Te kuulate vähem olijaid. Vähem olijad on tudengiväljaande neljas dimensioon, saade, mis toob kuulajani lugusid noorte elust ja tegemistest. Seda kõike värskelt rikkumata. Otse olge vähem. Tere õhtust, hea vikerraadio kuulaja, eetris on taas vähem olijad. Kuna nädala pärast on jõulud ja jõuluajal mõeldakse rohkem religiooni peale siis sel korral räägime Medele noortest usklikest. Tere õhtust ka minu poolt tänases saates vestleme nelja noorega, kellest kaks hamba aptistid üks on Jehoova tunnistaja ja saate lõpetuseks kuulame noore budisti mõtteid. Tere ka minu poolt. Lisaks meile tuleb täna saatesse külla Tartu Ülikooli religioonisotsioloogia vanemteadur Lea Altnurme, kes meile seda teemat teaduslikust vaatepunktist Mina olen Indrek Ojamets, mina olen Lisete Reineberg. Minu arumatumastiitsur kuulumist kuulutab vähem olijaid. Olge vähem. Nagu sissejuhatuses mainisime, on täna meil stuudios lisaks saatejuhtidele ka religioonisotsioloogia vanemteadur Lea Altnurme millega tegeleb religioonisotsioloog. Religioonisotsioloogia uurib religiooni ühiskondlikust vaatepunktist lähtuvalt, et mismoodi religioon ühiskonnas toimib ja missugune mõju religioonile ühiskonnale on. Meie tänase saate teemaks on siis noored usklikud. Et kuidas siis teaduslikust vaatepunktist on, et tegelikult Eestis on ju noori usklikke üsna vähe kuidas võtta ja mis võib olla selle põhjuseks? No nagu sa ütlesidki, et usklik noori on vähe ja enamasti see sõna usku iga radiaal seostub kristlusega selles mõttes täiesti kristlikke noori on vähe, ütleme siis niimoodi, et kui jah, et kui me loeme nooreks inimeseks kuni kolmekümneaastast, siis tõepoolest kristlasi on nende seas üks viiendik, jah. Et selles mõttes väga palju ei ole. No vast populaarsem kui kristlus on uus vaimsus ja ja selle uue vaimsuse mõju. Ja seda võib siis hinnata nõnda, et üks kolmandik on mõjutatud uuest vaimsusest, aga kuna uut vaimsust ei peeta religiooniks ja näed iseendile need inimesed, kes tegelevad vaimsete praktikatega, ka ei, viitan endile. Kui religioossetel inimestele siis tõepoolest Eesti ühiskonnas seda religiooniks ei peeta suus vaim, siis uus valitsus on selline keskkond, kus toimivad sellised tegevused, praktikad nagu jooga, mediteerimine, vabastav hingamine, kõik see, mis kõik kõik see sarnane, eks ole, ja ütleme sinna juurde. Kirjandusväärtushinnangud elustiil, kõik see moodustab ühe keskkonna, seda keskkonda nimetame uueks vaimsuseks. Ka seda uut vaimsust nimetatakse Kaisoteerikaks. Esoteerika on üks osa jahus, vaimsusest aga, aga, aga seda uut vaimsust esoteerika üksnes taandada küll ei ole mõtet. Miks eestlaste seas on esoteerikalembus? Esoteerika kogu aeg olemas olnud ju tegelikult antiikajast peale, nii et esoteerika on selles mõttes üsna paindlik, et ta sobib igasuguste muude ütleme siis religioossete või ka ilmalike maailmavaadetega kokku ja selles mõttes ei saa öelda, et esoteerika oleks kuidagi kristluse välja tõrjunud, et just selle tõttu, et on, on pidevalt ju kogu aeg olemas olnud, aga et ütlema, et see soteerika ütleme, see uus tulemine ongi just, või ütleme, siis uue vaimsuse poolt kuidagi jõustatud, et selle tõttu ta on võib-olla ka nii nii laialt levinud, et kõik need seletused doteerika juurdunud esoteerilised praktikate esoteerilised õpetuste juurde on suuremal-vähemal määral uuest vaimsusest tuletatud ja ta annab sellise tähenduse tähendusraamistiku sellele soteerika ja selle tõttu see sorteeriti siis ka üsna hästi õitseb. Sellepärast, et uue vaimsuse selline põhiidee on vaimne eneseareng, mis käib väga hästi kokku tänase indid rästiku ühiskonna ütleme, sekulaarse inimese mõistmisega, kus siis samuti oodatakse ju inimestelt, et nad ennast realiseeriks oma võimed maksimaalselt rakendaksid. Praktaliseeriksid need ennast arendaks, olete inimesed, nad arendaksid. Et see kõik on sekulaarses ühiskonnas kuidagi enesestmõistetav ja ütleme, selle uus valitsus on siis sellise indil individualismi religioosne vorm, vaimne enesearendamine, kuhu siis kaasatud ka usk vaimse reaalsus või tähendab vaimse maailma reaalsesse eksistentsi ütleme sekulaarsest maailmavaated, sellist vaadet, et ei toeta, aga ütleme, uus vaimsus kui religioosne nähtus seal kindlasti see usk paisimaalne reaalses eksistentsi on olemas ja see on ka väga hästi väljendatud. Aga nüüd rääkides kristlasest, et kristlus jaotub ka sellisteks erinevateks liikumisteks erinevateks arudeks, jah, aga missugune neist Eesti noorte seas on kõige populaarsem? Keeruline öelda selles mõttes, et kuna luterlus on siiani ikkagi kõige levinum kristluse haru eestlaste seas, siis ma pakuks, et võib-olla isegi luterlik noori on kõige rohkem, aga ega tea, sest et samas vabakogudustes on noorte töö jälle väga siin aktiivne ja pikkade traditsioonidega. Vabakoguduste oskus oma noori hoide, köite, koguduse tööga on, ma arvan, parem kui