Tere tulemast taas filmi peegli saadet kuulama täna hakkasse oluline filmisündmus ja ma arvan, et kõik klassikaraadiokuulajad teavad, millega on tegemist. Nimelt algas Pimedate Ööde rahvusvaheline filmifestival ja seda järjekorranumbriga juba seitse. Aga põhjust me rääkisime oma eelmises saates pikemalt, seekord me pöörame oma pilgud väljaspool Eestit ja tänase saate külaliseks on filmile vastaja Janno Põldma ja Priit Tender. Ja miks? No kõik, te olete kindlasti teadlikud sellest, et Eesti animafilmid on tegijad maailmas. Ja meie kaks suurepärast autoreid käisid mõnda aega tagasi Eesti filmi teema ka maailmal taas valgemas ja Priit Tender käis 13.-st kuni 16. novembrini New Yorgis Eesti animafilmide programmiga ja Janno Põldma naasis hiljuti Indiast. Et suured rahvusvahelised festivalid Khedira paadist. Tere tulemast kõigepealt ja alustame parasiis Priiduga sellepärast et sündmus, mil Eesti animafilme näidatakse iseseisvalt ja üldse Eesti filme näidatakse iseseisvalt maailma ühes pealinna, sest New Yorgis on täiesti harukordne, et ma ei mäleta, et meil eesti filmid, retrospektiiv programmi üldse sellises mahus kunagi üldse oleks tehtud, et võib-olla vahel hallil heal ajal, kui veel endises Nõukogude liidus toimusid Eesti filmide päevad Moskvas, aga, aga see on ka ainukene selline suure filmisündmus, mis mulle ette tuleb, et kuidas selline asi üldse toimuma sai, et kelle poolt see huvi ja kes selle organiseeris, kõik. No võib-olla isegi täpsustuseks see hall nõukogude aeg, mida sa mainisid selle Moskva sündmusega seoses, see oli vist aastal 98 maletan. Et siis siis toimus ka Moskvas umbes samasugune üritus siis Moskva kohalikus kinomajas, kus samuti Eesti filme neli programmi näidati siis läbi aegade tehtud filmidest üle vaat aga New York oli selles mõttes küll, aga üsna üsna tavatu üritused ta esiteks New Yorgis toimunud iga-aastane Eesti kultuuripäevad igal kevadel ja enamus Eesti kultuuri ja siis nagu läheb sel ajal sinnani, et see üritus oli natuke nagu väljas sellest asjast. Ja samuti publikut oli Eesti Eesti osakaal publikus oli võib-olla noh, ütleme üks kolmandik. Et ikkagi tuli rahvast linna pealt ja kohalike animaatorid ja ja tudengeid ja anime, huvilisi oli, oli seal küllaltki palju. Kus kohas toimus filmide läbivaatus? Filmi vaadati kinost, pioneer eestlastelegi väga tuttav kino nimi, aga kohalikus mõistes see oli siis üks selline Istvilitsi kino. Eesti riigis on selline kant, kus elavad igasugused kinotegijad, kunstnikud ei muud muu selline rahvas, kinos oli 100 kohta, mis on sealses mõistes, ütleme selline keskmine kinoteate, kus näidatakse selliseid väärtfilme nii-öelda meie mõistes. Ja seal oli siis publik ütleme, noh, põhimõtteliselt vaid olid iga iga õhtu peaaegu, mis, võib-olla kõige positiivsem on see, et seda nüüd meil järgmisel nädalavahetusel siis nii-öelda eelmisel nädalavahetusel korjati nii-öelda seda programmi. Et suvi oli piisavalt suur, et, et kino omanik leidis, et võiks, võiks nagu uuesti näidata. Ma vaatan programmi ja, ja see on tõesti järgmised ülevaatlikke suur, et et siin on meie vanameistri helvertogaanu jalakäijad Heino Parsi nael ja Rein raamatu põrgu apostliku pühapäev Priit Pärnakolmnurk ja siis hulk töid, mis on tehtud aastatel 92 kuni 98, aga esindatud on meie viimased animatsiooni tippteosed, kes selle programmi kokku pani. Selle koostas Chris Robinson, mees, kes kirjutas eesti animatsioonist raamatu. Ta oli seal ka