Vähem olijaid. Vähem olijad on tudengiväljaande neljas dimensioon, saade, mis toob kuulajani lugusid noorte elust ja tegemistest. Seda kõike värskelt rikkumata. Otse olge vähem. Tere õhtust, hea vikerraadio, kuulaja alustab uus saatesari, mil nimeks vähem olijad. Mina olen saatejuht Hindrek Ojamets, aga seda saadet ei teema sugugi üksi. Vaid siin, stuudios on ka kaks saatejuhti, üks neist on lisate. Tere. Tere, Indrek, sa tõesti näed õigesti ja meil on siin stuudios lausa kolm ja tere hea vikerraadio kuulaja. Ja kolmas saatejuht on siis Romet tervist. Tere, Indrek. Tere Lisette. Tere, head raadiokuulajad. Ja kui ma kuulasin alguses sissejuhatusse, mainisid seal ühe imeliku saate nime, nagu vähem olijad, mida tähendab üldse vähem olijad. Vähemolijad nimi tuleb sellisest ideest nimega ole vähem ja see tähendab siis seda, et teeme akadeemia korralikult, ei koorma ennast üle. Ja siis niimoodi vaikselt teeme, loeme ja, aga loeme põhjalikult ja nii edasi. Ja Indrek, sa oled midagi unustanud. Me oleme lisaks ka tudengiväljaande neljas dimensioon, reporterid. Just just, et tõepoolest, me oleme neljanda dimensiooni reporterid ja meist siis veel ka nii palju, et me oleme Tartu ülikooli kolmanda kursuse tudengid, kõik, ja õpime siis kõik ka sama eriala ja see eriala on siis ajakirjandus ja kommunikatsioon. Rääkides nüüd natukene selle saateajaloost, siis see ei ole vähemolijate nime all esimene saade, et tegelikult me alustasime selle saatega juba aasta aega tagasi ja siis me alustasime sellega Generaadios ja nüüd siis oleme jõudnud nii kaugele, et siis olema selle saatega eetris vikerraadios. Ma loodan, et see saade meeldib sama palju suurele vikerraadiopublikule, kui see meeldis mõnele 10-le kuulajale, gene raadios. Ja meie saade on siis eetris korra kuus, teisipäeviti kell 21, null viis. Ja me räägime saates erinevate noorte tegemistest, tutvustame noorte elu ja kui mõnikord tahetakse öelda, et noorus on hukas või noored on hukas siis meie üritame teile oma saatesarjaga vastupidist tõestada. Ja tänases saates me räägime täpsemalt noortest üliõpilastest ehk siis õpilastest, kes tulid teisel septembril Tartu ülikooli, alustasid oma kooliaastat esmakordselt nendeks tudengite, eks me valisime nende ja nendest neli välja, kellega me tegime ka hiljem pikemalt intervjuud. Nendeks olid näiteks arvutitehnikatudeng, psühholoogiatudeng, üks arstiteaduse tudeng ja üks Eeessiga tudeng, kes võtab seda kui võõrkeelena. Aga lihtsalt, mida me tegime teisel septembril. Teisel septembril ka meie Tartu Ülikooli tudengid kogunesime kassitoomele, aga meie ei läinud sinna lihtsalt õppeaasta avaaktus nautima, vaid selle asemel tegime ka värskete esmakursuslaste ka intervjuusid ja uurisime neilt, et mida nad siis õpivad ja mida nad ootavad. On esmaspäev, teine september ja oleme siin kassitoomel praegu ja kassitoomel olema just seetõttu, et õige pea on siin algamas Tartu Ülikooli avaaktus ja praegu ma hakkangi siit siis kohe kinni püüdma esmakursuslasi ja siis uurima nendelt, et miks nad siis siia õppima tulid, mida nad õpivad ja lisaks sellel uurime seda, et mis on nende siis ootused mis eriala sina tulid õppima psühholoogiat ja miks otsustasid just tulla seda eriala õppima. Mul oli südames oli inimestega tegelemine ja selline suhtlemis. Mõtlesin alguses meditsiini peale, et näiteks perearst või, ja siis rääkisin tuttava tuttu psühholoogiga ja mulle hakkas hakkas huvitama see teema, et lugesin neid psühholoogia teemalisi artikleid ja raamatuid ja ja, ja