Te kuulate vähem olijaid. Vähem olijad on tudengiväljaande neljas dimensioon, saade, mis toob kuulajani lugusid noorte elust ja tegemistest. Seda kõike värskelt rikkumata. Otse olge vähem. Tere õhtust, head vikerraadio kuulajad, MINA OLEN Indrek Ojamets ja eetris on taas vähem olijad ja minuga on siin stuudios Lisete Reineberg ja Romet Toomas Tiitsaar. Tervist. Tere, Indrek esmakordsete kuulajatele võin öelda, et saates räägime noorte huvitavatest tegemistest ning üritame nende elu tuua veidi vikerraadiokuulajatele lähemale. Ja sel korral otsustasime fookusesse võtta välismaal nii vabatahtliku kui ka tavatööd tegevad noored. Me rääkisime kolme tubli noorega, kellest siis üks otsustas minna pärast keskkooli lõpetamist Norra ja Türki vabatahtlikku tööd tegema. Ja veel saate kuulata intervjuud parasjagu Austraalias töötava noore neiuga. Ja saate lõpetame noorega, kes võttis gümnaasiumist vaba aasta, läks Prantsusmaale modelliks. Soovime teile head kuulamist. Te kuulete vähem. Olge vähem. Kui me eelmises saates rääkisime noortest, kes läksid kohe ülikooli, siis see saade Me räägime noortest, kes läksid alguses välismaale, kas vabatahtlikku tööd tegema läksid päris tööle või mis Indrek? Ja sest see on ju noorte seas tegelikult üsna levinud, et ei minda kohe õppima edasi, vaid vaadataksegi maailmas ringi, kas siis teenitakse raha või aidatakse kuidagi ühiskonda mingisugusel moel näiteks tehakse vabatahtlikku tööd, et see on ka tänapäeval tegelikult üsna levinud. Ja sest noh, tegelikult on, minu arust on siiani säilinud selline ühiskondlik surve, et kui see keskkooli lõpetad, siis sa pead minema ülikooli, et see on mingist vanast ajast olnud ja see on siiamaani natuke nagu võbelev taustal. Et iga noore kuklas võib-olla pitsitab see tunne, et peaksin minema ülikooli. Aga samas, kui sa ei tea täpselt, mida õppima minna, et siis ongi see hea, võib-olla võtta vaheaasta, käia välismaal, töötada seal käin vabatahtlikuks ja näha maailma. Aga Indrek, räägi, sa ju tegid juba ühe tüdrukuga intervjuu. Tõepoolest. Tegin intervjuu Miriam meerit metsaga, kes võttis pärast gümnaasiumi lõpetamist vaba aasta ja otsustas selle aja jooksul siis maailmas ringi rännata. Kõigepealt läks ta siis Norrasse ja pärast seda läks siis Türki. Miks sa otsustasid pärast gümnaasiumi lõpetamist vabastavad. No otsin vaba aasta sellepärast et ma õigemini ei teadnud, mida ma tahan ülikooli õppima minna. Et ma teadsin, et ma kindlasti ülikooli tahan minna, aga terve gümnaasiumi vältel ma ei suutnud välja mõelda, mis eriala oleks. Et huvisid oli mul palju alati des ühiskondlikest ainetest kuni kuni keskkonna hoiani. Aga ma ei teadnud, mis eriala konkreetselt võtta ja, ja kuhu nagu suunduda. Mis sa arvad, kui vajalik on Ta pärast keskkooli lõpetamist vaheaasta? Ma arvan, et see on väga vajalik. Minu jaoks oli kindlasti märgilise tähendusega. Kui ma ei oleks seda võtnud, oleks ma arvatavasti valinud vale eriala ja seda kindlasti vahetanud või siis kahetsenud hiljem et mul olid teistsugused nägemused enda tulevikust enne seda, mis olid mõjutatud möödunud gümnaasiumi aja stressirohkest elust ja üldisest sellisest pingeseisundist, milles ma olin nagu kolm aastat olnud. Et minu jaoks see aasta puhkust maailmas ringi vaatamist endasse vaatamist oli väga tähtis ja ma arvan, et tegelikult kõik võiksid seda ikkagi teha. Tänapäeval, eriti kui see on nagu ühiskonnas rohkem aktsepteeritav ja moes. Ja võimalusi on palju rohkem. Siis ma arvan, et kõik võiksid seda ikkagi teha. Mida su vanemad arvasid sellest, kui sa neile teatasid, et ma nüüd võtan vaheaasta, ei lähegi kohe ülikooli. Mu ema oli väga toetav, et ta ütles, et tõesti mine vaata, vaata, kuidas on, vaata, mis sa välja mõtled ja tule siis tagasi. Miks otsustasid just vabatahtlikku tööd minna tegema, miks mitte