Lutheri kogudustes. Aga nüüd läheme esimese intervjuu juurde ja mina tegin intervjuu kahe kolgata koguduse noorega ja need noored on siis Mary Jakobson ja Siim kurk. Kui olin saabunud Tartus Veski tänaval asuvasse kolgata koguduse majja, kuulsin esmalt, kuidas Mary klaverit harjutab. Ole siis kolgata kogudusse tulnud ja siin on Siim, tere. Tere ja Mary. Tervist. Kuidas te sattusite siia kogudusse? No eks ikka vana kondimootoriga, kuidas muidu, aga mina tegelikult olen siin väga vähe olnud, et peale keskkooli niimoodi ma hakkasin ühe klassiõega suhtlema, kes mind siia niimoodi kutsus niimoodi noortekitel käima ja ja mulle hakkas väga meeldima ja siis lõpuks juhtuskised jäingi käima. Mainisid, et noortekatel, mis asi see noortekas on? Jah, siin neljapäeva õhtuti vähemalt meil korraldataks selliseid noorteõhtuid, kus on selline vaimulik osa, kus teoloogiliselt selliseid piibli teemasid seletatakse lahti. Ja hiljem on ka selline söögiosa ja üldse selline koosolemine. Aga Mary, kuidas sina siia kogudesse sattusid? Tegelikult üsna sarnaselt Siimuga ja see oli isegi seesama klassiõde, et ta käis vahepeal küll ära, aga tema siis juba eelnevalt oli ka mulle tutvustanud kristlast ja mind kutsunud. Aga mis seal teie elus muutunud pärast seda, kui te selle kogudusega liitusite noh, võib-olla kui nüüd spetsiifiliselt öeldes kogudusega liitudes alates sellest ajast pole midagi suurt muutunud, et võib-olla suurem muutus tuli siis, kui ma tunnistasin oma usku ja ja sain kristlaseks, et see muutus, pigem tuli siis enne seda ma noh, nagu tänapäeval noortel on, selline komme on olla jubedalt depressioon ise lausa ja kõiki asju ja noh, eks minu elu oli ka selline väga konarlik ja ja probleeme täis. Aga siin noh, võib ka öelda, et tänu sellele samale õele siis klassiõele jõudsin ka mina usun ja kui nüüd piltlikult öelda, siis peale seda momenti kuidagi hakkasin nagu esimest korda värve nägema, et elu läks niimoodi täitsa kauniks, et ma suutsin sellist nagu kuidagi suutsin teisi inimesi armastada ja see on selline väga veider, veider tunne oli, aga ma tundsin ennast tõepoolest hästi. Ja noh, siis ainus loogiline jätk sellele oli ka liituda sedasama kogudusega meri, kas, mis sinu elus muutus pärast seda, kui isa siia jõudsid? No ma arvan, et eks otseselt religiooniga liituda muudab elu tegelikult päris palju. Aga ma arvan, et minu elus suuremaid muutusi ongi olnud selline suuna leidmine, et noortel on ka hästi suur sihuke otsimise vajadusest, mis on see minu siis, mis tagab mulle rahu ja mis teed. Ma siis liigun, milliseid otsuseid langetanud, mille järgi mehed otseselt langetanud. Et see on andnud sellise suuna, näiteks piibli lugemine annabki mõtteid, kuidas mingeid situatsioone elus lahendada ja ja nii edasi, et seda nüüd sihukse konkreetse fookuse elule. Kaua te olete siin selle siin siis olnud selles koguduses umbes? Mina olen olnud kaks aastat. Umbes aasta ja see aasta on olnud. Ma saan aru, et elu muutav sinu elus lühidalt öeldes küll jah. Et kui ma ma tegelikult alustasingi umbes eelmine oktoober käimist esimest korda tulin sena noortekale, vaatasin mis ta siis on või mis ta ei ole ja ja sellest ajast saati ma tõepoolest olen kogenud, väga suuri muutusi. Kuidas sinu pere ja sõbrad sellesse suhtusid, kui sa neile teatasid, et sa oled otsustanud kogudusega liituda? Teda ega ega nad midagi väga negatiivset oste mõelnud, et ma olin suutnud säilitada täpselt nii palju sõpru, kes olid siuksed, mõistlikumad inimesed ja ja kes noh, niimoodi hukka päris ei mõista, et mina ei kogenud sellist tagakiusu või sellist põlgamist, mida mõned kogevad. Kuidas sinu pere ja sõbrad sellesse suhtusid, et kui sa siia kogudesse jõudsid? Ma lähen oma perele väga tänulik, et nad on tegelikult seda nagu toetanud, et nad on, nad ei ole kunagi olnud sellele nagu vastu ja pigem isegi sihukese suhtumisega, et et noh, sina võid ju teha, mida sina soovid. Kui sa annab sulle rahu ja sulle meeldib, siis palun mine tee. Et sõbrad täpselt sama moodi, et nad seda respekteerin ta sellest, ta saab olla tänulik. Aga millega te siin koguduses siis täpsemini tegelete, et mis teil see programm või tegevused siin on? Katusmõiste võib olla mida, mida võiks öelda, on see, et me otsime jumalat, kui me oleme kristlased, mida see praktikas tähendab, on see, et me loeme piiblit, käime teenistustel, Me käime noortakatel, kes on noored. Me käime muudel üritustel, kus jagatakse jumala sõna, seletatakse seda lahti. Me oleme teiste kristlastega osaduses. Me palvetame koos. Me üritame ennast kuidagi arendada. Me üritame mõista, mida jumal on meile andnud läbi piibli. Ja kuidas see rakendub meie igapäevaelus. Ja palju teid siin koguduses umbes on mõtlema, siis võtame noh, nooremad inimesed siis noori vist on tsirka 25 kuni 30 kanti, et maksimum midagi sellist. Kas teil on kuidagi teiste kogudustega