hakkas kiinduma ja see, see ala mulle ja Läkski mina tulin eesti ja soome-ugri keeleteadust. Ja miks sa just seda tulid õppima? Väga palju on ka perekondlikel põhjustel ja eelkõige mulle meeldivad väga keeled, mida ma kindlasti tahaks edasi õppida, mina tegin arstiks õppima, miks sa tulid just arstiks õppima? Sihuke lapsepõlve unistusi tundus põnev ja äge, Sul on ülikoolis üsna üsna palju vaja õppida, neid aastaid on täitsa mitu ja et mida sa sellel perioodil tooted, mis on üsna pikk periood sinu elus. Et ma olen seda mat jätkuks, et ma ei kuidagi raugeks käia sellel ja mingi hästi palju uusi inimesi ja põnevast ja ma loodan, et nagu siin kõik äge jaagul, mis eriala piima tulid arvutitehnikat. Mida sa ootad sellelt perioodilt, mil sa siin kolm aastat arvutitehnika asju tudeerid? No eks ikka seda lõbus oleks, nalja saaks midagi teada, kes aegs äkki tere, mis eriala sina tulid õppima õigusteadust ja miks sa just õigusteadust õppima õiguste eest oli sellepärast õppima, et tahaks midagi maailma jaoks head ära teha. Mind huvitavad seadused ja see, kuidas neid luuakse ja et seadused jõuaksid rohkem inimestele lähemale. Kirjandus ja kultuuriteadused. Ja miks otsustasid just tulla seda eriala õppima, vaatasin kõik need erialad sealt listist läbi ja siis see tundus just selline, mida ma tahaks õppida, teised väga ei huvitanud. Ja sul on kolm aastat siin õppida, et mida sa ootad sellelt perioodilt enda elus, seiklusi, häid mälestisi, uusi sõpru, kõike toredat. Koolielu võiks pakkuda minu loogika, miks otsustasid just tulla seda eriala õppima? Geenitehnoloogia on selline multidistsiplinaarne alammillel on väga palju rakendusvõimalusi tulevikus, nii et see on hea hüppelaud edasiseks teaduse tegemiseks. Mina peaksin halo kätt ja miks just psühholoogiat? See oli sihuke pikaaegne kindel plaan juba, ent kuna tulevikus tegeleda inimsuhetega mägedes seal oli nagu ainus õige vaik. Sul on nüüd kolm aastat ülikoolis käia, et mida sa ootad sellelt perioodilt? Palju uusi sõpru, uusi teadmisi, põnevaid tunde, aitäh. Nii rääkisid siis esmakursuslased teisel septembril, mil toimus Tartu Ülikooli avaaktus kassitoomel ja paljusid neid hääli, arvamusi, mida te kuulsite selles Vox populis saatega kuulata selle saate jooksul siis nendelt pikemaid intervjuusid. Ja nüüd on aeg sealmaal, Läheme väikesele muusika pausile ja meie suur muusikaasjatundja, Romet Toomas on siis välja valinud midagi huvitavat. Te olete liiga lahti, Indrek. Mängime muusikat. Esimesena, laseme sellist bändi nimega Beach Boys täpselt nende 1963. aasta lugu Pietro türs kuul, ehk siis oled truu oma koolile. Lisette, kas sa oled truu oma koolile? Ja ma tahtsin tegelikult kommenteerida, et ma valisin ka kolm lugu välja siin mitu nädalat tagasi, aga Rometile need ei sobinud, et seal. Ma arvan, et ei taha. Las need lood on. Tundub tõesti, et muusika osas läheb meil suuremat sorti vaidluseks aga ma arvan, et nüüd võib küll. Üks hea laul kõlada. Ja nüüd me oleme muusikapausilt tagasi ja liigume kohe väikese intervjuu peale. Lised, kellega me tegime intervjuu. Me tegime intervjuu kahe tudengiga, kellega rääkisime ka teisel septembril kassitoomel. Üks neist õpib arvutitehnikat ja teine õpib psühholoogiat ja selleks hetkeks, kui me seda intervjuud tegime, olid nad käinud ülikoolis lausa tervelt ühe nädala. Ja meil on stuudios kaks tudengit, kes siis on juba nädal aega ülikoolis käinud. Üks neist õpib psühholoogiat ja teine õpib arvutit, tipptehnikat ja psühholoogiat. Õpib Joosep, tere. Ja siis