Vasar tere, algab kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on täna stuudios vana hea kaasa kaassaatejuht Peeter Helme, keda võiks tituleerida praegugi, kui vikerraadio saatejuht ja kirjanikud Peeter, tere. Kuigi olud on vist segased, mille tõttu ma siin olen, on mul väga hea meel üle pika aja vasara saates olla. Ja teiseks, saatekülaliseks on Loomingu Raamatukogu toimetuse liige ja tõlkija Maria Esko, tere. Tere. Mul on ka väga hea meel olla siin ja nagu meile juba mitmed inimesed, kes stuudiost on mööda kõndinud, rõõmsalt on hõiganud, oi kui palju raamatuid, on teil laual nendest raamatutest? Me hakkamegi kohe rääkima, sellepärast et olud on ärevad, inimestel soovitatakse püsida kodus ja tundub, et just praegu on see aeg. Kui lõpuks on aega inimestel lugeda kõiki neid raamatuid, millest muidu alati räägitakse, et oleks mul ometi aega lugeda. Aga enne, kui selleni jõuame, väike kultuuriajakirjanduse tutvustus ka. Tuletagem siiski meelde, et kuigi tänane vikerraadio etteütlus edasi lükkus ja homme jääb ära Kultuurkapitali aastaauhindade preemiatega Ta andmine siis on homme ikkagi emakeelepäev ja Õpetajate leht on pühendatud emakeelele eesti keelele. Siit on kohe järjest järjest huvitavaid lugemisi. Kohe algab Pika Helle Metslangi artikli või sellise intervjuuga, kus kus siis tema räägib üks eesti keel, tal on oluline. Järgneb kohe selline väike küsitlus emakeele õpetajatelt, et miks nad omal ajal valisid siis eesti filoloogia ja miks, miks just emakeel, miks eesti keel ja kirjandus. Ja kohe sellest edasi tuleb Heiki Raudla niisugune juhtkirja moodi asi, mis kannab pealkirja emakeel kui identiteedi, Teet ja relv. Ja muidugi alati tasub soovitada Priit Põhjala lugusid keelest, seekord on siis teemaks o olemisest eesti keeles ja Priit Põhjala raamatust on ka selle õpetajate lehe viimasel leheküljel Rein Veidemanni pikem arvustus ja huvitav lugemine, mis küll ei seostu emakeelega, on ka sellise teemal nagu tugiharidus, aga tegelikult ta ei räägigi otseselt tugiharidusest. Räägid magamisest ja sellest, kuidas uni mõjutab nii füüsilist kui vaimset tervist. Ja kohe alguses on, on siin toodud ära selline kurb statistika, et et üle viieteistaastaste hulgas esineb Eestis unehäireid 31-l protsendil, mis on ikkagi nagu päris suur suur protsent. Nii et ma, muide arvan, et lugemine enne magama jäämist ka kindlasti aitab kaasa rahulikule unele. Ja teistest kultuuriajakirjadest on mul siin laua peal veel akadeemia märtsikuuakadeemiast saab siis lugeda erinevaid, täitsa erinevaid teemasid. Kõigepealt on siin juttu õigeuskliku arusaamast kolmainu jumalast, siis on siin Lauri Kettuneni, Vadja retkedest, Toomas Kiho alati kurb ja vaimukas luuleline juhtkiri, mis seekord kannab pealkirja Eesti pere. Ja üks dokumentaaljutustus Riho nõmmikut on, kannab ka pealkirja teadusega Maalt Marsile, nii et et siit leiab ka kindlasti teadushuviline inimene lugemist ja Keeles ja Kirjanduses on seekord sellised huvitavad teemad nagu näiteks terviku püüa fragmendis hirm Johannes Semperi loomingus samuti geeniuse kuvandist, kuidas on see tulnud kultuurikeelde ja kuidas ta on ka Eesti kultuuriruumis siis kanda kinnitanud ja kuidas seda on esitatud. Nii et, et usun, et ka keelest ja kirjandusest leiab üht-teist lugemist, aga meie läheme nüüd oma saate põhiteema juurde. Vasar jätkub kultuurisaade vasar ja minuga on täna stuudios vikerraadio saatejuht, kirjanik ja endine vasarasaatejuht Peeter Helme ning Loomingu Raamatukogu toimetuse liige ning tõlkija Maria Esko. Ja kutsusin Peetri ja Maria täna stuudiosse et kuna eile õhtul kuulutas valitsus välja eriolukorra, mistõttu on suletud suurem osa kultuuriasutusi ja üldse sellised rahvarohked kogunemised on ära keelatud inimeste endi huvides siis tähendab see esmaspäevast koolid suletud, siis tähendab see seda, et, et väga paljud pered tõenäoliselt veedavad rohkem kui kunagi varem aega kodus. Kuna raamatukogud jäävad esialgu avatuks, küll mitte kõik osa väiksemaid filiaale olen kuulnud, pannakse ka kinni, aga siiski raamatukogud on esialgu täiesti avatud, siis mõtlesime, et võiks natukene anda lugemissoovitusi inimestele, et seal kodus siis elu liiga üksluiseks ei muutuks. Ja kuna raamatuid ilmub jätkuvalt väga palju ja orienteerumine selles vallas on keeruline, siis võib-olla võib-olla enne, kui me nüüd oma konkreetsete soovituste juurde asume, vaataski pisut seda, et, et missugune see kirjastamisstatistika üldse viimasel ajal on olnud, et et meile nagu tundub, et raamatuid ilmub rohkem kui kunagi varem, aga, aga Peter, sina vaatasid järgi, kas see tegelikult ka nii on. Viskasin pilgu peale