ka mingisugust koostööd? Jah, teiste kogudustega on koostöö väga tihe, tegelikult, et see on hämmastav, kui, kui tihe see tegelikult on, et mina enne kui ma kristlaseks sain, ma ei teadnud mitte midagi sellest. Aga nüüd selle aasta jooksul, kui ma siin käinud olen. Ma olen osalenud väga paljudes projektides, mis võtavad aset üle terve Eesti, mõned ka väljaspool Eestit ja kogudustega. Koostöö on tihe, korraldatakse projekte, kus minnakse laagritesse väga tihti. Kuskil Läänemaal, Saaremaal, Viljandimaal, Tartumaal, Virumaadel igal pool on kogu aeg laagrid. See on tõesti nagu väga tihe asi. Korraldatakse ka suuremaid konverentse spetsspetsiifiliste koguduste sisesed konverentsid, kus arutatakse terve Eesti baptistiliidusiseseid teemasid mis on niuksed, võib-olla formaalsemad juba siuksed, väga üles ehitatud ja läbimõeldud. Lisaks on ka selliseid väga suuremahulisi laiahaardelise noorteüritusi, nagu näiteks hiljuti ju olid ka piiblipäevad. Leidsid aset Viljandis. Noori oli seal vist kuskil 600, et täitsa suur festival. Et need üritused on väga palju ja koostöö on väga tihedasti. Varsti on jõulud tulemas. Kuidas teie jõule tähistate? Kõige peamisem on loomulikult see käik, mis on kirikuga seotud, et ka meil on loomulikult jõuluõhtul jumalateenistus. Ja peale seda on kirikus veel meil jõululõuna, et meil ei ole esimesel jõulupühal sellist traditsioonilist teenistust, vaid meil on lõunasöök, kust, kuhu koguduste läheb siis kokku, igaüks toob midagi süüa ja siis süüakse ühiselt. Ja noh, siis on pere keskis väikene istuminega. Kas see on jõulude osas veel midagi lisada, mis on selline tore traditsioon? Meil on nüüd paar võib-olla viis aastat järjest tähistanud oma jõule kuskil külas, et ma enda puhul niimoodi seda ei teegi. Mulle meeldib minna külla, et võib-olla proovida niimoodi iga aasta kuskil uude kohta minna. Meile kõnelesid kaks noort, kes on kolgata koguduse liikmed. Kolgata kogudus on aga patistlik kogudus, mis on õige poolest baptistlik liikumine. Pakis on üks kristlus haru. Kuidas nagu erineb teistest sellistest kristlikest usulahkudes? Ja ühesõnaga, ega ta väga suures osas erine, aga kuna tegemist on vabakogudusega ja kui näiteks võrrelda nüüd luterlaste abtismi, siis nende teenistus on ta ei järgi sellist vanajumalateenistusi korda, vaid on vabam näiteks muusika on kaasaegsem ja, ja ütleme, need jumalateenistustel põivad näiteks koguduse liikmed Käia kogudus ees oma usku tunnistamas, mis ei ole ju tegelikult sellise traditsioonilise jumalateenistuse osa, eks ole, et seal on, need jumalateenistus on jumalateenistusele, on kindlaks määratud osad ja, ja vastavalt sellele jumalateenistus kulgeb. Kui nüüd võrrelda luteri kirikuga ja teine asi, mis võib olla ja on nende jaoks iseloomulik, on see, et nad lapsi risti õnnistavad lapsi, aga et selleks, et nüüd baptistikoguduses ristitud saada, selleks peab inimene võtma vastu jumala oma südames. Pärast pöördumiskogemust on võimalik siis senine ristida. Ja siis ta muidugi oodatakse Tartsialist kristlikke norme järgivat elu. Kolgata koguduse noored rääkisid, et nad jõudsid kogudusse just sõprade kaudu. Kas see on tavapärane viis, kuidas kogudusse jõuda? Üldise religiooniga? Jah, üldiselt Eestis on see tõepoolest niimoodi, et et sõprade kaudu jõudmine seda nimetatakse siis liitumiseks sotsiaalse võrgustiku kaudu, eks ole, et nad ei pea ju olema tingimata sõbrad, võivad olla ka sugulased või siis võib juhtuda, et näiteks vanemad liituvad laste lastekutsel, nii et ühesõnaga see liitumine mööda sotsiaalset võrgustikku on tõepoolest üsna tavapärane. Aga kas see on ka tavapärane, et sageli liituvad religiooniga neid inimesed, kes on nii-öelda elu hammasrataste vahele jäänud ja see aitab neid? Noh, selliseid inimesi kindlasti ka on, et kes otsivad oma eluprobleemidele lahendust kust või siis ka nendest samadest vabakogudustest, aga samamoodi võib-olla isegi rohkem on neid, kes otsivad samasugustele probleemidele lahendust just nimelt seda uuest vaimsusest, eks ole, et kui sa, kui sa otsid oma eluprobleemidele lahendust religioossest sfäärist sisse tingimata ei tähenda kirik täna Ena, aga ei saa nüüd öelda, et need, kes liituvad, olekski ainult sellised inimesed, kes on siis jäänud elu hammasrataste vahele, vaid just nimelt liitutakse näiteks sõbralik Kuusõbraliku kogukonna või koguduse tõtt, kui juba et just nimelt, et sõbrad on seal ees ja selle tõttu näiteks riigi liigud liidetakse kogudusega või minnakse mõnda joogagruppi või meditatsiooni grupi samamoodi sõprade kutsel. Tingimata ei pea olema, seal taustal on mingisuguseid probleeme. Kas sellist tendentsi on ka näha olnud, et inimesed vahetavad enda usku, et algul uskusid mingisugust ühte tõekspidamist ja siis elu jooksul see asi muutub ja, ja siis usuvad mingisugust teist tõekspidamist. Ja sellist liikumist on tänapäeval kindlasti rohkem