arvutitehnikat. Õpib. Annika, tere. Kuidas teil on esimene nädal möödunud kannika, kuidas on arvutitehnika esimene nädal möödunud? Ma ütleks, et üllatavalt igavalt, isegi alguses, sest kõik loengud on sellised sissejuhatavad olnud kui muidugi kõrgem matemaatika välja arvata. Aga ma arvan, et läheb veel huvitavamaks. Joosep, kuidas sulunesime läinud? No ma ei tahaks päris korrata juba öeldut, aga on ka kuidagi vähe, olen saanud teada psühholoogia kohta, et pigem kuidagi sissejuhatav on olnud, et nii-öelda baas kõigele alla, aga siiamaani kas tundub, et on õige reokindlasti? Siiamaani kindlasti no te mõlemad ju lõpetasite keskkooli nüüd kevadel ja mis on see kõige suurem erinevus, et kui sa nüüd mõtled, et mis oli keskkoolis erinevate, mis on nüüd ülikoolis erinevad? Ma ütleks, et nende kohustuslike ja nii-öelda valikainete ise nagu valimine ja selle üle nagu kontrolli omamine, et registreerida kõigeks, nagu õigeks ajaks, et varem oli see juba nagu ette ette tehtud, et sina viidist läbima, aga nüüd on nagu valimisega. Annika sama küsimus, kuidas erineb gümnaasiumist? Kui tuua need kõrgema matemaatika näide, siis peamine erinevus on see, et teema, mis gümnaasiumis võetaks läbi terve kursuse jooksul võetakse läbi umbes kahe loengu jooksul. Aga muidu peale nagu koolitöö, siis kui palju teil üldse selliseid kooli valisid kursusega koos ning pidusid või tutvumisõhtu siin olnud siiamaani? No arvutitehnikutele on olnud siiamaani üks tutvumisõhtu, mis oli väga lahe ja nüüd meil on tulemas rebaste retsimine, millest ma ei oska midagi oodata ega loodan, et saab põnev olema. Alguses juba oma seltskond on kujunenud. Ma ütleks, et oma seltskond on välja kujunenud, pigem on ikka uute inimestega tuttavaks saanud, aga ma arvan, et ma ei oska esimese nädala põhjal öelda, kellega nüüd ma kolm järgmist aastat edasi suhtlen. Joosep meil on senimaani olnud kaks tutvumisõhtut, mis on, mis on ka päris päris huvitavad olnud, et olen saanud hästi palju nimesid teada, mis on päris imelik minu puhul. Et et pärisgruppe veel moodustunud ei ole, aga, aga nii-öelda olen, olen tutvunud, mis, mis inimesed seda ala õppinud. No nüüd olete siin ju Tartus ja ma saan aru, et põlised tartlased, kumbki ei ole või kuidas ei ole. Ei ole, mina olen pärit Võrumaalt. Mina olen ka Võrumaal. No näed, et kaks, kaks Võrumaa inimest meil siin lausa aga nüüd tõesti, et kodulinn see ei ole ja kodukoht ei ole, et kuidas on olla nüüd minaadi kodunt eemal, kaugel kodust, vanematest, kõikidest mugavustest, mis kodus on? Ütleks, et selline vaba ja vaba aja seiklusterohke ja ja kõik maailm on või noh, Tartu valla. No minu jaoks ei ole see tegelikult esimene kord Tartus üks jääda, olen siin suviti käinud tööl ja siis ka nii-öelda iseenesest hakka ise omadega hakkama saanud. Et võib-olla minu jaoks ei ole nüüd nii väga uus, aga see nii-öelda vabadus on ikkagi tore, ta on küll vastutus, aga samas on tore, et saab kõik ise otsustada. Aga kas teil on plaan peale kooli kombel midagi teha, näiteks tööle minna? Huviringi? Ma juba tegelikult olen tööl. Et tuli kiiresti leida kuskilt see üüri jaoks raha ja muud toidu ja elamisraha, et kuller olen hetkel Aga kuidas see mõjutab su koolitatud või noh, esimese päeva põhjal ilmselt raske hinnata, aga. Ütleme nii, et kõik oleneb, kui hästi oma aega planeerida, et praegu on, praegu on keeruline olnud seda aega niimoodi nagu arvestada, sest et nagu kõiki neid ajagaasid ja selliseid asju ei ole veel nagu täiesti selgunud, et et jah, ma arvan, et