statistikale kõige värskemaid numbreid veel ei ole. Mina sain kätte viimased viimased arvud, mis räägivad aastast 2018, aga mingeid trende nad ikka näinud võtavad. Ja tegelikult on nimetuste arv, mis eesti keeles ilmunud, on viimaste aastate jooksul püsinud üsna stabiilne, ta on püsinud niimoodi 3000 703800 piirimail, 2016 ilmus 3794 raamatut ja brošüüri 2017 justkui oluliselt rohkem 3916. Ja aastal 2018 3792. Noh, seda on ikkagi väga palju, loomulikult neist ainult väike osa on tegelikult see, mida me mõtestame ilukirjandusena, sest siia alla lähevad ka õppinud kutt, siia alla lähevad noh, põhimõtteliselt kõik asjad, millele on ISBN number asutust, aastaraamatut loomulikult igasugused käsiraamatut kokaraamatut. Nii et selles mõttes ei maksa ennast ära ehmatada, et ei ole nii, et tuleks 10 raamatut päevas läbi lugeda, et suurte, kõik, mis eesti keele seal aastas ilmub, läbi lugeda. See on üks asi, teine asi muidugi on see, et tegelikult, et tiraažid on jätkuvalt ikkagi päris suures languses, et kui veel aastal 2016 oli raamatute ja prossüüride trükiarv tuhandete eksemplaride, siis 4286, siis nüüd on see langenud kolme ja poole 1000 peale. Ehk siis märkimisväärne langus, noh, ja siin on erinevad põhjused, muidugi osaliselt on see ikkagi kogu selline digitaalse maailma pealetung. Osaliselt on see ikkagi selles ka, et üha rohkem noori inimesi loeb raamatut tuid inglise keeles, sõltumata sellest Nende teoste algkeel, inglisekeelsed tõlked ilmuvad rutem ja nagu ma ise ka olen tõdenud. Kui minna kas või meil siin rahva raamatusse. Inglisekeelne raamat on lihtsalt odavam kui eestikeelne ennast eesti keeles ikkagi. Tõlkekirjanduse väljaandmine on väga keeruline. Maria, noogutasin kaasa, olles sellega väga hästi kursis, et ma ei tea, kuidas asi Loomingu raamatukogu poolt vaadates välja näeb, tellistanud Iraasid ikka üsna stabiilselt. Meie tiraažid on stabiilsed ja me elame selles mõttes nagu vanajumala selja taga, et me elame oma omas maailmas, et meil on meil on riigi toetus, mis võimaldab meil tegelikult ühtlasi kohustab meid võtma selliseid riske, mida tutvustame autoreid keda võib-olla teised kirjastused ei julgeks ette võtta, sest et ei pruugi olla see raamat lihtsalt ei pruugi piisavalt palju müüa, eks ole. Ja, ja loomulikult me tahame ka, et mehe raamatut müüksid, aga me noh, see nii-öelda ilus plaan on ikkagi tutvustada kirjandust kõigist võimalikest maailma nurkadest ja me saame seda, saame seda teha ja meil on jätkuvalt 1000 ringis püsivaid pisi tellijaid, kes saavad meie raamatuid kogu aeg postkasti üks, kaks tükki kuus. Et jah, meie meie juhtuma nagu natukene teistsugune. Me saame endaga Rahul, aga tegelikult täna oli üks üritus, mis ka ära jäi, õieti edasi lükkus kui Loomingu Raamatukogu otsustas, et tegelikult lisaks sellele, et vahendite uut kirjandust, kaasaegset võtate uuesti ette ka selle nii-öelda klassika või selle kuldsarja, et, et mis on need raamatud, mis tuleks uuesti välja anda, miks selline otsus sündis? No tegelikult me avaldame ka põhisarjas ikkagi klassikuid ja, ja selliseid teoseid, mis ei ole nüüd noh, mida ei saa kaasaegses kirjanduseks pidada ja esseistikat samamoodi. Aga kuldsarja mõte on küpsenud aastaid nii toimetusel kui ka siis noh, lugejate innustusel, kes on meie poole pöördunud ja küsinud, miks te seda või teist raamatut lihtsalt uuesti välja ei anna, see ei ole, see ei ole nii lihtne. Aga toimetus on ka tahtnud kaua tükk aega võtta, et mõned sellised pärlid, mida võib-olla ka teised kirjastused ei julgeks uus uustrükina välja anda, paljud head raamatut siiski on välja antud. Ja, ja lihtsalt tehagi selline kremdel akrem selline selline erisari, kus me toome varem välja antud ja väga populaarseks osutunud tunud pärlid uuesti inimeste ette. Sest et vana raamat, mis on uuesti välja antud, on tegelikult ikkagi üks uus lugu, uus raamat, et seda loetakse täna teistmoodi, kui kui 60 aastat tagasi. Näiteks, ja no ma olen raamatukoguhoidjate käest kuulnud, et noore inimese jaoks on erakordselt oluline see, kuidas see tekst on rüütatud. Et kui ta on suurepärane, suurepärane teos, aga ta on ikkagi ütleme seal mingisugusest 90.