ise kohal ja viska edukalt oma raamatuid. Et New Yorgi publik on ka teadlikum Eesti animatsioonist selle ajaloost ja Kristjan selline hea inimene, kes ikka aeg-ajalt koostab neid programme, siis üle üle maailma erinevates festivalidel peamiselt ja olid, aga seal jäi üritusega väga rahule. Kuidas muu publikul filmide retseptsioon oli, et kas tuli küsima, oli kohtumisi publikuga või kuidas võeti vastu, sa ütlesid, et väga palju oli mitte väliseestlasi. Üldiselt selline inimese jaoks, kes ei ole, ei ole nagu Eesti animatsioon eriti näinud, siis ja ta näeb seda nüüd äkki päris suurel hulgal, siis tegelikult jätab tal hästi sellise kummastava mulje või tema jaoks on tegemist tegelikult millegi väga eksootilisega, mida asi, millega ta absoluutselt ei ole kokku puutunud, sest ikkagi noh, Ameerika mõistes animatsioon on midagi väga teistsugust ja ütleme, selline kunstiline animatsioon Ameerikas on reeglina abstraktne või on ta siis selline hästi hästi põlve otsas tehtud, väga eksperimentaalne. Aga, aga näha nii suurt kogust nii-öelda kvaliteetset animatsiooni. Ja, ja väga-väga erinevalt just sisu poolest see on noh, see mingis mõttes võitsin paralleeli tõmmata võib-olla noh, ütleme ütleme, mingi aborigeenide kunsti või, või indiaanlaste muusikaga, et seal midagi mingit tõeline niisugune noh, tegemist on mingi tõelise siukse folkaadiga mis tuleb kuskilt väga kummalisest kohast nende jaoks. See nagu hakkas seal toimima selle selle tõttu, et film oli küllaltki palju ja nad kõik olid mingis mõttes nagu ühe ühelaadsed eksootilisuses. Te näitasite seal ka Janno Põldma ja Heiki Ernitsa Kontsert porgandipirukale lastele. Et kuidas nemad vastu võtsid seda tüüpi lastefilm, mis ilmselt kõikvõimalikud need tule aga on, on, on väga erinev. No ütleme, see film oli konkreetselt seal täiskasvanute programmis, et ma ei oskagi selle kohta nii täpselt nende vastu öelda, aga küll me näitasime Eesti majas ka Lottet ja muid lastefilme. Ja, ja noh, mingis mõttes niimoodi ootusärevusega jälgisime, et mida siis nagu kohalik Eesti noor publik asjast arvab, aga tegelikult läks nagu väga hästi peale ja küll tahtsime seda seanssi õigel ajal ära lõpetada ka, siis nad ikka nõudsid Lotte lõpuni käiks ja siis tekkis sellest paras, paras segadus, sest mõnel inimesel lihtsalt vaja väga minna, aga laps ei lasknud teda. Et huvi oli väga suur ja selles mõttes oli suguged, leiti, et see on väga hea nagu moodus keele õppimiseks. Lapsele on küllaltki raske eesti keelt õpetad Ameerikas, kui ta ei viibi selles keskkonnas, aga multifilm on selline, kus ta kuuleb seda eesti keelt, mida ta alati ta tahab jälle jälle vaadata, nii et nende kassettide vastu oli suur. Nüüd nendes see süsteem ei vastanud. Kahjuks olid kõik pall süsteemi viljad kaasas, et need ei läinud seal kaubaks sõna, aga huvi on selle vastusuund. Kas Eesti lastefilmide vastu on suur huviga Indias Janno Põldma Tõenäoliselt on, sest et ta näitab, see fakt õitsime Indias animafilmides, tõsi, koha, Kontsert porgandipirukaga, saime siis hõbeelevandi. Nii et tundub, et see animakeel ei olnud vähemasti žüriile väga tundmatu, milles nemad leidsid selle filmi võlu olevat. Žürii koha pealt ma ei oska kommenteerida, sest ma sõitsin viimasel päeval just enne lõpupidu vara, kahjuks mu lennuk lendas ära. Ma ei tea, kuidas žürii motiveeris neid asju natavast, sõnastatakse mingisugusest laused alati. Aga küll ma rääkisin seal mõnede kohalike inimestega, kes ise