kui see saab paika, siis on tehtud. Annika, kas sina käid ka kooli kõrvalt tööl või? Käin küll kooli kõrvalt tööl, manna on suvi koolis, põhikooli lastele, programmeerimisringe. Ja kuidas sinul, kas on juba ajaplaneerimisega tulnud selliseid probleeme või veel mitte? No kuna ma tööle lähen tegelikult sellest nädalast alles, siis ma ei oska raske seda veel hinnata. Aga õpingute poolest ma saan aru, et siis teil praegu veel midagi suurt ja keerulist ei ole olnud, et ongi selline sissejuhatav olnud, mingisuguseid keerulisi koduseid töid ei ole või kuidas? Keerulise ei ole aga sellised jooksvad nii-öelda materjali lugemiskontrollid või väiksed testidega, mitte midagi keerulist. Tehnikas on üsna samasugune olnud peamiselt sissejuhatav ja on koduseid töid jäätud küll või nii-öelda võimalusi lisapunkte teenida näiteks mingites ainetes. Aga siiamaani veel midagi üle jõu käivat ei ole olnud. Kui nad õppejõud seda sissejuhatavat loengut teevad, et räägivad, et mis me siin nüüd tegema hakkame ja nii edasi, et kas see on natukene ära hirmutanud, et nii palju ja nii palju keerulisi asju peab tegema või praegu veel tundub olevat tehtav. Pigem ütleks, et alguses ta natuke kindlasti hirmutab ära, sellepärast et sissejuhatav loeng on nädala number üks, aga see, millest võib-olla õppejõud räägib, et mida me tegema hakkame, võib-olla näiteks nädal 30 siis vahe seal tundub vahepeal üsna üsna suur. Aga samas, kui teised inimesed on sulle varem läbinud, siis peab ju olema tehtav. Ma arvan ka, et nii palju kui ma olen rääkinud teise ja kolmanda kursustastega tundub, tundub kõik nagu tehtav iseenesest, aga ka see, see kõik selgub, et kuidas, kuidas me ise nagu seda hindan. On teil lõpetuseks endal veel midagi lisada, midagi huvitavat, mõni huvitav seik äkki, mis teil esimesel nädalal juhtunud on? No näiteks minu esimene päev ülikoolis lõppes ka ootamatult põnevalt minuni, kuskil päeva alguses jõudis info, et jah, et arvuti tehnikutel on mingi tutvumisõhtu õhtul füüsikumis, et mängime koos lauamänge kell seitse siis ma mõtlesin, et jah, okei, mängime koos lauamänge kell seitse, mis seal siis ikka, aga läksin sinna füüsikumises kohale paar tundi, istusime seal siiski eile tegi ettepaneku, et võiks linna minna, miks siis mitte nagu võimalus tuli vastu. Ja siis noh, kuna füüsikum ei ole väga kesklinnas, siis selleks, et kesklinna saada. Me istusime viiekesi autosse ja juba sõit kesklinna oli väga huvitav, sellepärast et juht tahtis näidata oma suurepäraseid sõiduoskuseid ja siis, kui ta kiirendas, ta kiirendas väeti, võimalikult järsult, kui ta pidi kuskil pidurdama ja siis ta pani ka ikka kohe nagu korralikult niimoodi pidulik blokid, nagu demonstreerida oma sõiduoskust. Kas juht oli kaine? Juht oli kaine, minu teada ja kui ma lõpuks kesklinna jõudsime, siis me jõudsime Genialistide klubisse ja pean ütlema, et ma käisin seal klubis ka kaks päeva hiljem ja oli niimoodi, et tutvumisõhtu oli esmaspäeval ja nii palju rahvast pole seal kohas nagu varem vist näinudki korraga. Ja siis teinekord, kui ma käisin, oli kolmapäeval, siis päts oli põhimõtteliselt tühi. Nii rääkisidki siis Annika ja Joosep, kes õpivad arvutitehnikat ja psühholoogiat aga nagu me mainisime, siis meie oleme ju ka tudengid ja oleme lausa kolmandal aastal. Indrek, kas sa mäletad, et milline sinu esimene ülikoolipäev oli? Muidugi, ma mäletan, see päev ei saa väga lihtsasti meelest minna. Tollel esimesel päeval, kui mina ülikoolis olin, siis ikkagi juhtus üsna palju, võib öelda, palun