sellist tööd, kus saab rahaga teenida? No sellepärast, et vabatahtlik, vabatahtlik töö on selline väljakutseid pakkuv, aga samas mitte selline väga siduv, et kui ma oleks hankinud endale Norras töö kuskil hotellis teenindajana, siis ma oleks pidanud seal kindlasti olema sellele pingu ajal. Ja ma tahtsingi sellist liikuvat eluviisi, et minna sinna, kuhu jalad viivad nii-öelda, ja vaadata, mis tuleb. Et siis kõigepealt sa läksid piki Norra ja mis seal orastagid. Esimeses kohas. Ma olin Bergeni lähedal ühes väikses külakeses sellises hosteli moodi majapidamises, kus ma vaatasin pere laste järgi, see hostel oli nagu kodu, kodu, selline majutus ja seal ma vaatasin laste järele, koristasin neid tube ja, ja vaatasin koduloomade järele. Milline see organiseerimine oli, et et kui sa nüüd sinna norra läksid, et kui palju sa pidid eeltööd ära tegema või enne need asjad ära organiseerima, et kuhu sa plaanid minna? Ma pidin ikkagi rääkima selle inimesega, kes mind vastu võttis, et seda ma selle inimesel ma leidsin üldsegi veebilehelt võrkuvai, et info, see on siis veebileht, kus on üle maailmakodud majapidamised, kus tahetakse vabatahtlike ja ollakse valmis neid siis majutuse söögi vastu eest vastu võtma. Ja seal ma leidsingi endale sobiva inimese ja, ja siis temaga suhtlesin Talimin nuusata. Me rääkisime, kui kaua umbes ma tahan seal olla, ta oli selliste tingimustega nõus ja, aga see oli umbes kõik ja kaua sa Norras olid? Esimeses kohas ma olin kaks nädalat. Et seal ma nii kaua ei olnudki, kuna meie koostöö ikkagi nii hästi sujunud, aga ma sain sellest kindlasti väärtusliku õppetunni. Isiksuselt ikkagi arenesin mühinal kohe. Aga siis tulin koju ja siis läksin uuesti, sest ma ikkagi ma ikkagi ei tahtnud oma norra unistusest lahti lasta. Ja läksin trump trampsusse. Jaa, transossis tegid samamoodi vabatahtlikku tööd kusagil majutuse teades täpselt samamoodi võrku või kaudu, leidsin inimese ja seekord läksin siis alpakate tallu farmi, kus oli 20 pealine Albakade kari, koeri, jäneseid, kanu, sigu. Ja pärast Norras käiku, siis otsustasid minna hoopis palju soojemasse paika, nimelt Türki. Ja täpselt, et kui ma olin tramises olnud üle natuke üle kuu vaja, siis tulin jõuludeks koju ja mõtlesin, et mis ma selle teise poole aastaga teen ja leidsin endale sellise projekti nagu Euroopa vabatahtlik teenistus Türgis. Ja konkreetne projekt Ta oli nimega Juusmedia poldud ja selle eesmärk oli siis Ankaras ühe noorteorganisatsiooni abiks töötamine, et teha seda noorteorganisatsiooni nagu nähtavamaks nendele noortele seal, et need noored saaksid sammuma tee minna välismaale, siis Erasmus pluss raames vabatahtlikuks. Kuidas seal Türgis oli, et see on ju hoopis teistsugune kultuur eestlase jaoks, et kuidas sa selle kultuuriga seal hakkama said. Kusjuures ta nii teistsugune ei olnudki, et ma ootasin palju rohkem, ootasin väga suurt kultuurišokki, aga sain üsna okeilt hakkama, kõige suurem, võib-olla miinus Ankara juures, minu jaoks oli see, et kuna ma olen Võrumaalt pärit, siis Ankara on hästi betooni betoniseeritud linn, et seal ei ole seda loodust üldse väga palju. Ja auto siin on väga palju. Ja sellega mul oli nagu raske hakkama saada, et mina nagu igatsesin seda loodust ikkagi eestimaad. Kaua see Türgis olid? Seal see projekt kestis neli kuud ja siis tulid koju ja ka siis oli sulle selgeks saanud, mida sa soovid ülikoolis õppida. Täpselt nii. Türgis mäletan seda päeva, kui Türgis istusin maha oma toas ja mõtlesin nii, nüüd tuleb küll välja mõelda, sest kevad läheneb ja sisseastumiskatsed katsete kuupäevad ka lähenenud, nii et mõtlesin välja täiesti. Ja mis sa siis välja mõtlesid? Infoühiskond ja sotsiaalne heaolu on minu eriala. Mida see täpselt tähendab? See on üldiselt nagu sotsioloogia ühiskonna uurimine. Nii rääkis siis Mirjam meerit, mets, kes