tulid juurde filmist ütleme ja mul oli ka veel, kui kaks poissi tulid, nad olid niisugused 15 16 aastased väga lahtise peaga. Ja neile just meeldikski meie lähenemine sellele filmile, nad said filmist aru täpselt nii, nagu me Heiki Ernitsaga tegime seda filmi. Ja, ja me vestlesime päris pikalt nendega üldse loomingust ja väga toredad poisid olid siis üks vanem daam, kes oli mängufilmi režissöör. Temale meeldis, lähenemine tuli eraldi spetsiaalset juurde rääkima. Et leidub inimesi, kes nagu saavad aru sellest Mida see haigre pari festival endast üldse kujutas, et, et see on tegemist suhteliselt tundmatu suurusega, võib-olla eesti kuulaja jaoks? Jah, ta on, ütleme, meil oli tal seni avastamata festival, tegelikult on tegemist väga suure festivaliga. Ta oli juba 13. kord toimus ta algas nagu mitmed festivalid maailmas, sohi lokaalne festivalini festival. Ja põhjuseks, miks teda alustati, oli teatud India kino inimeste soov edendada Indias Loste filmi. Seal moodustati niisugune ühendus nagu India. Veeda kuma üks ääretult sümpaatne, intelligentne India mees oli siis esimesed festivalid selle festivali direktor, ühtlased on selle assotsiatsiooni direktor ta ja nende eesmärk on tuua mujalt sisse, aga põhiliselt soodustada Indias lastefilmide tegemist ja just selleks, et propageerida lastele teatud positiivseid väärtusi on neil, sest nad tunnevad muret natukene. Selle info üle, mida lapsed Indias saavad seal, tõsi, ei ole Ameerika filme peaaegu üldse. Aga indiaani surmanud teevad umbes 1000 filmi aastas. Ja need filmid on tegelikult ühesugused, kõik seal laulavad, tantsivad, siis kaklevad, sisele laulavad. Aga nad leidsid, et lastele peab ka midagi muud ikkagi andma. Ja nad eelkõige Aasiast üritavad tuua filme, siis kutsuda filmitegijaid. Ja kui esimesed aastad oli see festival puhtalt lokaalne, siis järk-järgult ta läks Haasi omaks. Algro linde festivalist oli aasia filmide festival, nüüd ta oli juba teist korda rahvusvaheline ja praeguse korra järgi hakkab toimuma üks aasta rahvusvaheline üks aasta Aasia filmid, siis jälle rahvusvaheline. Ja nad olid teinud päris korraliku valikkuse kord. Tal oli, võistlesid ainult täispikad. Mängufilmid ja. Kui palju üldse tehakse Indiast lastefilme, et India filmitööstus on maailma suurim, nagu sa enne mainisid 1000 filmiaastasega nendest lastele? Ja hind, alused on natuke mures selle pärast, sest võrreldes kõikide teiste sama regiooni riikidega tehakse Indias kõige vähem filme ehk 12 filmi nendest 12-st kuute toetab siis enda ja lastefilmi assotsiatsioon ja kuus tehakse kõrvalt ja sees on olnud nüüd juba mitu aastat selline stabiilne. No need on, ütleme live action. Ainult mängufilmid, kõik, kes näiteks, kui võrrelda teiste regioonidega, siis Irmoonis, kus on väga täpselt, on vanad tõusel oli, ta tehti üle 70 filmi aastas siis nendest natuke üle 20 olid lastefilmid ja Hiinas oli oli see arv ka kusagil 20 30 ringis, kus lastefilmitähte näed, et India on tegelikult kõige väiksem arv, tehakse lastefilme seal aga samas propaganda, mis meil selle ümber toimub ja üritused ja see on päris muljetavaldav. Kas sul õnnestus endal ka üks india lastefilm ära näha, missugused on need lastefilm, mida nad teevad? No tegelikult käisime päris mitmed aatom, sest mind tõsiselt huvitas mitte ainult enda, vaid aasia regiooni suhtumine, mis on see probleem, mida nad laste veel, mis näitavad ja ma nägin väga erinevaid filme seal ka mõned lääne