-te erakordselt halvas köites, halval paberil, siis lihtsalt seda raamatut ei võta tõsiselt ja, ja ükskõik kui palju sa sinna juurde räägid, et see on erakordselt oluline tekst, mida iga haritud inimene peab olema lugenud. Siin on ju hea näide, ma viskasin pilgu peale ka 2019. aasta laenutuste raam siis rahvaraamatukogude laenutuste edetabelile, sellest on iseenesest palju räägitud aasta alguses mäletatavasti ju pist paljude üllatuseks juhtis seda jätkuvalt Vahur Afanasjevi Serafirma ja Bogdan. Aga teisel kohal on ju Silver Anniko rusikad sõda laenutati 4512 korda, selle andis kirjastus hea lugu uuesti välja. Noh, tõsi ma arvan, et enamik laenutajaid ei ole ilmselt noored inimesed, eriti kui mõelda, et selle raamatu kujundus aimab ka järel omaaegset nõukogude aegset kujundust. Ja pigem oli siin siis üsna suur meediakampaania selle taga, aga noh, siiski selline naljakas näide, et kuidas üks vana asi anti uuesti välja ja ta osutus nii müügi hittina kui laenutus hittina väga popiks. No eks kirjanduse niisugune tore eripära ongi selles, et erinevalt paljudest teistest kunsti valdkondadest tekst mõnes mõttes ei vanane, et tõesti võib vananeda see raamat, aga kui me anname selle raamatu uues kuues välja, siis tema ei aegu, et see teos ise. Nojah, loomulikult on autoreid või tekste, mis, mis jäävad väga omasse aega, aga üldiselt head teosed peavad ikka erinevatele aegadele vastu. Samas on meil nüüd siin tõesti see laud raamatuid täis ja päris huvitav on näha ka seda, et kui me nagu selle saate kokku leppisime, et hakkame lugemissoovitusi jagama, siis me omavahel mitte midagi ei kooskõlastanud, et igaüks võttis lihtsalt hunniku raamatuid kaasa. Ja tõsiasi on see, et praktiliselt kattumisi ei tule, et see lugemissoovitus tundub seetõttu olevat mõnes mõttes ka täiesti meelevaldne, sellepärast et, et valikut võivad tõesti, inimese lugemiseelistused võivad olla väga erinevad, et see, mis, mis sulle tundub väga hea, jätab kellelegi teise täiesti külmaks. Aga üks raamat, mis põhimõtteliselt meil kõigil on loetud ja Marial ja minul ka siia laua peale tõstetud, millest me küll pikalt ja rääkisid, sellest on tõesti palju räägitud. Aga kes veel ei ole lugenud? Võib-olla tõesti võiks siis võtta ette Ulbeki serotoniini, et marja, miks sina selle raamatu kaasa võtsid? Mina olen veel pekki loomingut jälginud juba tükk aega, ma olen isegi tema fänn, võiks nii öelda ja Indrek Koff ja teinud ammu tema raamatuid siis eesti keelde toonud vahe üsna vaheldumisi, ma saan aru, et praegu on skoor Indreku kasuks ja nad on mõlemad suurepärased tõlkija, et noh, mis teebki juba iseenesest eks ju, halba raamatut ei saa heaks tõlkida, aga see lugemise kogemus on juba hoopis midagi muud, kui sa tead, et seal on selline tõlkegarantii taga. Ja miks mulle helbeke meeldinud on see Viis, kuidas põimida enda mingisugune väike lugu suure sisse, mis peegeldab siis meie praegust ühiskonda ja, ja veel Becon armutult. Küüniline. Paljud arvavad, et tema raamatud on sünged, aga minu meelest ja ka näiteks veel pikki tõlkijate meelest on selles sündmuses ikkagi lõpuks mingisugune lootuse noot, et hästi oleme teel allapoole, aga sellega tuleb siis need ka kuidagi hakkama saada. Kes, kes jaksab siin koroonaviiruse uudiste kõrvalt jälgida, aga parasjagu üsna keerukalt ja aeglaselt edasi minevaid Euroopa Liidu eelarve elusid, siis Quebeci serotoniin sobib sinna kõrvale lugemiseks, sest et nendele eelarve aruteludel on ju üks suuri küsimusi Euroopa Liidu põllumajandustoetused ja selle serotoniini üks teema on prantsuse põllumajanduse allakäik. Jah, aga minu meelest selle põhiline teema nagu tegelikult Ulbetki üleüldises või vähemalt temaga viiva eelmises raamatus, mis eelnes sellele serotoniini-le on ju ikkagi see ummiku mõnes mõttes nagu see noh, Euroopa nagu jõudnud, et ühest küljest küll jah, et ühest küljest see tohutu tohutu mitu individualism ja vabadus, mis sellega seoses on saavutatud, et inimene ongi see totaalne üksik osake kogu selles universumis, aga samal ajal see meeletu nagu ahistuse mõttetuse tunne, mis sellega on kaasnenud, et kuna kõik kõik nagu sellised sidemed on läbi lõigatud, miski ei tähendanud midagi, miski pole enam oluline millegiga, nagu õieti enam kontakti ei saa. Seetõttu on tegelased ju väga sisemiselt nagu õnnetud ja tajuvad siukest meeletut mõttetuse tunnet kogu aeg, et et seal on nagu, ühest küljest ta ta nagu hindab väga seda missugune see Euroopa on või tegelikult minu meelest ikkagi kumab läbi, et armastab seda, aga samal ajal ta on ju väga kriitiline selle suhtes. Nii on, võib-olla veel, võin natuke reklaamiks lisada, et keda serotoniin rohkem huvitab, siis eelmise aasta lõpul intervjueeris Urmas Vadi Indrek Kofi ka kirjandussaates loetud ja kirjutatud, nii et huviline leiab selle vikerraadio kodulehelt üles. Ja aga liigume siis edasi, et tõesti, see serotoniin on võib-olla nendest teostest kõige rohkem tähelepanu saanud ja ma arvan, et kes iganes soovib guugeldada ja tõenäoliselt interneti võib ikkagi veel minna, sealt kohe nakkust ei saa. Et siis selle kohta kindlasti leiab erinevaid käsitlusi juurde. Aga