võttis pärast gümnaasiumi lõpetamist vaba aasta ja käis tegemas vabatahtlikku tööd Norras kui ka Türgis. Indrek, ma kuulsin, et sul on palju lõbusaid fakte, vabatahtliku töökohta. Tegelikult on küll üks, mis minu arvates on väga oluline fakt, vabatahtliku töökohta on see, et punane rist olete sellisest organisatsioonist kuulnud ja nüüd äkki siis saate teada ka seda, et punane rist on maailma kõige suurim vabatahtlik organisatsioon. Ja kui on uudiseid olnud mingisuguste kriiside kohta, et siis siis nende eesmärgiks ongi ennetada ja vähendada inimkannatusi ja diskrimineerimist ja aitavad siis luua rahulikumat maailma. Kas ma saaksin veel ühe lõbusa fakti, palun? Otse loomulikult, teine selline üsna minu jaoks märkimisväärne fakt on ikkagi see, et hinnanguliselt panustavad vabatahtlikud organisatsioonid üle maailma aastas töötunde niisama palju, kui seda teevad 109 miljonit täistööajaga töötavat inimest. Et see näitab ikkagi seda, et see vabatahtlik töö on üsna olulise kaaluga ja seda tehakse tegelikult päris palju, et see ei ole mingisugune kusagil kaugel-kaugel olev asi, mida keegi väike seltskond kusagil teeb. Kui need 109 miljonit inimest moodustaksid täiesti omaette riigi, siis riik oleks töötajate arvult maailmas viiendal kohal. Sellised statistilised toredad faktikesed ja nii edasi. Ja see on võib-olla ka hea võimalus, et kui sa tõesti ei tea, mida õppida, siis saad minna lisaks välismaale, aga saad samal ajal ka midagi head teha. Jah, et seal ongi noh, see võib välja tuua nii-öelda miinusena, selle, et sa ideeni ju tulu selle pealt, kuigi noh, olgem ausad, et päris ilma rahata ka isa ära elada. See on selline, millest sa majanduslikku tulu ei saa, aga selline võib-olla sotsiaalne kapital ja ja kogemus, ma arvan, et see kõik on seda väärt. Kas te ise olete kunagi mõelnud, et võiks minna vabatahtlikku tööd tegema? Ma olen mõelnud selle peale, sellepärast et minu mõlemad õed on käinud vabatahtlikku tööd tegemas nii Rumeenias kui ka Ungaris ja iseenesest see tundus päris põnev viis, kuidas välismaal käia, aga praegu ma ei ole leidnud siukest võimalust. Et siis ma läheksin päriselt, aga kunagi ei tea ette, et mis elu toob. Aga Romet, sina oled mõelnud minna vabatahtlikku tööd tegema välismaale? Ma olen gümnaasiumis selle asja peale mõelnud, aga nüüd viimastel aastatel eriti ei ole. Et kõlab väga põnevalt, aga ma ei tea, kas ma kunagi jõuan. Elame-näeme, tõepoolest. Ja nüüd on vist väike aeg teha üks muusikapaus. Just meie muusikatoimetaja Romet on üht-teist head välja valinud, mis sa välja valinud oled? Kuna tänases saates on nii palju erinevaid inimesi erinevatest riikidest, siis tuli idee võtta igast riigist ansambel, kes esitab lugu ja mis võib-olla natuke rohkem selle riigi meeleolusse sisse. Kuna järgmine intervjuu, mis tuleb, räägib tüdrukust, kes oli alguses Norras Eskoolis Austraaliasse, elab seal siiamaani siis lasemegi ühte. Austraalia on kõige tuntumat Indi alternatiivartisti teenimpaalat. Nende looga TizzayPols. Oleme muusikapausilt tagasi ja läheme enda juttudega hoopis teise maailma otsa. Ja nüüd viime teid hea vikerraadio kuulaja audiorännakule Austraaliasse ja täpsemalt siis Lääne-Austraalia linnaporti. Austraalias on sombuse sügise asemel kevad ja sooja on päeval üle 25 kraadi. Aga kuuleme siis, mis meie intervjueeritaval Kellylokil öelda oli? Ma saan aru, et sa praegu oled Austraalias, et miks sa üldse sinna läksid? Austraaliasse tulek tegelikult päris kavamates juba seal gümnaasiumi viimases klassis ma lugesin hästi, palju blogisid ja mul kasuvend on ka juba päris kaua siin olnud ja siis tekkis selline huvi. Kõik tundus niisugune huvitav ja kauge ja niisugune nii-öelda nagu eksootiline ja siis oli mul ikka käes ja nüüd aasta aega tagasi siis saigi tunduda. Aga lähme kooli lõpu juurde