filmid, mis erinesid üksjagu selle India, jaapani, hiina prilanca, Iraani lastefilmidest, lastefilmides on kesksel kujul ikkagi Ps aga Aasia filmides on, on väga tihti ka sotsiaalsed probleemid, ühiskondlikud probleemid, näiteks tuli meelde üks Rihlanca film, kus räägiti Tamilitaja Singaleeside vahelisest konfliktist ja verisest, konfliktist aga jutustab teised olev ühe perekonna, kus oli, et lapsed sees erinevast rahvustest. Ja võib-olla see film ei olnud, ütleme, kinematograafiliselt niivõrd lehvitud ja, ja fantaasia olnud võib-olla kõige eeskujulikum, aga seal sees oli seda, seda tõelisust, mis tegelikult minu jaoks muutus filmi päris heaks. Aga seda tüüpi filmid, mis oleksid kas muinasjutu ekraniseering või siis ütleme klassikalise lastekirjaniku ekraniseering, et Põhjamaade traditsioonis Hilinenud alla ei, ma vaatasin nad kataloogid läbi ja vaatasin ka veel eelmise aasta kataloogi või pärast, ei, seal on ikkagi tegevus toimub praegu käesoleval hetkel ma ei oska seletada, miks kindlasti tehakse ka muinasjutufilme ja, aga lihtsalt ma ei juhtunud nägema festivalidel, oli siiski see et laps tunneb, et see on tema maailm, tema ümberringi see, milles ta praegu viibib. Samad probleemid. Küll muidugi mõned filmid püüdsid olla ideoloogilised ja hästi palju erinevaid lähenemisi, näiteks Iraani film, mida ma nägin, kus väga kuulus juhtum Iraani lähiajaloost, kuidas üks vapper talupoeg peatas rongi või raudtee oli purunenud ja kas sellega väga palju inimelusid ja kuidas tahtsid temaga kohtuda. Mees ei tulnud kohtumisele, sest hiljem me saime teada, et ta läks haiglasse hoopis sellel ajal. Lapsed otsustasite üles leida ja jõudsid sinna. Mägikülla, kus mees elas, meest ei olnud, seal, kohtusid ta naisega ja kui lastaks tagasi tulema, siis juhtus samasugune lugu nagu selle vapra talupojaga. Raudtee oli purunenud, lapsed pidid kangelasi mängima, et rong peatada. Ühe saksa härrasmehega tekkis kerge konflikt selle filmi pärast ma ütlesin talle, et see meenutab mulle väga 50 kuuendat aastat nõukogudefilme, kus laps kangelased olid. Noh, tal ei olnud seda Takraani, mis meil on ja ta hakkas mul ägedalt vastu vaidlema, tõi Filman suurest sõprusest. Ei raagi seda jah, aga see ongi huvitav. Ginaatikaks vaatab isemoodi, seda. Aga kuidas on animatsiooniga lood selle just eelkõige see, mis on lastele suunatud, ütleme, Indias ja, ja, ja ka mujal Aasias. Lastele mõeldud animatsioonis jookseb Aasia maades huvitavalt kaevik või kuidas seda nimetada rajajoon. Ühel pool on siis Jaapan, Korea, Hiina, seal on ühinenud väga suured pangad, investeerimisfondid, lastele mõeldud animatsiooni võetakse kui kasumit toovat objekti. Võetakse aluseks näiteks Koreas, Jaapanis eriti jaapani manga koomiksid. Koreas on koomiksite väga populaarsed, võetakse need peategelased, tehakse nendest lastele või tiineidžeritele määratud film või seriaal, millega kaasneb tohutut igasugust tekstiilisärgid, pluusid püksid, toiduained ja nii edasi kõik, mis on nende kujudega täis ujutatud. See müüb hästi ja nad on teadlikult on läinud praegu seda teed. Mul õnnestus souli festivalil lugeda neid materjale, kuna seal toimus samal ajal ka suur konverents, kus on isegi ette nähtud stsenaariumite põhistruktuur. Kuidas PEAB stsenaarium olema kirjutatud? See on toit, mis on hästi sisse söödetud sulle, sa tahad toitavaks saada. Ja festivali animatsioon käib aina rohkem ja rohkem alla seal. Hiinas on ta muutunud juba peaaegu