räägi rohkem. Ma räägin, no mina õpin ajakirjandust ja kommunikatsiooni ja, ja meil on üldse sellised suuremat sorti traditsioonid seal ja üks traditsioon on see, et kui me esimesel päeval ülikoolis ülikooli läheme esmakursuslased, siis siis nemad nendega tehakse pärast õhtul linna peal üks väike tuur ja see koosneb siis sellest, et näidatakse, kus siis mingisugused hooned asuvad ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui õhtu oli juba üsna hiline, siis tuur lõppes niimoodi, et üks osa sellest seltskonnast ronis üle aia botaanikaaeda. Issand jumal appi, arsetud väga olulise detaili välja, et vahemedalid, tutvumismängud, kus oli alkohol sees, siis jõudis Genialistide klubisse, kus inimesed tarbisid alkoholi energiat. Ei saama kuulajatele valetada, näiteks mina isiklikult ei võtnud küll mingisugust botaanikaaeda ronimisest. Mina ka ei käinud osteldes. No mina igatahes sattusin sinna seltskonda, aga jah, see oli tõesti selles mõttes väga veider kogemus, et et nüüd niimoodi hopsti botaanikaaeda üle aia, aga noh, juhtub ikka asju elus. Kas need püüti seal kinni ka või mingi turvatulime? Ei tulnud minu arust botaanika ja asi ei ole ajakirjandustudengite asi, vaid see on pigem vist bioloog, bioloogide asi, et nad käivad vist esmakursuslaste igal aastal seal botaanikaaias, nii et ma arvan, et nad on harjunud sellega. Võib-olla tõesti, aga see muidugi ei tähenda, et peaks hakkama nüüd üle aia botaanikaaeda ronima, et ma väga ei soovita, seal on üsna kõrge aed ka, nii et. Nii et botaanikaaiaaeda saab minna, aga täitsa piletiga mäe palju-palju rohkem. Aga Indrek, kui või noh, vabandust, mitte ainult Indrek vaid me kõik olime tol õhtul väljas, õues, aga eriti Indrek ronisele botaanikaaia. Kas oli niisugune hirm korra, et äkki seal libastuda laiali, kukud alla näiteks murrab midagi ära? Tollel momendil kusjuures ei olnud, kui sa kaine peaga mõtled tagasi? Noh, selles mõttes, et ega see tark tegu ei olnud tegelikult. Aga kui saaks kukkunud, siis keda sul oleks vaja olnud arsti täpselt. Järgmisena tulebki väike intervjuu arstitudengiga nimega Maian. Tõepoolest ja Romet tegi selle intervjuu siis, kui Maian oli ülikoolis õppinud juba lausa kaks nädalat. Meil on saates arstiteaduse esmakursuslane majja tere. Kuidas siis esimesed kaks nädalat on olnud ülikoolis? Toredad sõge sisseelamisperiood, ma arvan, et see algas, ma arvan, mingi esimene kuu, eks veits šokeerib palju, kõik on, sest gümnaasiumis ma arvan, meil oli nagu terve mingi kursuse peale, nii palju materjali. Siin on mingi paari nädala šokeeriv, aga samas on üliäge ja mulle täiega meeldib siiamaani. Kui palju on siis palju, kas on iga päev kool? Ja iga päev on kool ja materjali maht, ma arvan, näiteks anatoomia, mis on kindlasti hästi sihuke, millest paljud astronoomid räägivad, seda on hästi palju, aga mul õnneks meeldib, sain, see on lihtsalt raske. Nagu päheõppimine just ladina keeles mingeid luuosasid on nagu lego. Mitu loengut seal on umbes päevas. Olen päevast täna näiteks mul jäänud kaks praktikumi, aga esmaspäeval mul on praktikum ja kolm loengutest. Ja, aga see oleneb täiesti päevast, näiteks järgmine teisipäev on kuidagi juhtus nii, et mõlemad tunnid jäävad ära eksponeerimiseks. Aga kui sul on palju materjali, iga päev kools kassat jõudnud mingi tutvumispidusiga teha Tutvumisõhtu enne kui kool hakkas ja eks me nagu näemegi Me käime kuskil nädalavahetusel või nädala sees peale kool, istume kuskil käime söömas või midagi, et me ikka nagu räägime, suhtleme suht