tagasi, et mis mõtet sul kooli lõpus peas käisid, et kas sul oli kindel plaan välismaale minna? Välismaale minna, mul ei olnud tegelikult üldse alguses plaanis, esialgu ma arvasin ikka, et ma lähen ülikooli ma isegi need andsin avaldused sisse, sain päris paljudesse kohtadesse sisse, aga viimasel hetkel mõtlesin ikka, et okei, ma ikkagi ei tea, päris 100 protsenti, mida ma õppida tahan. Et ma parem võtan vaheaasta, kui, et lähen midagi täiesti nagu suvalist õppima. Ja siis selle kahe aasta jooksul ma vahepeal jõudsin, selgus seal, mida ma tahan õppida ja tahtsin välismaale minna, õppida õppima ja selleks, et minna välismaale õppima on või noh, oli raha vaja. Sest välismaal õppimine on teatavasti üsna kulukas ja seal elamine ka. Ja siis niimoodi ma sattusingi esialgu siis Norra tööle, et hakata raha koguma kooli jaoks. Aga sead Norras sedasi, et mis sealt siis edasi sai? Siis tegelikult oligi niimoodi, et kuna ma kohtusin oma praeguse elukaaslasega, siis ma mõtlesin, et okei, et jätame selle välismaale õppima minemise siis ära, et proovin Eestist saada samale erialale sisse oli niimoodi, et ma pidin ütlema siis Inglismaaülikooli oma vastuse ära, kas ma tulen või ei tule, aga eesti koolikatsed olid, oleks kuuelile. Aga ma mõtlesin, et okei, riskin ja ütlesin Inglismaaülikoolile ära ja läksin eesti kooli katsetele. Sisse ma kahjuks ei saanud. Ja siis ma otsustasin, et okei mingisse teise kõrgkooli hoopis mingit muud eriala õppima ja 2017 aasta sügisel tulingi Norrast ära ja läksin kõrgkooli Tartusse ja seal jõudsingi käia umbes täpselt kuu aega, kui ma sain aru, et tegelikult ikeni hing ihkab hetkel Austraaliasse tulla, mitte praegu edasi õppida. Et ma polnud ikkagi veel täiesti kindel, et erialavalikus ja mis ma üldse elus edasi tahan teha. Aga sa lõpetasid keskkooli üsna edukalt, kui ma õigesti aru saan ja lausa hõbemedaliga. Kas sa tundsid seetõttu mingit survet ülikooli minna või lähedaste poolt või õpetajate poolt? Kuna ma õppisin nii-öelda meie kooli eliitklassis või niimoodi seda siis nimetati, siis seal oli nagu suuremal osal teistel õpilastel oligi, nagu see ongi niisugune loogiline jätk, et sa lähed kohe kõrgkooli edasi, aga kui ma nüüd õigesti mäletan, siis peale minu oli veel äkki kakskolm medaliga lõpetajat, kes ka täpselt samamoodi läinud edasi õppima just nagu siis need kõige nii-öelda hinnete põhjal kõige edukamad õpilased. Et just nemad ei läinud edasi õppima, see oli võib-olla see, mida oodati. Aga nagu õpetajate poolt või niimoodi ma ei ütleks, et ma tundsin mingit survet ja kodus mul olen alati pidi oma kodus niimoodi, et perekond nagu toetab kõiki otsuseid, aga ma mäletan seda hetke, kui ma tulin, kui ma käisin kuuega siis kõrgkoolis 2017 aastat ja sealt otsustasin ära tulla. Siis kui ma rääkisin seda oma vanaemale, siis tema vastas mulle selle peale küll, et nüüd seal maha istuma töötamiseks ja siis ma tundsin, et okei, et mis nagu sealtpoolt ikka vist ikka väga oodatakse seda ülikooliharidust ja selliseid asju. Aga jah, üleüldiselt nagu peres pigem nagu toetatakse neid otsuseid, mis mise vast võtame ja tähtis on see, et inimene ise oleks imelik. Mis plaaniga sa Austraaliasse algselt läksid? Et reisida ja oma kaaslasega rohkem koos olla, et see, need olid kõige niisuguse nagu esmatähtsamad asjad, mille pärast ma olin ja Ma arvan, et pigem nagu jah, kogemust saama ja iseennast proovile panema, siis siia tulek on ikka väga-väga suur katsumus iseendale ja paned kindlasti nii ennast kui ka siis minu puhul, siis on ju kaaslast ja paarisuhet kindlasti väga-väga palju proovile, aga ma ei ütleks, et ma kahetsen seda. Vastupidi, see on kindlasti mulle väga-väga palju juurde andnud ja ma arvan, et ma tegin õige otsuse, et ma ei ole veel läinud edasi õppima, vaid olen veidi maailmas ringi aastanud. Ja ma