kui võib-olla. Võib-olla isegi 50 aastat tagasi, eks ole. Repertuaari valgumine võib-olla sinna uue vaimsuse suunas või pigem mitte. Jah, ta võib-olla liik on uue suunas, võib-olla ka sealt uuesti kristluse suunas, et mõlemat pidi on see liikumine olemas, aga kui rääkida sellest religioossetest otsingutest, siis pigem tundub nõnda, et seda liikumist rohkem uue vaimsuse enda sees ja kristluse enda sees, et need, kes on siis juba kristlase valinud. Ja kui neil mingil põhjusel kogudus ja koguduse elu ei sobi mingi konkreetse koguduse, siis ta läheb, otsib endale teise kristliku koguduse. Et ütleme, selline uskude vahetamine natuke haruldasem, kui, kui otsimine ühe sama usu piires. Aga siit läheme edasi muusika pausile, Romet, mis muusikapala sa oled meile selleks korraks välja valinud? Ja me saime kolgata koguduse noorte poolt soovituse, et nad tahaksid kuulda meie saates poniemm närvis Boy Tšaildi, seda me nüüd lasemegi ja peale seda on Jehoova tunnistajaga terve. Ja nüüd ühineb minuga stuudios Mairold, Mänd, tere. Tervist. Kes on Jehoova tunnistaja? Jehoova tunnistaja on kristlane, kes elab siis teatud põhimõtete järgi ja, ja üldjoontes oleme tavalised inimesed nagu iga teine kodanik teha. Aga kuidas ütleksid, kuidas erineb Jehoova tunnistaja nii-öelda tavalisest inimesest? Tavainimesest ongi võib-olla need teatud põhimõtted, mis hoiavad meid teatud halva eest, näiteks me väga hoolime oma tervisest, me ei tarvita liigselt alkoholi näiteks või suitseta, mingid sellised põhimõtted, et meil oleks endal tervis hea. Ja samuti mõned põhimõtted, mis aitavad meil lihtsalt elada täisväärtuslikku elu ja hoiavad võib-olla sellist mõttetust hinge viinast või. Sa pead vist päris tihti selgitama inimestele vahepeal, mida tähendab Jehoova tunnistajaks olemine seda vahetevahel juhtub, kuigi Eestis üldjuhul inimesed teavad juba päris hästi, kes me oleme ja millega me tegeleme. Et üpriski väike riik Eestis on ka usuvabadus. Selles mõttes inimesed tunnevad meid juba üpriski hästi. Kas inimesed suhtuvad kuidagi teistmoodi ka, kui nad kuulevad, et Jehoova tunnistaja või on meil Eestis pole probleemi? Kuidas jällegi võtta, et Eesti on selline, võib olla üpriski ateistlik riik, et inimesi on erinevaid, igal inimesel on ka kindlasti oma arvamus, me peame. Me väga hindame inimeste arvamust, meie suru enda arvamust neile peale aga on erinevaid, on inimesi, kes suhtuvad mis võib-olla paremini selle tõttu. Võib-olla vastupidi, et kuidas sinust sai Jehoova, tunnistan ma olen olnud sünnist saati ihu tunnistajate peres. Nüüd meil küll on selline tava, et me ei risti nii-öelda lapsi, et ma sain ilusti kasvada mõistlikusse ikka, kus ma sain juba ise otsustada, mis ma oma eluga peale tahan hakata. Ja siis ise tegin selle otsuse saada siis Jehoova tunnistajaks. Aga kui suur hulk su sõpradest või lähedastest ei ole Jehoova tunnistus? Enamus või jah, ütleme, et enamus on siiski minu lähedasse ringkonnast ihu tunnistajad nii üle Eesti kui ka välismaalt ka välismaal on väga palju sõpru just tunnistajatest, mis teeb selle põnevaks, et et ükskõik kuhu riiki minna, on alati nii-öelda sõbrad ootamas, et et küll on ka mittetunnistajatest sõpru. Protsess erineb noore Jehoova tunnist elu nii-öelda keskmise noore omast keskmisest noorest ta võib-olla jällegi nendesamade põhimõtete ja teatud tõekspidamiste määral, et muidu oleme tavaliselt nii-öelda kodanikud, käime tööl, koolis käima käime reisil, tegeleme erinevate hobidega, selline võib-olla tava tavapäeva rütme. Jehoova tunnistajatel on palju piiranguid ei pea sünnitama veega jõule vahel ei või endiste liikmetega suhelda, ma sain aru, et on teatud piirangud isegi filmide, muusika või videomängudega, et kuidas võib noort mõjutada üles kasvades või kuidas see sind mõjutas. Üles kasvades ongi see, kuna noor saab vaba tahtega nii-öelda selle otsuse teha, ta saab kasvada teatud ikka on, kus ta on ise juba nii-öelda vastutustundlik inimene, teab, mida ta nii-öelda tahame. Siis on noori, kellele kindlasti meeldivad, näiteks ise olen väga tänulik, et ma selle tee valisin. Kui sa saad hiljem valida, kas tähendas, et sa said väiksena käia ka sünnipäevadel või ei saanud? Ei noorene, ma ei käinud küll koolis oli kokkupuuteid, ikka olid koolis jõulupeod sellised, aga nendest ma üldjuhul osa ei võtnud just nendele nii-öelda taustad. Aga mis on olnud Jehoova tunnistajaks olemise juures kõige positiivsemad küljed? Positiivsem ongi ilmselt see meelerahule, et ma tean, mida ma teen, ma hoian ennast sellistest võib-olla probleemidest, millega ma muidu oleks kokku puutunud. Ja need piirangud, mis alguses võib-olla võivad tunduda piirangud, on justkui loomaaias selline traataeda. Et sa mõtled küll, et ma tahaks seda lõvi katsuda, aga samas sa tead, et kui nüüd seda traataeda seal vahel ei oleks siis oleks võib-olla tagajärg natukene teine, et