võib-olla, kuna täna tõesti nüüd jäi ärase Kuldse sarja esitlus, et võib-olla me hakkame siseselt Loomingu raamatukogus natukene ka peale, et mis need Kuldse sarja esimesed raamatud on, mis nüüd värskena uuesti inimeste lugemislauale võiksid jõuda? Jah, Hašek oli Jaroslav Hašeki geniaalne idioot ja huumorikool oli siis kuldsarja kõige esimese aastakäigu kõige esimene raamat ilmus jaanuaris ja ma arvan, kuulajate seas on vähe neidki, kes Ashekist midagi ei tea. Ja see natukene läheb ka kokku sellega, mis sa rääkisid, eks ju, et kas raamat saab, kas tekst saab aeguda, et me natukene, kui me panime seda nimekirja kokku, siis peatoimetajal tekkis korraks küsimused, peaks selle ikkagi kõik peaksid selle Hašeki korraks nagu läbi lugema, et kas nad, kas on ikka veel naljakas, sest kõigil on mälestus sellest kui millestki väga naljakast. Ja selle tragikoomilisest seisneb ju selles, et see lihtsalt ei olegi täienisti nali, vaid see on ka oma aja peegel. Ja mina võtsin selle ette, mina olen sündinud aastal 1991, võtsin Hašeki ette sellest maailmast, ma ei tea mitte midagi ja ma ei suutnud lõpetada naermist ja edasi Ahmemist, et selle ma tõesti seda raamatut ma võib-olla magama minekuks ei soovitaks, sellepärast et on kiusatus seda seda edasi lugeda, et meil ongi siis ilmunud geniaalne idioot, et eraldi ja huumorikool eraldi ja, ja me panime nad, panime nad kokku. Et ikkagi peab üks hea asi algama naljaga? Jaa, jaa, Hašek, ma arvan, on suurepärane absurdimeister, kellega seda sarja alustada. Ja siis teine raamat, mille võitlus täna tõepoolest kahjuks ära jäi, loodetavasti edasi lükkus, et me siiski soovime seda üritust teha, aga muidugi, kui kõike aga hakkavad ühel hetkel oma üritusi tagantjärele tegema, siis ei tea, mis saab, et seda, seda me veel mõtleme, aga, aga teine on siis vanameister Ingmar Bergmani Fanny ja Alexander mille on rootsi keelest tõlkinud ülev aaloe. See on, seda on siis on, see teos on jõudnud lavalaudadele kui ka kui ka kinolinale, kui Bergmann sellest ise filmi tegi, siis ta sai ka omal ajal võõrkeelse filmi Oscari. Ja see on hästi raputav ja põnev lugu minu jaoks, sellepärast et siin on justkui selline mitmik tragöödia käimas, et on ühe perekonna lugu. Selle taustal on ühe teatrilugu perekond, perekond on siis ühe teatriga tugevalt seotud ja selles teatris parasjagu käivad ettevalmistused Hamleti esietenduseks, nii Hamleti-lugu käib seal ka taustaks. Aga kogu see, kõik need murra, murdelised sündmused ja, ja keerulised ajad, mis selles raamatus siis nagu välja tulevad tulevad välja lapse pilgu läbi, ehk siis, et Bergmann võtnud vaatepunktiks siis lapselapse seisukoha. Jaa, jaa, see raamat on tema enda sõnul ka olnud, nagu, ütleme, ülistus lapsepõlvele ja lapse võimele ehitada oma maailm üles lõhnadele ja valgustele ja tajudele ootamatustele. Ehk et sellest raamatust jääbki nagu mulje, et kõige teravamalt tulevad esile mingisuguseid lõhna ja keeleveidrused mingid sellised kummalised pisidetailid ja kogu see draama käib kusagil taustal. Et natukene natuke kõhe lugemine, väga vaimukas lugemine ja, ja tõesti, mulle väga meeldejääv minu jaoks vähemalt. No Bergman on minu meelest üks neist autoreid, keda hakkad, võtad lahti, hakkad lugema ja lihtsalt loed, kuigi pärast tagantjärgi mõtled, aga milles ta nüüd täpselt kirjutas, seda on raske kokku võtta, aga samas ta niivõrd tõmbab kuidagi endasse, et see tekst on tõesti kirja pandud väga-väga köitvalt. Aga mul on endal ka üks loomingut, vaata kogu küll eelmise aastakäigu raamat kaasa võetud ja ma näen, et, et see on Marial Peeter on praegu jätkuvalt mängust väljas. Ja, ja see on seal roomlaste teod, mis on ladina keelest tõlgitud tegelikult mitte roomlaste, vaid selline keskaegne, isegi hiliskeskaegne kogumit jutte, mis tegelikult on siis täielikud allegooriat ja millel on igalühel juurde pandud selline tore moraali selgitus, et mida selle jutuga on tegelikult tahetud öelda, aga lugemine on nagu nii need lood ikkagi iseseisva ilukirjandusliku, väikese jutukese-na kui ka see moralisatsioon, mõlemad on mõnusad lugemised ja samal ajal äärmiselt huvitavad, sellepärast et mulle tundub, et et seda allegoorilise lugemist, et on ka kuidagi hakatud ära unustama, et kõike võetakse väga üheplaaniliselt, aga need tekstid ei ole, ei ole seda nagu mitte. Ja ma mõtlesin, et ma lihtsalt loen ette ühe pealkirja, 94, mis on ka võib-olla lohutuseks kõigile mitte hiliskeskaegsetele inimestele, see kõlab nii. Kuidas patu pärast pidalitõppe jäänud ilus hing ei saa muidu endisele ilule kui pärast sügavaid ohked ja ääretuid kannatusi. Nii et see olgu siis lohutuseks ka meile, meie