palju. Aga ma ütleks, et meil nüüd siukseid suure mingid hängelongen olnud. Mis on mingi eredamad hetked ülikoolis? Issand, ma ei teagi, pigem ma arvan, et inimesed, ma täiega kartsin seda, et ma ei leia endale sobivaid inimene määranud, et ma ei leia üldse, aga ma olin seal palju raskem. Aga näiteks mu toakaaslane on nagu mul lihasõber, et me teeme nagu kõige koos. Me käime igal pool koos, kus ma vähegi nagu saame koos käia, teeme. Me oleme nagu sünkrooniliselt. Et ja koolis on ka inimesi, kellel, kes on nagu ülitoredad. Et õppimise mõttes Vaarneljale tuld, sellise näite, sest see on kõik nii värske. Uus. Aga kas on midagi teistsugust, Kamdes ootasid kas midagi ootasid ülikoolielust, midagi teistsugust? Ma ei arvanud, et need loengud nii nagu nii palju inimesel endas on, ma tean, millele igatseda alguse asi. Aga see on nagu ebareaalne, kõik on, mingi 200 inimest istub ühes klassis ja noh, see on nii, nagu meil oli, nagu ei olnud isegi terve lend gümnaasiumis nii suur, et see on nagu päris hull, et kõik need kaks inimest vaatavad ühele inimesele otsa nagu mingi väike kontsert. Muidu kas seal juba mõelnud kamis arstiks hakkanud? Kas mul on neid mõtteid, aga kõik on öelnud, et see muutub või noh, et sa ikkagi tuled, sa õppinud kolm aastat ainult ainult õpikutest asju pähe. Et see pidi nagu muutuma siis, kui sa ikka täiesti saad kuskil nagu käia ja praktiseerida seda, et praegu on ju nii-öelda nagu filmipõhine või nagu sihuke enda mingi kujutluspildi põhineb, ma ju tegelikult ei ole nagu tutvun erinevate erialadega. Aga mida sa ütleksid teistele näiteks gümnaasiumiõpilastele, kes mõtlevad hetkel arstiteaduse peale? Ma ei tea, kas neid peab nagu huvitama, sest et see kolm aastat on ainult õpik nagu ja kui sa ootad juba seda, et sa saad ta mingi inimesi umbes lõikuma, siis seda ei juhtu, seda juttu isegi ka mitte ei ole kolmandat aastat võib-olla ka peale mitte neljandat, viiendat. Et see on ikkagi nii suur teooria, kui sul selle vastu huvi ei ole, seal raskem. Siin on nagu inimesi, kes ikkagi lähvad ära sellepärast et valitsusala asja. Et kindlasti, kui sa ei ole kindel, kas võtta vähe aastal ei mõtle, mis sulle paremini sobiks. Aga muidu on ülikool ja kes viitsib õppida ja kel on tahtmist ja jaksu siis täielikul kärg õppima? Sa oled kindel? Praegu küll jah, aga ega ma ei, sellel ajal on võimalik ka sellest rääkinud, et võib-olla kolme aasta pärast kaini välja nagu et praegu ma olen täiega mingi Esskul hullult meeldib. Aga vaadates, kui palju ma praeguseni olen kolme aastaga muutunud, siis ma ei kujuta ette, nagu, mis ma kolme aasta pärast mõtlen. Äkki mul hakkab mingi semiootika meeldima. Aga praegu ma tunnen, et see on täiesti õige koht, kuhu ma olen läinud ja maja nagu ei kahtle Caroorike selles otsuses. Arstiteaduskonna siis auto kõrvalerialaks? Okei, aga lõpetuseks ka midagi öelda. Nagu väike siuke mingi hipsterite meka ma nagu tall, main oma Tallinna tempoga harjunud ja see häirimine jah, et inimesed kõnnivad tartus nii aeglaselt nagu ei saa aru, kuidas ta nii palju aega kõndida igale poole nagunii ajaliselt närvi, aga ma juba vaikselt harjuma, et elutempo võib-olla ongi natukene aeglasem siin, nii väike linn. Sa pead igale poole nii kiiresti. Ja mulle meeldib mõnus lemmikkoht, komportus. Jah, aitäh, et tulid. Nii, rääkis siis arstiteadust, esimesel kursusel õppiv Maian ja kuulates tema juttu sellest, et kui pingelised need õpingud juba niivõrd alguses on, siis tundub, et see ajakirjanduse ja kommunikatsiooni pimine ikkagi