mis on need probleemid, probleemid, et olla tunnistajad, ei, ma mõtlen, et need probleemid, milles eemal hoiab enne mainisid näiteks teatud filmid, muusika sellist ülesehitavad filme ja muusikat, siis me kindlasti kuulame, vaatame, aga just sellised, võib-olla vägivaldsed, mis kisuvad maha, tekitavad noorte seas palju probleeme, mis on ka praegu nii-öelda suured probleemid, et nendest kindlasti hoiavad. Okei, aga kust ta näiteks filmides selle piiri tõmbate näiteks ei käi vaatamas hetkel mingi populaarseid niukseid, vägivaldseid filme, näiteks action filme ja ei, ei käi, et seal ongi see, et milline on selle filmi sisu, mida näiteks filmiga tahetakse meile öelda ja samuti, et milliseks inimeseks võib-olla muudab, et muusika ja filmid on selline üpriski märkamatu asi, mis tegelikult mõjutab inimest sisemiselt hästi palju ja just see, milliseks ta siis tulevikus näiteks kasvab. Et me kindlasti ei taha, et me kunagi läks vägivaldsed inimesed näiteks. Aga kuidas on näiteks Eesti raadiomaastikul, et näiteks, et kui paljusid raadiojaamu te saate kuulata ilma probleemideta kuna ma sõidan tööasjus päris tihti, siis taustaks ikka raadio käib, et küll käivad ka erinevad, kui võib-olla mõnda laulu juba tuleb, liiga palju oli või on laulu sisu näiteks, kuna inglise keel tänapäeva noortel on nii-öelda suhteliselt, siis kindlasti kuuleme, mis laulu sisu on, et kui see hakkab häirima, siis kindlasti nii-öelda keeran ära. Kas sa tunned, et, Ilma jäänud nooruses või vastupidi, oled midagi juurde saanud, sa enne mainisid seda hingerahu, aga aga on need asjad, mis on jäänud näiteks silma. Sa tunned, et. Noorena oli kehvasti või vastupidi ja said juurde midagi. Ilma et oleks jäänud, ei tunne küll, et mõnede päevade tähistamine sellest, et me nii-öelda hoidume seal olnud jällegi palju selliseid spontaanseid, kingitusi läbi aasta, et sa kunagi ei tea, millal vanemad või tuttavadki midagi võivad nii-öelda siis kinkide ja sellised spontaansed kingitused üldjuhul, kui sa ei tea, et nad tulemas Läti nii-öelda väärtuslikumad ja samuti ka palju sõpru. Mulle väga meeldib reisida, mitte küll päris nii-öelda sõltuvuse tekitavalt, aga ikkagi meeldib reisida. Ja nüüd, kui pinna kuskil välisriiki tutvuda inimesega, kellega, kellega sa tead, et täpselt samad põhimõtted siis on justkui selline vana tuttava või sõbra sõbraga kokkusaamine. Kas võib öelda, et Jehoova tunnistajatel on oma omavahel võib-olla isegi suurem kogukonnatunne kui. Nii-öelda keskmistel inimestel ja inimestel, kellel on samad põhimõtted, nad elavad samade tõekspidamiste ka nii-öelda nendel on kindlasti omavahel lihtsam suhelda ja ja ükskõik riiki minnes kui on nii-öelda ühtne ühtne õpetus, ei ole ühtset tõekspidamised, siis kindlasti on lihtsalt. Praegu on jõulud tulemas, et kuna te jõule ei tähista, siis kas te teete midagi teistsugust või see on lihtsalt täiesti tavaline päev. See on selline päev, kus tavaliselt hommikuti totakas täna poed olid lahti või kinni. Et üldjuhul on selline tavaline puhkehetked, on kollektiivne puhkus sellel ajal, kaks nädalat saab olla siiski pere keskis, võib-olla kodus midagi toimetada, õues teha, lapsega õues möllata, et selline tavaline nädal, siis millega sa tegeled muidu kui me jätame Jehoova tunnistajaks olemise kõrval, et mis tööd sa näiteks teed, kas õpid kuskil seal sobid? Tegelen maastikuehitusega ja nii mitmel rindel, siis et olen ettevõtja siin Tartu kandis teostan siis erinevaid maastikuehituslikke töid, hiljutised terrassid, müürid natuke taimestust. Töötan ka ühes kutsekoolis kutseõpetajana samal maastikuehituse erialal ja nüüd viimaseks küsimuseks, kas sa oled. Situatsioonis, kui keegi sulle lähedane inimene on lahkunud või sunnitud lahkuma Jehoova tunnistajate hulgas, nii et sa ei tohi enam temaga suhelda. On tulnud ette sellist olukorda kahjuks, aga ma tean, et nad on nii-öelda tagasi tulnud ja me oleme jätkuvalt väga head sõbrad, et aga ei ole olnud sihukeste tiime lähedki ära ja ei naase. Nüüd oletame, et keegi sinu sõpradest ütleb, et ta ei taha olla enam sinu sõber keeras sulle totaalselt selja, et siis ta teab, millest ta, millega ta nii-öelda kokku puutuda ja meiega, kui keegi meid nii-öelda maha jätab, siis siis siin siis järelikult on see olnud inimese otsas. Aga aitäh. Ja nii rääkis meile noor Jehoova tunnistaja Mairold, Mänd ja stuudios on siis praegu meil tark Ülikooli religioonisotsioloogia vanemteadur Lea Altnurme. Ja temaga oleme siis juba siin saate jooksul rääkinud noortest ja religioonist. Kuulasime just intervjuud Jehoova tunnistajaga. Kui levinud on Jehoova tunnistajate liikumine Eestis? Neid on kuskil 4000 ringis täna ja kuidas siis võtta, on seda palju või vähe, eks ole, hinnangu küsimus, aga Jehoova tunnistajad puhul peab ütlema jahet pärast taasiseseisvumist, Nende organisatsioon kasvas üpris kiiresti, aga nüüd viimase 