praeguses raskes hetkes. Aga võib olla, kas sa soovid marja, ka roomlaste teod, on see raamat selle kohta midagi veel lisada? Oi, see on tore lugemine, minu meelest jah, esiteks seda moralisatsiooni, selle looga seostada, noh, see on juba omaette selline selline väike absurditegu, et sa loed selle jutukese ära, see tundub nagu kõlab nagu valmviisiline lühimuinasjutt ja siis kristlik moralisatsioon, mis seal lõpus on, annab mingi täiesti avab mingi täiesti täiesti täiesti teistsuguse dimensiooni ja on näha seda raamatut lugedes, et tõlkijad on väga nautinud seda tegevust, eks ju, et see on keeleliselt keeleline eripära, käib siin asja juurde, et tegemist on keskaegsete tekstidega ja selle ladina keeles siis tõlkinud punt noori, kes on Maria-Kristiina, Lotman ja Kristi Viidingu juhendamisel siis võtnud ette ja noh, igaüks on saanud mingid lood tõlkida ja nad on, nad nägid pikka aega koos vaeva, said regulaarselt kokku kui ja arutasid kõiki tõlkeid läbi ja ja see on tõelise, sellise perekonna. Meil on sündinud ja, ja seda seda lugedes tunda ka, et siin on noh, sellist keele, Kurmeedia sellist naudingut on, on sees, et tõesti valmimislugu on ka ilus ja kõik need noored siis kogu see idee tekkis siis Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni. Noorte aktsioonidest meil on siis igal aastal on tõlkevõistlus ja tõlkijate suvekool ja tõlkijate suvekoolis sai see punt esimest korda, kui hakkas tegutsema. Vot selline taustalugu. Aga hüppame nüüd siis võib-olla natukene teisele teemale või teise valdkonda ja Peeter, sinul on päris palju ulmekirjandust laua peal. Jah, tõsi, ta on eelmisel aastal ja selle aasta alguses on ilmunud päris palju uut eesti ulmekirjandust natuke ebaühtlase kvaliteediga, nagu ta alati on olnud, aga näha on, et isegi mitte vaeva nähakse, aga et sellist tahtmist on ja tegelikult täitsa huvitavaid asju on ilmunud, et mul on täitsa hea meel selle üle, et Joeli, Hans, kes varem oli tun ka JJ metsavana nime all, aga nüüd on siiski enda nimel kirjutama hakanud. Ja Gide tänav, kes kirjutabki sellise vahva nime all on lõpuks ometi püsti pannud enda kirjastuse Kirjastus lummur, millel on sari Teaduse kaardivägi väga toreda logoga. Siin on nimelt sellise kosmoseskafandri kiivri seest vaatab välja surnupealuu. Ja, ja nad on ka esimesed raamatud selles sarjas juba välja andnud ja kuigi maaga olen seda nende raamatute kohta kirjutatud arvustuses öelnud, et et toimetamisega tuleks ikka palju tõsisemalt vaeva näha, on siiski nii alliansi enda kirjutatud tondilatern, mis sai Kirjanike Liidu eelmise aasta romaanivõistlusel teise koha kui alliansi ja maniakkide Tänava kahasse kirjutatud kosmose pikk vari, mõlemad päris head. Sellised algupärased eesti ulmeteosed, pigem võiks öelda nooremale lugejale pigem raamatut, mille kohta võiks öelda poistekas, aga hästi läbimõeldud, toimivad ja sellise lõbusa huumoriga tondilatern üritab mingi teise dimensiooni kaudu suur kuri tungida meie maailma ja ta miskipärast valib selleks kohaks, kus tungida Elva. Ja siis seiklused hargnevad Elvas. Kosmose pikk vari on tulevikulugu, kus siis ka eestlased sebivad kosmoses ja ja seal siis tehakse väikeseid vigu, mille tulemusena kustub päike ja siis on vaja probleem lahendada. Ja, ja lisaks veel üks huvitav raamat, mis sattus nüüd üsna hiljuti minu lugemislauale on kirjastuses fantaasia ilmunud kirjastuse fantaasia omase kujundusega. Kellele meeldib, kellele mitte. Pseudonüümi Thor Peterson all me kasvasime maal, see on puhtakujuline, noorte ulme väga hoogsalt on see kirja pandud, väga suur rõhk läheb just selleni nii-öelda maailmaehitamisele. Kohati tekib küsimus, milleks see kõik, sest et tegevus ise on põnev, aga hästi suure sisseelamisega kirjutatud ja tegelikult väga põnev lugu, kus väga palju küsimusi jääb lahtiseks, nii et lõpus ma jäin just mõtlema, et kas asi on mõeldud mingi sarja avaloona või mitte. Võib-olla on, võib-olla ei ole, ta toimib tervikuna, aga samal ajal on piisavalt palju asju, millele tahaks vastust ja mida saaksite edasi arendada, nii et ka tegelikult täitsa täitsa tore lugemine, nendele, kellele noorte ulme meeldib. Mulle tundub, et eesti kirjanduses on üldse ulmekirjandus viimastel aastatel ikka nagu tohutu plahvatuse läbi teinud, et mingil ajal tundus, et ulmekirjandus on eesti kirjanduse ikkagi väga marginaalne osa. Aga viimasel ajal vaadates ka, kui palju neid nimetusi ilmub, tundub olevat juba peaaegu peavool. Ma arvan, et seal on kaks asja, esiteks tõepoolest ulmekirjanikud on nii-öelda kapist välja tulnud rohkem ja ja teine asi on see, et ulmekirjanikud tahavad olla tõsiseltvõetav, päris kirjanduse