nii väga pingeline ei olegi. Ja noh, ma ütlen, et mul isegi kolm loengut võtab päris läbi, et ma ei kujuta ette, mis see kolm loengut ja üks või kaks praktikumi või mis tal seal oli, et tundub ikka päris ränk. Eminemi sotsioloogia ainet ka mitte mingi arstiteaduskonna ained, mis ilmselt Nojah, aga eks iga eriala on erinev ja ja seal arstiteaduses peab väga palju asju piima pähe, meil on jällegi sellist mingisugust loomingulisust teinekord vaja ja ja niimoodi käsu peale mõnikord, et nii, nüüd kirjuta mulle selline jutuke, et eks need asjad ongi erinevad. Aga nüüd oleme natukene intervjuusid juba kuulanud ja aeg oleks taas muusikat kuulata ja meie muusikatoimetaja Toomas on meile midagi head välja valinud ja lausa eestikeelset muusikat. Hind vastab, vastab tõele. Sest tavaliselt, kui ülikooli esimese paari nädalal koolide peod ja tutvumist inimestel on kõik tehtud, minnakse korra koju oma akusid laadima näiteks kas millal teie viimati ta kodudes puhkamas? Kaks nädalat tagasi vist umbes. Ma käisin augustis millalgi. Lahe, ma käisin paar päeva tagasi, täitsa tore. Aga jah, aga et saata meid paremini kodu poole, siis laseks sellise artisti nagu Vaiko Epliku lugu nimega kodutee tema kolmandalt albumilt ja lisaks enne kui me lähme muusika pausile mainiks ka selle ära, et peale muusikapausi kuulame intervjuud, kus me räägime ühe noore neiuga, kelle emakeel on küll vene keel, aga kes tuli Tartu Ülikooli õppima eesti keelt, ta tahab saada eesti keele õpetajaks. Nüüd Indrek viskas Vaiko peale. Vaiko Eplik just lõpetas oma loo kodutee ja me oleme eetris tagasi siin eelnädalal me tegime ühe intervjuu tüdrukuga, kelle emakeeleks on vene keel ning kes praegu Tartu Ülikooli õppima eesti keelt võõrkeelena, et saada kunagi õpetajaks. Kuulame intervjuud. Nüüd on meil stuudios Alina, kes ka on juba umbes nädal aega õppinud eesti keelt võõrkeelena. Tere, Alina. Tere. Kuidas esimene nädal ülikoolis läinud. Nad on tegelikult esimesel nädalal polnud väga palju ainet, et tegelikult olid ainult infotunnid ja sissejuhatavad tunnid, et mis meid ootab tulevikus mida siis on vaja kaasa võtta, et ja siis lihtsalt tutvumistutvumisõhtu oli meil ja siis sellised üldised asjad. Kas see oli ainult üks tutvumisõhtu, oli veel selliseid klassiga või kursusega koos üritusi. Ja see oli nagu mitte päris tutvumisõhtus on nagu veel Es, aga siis need olid lihtsalt, et me ütleksime, kes me oleme, kust me oleme ja miks me oleme siin. Kuidas siiani tundunud on, et kui on need mõned sissejuhatavad loengud olnud, et on see nagu tehtav või tundub olevat raske? Praegu kõik on korras. Ta on huvitav, et mina olen kindel, et mina olen seal, kus mine, tahtsin olla praegu natukene raske, sest on väga palju infot ja sina oled nagu selle infosse ESS-i läbi, et midagi teha ja siis aru saada, kuidas kõik süsteemid toimivad ja, ja nii edasi. Aga miks sa üldse tegid sellise erialavaliku? Tegelikult esiteks mine väga, tahtsin kogu gümnaasiumi olla hambaarst ja see oli minu nagu selline unistas. Ja mina tegin kõik selleks, et olla hambaarst ja viimasel hetkel loobusin kohast. Mina mõtlesin selle sellest, et mis on mulle nagu mis mulle pakub rohkem huvi ja mina sain aru, et ma ei soovi rohkemat pikka aega kokku puutuda ja ma ei soovi mitte midagi sellega teha, siis mina mõtlesin, et tegelikult minema kogu Elosoovi siin olles siis õpetaja ja meil oli selline väga hea eeskuju meie eesti keele õpetaja siis mine, mõtlesin, et miks mitte, see huvitab mind, keeled huvitasid mind kogu elu ja