arvan, et pigem nagu praegu, viie aasta pärast oleks valmis minema edasi õppima. Ma tunnen, et ma olen ise küpsem ja pean võib-olla paremini, mida ma tahaks teha. Mis tööd sa Austraalias teed? Täiesti sõltub, aga eks siin Austraalias täiesti teemegi selliseid töid, mida ise ka ei oleks kunagi arvanud, aga ma olen üsna palju teinud tõstuki tööd. Ja praegu oleme Eesti tüdrukutele Berdis veel ehituse peal. Ehk siis jah, täiesti seinast seina, aga miks sa arvad, et miks nii paljud noored tegelikult lähevad Austraaliasse või lähevad välismaale, et, et miks just tänapäeval on nagu suurenenud? Kindlasti ongi üks asi see, et otsitakse võib-olla seiklusi, iseennast avastama. Et ma arvan, et ma pole ei esimene ega viimane noor, kes ei teadnud veel 18 üheksateistaastaselt, mida oma eluga teha või mida õppima minna. Ja just niisugune aasta või isegi paar aastat võib-olla ringi vaadata, avardab maailmapilti päris palju. Ja võib-olla siis nagu ongi kergem nagu leida enda jaoks miski, mis nagunii-öelda siis teeb rõõmsaks ja mida nagu elus edaspidi edasi teha. Ja välismaal töötamise puhul kindlasti raha. Ma arvan, tänapäeval väga oluline. Kas sa soovitaksid noortel pigem välismaale minna enne või, või üldse võtta vaheaasta, kui ülikooli minna kohe pärast keskkooli? Ma arvan, et kui ise tead juba täpselt, mida sa õppida tahad, kelleks saada tahad siis kindlasti, mis ülikooli? Kui sa ise nagu tunned, nii, aga kui pole endas selgusele, siis minu arvates pigem võib-olla avastada ennast maailma, tutvuda inimestega kui minna õppima lihtsalt õppimise pärast, et saada mingisugune diplom või paberkäte ja pärast tunned, nagu on maha visatud aeg, et pigem või nii-öelda võttes aeg iseendale ja avastada iseennast, kui ei tea veel, mida elus teha tahad. Enne kui ma vaatan ümberringi, ma näen, et me oleme tagasi Eestis Tartu, ERR-i stuudios, oma pikalt audio rannakult. Indrek, kas kunagi mõelnud selle peale, et võiks ka minna Austraaliasse tööle? Ausalt öelda ei ole, kusjuures, kui mina olin kaheksandas klassis, siis ma olin kindel, et minust saab. Ja siis ma mõtlesin küll, et ma lähen Austraaliasse tööle ja elan seal. Austraaliasse ma ei tea, ma kuulsin, et kõik käivad seal. Väga põnev plaan. Eks ma olen ka mõelnud siis, kui ma olen näinud sotsiaalmeediast, et jälle mingisugused tuttavad lähevad Austraaliasse. Aga ma ei ole ka saanud sellest vaimustusest võib-olla nii väga aru, et miks sinna nii palju minnakse. Soojema ja palgad, ja mis sa, hing veel ihkad, kogu aeg on mõnus soe olla seal suured putukad ja ja et ja selline huvitav võtavad loomad ja ilus loodus ja mina arvan, et see on täitsa tore ja palk vist on ka täitsa hea ja seal on see, et see süsteem on ka üsna hästi välja arenenud, et sinna minna, et see ei ole kuigi raske. Aga samas tegelikult noh, Austraalia ei ole tegelikult eestlaste seas kõige populaarsem see töörände sihtpunkt tegelikult on ju ikkagi Soome seetõttu, et Soome on ju niivõrd lähedal meile väga mugav minna laevaga üle lahe ja et seal on sul kõrgem palk ja, ja ka töökoht, mis on kodule lähemal. Et see on ka variant, mida siis paljud eestlased ja ka paljud Eesti noored ikkagi kasutavad, et lähevad Soome tööle. Aga noh, Soome on niisugune nagu Eesti kaks Austraalia midagi natuke teistsugust. Aga Indrek, ma saan aru, et sina oled ka Soomes tööl käinud. Tõepoolest, olen käinud minuga oli niimoodi, et ma ei olnud seal kuigi pikalt, ma olin kuu aega Soomes, aga ma ei ehitanud ega ei korjanud maasikaid, vaid ma tegelesin selliste asjadega nagu kapsad. Tegelesin siis kõikvõimalike töödega, mida siis on vaja kapsakasvatustalust ja no okei, traktorit juhtinud, aga igasugused sellised muud lihtsamad tööd, millega ma hakkama sain, nendega ma siis seal tegelesin, miks oleksid soome sellised, et mul oli hea võimalus sinna minna, ma