osa ja, ja saadakse aru, et see eeldab ka noh, nii-öelda päris kirjanduse reeglite järgi mängimist, et sa ei saa ainult kuskil veebiplatvormil oma asju avaldada, nii et siis sõbrad seal kommenteerivad ja halvustavad, vaid sa pead kirjutama tasemel, et see jõuaks ka päriskirjandusväljaannetesse, noh, näiteks loomingusse. Et sellest oleks aru saadud ja kindlasti see aitab kaasa sellele, et selline teadlikkus ulmest tõuseb, kui tõuseb selle tase, siis siis ongi, et eelkõige on üks raamat hearaamat ja alles teises järjekorras kuulub ta mingisse žanrissse. Aga meie oleme nüüd oma saatega jõudnud umbes keskpaika ja kuulame vahepeale ühe muusikapala, mis on samuti inspireeritud sellest, et inimestel tuleb istuda kodus. See on Jon Mary lugu hoomlais. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on täna stuudios vikerraadio saatejuht ja kirjanik Peeter Helme ning loomitu Loomingu Raamatukogu toimetuse liige, nii tõlkija Maria Esko. Ja oleme siin rääkinud natukenegi alguses kirjastamisest ja lugemisest üleüldisemalt ja, ja rääkinud ka mõningatest raamatust tutest juba, mida meile tundub, et inimesed võiksid lugeda sel ajal, kui neil, ehk on nüüd rohkem aega kodus olla ja raamatuid Ta ei võta. Aga neid raamatuid, mida me ei ole veel puudutanud, ehk siis nendest rääkinud on siin laua peal meil veel väga palju ja ega me tegelikult nendest kõikidest rääkida ei jõua ka. Võtaks võib-olla mõned raamatud, mis on olnud ka Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade nominendid, et tõenäoliselt eriti sel aastal olid nominentide hulgas ka nimed, mida võib-olla igaüks ei teagi, aga, aga oli ka nimesid, mida siiski teatakse. Ja Peeter sinul on näiteks üks nominent ilusti laua peal. Mul on neid lausa kaks siin ja noh, mis siin salata, eks minul on siin nende nominentide teosed, kellega ma olen ise ka siinsamas vikerraadios intervjuu teinud, nii et võib-olla ma selles mõttes pikemalt ei peatukski. Kaur, riismaa väike Ferdinand ja Kairi Look, Piia präänik ja bandiidid. Nimelt siis Kairi Look kokku kandideeris või oli nominent lastekirjanduse alajaotuses ja väike Ferdinand on siis kaur, riismaa romaan? Muidugi, väga erinevad raamatud, et kaur, riismaa olen siin ambitsioon kirjutada suur mitmekihiline, võiks öelda ka filosoofiline ajaloomaiguline romaani, aga ta ise on öelnud, et ta siiski ei pea seda ajaloo romaaniks ja nii ei peaks seda võtma. Ja Kairi Look kirjutas siis teise osa oma Piia präänik sarjale. Mõlemad vahvad mõtted, muidugi. Kaur, riismaa raamat, ma, ma arvan, sobik just sellele lugejale, kes otsibki sellist natuke müstilist, natuke ajaloo maigulist ka selliste kindlasti endaga polemiseerima kutsuvad, sest siin on palju, millega polemiseerida osa sellest tari teadlikul valikul, aga osa oma julgen kriitiline olla, siiski mitte. Aga see on igal juhul huvitav, nauditav mänguline teos. Ja kuna kaur riismaa on ise selle raamatukujundaja ka, sest ta juhtis tähelepanu väga olulisele kujunduselemendile. See raamat on kujundatud täpselt selle mõttega, et seda oleks mugav pikali olles näiteks voodis lugeda. Nimelt raamatu tekst lõpeb. Saates osalistele näitan, raadiokuulajad ei näe, aga saavad ise raamatukogus või poes ära vaadata. Raamatu tekst lõpeb lehekülje allosas, nii et sinna jääb piisavalt ruumi, et kui panna sõrmed sinna, siis nad ei kata tekstiosa ära. Ja Kairi loogi raamat on, võiks öelda tuntud headuses, siin Ulla Saare pildid, et see on väga lõbus lugu ja ma julgen öelda, et see on kirjutatud kohe meelega. Et kui täiskasvanud peavad seda oma lastele ette lugema, siis on neil ka lõbus, sest siin on päris palju selliseid nalju, mis päris laste naljad ei ole. Aga mis kindlasti naeratavad või panevad muigama täiskasvanuid. Jah, see on väga õige tähelepanek tegelikult, et olulise lugemisharjuvusena võiks ju hakata juurutama, kes seda veel pole teinud ka ettelugemislastele nüüd kui, kui koolid on suletud ja, ja, ja kodus on rohkem aega koos olla. Perekondlikud ettelugemised on, on ju imeilus mälestus hilisemas elus, vähemalt minul on küll väga häid mälestusi sellest, kuidas kuidas ühte toredat seiklusjutte maalt ja merelt kõva häälega ette loetakse ja kogu perekond lihtsalt istub ja kuulab ja väga-väga põnev on. Aga marja sinul on vist samuti mõned nominendid laua peal. Ja mina kipun ikka kuidagi rohkem seda tõlkekirjandust lugema, nii et mulle kuluvad need eesti raamatute soovitused siin endalegi väga hästi ära. Et ilukirjanduslikud tõlked käeauhinna siis võõrkeelest eesti keelde sai Siiri Kolka, väga noor tõlkija, kelle jaoks siis Lazlo, Krasnahorcai, Ungari nii-öelda apokalüpsise meistri saatana tango oli