kõva tööd. On ise veel vahepeal koguni siin haige ja ära ka ei maksa välja. Vahepeal. Aga jah, tegelikult juba üks, üks põhjus, miks ma sealt ära tulin, oli sama etendus. Kuidas te leidsite, lapsed, kes laulavad? See konkurss toimus meil juba kevadel ja märtsil, uus Maxima märtsis juba pihta ja asjad, aga selleks oli, tegime selleks neli voorum kokku võistlus umbes 200 last sellest sellest sõelast läbi ja see oli omaette huvitav töö, sest et meetrid olid seekord väga tabatud, sest et lisaks näitlemisele pidi ta oskama laulda hästi ja mitte lihtsalt laulma, vaid saaks hakkama tegelikult ooperiparteidega. Mõlemas suunas olid need nõudmised väga tugevad. Et näiteks ma räägiks paari sõnaga ka sellest, kes on veel ka režiigrupis, siis kuna oopri tegemine on võrdlemisi suur masinavärk siis, et liikumisjuhiks Mall Noormets, kellele ka see peaks olema esimene Estonias siis kunstnikuks on lumiste laste assistent Tõnu Tamm, valguskunstnik on Mikk, Valdar kuusk. Ja siis on muidugi veel suur hulk inimesi, dramaturg on sellel lool Mari Tuuling sest seda esimest vaatust oli vaja nagu täna päevastada, kohendada. Ja nii see töö meil on siin siis nagu käinud saates kevadest väikese pausiga, siis nüüd hakkasime sügisel Kas ta kostüümidest ei taha veidi rääkida, missugune lavapilt? Tõotab selle peaks rääkima Ann Lumiste ja keda ma hindan väga kõrgelt ja kes on minu meelest hakkama saanud ühe viimase ilusama teatritööga teatrikujundusega. Ma loodan, et see meeldib publikule väga last on see väga efektne, surema. Ma tuleksin koosseisu juurde veidikene tagasi, lapsed on teadupärast ühteviisi väga liikuvad, teistviisi hõivatud, kolmandat viisi ikka võib juhtuda, et kurk jääb haigeks ja nii edasi. Kui mitu koosseisu on nagu mõeldud ooperi juurde? No lastes on praegu mõnedes osades on isegi kuni kolm, aga põhiliselt nagu kaks koosseisu. Et loomulikult nendel võib juhtuda ühteteist, võib ära minna, haigeks jääda, et et seda nagu ei tohiks juhtuda mingi etendus sellepärast ära jääks. Lihtsalt koos õppinud seda ja koos arenenud. Nii et hirmu selle üle ainult praegu ei ole, et kui keegi keegi peaks häälega ootama, haigeks jäävad, siis midagi ära peaks jääma, seda ei ole. Jaga siis suurte inimeste puhul, eks siis artistide puhul on siis sama etalon kaks koosseisu ja lähevad ooperis ikka tavaks on. Kas laste sellist lavanärvi diaatri närvi ei olnud tunda muusika poole pealt ega lavastuse poole pealt? Ei ole, sest lapse jaoks ei ole nii suur probleem see, et ta peab minema, ole hea esinema, pigem on raske nende jaoks nelja tunnine proov võtta ühte asja rada edasi ja tagasi. Et seda peab harjutama, et see külge jääks. Seal on lihtsalt noh, istuda ühe koha peal, oodata seda enda hetke või järgi, et see on nende jaoks raske. Ma arvan, et lapsed on läbi ajaloo osalised olnud, et nad võtavad, nendeks olemine ei ole mingi probleem, eks see muidugi näeb, kui vesi saali lastakse. Sellest julgusest järgi jääb praegu küll ja on pigem selline keskendumise küsimus, sellepärast et nad üldiselt on ka koolis üldiselt head õppijad kõik. Aga noh, et nüüd on, kui koormus läheb teatris väga suureks, et, et siis peavad samal ajal koolitööd tegelikult jätkama. Loodan, et sealt ei hakka kuskilt midagi häbenema, et siinkohal tervitaks ja tänaks kõiki kõiki lapsevanemaid ja ka sugulasi, õpetajaid, kes on nende lastega seotud, kes selles korstnaga