sain üsna lihtsasti sinna tutvuste kaudu. Miks ma peaksin minema väiksema palga eest Eestis nägema, palju vaeva tööd saada, kui ma saaksin ka Soomes tööd ja seal oli see ka, et ma olin toona veel alaealine. Alaealisel on tööd ju tegelikult raske saada, et mul oli see võimalus minna tööle, antud juhul siis soome ja sellest võimalusest ma siis haarasin ja kuu aega siis rügasinaga tööd teha ja ütleme niimoodi, et palun koli tegelikult täitsa korralik ka alaealise kohta, sest noh, tegelikult alaealised ei saa ka Eestis ega ka Soomes väga kõrget palka või sellist palka, mida saab siis täisealine töötaja. Kas ostsid selle raha eest endale arvutimängu? Ei ostnud selle raha eest ostsin ma endale telefoni. Kas teie olete ka käinud või olete mõelnud selle peale, et minna välismaale tööle? Ma ei ole käinud, aga ma mõelnud küll, aga ma väga pikaks ajaks ei tahaks minna, et võib-olla selline aasta maksimum. Ja mina ka ei ole käinud, aga olen ka mõelnud, et kas välismaale minna õppima või tööle, et ma arvan, et ma ka päris elama ei tahaks minna, aga noh, niimoodi aasta-paar oleks päris huvitav näha ja käia maailmas ringi. Ja välismaale, ma arvan, et tasub minna, et siis võib-olla, et Eesti saab veelgi kodusemaks paigaks ja mina arvan, et tuleks käia välismaal, aga kindlasti võiks tagasi tulla Eestisse. Enda välismaal töötamise mõtetest oleme juba küllalt rääkinud, aga Romet, sina tegid ju veel ühe intervjuu, kellega sa intervjuu tegid. Ja ma tegin intervjuu Brigitta viigiga, kes Läks gümnaasiumi ajal läks aastaks ajaks umbes-Prantsusmaale modellina tööle. Ja seda intervjuud me saame kuulda kohe peale muusikapausi. Kuna me läheme nüüd Prantsusmaale oma intervjuuga, siis meil on ka prantslannaste artist, kes esineb ja kuna ma isiklikult ei ole kunagi prantsuse keelt õppinud, siis ma nägin palju vaeva. Pesin selle nime selgeks, et nüüd esineb meile artist François ess Ardii looga lotoom lammu. Nüüd ühineb minuga telefoni teel stuudios Brigitta, kes on töötanud Prantsusmaal modellina. Tere, Brigitta. Tere. Alustame siis sinu seikluse algusest. Kuidas sa said sellise võimaluse üldse Prantsusmaale modelliks minna? Ja see algas tegelikult niimoodi, et ma lihtsalt olin kuskil festivalil ja siis tuli minu juurde mingisugune tädi, kes andis oma kaardi, ütles, et kas sa oleksid huvitatud sellest tööst nagu mitte ainult nagu Prantsusmaad veidi üleüldiselt. Siis ma ütlesin, et nad, noh, miks mitte. Eks ma siis läksin kohale, aga ma ei teadnud ka, mis see siis on või et mis nagu endast kujutama hakkab. Ja siis umbes ma arvan, nagu mingi kuu aja pärast saad tavaliselt see käib niimoodi, et tehakse mingid pildid ja siis nagu saade saadavad need pildid erinevatesse välisagentuuridesse, siis kuidagi vedasid, siis sain just sinna Pariisi agentuuris Et kuu aja jooksul said juba Pariisi Aga see oli jah, kuidagi kuu või poolteist umbes mingisugune selline aeg ja kui vana sa olid, siis ma olin 18 saanud just. Ja siis põhimõtteliselt sa käisid, mis klassis gümnaasiumis. See oli siis 11. klassi suvi, oli see, et ma läksin 12 10.-sse. Okei, et sa otsid, siis võtsid vaheaasta ja läksid otse Pariisi. Alguses ei olnud plaani võtta vähe aastaid, tegelikult aga mul lihtsalt see kuidagi seal läks väga tihedaks edasi-tagasi käimine, et et siis ma kooli alguses otsustasin, et ma ei taha, et üks või teine asi kannataks ja siis ma võtsin. Kuidas oli nii noorena minna võõrasse riiki tööle? Mul alguses oli see just väga põnev, mõtlesin, et noh, et või noh, mina mul ei olnud nagu midagi mind, ma muidugi ei kartnud kuidagi, mida ma praegu mõtlen, et kui ma praegu peaks minema, see oleks minu jaoks kuidagi hirmsam kui siis aga see oli ikka väga nagu silmi avardav ja ma arvan, et see ikkagi tegi mind palju täiskasvanulikumaks või nagu õpetas mind üksinda elama ka