tegelikult päris esimene iseseisev tõlk töö ja tulemus sai nii võimas, et otsustati teda auhinnata. Ja, ja loomulikult on ka see raamat, et vägev, et see on hästi paljudele jätnud sügava mulje, mõni mõni katkestab, sest tunneb, see läheb mingi mingisugusesse, sellisesse apokalüptiliste süngusse, kust nagu ei jaksa enam pärast välja tulla, aga mõni siis surub edasi ja lõpuks tunneb, et see raamat andis rohkem juurde, kui ära emotsionaalselt. See raamat on parajalt selline paks ja, ja, ja seda iseloomustab selline hullumeelse tekst või hullumeelse hääl. Et kui keegi tahab alustada Krasnahorcai siis väiksest maitse proovis siis Loomingu raamatukogus ilmus aastal 2018 kõigest ühest lausest koosnev raamat, viimne hunt. Hullumeelne, see on täiesti hullumäe seal, siit te saate kenasti kätte selle meki, mis siis jätkub saatana tango-s ja võite otsustada, kas võtate ette, soovitan ette võtta. Siis on siis on meil siin nomineeritud olnud väga, väga laia tõlkeprofiiliga tõlkija Aet Varik kes tõesti on selles mõttes muljetavaldav, kuidas ta suudab elada sisse täiesti täiesti erinevatesse autorites erinevates erinevat tüüpi tekstidesse ongi nomineeritud kolme töö kolme tõlketeose teosega, eksansisteeris, postrugooles, teatavate piiride poolsusest, samuti Loomingu raamatukogus. Poolest see oli siis on juba kultuskirjanikuks ilmselt saanud selline väga eksperimentaalne kirjanik, kes kelle tekste on väga keeruline läbi närida juba lugejal. Aga kindlasti väga-väga põnev ja, ja mõelda, millise mängleva kergusega aed, et siis kuidagi manööverdades nende nende keerukuste vahel, et see, see on, see on tõesti saavutus ja siis on siin nominatsioonide hulgas Julien pansi teos Aja müra, mis räägib Šostakovitši-ist. Ja see on siis hoopis teist laadi teist laadi teosed, see on nagu kuidagi selline mõtlik ja jutustav. Ja, ja siis noh, selline noh, ajaloolise täpsusega teoseks. Ja, ja kolmandaks on katsuoissi Kuro kui me olime orud, seda ma ei ole kahjuks ise veel jõudnud lugeda, aga kohe haaran selle järele. Ja, ja siis tooksin veel tegelikult muidugi kõik need tõlke nominendid on igati väärt seda nominatsiooni ja need on suure töö ära teinud ja ja üks, üks selline põrutavam teos on veel näiteks Luifiaadinaalse Lynni suurem järelmaksuga, mille on tõlkinud Heli Allik ja saanud samuti nominatsiooni. See on siis see linn on, on Prantsusmaal praegu selline kirjanik, tähendab, ühesõnaga ta teda ei ole enam meie hulgas, aga ta tema maine on jätkuvalt selline, et kõik peavad paratamatult võtma mütsi maha ja tunnistama, et see mees tõi revolutsiooni prantsuse kirjandusse, tõi kõne keeleda šokeeriste rabas ja pani lõkistes mingid asjad liigestest lahti. Aga samal ajal oli tema olid tema väga räiged väljaütlemised. Poliitilises plaanis siis sellised, et ta ikkagi on pooleldi Põluval poolelt imetletakse pooleldi põlu all ja Heli Allik minu teada tegeles selle raamatu tõlkimisega seitse aastat. Et tuua kõik koguse keel, keel eesti keelde, see ma vähesti noore tõlkijana hästi, ei kujutagi seda ette. Ja no tõlkimine, tõlkekirjandus on, ma, ma ei oska öelda, Peter, kas sulle jäi silma, kui sa vaatasid seda statistikat, aga kui suur see selline suurusjärkude erinevus on, et mulle siiski tundub jätkuvalt, et tõlkekirjandus domineerib või, või? Kui pärased jäi ammu enam Eestis ilmub rohkem, on on ikka pikalt ilmunud pigem oma kirjandustõlkeid, aga vot vähemalt sellest Rahvusraamatukogu statistikast ei tule see nii hästi välja. Sellepärast et kuna siin on ju kõik asjad koos, siin ei ole eraldi ilukirjandust ja aimekirjandust. Ma mõtlengi, et kõik kokku ilmselt jah, tõlkekirjandus igal juhul on teda eesti kirjanduse hulgas küllalt palju ja jumal tänatud, sest et ilmub ju tõesti tohutult palju head kirjandust. Ja, ja üks üks niisugune huvitav fenomen võib olla, mis on eesti tõlkekirjanduses, on see, et meil oli väga palju väga heal tasemel vahendatud poola kirjandust tänu sellele, et üks mees on selle võtnud oma elutööks, Hendrik Lindepuu, kes oma kirjastuses siis igal aastal päris palju tõlgi pea annab välja, siis poola kirjandust ja värskelt suhteliselt värskelt on ilmunud siis eelmise Nobeli preemia Volgat okkartšuki uus teos, trahv läbi kuulnute kontide, mis on üks raamat, mida ma ise alles hakkasin lugema, mistõttu ma ei oska teile seda öelda, kuidas ta täpsemalt lõpeb ja kui, kui suure niisuguse põnevusega ma ta läbi lõpuks loen. Aga Olga Docartšuki teise raamatu algus ja teised ajad on, lugesin ma küll läbi niisuguse tõelise mõnuga ja julgen, julgen seda soovitada kõikidele inimestele, kellel on nagu selline väike müstiline aktsent meeldib ja tegelikult on