olematuks. Jaapanis veel tehakse ja koreas, aga need on eelkõige tudengid, keda kasutatakse tööjõuks nende suurte seriaalide ja täispikkade filmide jaoks. Nii kui nad lõpetavad oma koolid, palgatakse nad suurtesse stuudiotesse seda kommertsi tegema. Aga nüüd teisel pool India Iraan, seal üritatakse siiski teha nõndanimetatud festivali animatsioonid, tõsi küll, ta on suhteliselt nõrgal tasemel aga teda loetakse väärtuseks, seda proovitakse teha. Palju Indias on see animatsiooni et ei ole õnnestunud küll eriti näha kuskil Euroopa festivalidel. Ja ta tase on suhteliselt nõrk, ma olen ka ise ainult paari filme näinud ja me tundsime huvi selle asja vastu ja meid viidi ühte, anime stuudiosse ja Me osalesime Tšehhani mootorite peal, workshop pil, tegelesime lastega seal seal on tulemas peale uus põlvkond ja nad on, on väga huvitatud asjast, aga nad on veel kõik suhteliselt noored. Et see võtab veel aega ennem kui tuleb, aga selle põhjal, mis sundis, nägin sealt võib tulla veel. Sest et ma nägin ikka väga lahtise peaga noori, väga andekaid noori. Ja kellel on mingisugused sugenenud oma stiilist, sest animatsioonis on ääretult oluline, et sul oleks oma stiil. Kui sul ei ole, sa hakkad joonistama, nagu ma ei taha üldsegi halvasti öelda, ütleme nagu Disney koolkonnas, kus on isikupäratu tüüvitatud, kindla stiiliga joonistatud, siis sellel ei ole klassikalise festivalitsooniga mitte mingit pistmist. Aga väga paljud joonistavad selles stiilis ka festivali filme proovivad teha. Omamine on üks eeldusi, et läbi lüüa selles animatsioonis, mida me nimetame kunstiks. Kui rääkida tehnikast, siis joonisfilm on kuulus selle poolest kasutab klassikalist traditsioonilist nii-öelda selleni, mis siis aga Indias tegelikult on tulnud terved põlvkonnad võiks öelda niimoodi arvutigeeniusi, arvutiinimesi, kes kas jättis väga tugevat värvi, annavad ja mujal Ameerikas ja samamoodi Inglismaal. Kas nüüd Indias on märgata näiteks huviarvud Tiia animatsiooni vastu kolm D vastu või, või mida sa nägid seal, mille poole nad rohkem kalduvad, kas sellise klassikalise animatsiooni poole või on neil arenemas ka kolm tee, mis on tegelikult ju ka maailmas suhteliselt suurel tõusujoonel praegusel hetkel? Natuke raske vastata, ma ei näinud nii palju, et ma saaksin võrrelda, samas ei pea olema väga tark, et öelda, et kolmdee tungib peale võimsalt praegu maailmas. Sest et kui ütleme nii nagu Eesti joonisfilm, nagu me Priiduga teeme selleks on ikkagi oma paarikümmend, inimest joonistada vaid brigaatoreid Fazeerijad ümber joonistada, et kolm, see annab sulle võimaluse üksi teha, istud arvuti taga teed, aga kui sul ei ole tegelikult animaatori oskusi, siis see liikumine, jah, sa saad programm, mida seal teha, aga väga palju on, on siiski nõrgal tasemel teost tehniliselt võib-olla mitte nõrgalt, aga ma mõtlen just kunstiliselt nõrgal tasemel kolm filmimaailmas. Aga Indias ma tean, et nendel sedasama Haider, lobaad oli üks india arvutikeskusi ja kindlasti seal on inimesi, kes teeb, aga see tase seal hetkel ma ei usu, et tugeva et pigem nad teevad ikkagi sedasamast klassikalist, joonistavad skaneeritud arvutisse stuudio, kus me käisime seal filmitud kaameraga. Seal tehti arvutiga. Tänan siin selle keha ülevaatest Janno Põldma ja nüüd lõpetuseks tahaks rääkida ühest huvitavast projektist, mis teie stuudios Eesti joonisfilm nüüd valmimas on nimelt animaseriaal Frank ja Wendy, kolm esimest filmi saavad valmis ja nende