mingil määral ja teiste inimestega arvestama, et selles mõttes, et kui hea kogemused suureks inimeseks kasvada. Kuidas nägi välja üldse modellitöö või nagu milline on näiteks modellitöönädala? No see oleneb väga sellest just sellest ajast, kas on mingisugused moenädalad või ei ole moenädalat, siis on ikka päris raske niimoodi, et sa hommikul ärkad, on kuskil koos võib vahel varemgi, siis käid seal kuskil seal on sajutakse selline koolsid, kus sul on terve päevakava peal, kuhu sa pead jõudma, mis kell, mis vahemikus sa pead panema endale kokku siukse kava ja umbes 17 erinevat kästingut läbi käia, päeva jooksul on umbes niisugune suhteliselt tavaline, vahel rohkem, vahel vähem, aga moenädalate ajal on jah rohkem sihuke kästingutel käimine, aga muidu on üsna siukene nagu tavalisem, no et ei ole midagi nii hull, et käid päevas paaril kahel casting ul ja mõtlesime nagu sihuke tšilli. Aga kui tihti siukseid tihedaid nädalaid oli seal Pariisis on kaks korda aastas on moenädal? Ei, põhimõtteliselt kolm noh ütleme niimoodi. Aga enne seda sellele moenädalale eelnev kästingute eelne periood, kuhu siis noh, kui on nagu uued modellid, vanad modellid, kõik vaadatakse uuesti läbi. Kes, mis kollektsiooniga sobib ja niimoodi nad nimetatakse käibe. Mis olid sellised parimad osad juures? Mulle meeldis kõige rohkem seltsi nagu nii palju uusi inimesi, kellega sa kohtud kellegagi. Väga palju huvitavaid inimesi, väga palju imelikke inimesi, kellelt on ka nagu kuidagi avardas, minu tolerants vist, inimeste suhtarv on päris kõvasti. Ütleme nii, et seal oli ikkagi nagu näed maailma, et sa saad, satud sellistesse kohtadesse, kuhu muidu ei satuks ja kuidagi õpid. Õpid suhtlema, vist on, see on vist see, mis oli kõige parem osa selle juures. Kes olid siuksed, imelikud inimesed, kellega sa tutvusid Pariisis? Vasak korterikaaslased näiteks noh, kedagi nagu ei saa valida endale ning seal on niimoodi, et see on lihtsalt pannakse kuhugi karterisse. Sa võtadki Nende, kas siis nagu hakkama saama, aga nagu muidu ikka mingisuguseid disainerit või mingeid kästingani, sest ma ei taha nagu niimoodi nimepidi ka öelda, sellist. Sellest ei oleks viisakas. Aga juba ja eks seal oli noh, seal on ikka igasugust rahvast. Ongi sihuke naljakas maailm. Aga mis olid sellised nagu halvimad osad modellikarjääri juures Pariisis, sest ma olen kuulnud, et modellindus võib päris raske olla. Minu jaoks lihtsalt oli kõige raskem vist see, et kui sa tööd sa ei olnud nagu inimene said nagu mingisugune objekt, kellest räägiti kolmandas isikus vahepeal ratsaei ole inimene, sa oled nagu mingi asi. Umbes sihukest. Aga kas sul on mõni huvitav ja põnev lugu ka sellest ajast midagi meeldejäävat? Noh, mul oligi nagu ma olen nende nende korterikaaslastega väga palju meeldejäävaid hetki olnud, seal on nagu mingid noored tüdrukud, saadetakse kuskilt Siberist umbes sinna kohale ja siis üks tüdruk näiteks teie omal ajal lendas Siberist, sest näiteks kala omale kaasa, no mingid sellised asjad, onju siis on aga see tsetega ringi vao, selliseid inimesi on ka olemas, ma olen nagu meeldejäävaid hetki, on selles mõttes ikka, et mis kohti ma nägin, ma käisin näiteks, aga nagu ilusates looduskaunites kohtades kuskil, kui olid mingid fotosoodid, asjad kohtusin väga paljude huvitavate inimestega, kellega ma siiamaani suhtlen, kellest on saanud minu head sõbrad, et kui iga kord, kui ma olen käinud talle seda kuskil reisidel või kuskil, noh, need inimesed on väga sellised, noh, üle maailma laiali. Et siis alati on keegi kuskil minuga samas linnas, kellega ma saan jälle kohtuda, et selles mõttes on väga tore, kui mul oleks vaja midagi, kedagi pildistada, midagi pildistada, siis mul oleks selleks kindlasti nagu inimesed olemas, kes mind oskaks, aga aidata või teeks seal minuga koos ära, kaua see üldse