kaasa teevad, et et see on olnud väga raske, väga töine aeg ja, ja sealtpoolt me oleme saanud väga suurt toetust lastekodudest ja me loodame, et me suudame ka siis tõestada seda õigustada seda, et. Kui vanad lapsed need on, kas umbes korstnapühkija ealised, üheksakümneaastased? Korstnapühkija mingi kaheksas, et kohe ma saan kaheksa aasta kahe asendada ja sealt edasi juba siis 10 ja 12 ja kõige vanem on 14. Hirvo Surva, kuidas sa oled tunnetanud, mis on olnud muusikaliselt kõige raskem selle etendusse väljatoomise juures? Vast ikka kõige keerulisem on selle asja kokkupanek, kui alguses tegime proovi ja kontsertmeistriga ja said juba laulud nagu selgeks toimus väikeses ruumis ja klaveri ilusti mängisid, nüansid olid juba klaveriga nii palju kogused, kui tuli orkestri muidu alguses täiesti harjumatu. Et endale niipalju, kuivõrd võib-olla lastele täiskasvanutele. Ja ütlema, et jah, et suures saalis, kes see kokku panna, see, mis toimub laval, liikumine, näitlemine, laulmine ja mäng, viia see kõik orkestriga kokku, kas see on see kõige keerulisem? Seal orkestri koosseis on ju väga väike väike kammerkoosseis ja ja ka sealt on ju iga väiksemgi nüansikene või, või kui tekib mingi viga, kui seal kõik on kuulda, et nad nõuab nii pillimeestelt kui lauljatelt neid eeskätt kui lastelt tegelikult väga suurt kokkuvõtmist. Et tuleks selline välja nagu tahaks seda kuulda. Kuidas tüksis nüüd lõpebki, et läbi sai ja tuleme taas kokku teatrisse või? Ja saab kokku, kas seal sama lavastuse ümber või mõne muu ümber, aga põhiline on see, et et ära tegime hakkama, saime seal siis tüki lõpus ja tulge veel kord teatrisse. Jaanus Rohumaa klassika austaja. Kas võiks loota mingil ajal ka tõsise ooperi lavastamist näiteks? Korstnapühkija on väga tõsine ooper, mu meelest seal on palju sotsiaalseid probleeme. Kui me räägime mahuste mastaapidest, siis 2006 näib olevat nagu realistlik, et, et siis võib-olla seal praegu paistab üks auk, näis, kas Estonia teatri kaukaskil tekib samasse kohta ja näis, kuidas see töö lõpeb ja läheb, aga ma arvan, et et ma kindlasti ühel või teisel viisil pöördun muusikateatri poole tagasi. Ja Hirvo Surva, kas teatripisik on nakkav? Noh, ma olen aktsiaselts on juba töötanud tegelikult rahvusooperi poistekooli juures kaks ja pool aastat ja etendusel käik ei ole ju tegelikult minu jaoks uus poisid võtavad siin osa nii karmanist kui eelmine hooaeg oli veel poris kodunu ja, ja ooperimarakratid jaga nukitsamees ja nii edasi, nii edasi poisid töötavad väga paljudes tükkides kaasa. Sa oled ise olla algusest peale ühe asja loomise juures olnud minu jaoks ääretult põnev kus kõigepealt see lastevalik ja siis juba nendega töö ja kui istub seal kunstnik juures ja, ja kõik üritavad minna sides ühes suunas ja, ja lõpuks kui see kätte jõuab. Et see on ääretult põnev, tegelikult. Tegelikult hakkavad. Tänan väga tänase intervjuu eest, Jaanus Rohumaa ja Hirvo Surva. Ja me usume, et päike, korstnapühkija ootab teid kõiki teatrisse. Kohtumiseni. Ja tuleva TTK mädanik. Ei? Ei. Tuletan meelde veelkord, et Benjamin Britteni lasteooperi väike korstnapühkija esietendus on Estonia teatris kuuendal detsembril. Need helisalvestuse taga, mis tänases saates kõlasid pärinesid aastast 1977. Tänase saate autor oli Ene Pilliroog ja me kuulame nüüd veel kahte Benjamin Britteni poolt seatud inglise laulu mida esitab Robert tiir.