selles aja oma atra läbi kuulnute kontide ka juba seda nagu algusest saadik tunda seda niisugust väikest väikest nihet et alamaailma suhtes, et, et kellele selline asi võiks huvi pakkuda. Ma arvan, et võiks ka need hulga Docar Chucki raamatud endale koju hankida. Aga ma tõlkekirjanduse kõrval tegelikult tahaksin ise tähelepanu juhtida ka veel paaril eesti kirjanduse raamatule, mis on suhteliselt hiljuti suhteliselt hiljuti ilmunud, et ei saa nagu öelda, et nad on täitsa värsked teosed, et üks nendest on Hando Runneli ei oskagi seda täpselt nüüd öelda, ta on küll loomulikult justkui luulekogumik kannab pealkirja Aadamale oli seitse poega. Aga tegelikult on ta minu meelest niisugune luulevormis kuidas öelda mälestusteraamat, et siin on ikkagi nii-öelda pühendusluule väga paljudele Hando Runneli kaastöölistele ja mõnes mõttes võikski selle kohta öelda, et kui kui Jaan Krossil oli mälestusteraamat kallid kaasteelised, siis Aadamale oli seitse poega, ongi selline Hando Runneli kallid kaasteelised, et et nagu ikka suurepärane rütmitunnetus ja, ja suurepärane keele keeletunnetus ja suurepärane niisugune mõttetunnetus, mis Hando Runneli on omane, et, et arvan küll, et see, see raamat võiks, võiks ka olla inimestel kodus, ükskõik, kas siis öökapi peal või niisama kapi peal aga, aga eesti kirjanduses, et on Peter, sinul ju ka veel õige mitu teost laua peal. No on küll jah, ei teagi, kas kõigest jõuab rääkida, et noh, üks asi, mis ma usun, on väga paljudel siiski juba läbi loetud, sest sellest on palju räägitud, on ju möödunut aasta Kirjanike Liidu romaanivõistluse esikoha teos, mis on Paavo Matsin? Ei Kongo tango ei hakkagi sellest pikemalt rääkima, sest see oleks üsna keeruline ja, ja tegelikult on see nii üllatusterohke teos, et las seda igaüks loeb ise. Aga ma näen. Me Mariaga oleme võtnud ka ühe ja sama luuleraamatu kaasa, nii et kattuvus on olemas. Berit, kassani hommikune vahetus. Ja ma olin ka seda kaasa võtmas, aga kuna ma vist detsembris või millalgi tegin sest ka soovituse, et siis ma mõtlesin, et seekord ei võta Aga ma võtsin ühe, teise teise luuleraamatu kaasa, selleks on tuntud maadleja ja maadlusaktivisti Martin plaseri aken, nõudmiseni mille on kirjastanud Kivisildnik, mis võiks vähemalt mingi suuna ette anda, et selline võiks öelda. Rõhutatult võitlev, aga samal ajal, et on siin üsna palju siiski sellist filosoofilist ja noh, kui erinevaid vaateid elule ja tegelikult täitsa vahva ja huvitav ja natuke teistmoodi luuleraamatut. Kel jaksu ja viitsimist on, otsige raamatupoest või raamatukogust üles aken nõudmiseni. Ja no luule on tõesti selline formaat, mida, mille mitte lugemiseks mõnes mõttes ei ole, vabandust, sellepärast et selle lugemine käib ju väga kiiresti, kuid kui seda vähegi tahta. Aga kahjuks ka meie saateaeg on läinud väga kiiresti, et põhimõtteliselt on ta läbi saanud, peaksime juba iseenesest lõpetama, aga ma mõtlesin, et ma loen lõpetuseks ühe väikese katkendi niisugusest raamatust nagu raamatukaupmehe päevik mille võib ka lugemissoovituste hulka lisada ja lugeda kõik need inimesed, keda huvitab, mismoodi näeb ühe raamatupoepidaja elu välja seestpoolt. Ja see katkend, mille ma ette loen, võib-olla olgu siis lohutuseks ka kõikidele nendele inimestele, kes meie soovituste hulgast ei leidnud ühtegi raamatut, mille kohta ütleks, et vaat seda ma tõesti tahaksin lugeda. Et siis ta võib sellesamasuguse sildi endale hankida nagu see, millest ma kohe-kohe teile loen. Algab siis katkend raamatukaupmehe päevikust. Kell 11 astus leti juurde klient Kaasas paar Iirimaakaarti, nõudes igaühe avaldamisaastat. Seejärel alustas ta kardetud. Teate, ma räägin, miks ma otsin vanu kaarte ja raamatuid selle kandi kohta. Ma teen seda sellepärast, et uurin suguvõsa ajalugu ja mu vanavanaisa jätkas umbes viis minutit enne kui mul avanes võimalus selgitada, et kaardid teerimata, kuid arvatavasti umbes aastast 1910 kavatsen hankida maski, maalida selle otsaesisele mind ei huvita ja kui sarnased juhtumid peaksid korduma, selle ette panna. Nii et vabandame kõigi ees, kelle meelest need raamatud, mida me soovitasime, ei olnud üldse huvitavad. Aga loodame, et igaüks leiab siiski väga rikkalikust raamatu. Sest mida meie raamatupoodidest e-poodidest võib leida ikkagi midagi lugemiseks ja loodame, et see niisugune eriolukord, mis, mis koroonaviiruse tõttu kehtib jätab inimestele tegelikult helgeid mälestusi ajast, mil sa istuda kodus ja lugeda mõnusasti raamatuid. Tänan saatesse tulemast. Vikerraadio saatejuht ja kirjanik Peeter Helme ning Loomingu Raamatukogu toimetuse liige, tõlkija Maria Esko. Mina olen Maarja Vaino kuulmiseni.