10 aasta jooksul ei ole, ei ole seda kasvu väga näha olnud. Mitmel põhjusel, aga jällegi siin peabki mõtlema, et mis need põhjused võiksid olla. Ega siis ühel ütleme seal suhteliselt tegelikult ma ei saagi öelda, et nad oleksid äärmuslikud, aga võib-olla ta on ka üsna võõras Eesti kultuuriruumis ja, ja et noh, et kui palju siis ühele sellisele uus usundile noh, liikmeid jagub, see on omaette küsimus, et palju, palju siis on eestlasi, kes, kes siis sooviksite Jehoova tunnistajate kliid. Kui. Tihti ühinetakse Jehoova tunnistajatega, kui nad ise ei ole nagu pärit sellest kogukonnast või näiteks kaheksateistaastasena, lähed sinna Jehoova tunnistajate juurde, kuigi sul ei ole lähedasi seal sees. Oleneb, kas see sõnum, mida nad levitavad, tundub sulle pandamatult õige või mitte, nagu ta tundub, siis tõepoolest sul on soov liituda ja mis nendega on olnud läbi nende ajaloo, et peatselt tuleb maailma lõpp, et see ütleme, alla käinud ja korrumpeerunud maailm hävib, luuakse uus maailm ja seal uues maailmas on siis elu üksnes väljavalitud ehk siis Jehoova tunnistajatele, eks ole. Kui selliseid, et selline sõnum tundub õige, siis kogu see, nende liikumine võib kaduda siis ligitõmbav ja, ja tekib soov liituda, milline on eestlane, naiste hoiak Jehoova tunnistajate suhtes? Puhtalt tõrjuv ju. Sellepärast et noh, mis eestlastele ei meeldi, ei meeldi seesama nende praktika ukselt uksele käimise praktike oma oma kirjanduse pakkumine sellisel viisil ja, ja nad tegelikult teavad seda ise ka. Ja on oma tegevust natuke tagasihoidlikumalt korraldanud, et noh, et kui nad aktiivselt pakkusid varem kirjandust ka tänaval, eks ole, siin täna. Mul on minu meelest mingi mustriga lihtsalt tutvustavad oma oma organisatsiooni sellisel viisil nad on nähtaval või, või, või neid näitavad, et nad on olemas. Kuigi noh, ammu juba teada või need ka ise kindlasti teadsid seda, et tänavalt nad ei leia väga palju uusi liikmeid vaid jällegi need liikmed tulevad pigem pigem sotsiaalset võrgustikku ja pigem nõnda, et kui pakuvad piibliuurimise õpetust või nad pakuvad sellist teenust, et nad õpetavad siis piiblit tundma ja on neid siis, kes tõepoolest soovivad piiblit paremini tundma õppida ja siis selle õppimise käigus nii-öelda kasvatataks endale järgiaskond või et nendest piibli õppijatest osadest saavad Jehoova tunnistajate koguduste liit, et mitte kõigist, aga mõnest ja nüüd nõnda siis tuleb uusi liikmeid ja, ja need omakorda need uued liikmed siis omakorda saavad mõjutada neid inimesi kelleni nemad küündivad. Et sel viisil see kogudus tasapisi kasvab, aga muidugi kasvab täna omaenda järeltulijate arvelt, et nad on need, kes on juba sinna sündinud lapsena lapsed, eks ole, nendest lapsest siis lastest siis kasvavad omakorda koguduse liikmed, nii et sel viisil koguduselt küsivad ka omaenda järelkasvu toel. Aga kui tavaline on see, et lapsed siis koguduse liikmeks ei jää? Vot jällegi peab seda uurima, et me peaksime siis tegema küsitluse, et teada saada, et kui suur protsent jääb ja kui suur protsent läheb ära ka seni, kuni stanudki liiklust ei ole tehtud. Senikaua me ei tea seda. Ja nüüd tuleb meil intervjuu noore budistiga, kelle nimeks soneeriks Wen budist. Minuga ühineb vikerraadios Eriksen voodist, kes, kui ma õigesti aru saan, määratleb end budistina. Erik, kuidas sa budismini jõudsid ja millal sa otsustasid end budistina määratleda? Jah, vastab tõele, et ma nimetan ennast budistiks. See lugu sai alguse minu emast, kes on õppinud ülikoolis jaapani filoloogiat ja kes tänu sellele võimalus mul juba varakult kokku puutuda iga mõisakultuuriga. Arukas tundsime huvi eelkõige Hiina kalligraafia ning jaapani luule vastu kuid siis hakkasin uurima ka, missugune filosoofia nende kunstidega peitub. Ning peagi märkasin, et siinsamas Eestis tegutseb päris palju budistlikke kogukondi ning hakkasin käima Tallinna budakojas. Tallinnat seni seltskonnas ning kahes tiibeti kogukonnas. Millal see täpsemalt oli, et meelas ennast siis budistina määratlesid lõpuks? Kui sa tahad nüüd aastanumbreid, siis ma ütleksin, et umbes seitse aastat tagasi Raha, et sa olid siis päris noor Jah, 13 häirest. Aga räägi mulle natuke endast, et millega sa praegu igapäevaselt tegeled? Praegu olen ma Tallinna tehnikaülikooli tudeng, õpin infotehnoloogiat ja töötandarp parandajana. Muuseas, minu juurde neid juurde on samuti natuke budismiga seotud. Nimelt ma leidsin Tallinna tseni seltskonnast endale hea sõbra, kes on kogemustega partner arhitekt ning kes minu syyte huvi äratas meid praegu koos arendame ühte lahendust, mis hetkeks koguda paremini pakendijäätmeid sellepärast et üks budistliku õpetuse tuum sõnumeid on see, et kõik on kõigega väga tihedalt seotud ning seetõttu on budistra minu jaoks väga oluline hoolitseda ka meie keskkonna eest. Kas sinu jaoks on budism, religioon, filosoofia või hoopis midagi