oli porri, siis? Ma käisin, ma käisin edasi-tagasi ja niimoodi, et ma olin kaks, noh põhimõtteliselt kui ma arvan, ma olin seal aasta veel natukene, aga ma käisin iga paari kuu tagant kodus, olin mingi aeg kodus ka selles mõttes ma olin rohkem. Aga kodus oli nagu esinemisi, sutsakad tena, millega sa hetkel tegeled? Hetkel ma lõpetasin just EKAs stsenograafia õpingud, mis on, see on tria filmikunstniku eriala ja siis põhimõtteliselt kogu see visuaalne pool, mida näed sa filmides, kõik ruumid, kõik värvid mingil määral ka kostüümid, kõigi filmide puhul on kostüümides eraldi kostüümikunstnik, aga teatris on see kogu lavakujundus ja kostüümid ja grimm ja kõik läheb teatrikunstniku alla. Praegu hetkel ma töötan ühe filmi peal kostüümikunstniku assistendina ja varsti hakkan teatri etendust tegema, isassis kunstnikuna. Ja kas sa oled mõelnud ka välismaale tagasi minna tööle või elama või on plaan Eestisse jääda hetkel? No hetkel on plaan Eestisse jääda, aga vahel ikka tuleb see mõte, et nagu või kuidagi see kui sa oled elanud juba kuskil mujal, siis on mingid asjad, mis nagu, mida sa igatsema. Aga samas saab välismaal, siis on täpselt sama tunne nagu Eesti suhtes ka. Aga ma arvan, et mingi hetk ma kindlasti lähen, aga lihtsalt mitte praegu kohe. Aga mida sõit Prantsusmaalt igatsema? Head kohvi ja saiakesi ja head ilma ja noh, seda, et ükskõik, mis kenasse tänavale lähed, seal on inimesed tänaval, samas mingi hetk muutub väsitavaks ja siis on Eestis selles mõttes on väga tore. Ja selline oli siis intervjuu Brigitta viigiga, kes käis-Prantsusmaal modellina tööl, aga Indrek, miks sa tulid kohe Tartu ülikooli, miks sa ei läinud Prantsusmaale modelliks? No Prantsusmaale, modelliks ma ei ole tahtnud kunagi minna, et ega ma väga täpselt ei teagi, miks ma Tartusse tuli, mul oli, mul ei olnud tegelikult sellist välismaale mineku plaan eriti olnud, et mul on nüüd ülikooli ajal kinod, et et võiks minna välismaale, täitsa lahe oleks ja nii edasi. Et keskkooli ajal seda ei olnud, et siis oli see, et mina lähen ülikooli Eestisse ja nii on pisut. Ma ei tea mulle tegelikult, kui ma nüüd praegu mõtlen, siis oleks võinud minna välismaale pärast keskkooli, aga tol ajal mulle tundus, et äkki ma jään kuidagi rongist maha, kui ma kohe ülikooli ei lähe, sellepärast et kõik minu tuttavad läksid kohe ülikooli. Ja see tundus selline loogiline valik, aga kas nüüd, kui ma mõtlen, siis võib-olla oleks võinud minna ka välismaale? No siin ongi see, et noh, võib-olla, et meie enam-vähem ju teadsime, et mida me tahame edasi õppida aga palju on ka neid, kes ei tea, veel ei ole enda jaoks seda eriala leidnud, mida nad soovivad edasi õppida. Et siis võib-olla see üks vaba aasta aitabki nagu näit, eks siis Mirjami puhul, kes siis mõtles välja selle aasta jooksul, et mis ta edasi õppida soovib. Ja samas välismaale saab alati minna, et saab minna, ülikooli ajal saab minna pärast ülikooli saab minna magistrisse ükskõik millal, et see, need välismaa uksed ei lähe kunagi kinni. Jah, loodame, et maailm on valla ja, ja saab põhimõtteliselt iga kell minna sinna, kuhu soovid ja hakkame nüüd saate otsi kokku tõmbama. Rääkisime tänases saates nendest nendest noortest, kes käisid välismaal ka siis tegemas vabatahtlikku tööd või siis nii-öelda päris tööd. Kõigepealt rääkis meile enda kogemusest Miriam meerit mets, kes siis käis pärast gümnaasiumi lõpetamist Norras ja Türgis. Ja pärast Mirjam rääkis meile Kellylock, kes käis nii Norras kui ka Austraalias ja jõudis vahepeal ka ühe kuu ülikoolis käia. Ja saate viimane intervjuu Brigita ka keskkäis gümnaasiumi ajal Prantsusmaal modellina tööl. Aitäh head kuulajad, et veetsite selle tunnikese koos meiega. Järgmine saade on eetris kuu aja pärast, 26. novembril. Kena õhtut ja kuulmiseni. Te kuulate vähem olijaid. Olge vähem.