maailma esilinastusest toimub peale tööde filmifestivali raames kolmandal detsembril kolmapäeval kell kaheksa Coca-Cola Plazas. Ja samal ajal avatakse ka animafilmide festival ja Priit endale, sina oled kaastegev selle projekti juures, et võib-olla see mõne sõnaga räägiksid sellest, millest on see lugu Frank ja Wendy ja kui pikk ta on ja, ja mis teil nüüd valmis on ja mis teil veel plaanis selle projektiga? No esiteks, filmi autoriks on tuntud Kanada lavastaja David Snow, man veinid on, on pärit kuulsas nõuna nende suguvõsast ja ja ta on tegelenud, ütleme, oma noorusaja oma noomeni korporatsiooniga põhiliselt ja siis keskiias eks 40 viieselt otsustest äkki nagu kunstivaldkonda siirduda ja ja on lõpuks oma otsaga nii kaugele jõudnud, et Eestisse jõudnud siin hakanud filmi tegema. Ja siis meie stuudio Eesti joonisfilm on nagu nagu seal tootja pool olnud, et kõik sisuline sisuline külg on sisulised David Sloani poolt välja pakutud, nii et meie siin oleme mõningate inimestega lihtsalt teda, tema nii-öelda maaletoojad Ja see on muidugi huvitav, et Eesti joonisfilm teeb allhanget. Sellest kuulen ma esimest korda, tavaliselt on teil väga-väga autorikesksed filmid. Kas ta nüüd nii väga talguhange on, aga, aga noh, ütleme jah, tee, me juba võtame David rohkem nagu Eesti enda inimesena, et ta on siin nii pikalt viibinud ja tunneb kõiki, on, on keegi läbi saanud need et noh, ütleme, seal on ka mõningat meiepoolset panust, aga, aga see panus siiski on, on väike. Aga lugu ise, lugu isand Davidi kirjutatud. Me ootame ta, ta tuleb ka kohale kohale, esilinastusele, kolmandal detsembril. Aga millegipärast samas viimasel ajal me ei ole talt ühtegi ühtegi teavet saanud, et me siiski ootame, et on kohale tulemas. Ja ma nagu ma aru sain, Eesti televisiooni saade pealtnägija pidi ka seda kajastama seda sündmust, et siis kui ei ole võimalik esilinastusele pääseda, siis ehk on Eesti televisiooni kaudu võimalik tuttavaks saada This Neumaniga. Jah, seda kindlasti ma olen kuulnud, neil vist on intervjuu plaanis lähiajal. Nii aga ikkagi lugu, et millest see lugu räägib, mis ja kes on Frankie vendi? Franki vendi on kaks Ameerika agenti, kes on saadetud missioonile Eestisse ja siin Eestis lahendavad nad erinevaid sündmusi, nii-öelda erinevaid kriminaalseid kui ka paga normaalseid nähtusi. Ja lugu on lustakas, kergelt poliitilise alltooniga. Ja peaks meeldima teismelistest kuni kuni vanurit on kõigile kui mitte isegi noorematele. See on, ütleme nii, et tegemist on satiirilise kogu perefilmiga. Ütleme niimoodi, kui pikk see film oli, tegemist on seriaaliga, kus või noh, seriaalis on isegi natuke raske nimetada, sest tegemist on ikkagi eraldiseisvate osadega 70 minutilist osa. Nii et kokku siis on seitse peaaegu 70 minutit materjale. Ja praegu vanimad esimesed kolm ja millal on planeeritud siis kogu filmi valmimine? Kogu film peaks valmis olema kevadel. Nii et siis siis on oodata ilmselt seitsme osa esilinastust. Ka muudkui kui jõudu teile tundub, et praegusel hetkel veel hõljum mingi salapära loor selle projekti kohal, aga ehk siis õnnestub kevadel natukene kergitada seda, kui on võimalik seda filmi ka näha. Ma tänan, Janno Põldmaad ja Priit enderit. Kena ülevaate eest sellest, mis mujal maailmas animatsiooni valdkonnas toimub ja teile kõigile head kuulajad, soovin leida kindlasti aega ja võimalust minna pilve vaatama. Pimedate Ööde filmifestivali. Tänan kuulamast. Stuudios oli Riina sildas.