muud? Ma ise tahtsin öelda, et turism on minu jaoks eelkõige teadusbudism, ei ole klassikalises mõttes religioon sest budistid suhtuvad väga ettevaatlikult millegi pimesi uskumise Buddha ise ütlas kamara suta nimedes pühakirjas, et mitte ühtegi õpetustega traditsiooni peaks lihtsalt niisama uskuma. Eelkõige tuleb vaadata seda, kas seal õpetuse järgimine muudab inimese mõtlemist ning käitumist vähem vihaseks mahlaks, vähem ignorantseks ning kui see asi tõesti aitab, siis ma, kas seda uskuda? Aga see, et lihtsalt mingisugune pühakiri või autoriteet sulle seda ütleb ei ole veel piisav argument. Minu jaoks on meil kõige filosoofia teadus selle kohta, kuidas minu meile mõtlemine töötab pakub mulle konkreetseid võimalusi. Kuidasmoodi hindas tähelepanelikkust ja heasoovlikkus kasvatada. Suure osa ajast kipub inimene töötama justkui automaatrežiimis, kus igale mõttele soovile järgneb kohe niisugune tegutsemine. Näiteks kõnnin poes ringi ja näe mingisugust suurt kollast olla hirmsa sihti ja kraba nendele osa korvi, enne kui ma üldse mõtlen, kas tegelikult see asi on mul tarvilikku, mitte aga tehes budistlikke meeleharjutusi, ma olen märganud, minu meeles on rohkem ruumi, rohkem avarust ning enne kui ma hakkan tegutsema. Mul tekib selline väike järelemõtlemise hetk. Mida budistid veel oluliseks peavad? Üleüldine budistlik väärtus on selline heasoovlik hoolitsemine kõige elusa eest. Näiteks mina olen otsustanud, et ma olen täistaimetoitlane vegan. Sellepärast et see on viis, kuidas ma saan kanda hoolt meie keskkonna ning teiste loetajaga reguest. Mitte küll kõik budistid ei ole veganid näiteks Tiibeti karmis kliimas oleks lihtsalt väga keeruline. Aga õpetad, kes elavad läänes või vähemalt mingiks natukene kergema kergemas, lubas näiteks nädalas dalai-laama ja mikrofon on rõhutanud, et lihasöömise vähendamine või sellest hoidumine oleks üks mõistlik tegu. Räägi mulle lähemalt, et mis on budistide jaoks oluline Nirvana. Nirvana on teadvuse seisund, kus inimese meeles ei ole enam üldse liha. Ei ole kadedust, uhkust, ahnust, ignorantsust ning tänu sellele, kuna inimese meel on puhas, ta ei koge enam mitte mingisuguseid kannatusi ning saab elurõõmsalt ja arukalt tegutseda kõikide teiste hüvanguks. Kas sina oled ka Nirvana on jõudnud või sellele lähedale jõudnud? Seda, mida nirvaana täpselt tähendab, määratlevad kiri koolkond natukene erinevalt, aga üldiselt seda peetakse pigem tee lõppeesmärgiks nagu öeldud, see on seisund, kus inimene on täielikult ja lõplikult vabanenud vihas tahtes, arvates ja sinna jõudmine võtab ikka omajagu aega. Sellepärast et meie iseloom tekib niimoodi, et ükskõik mida mäe uuesti ja uuesti endale kordame, sellest kujuneb välja harjumus. Kui vaadata konkreetset inimese ajus, on näha, et kui mõelda kas mõtet või tegevust korrata, siis selle ühenduse ümber ajus tekib paksem kiht, eks muutub kiiremaks ning selleks mõnest sarvest vabaneda. Tuleb selle vastandit ka uuesti uuesti korrata. Kas sinu sõbrad ja lähedased on ka budistid? Kui ma turismiga alustasin, siis ma teisi kulista ei tundnud. Aga nüüd budistlikus ringkondades liikudes olen ma avastanud väga palju inspireerivaid harituks inimesi, kes on mulle olnud suureks abiks ja toeks ka muudes eluvaldkondades, nagu mainitud, siis ka minu praegune elukutseõpingud on all saarlased rasele politsei endale sõbrablist ringkonnast. Kuidas sinu lähedased ja tuttavad sellesse suhtusid, kui sa ennast otsustasid, siis budistina määratleda. Mulle tundub, et turismile on Eestis piisavalt hea naine et leidub talveks väikseid usurühmituse, kellesse suhtutakse võib-olla kerge ükse kõhklusega, et mine tea, mis, millega nad tegelevad. Aga suuresti võib-olla korraks läbi tema pühaduse dalai-laama seks, inspireeriva eeskuju. Mul ei ole olnud seda probleemi, et keegi oleks küsinud. Kastastavad, et politsei tappis selle palve, mis imelik kassades. Millised traditsioonid budistidel on? Kas suuremat pidupäevad ja pühad on neli, traditsioonides pisut erinevad, aga on mõned sellised igapäevased rituaalid või trikid. Esiteks, enne kui mõnda tegevust alustab, ta võtab korraks aja maha, tuletab endale meelde, miks ta seda teeb. Ta tuletab meelde, ta teeb seda mitte ainult enda isiklikuks hüvanguks, vaid selleks, et kõikide Roland tullakse läbi parem ning olles siis mingi tegevusega lõpule jõudnud. Taaskord võtan korra maha ning soovin, ma ütlesin, see õnn ja hüve, mis ma olen läbi tegevuse loonud ei jääks mitte ainult minu juurde, vaid sellest oleks abi kõikidele loojatele. Enne kui ma hakkan sööma. Ma loen lühikeses söögipalve, kus ma mõttes pakun seda toitu ka kõikidele teistele olenditele, meenuta endale, kui tohutult luksuslikus tingimustes. Tegelikult elab praegu väiksed tillukesed trikid aga need tõesti aitavad teha iga tegevust niimoodi, et siuksed head ja olulised positiivsed iseloomujooned, kinnistuksid. Milline budistina sinul suhe jõuludesse? Natukene kahetine viimasel ajal käid juurutada kaasmeeletu, suur stress ja ostlemine. Ma olen siiralt veendunud, et komme kinkida on väga-väga tänuväärne komme, sest see on õnn ja rõõm hingitseb tegijale inimeses saajale. Kui suhtlen natukene kõhklevalt selles tohutus koodlemisse, mis kinkimise kaaskaid või sa arvad kinkida tuleks eelkõige neid asju, mida paljalt ka tarvis läheb. Aga mõte on see, et kui me liiga palju asju kokku osta mäe esiteks kurname oma planeedi väga piiratud ressursse ning teiseks me paneme selle kingituse saajale ja õlule järjekordse koorma, millest saab hoolt kanda. Seega minu viis jõule tähistanud sõita, teinud kingitusi, mida, mille kohta ma oletan, et sa ei ole ka, tegelikult kasutad või midagi siukest väikest sümboolast, mis tegelikult ei kuluta palju ressursse ega ole ka suur suur koorem kuslapuud panna. Aga nüüd rõõmsa poole pealt. Jõulud on meie traditsioonis aeg, mil tavapärasest rohkem pööratakse tähelepanu omanistlikelt uni, väärtuste olulisusele, kaastunne, heasoovlikkus, osavõtlik, rõõm, lahkus. Et kõik head mõtted, mida messeostana jõuludeni kristlased niga on ka budismis väga kesksed ja olulised ning loomulikult budistlik õitsvat rõõmuga neid pühi, kui nii tähtsat väärtusi austatakse. Ja selliselt rääkiski meile noor budism, Eriksen puudist. Aga kuivõrd on budism Eestis levinud? Eestis budism viimase rahvaloenduse andmeil, mis siis toimus rahvaloendus 2011 oli neid, kes ennast budistiks pidasid kombel 1000, aga sellega seoses võib märkida, et neid, kes on budistlike koguduste liikmeid ja neid on vähem kui, kui toad. Et mida me sellest järeldada saame, seda, et on küllalt palju neid, kes on budistid. Enda meelest annab budistid, aga nad ei kuulu tegelikult ühtegi budistlikku kogudusse. Kas lääneriikides on olnud märgata seda, et budism on muutunud populaarsemaks? Budism muutus populaarseks pärast võtma Vietnami sõja ajal ja see oli juba siis 20 sajandi keskpaigas või sealt edasi, eks ole, pärast seda budism muutus massiliselt populaarseks, aga ta täna jõudsalt kasvaks, et seda ma ei oska öelda, vähemalt Eestis mitte. Aga mis on teie jaoks budism, on see teadus, nagu ütles Eriksson budist, religioon või filosoofia? No kindlasti ta on traditsioonilistest budistlikke maadest on religioon ja nüüd kui üks eestlane, kes ütleb, et ta on budist redutseeritud budismi psycho tehnikatele lihtsalt et tema jaoks on nad lihtsalt mingit psühhotehnikat, siis ega keegi seda keelata sel viisil tegutsemast ja ennast jalule Spudistiks pidamast, aga ütleme nii, et lääne budism on kindlasti erinev ida budismist ja, ja selles mõttes noh, ongi keeruline nüüd otsustada, eks ole, et kas see budism, kus on seal religioosne tagapõhi täiesti puudu, on ta siis enam budism või on ta siis üksnes budistlik filosoofia või enda teadvus, et kuidas keegi nimetab Aga läheme siit budismi juttudest nüüd edasi natukene meile lähemale teemale ja selleks on jõulud, kohe-kohe on ju jõulud ukse ees ja jõulusid tähistatakse Eestis üsna laialdaselt. Aga kuigi noh, tegemist on ju põhimõtteliselt religioosse pühaga, aga miks siis on ikkagi meie jaoks jõulud niivõrd olulised, kuigi eestlased on võrdlemisi usuleige rahvas. Eeskätt selle tõttu, et jõulude puhul on tegemist peretraditsiooniga ja kui peretraditsiooni juurde kuulub kirikus käimine, siis seal kirikus käiakse jõulude ajal nüüd. Iseasi on muidugi see, et mida siis kirikus käimine jõulude ajal tähendab, kas ta tähendab on mingisugust religioosset rituaali või et see on lihtsalt ilus, ilus kontsert. Et kiriku ise ilus või käiakse siis seal kirikus selle tõttu, et lapsena käidi või et lapse jäid selle tõttu, et vanavanematele oli see oluline, võib-olla käiks, ja täna siis vanavanemate mälestuseks seal see kõik. Me võime fantaseerida, eks ole, miks keegi üks või teine pere või ka üksikisikud siis juurde kirikus käivad, seal võib olla ka mingisugused mälestused, mille tõttu minnakse näiteks üksikinimesed ei lähegi perega kirikusse, lähevad üksinda, nende jaoks võiks olla mingisuguste helgete mälestustega seotud. Kuidas teie jõule tähistate? Kuidas kunagi, kuidas parasjagu välja kukub? Et eks ta ikkagi on jah, perepüha ja pereringis enamasti. Meie tähistame jõule. Aitäh teile saatesse tulemast. Tartu Ülikooli religioonisotsioloogia vanemteadur Lea Altnurme. Tänases saates kõnelesime nelja noore usklikuga Meylanit saates kaks baptisti, üks Jehoova tunnistaja ja üks budist. Ja nüüd me lõpetame saate looga, mida me lasin tegelikult aasta aega tagasi, 10 veel olime Generaadios ka ja me loo lõpetab jõululugu Julian Casablanca poolt Christmas Street ja tegemist oli siis selle Stav viimase vähem olijate episoodi ka ja meie soovime teile siit omalt poolt sellest armsast Tartu stuudiost. Ja vana-aasta lõppu kuulate vähem olijaid. Olge vähem.