selline valik oli. Aga kas sa kaalusid ka näiteks mingisuguse teise aine õpetajaks või või see eesti keel oli selline ikkagi üsna kindel valik? Eesti keel oli kindel valik, aga siis mine. Ta on ka inglise keelt nagu kõrvaleriala, neid, need keeled huvitavad mind kõige rohkem ja eesti keel mind huvitab. Nagu sellest poolest. Mine, soovin tegeleda integratsiooniga ja Aidet teise keelega õpilastele ja lastele siis integreerida Eesti ühiskonda. Mul on pigem sellised nagu eesmärgid selles valdkonnas. Kui kaua sina eesti keelt rääkinud oled? Tegelikult minu emakeel on vene keel ja nagu ma ei tea, lasteaias lihtsalt venelaste aias õppisin eesti keelt ja siis ka alates siis esimesest klassist ja siis nagu niimoodi, nagu tavalised lapsed, õppisin, õppisin ja kuidagi kuidagi olen õppinud. Sinu sõbrad, kuidas neil eesti keele oskus on, et kas on sama hea või? Tegelikult mina olen õppinud eesti keelt viiendast klassist nagu keelekümblusklassis olen õppinud ja see nagu sõim, minu eesti keele tase siis tõusis. Ja siis teise klassikaaslastega on niimoodi, et sõltub, et meie klassis meil on ka vene kool Tallinna pae gümnaasiumist, siis olen, ja siis meie klassist kuus õpilast, kellel on juba C1 tase, meil oli selline isiklik soov ja aga teistel sõltub sellega, sõltub, et nagu kuidagi ühtlaselt ei saa vastutada. Et sa õpid eesti keelt võõrkeelena Tartu Ülikoolis. Mis taustaga teil seal sinu kursakaaslased on, et kas on palju neid, kelle emakeel on vene keel või mis emakeelega õpilasi teil seal on? Ahah, meil meid on siis nagu mine mäletan 33 ja siis üheksa õpilast on vene emakeelega ja siis teised on eestlased ja siis kõik need üheksa lähevad siis õppima eesti keelt võõrkeelena, aga teised siis nendel on teine nagu üldse õppekava. Kui sa enda sõpradele ütlesid, et mina lähen õppima eesti keelt, mida nad arvasid sellest? Kindlasti pärast seda, kui mina tahtsin kogu gümnaasiumi meedia ja kogu elu olla hambaarst, kõik nagu mida. Kuidas, aga Smine nagu seletasin, et see on. See on pigem see amet, et mis, kus mina soovin teha midagi paremat, kus mina tunnen ennast nagu, et mine saanud parandada midagi ühiskonnas ja teha midagi. Midagi paremat, lihtsalt, et me kõik elaks hästi. Et tõenäoliselt olete sina siis üks tulevane tubli eesti keele õpetaja. Mine loodan. Väga tore, aitäh sulle. Ja nii rääkiski meile siis Alina. Aga kui Alina mõtles pikalt, et tema tahab õppida hambaarstiteadust, aga siis lõpuks otsustas ikkagi tulla õppima eesti keelt võõrkeelena, siis kas teil ka olid sellised kahetised mõttele, et mida siis õppima tulla või või oli täiesti kindel, et ajakirjandus ja kommunikatsioon on see variant? No minuga oli niimoodi, et ma olin üsna kindel, et ma tahan ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppida ja just Tartu Ülikoolis. Aga ma kandideerisin ka Tallinna Ülikooli. Väga huvitav oli see, et näiteks need sisseastumiskatsed toimusid täpselt samal ajal, nii et ma pidin, mul oligi täpselt, et niimoodi, et hommikul Tallinnas tegi nende sisseastumiskatse ära siis kiiresti auto peale kiiresti Tartusse ja siis järgmisena sisseastumiskatsele. Aga ma igaks juhuks kandideerisin ka teistele erialadele, et ma igaks juhuks kandideerisin õigusteadusesse. Igaks juhuks kandideerisin laeva kapteni sellele erialale. Mine tea, isa hommijuhi reost. Trammijuhiks tahtsin saada tegelikult siis, kui ma olin natukene väiksem. Aga. Selle jaoks ei ole kõrgharidust vaja. Seal on eraldi kuidagi mingisugune koolituse ja et ma täpselt ma arvan, jah, ma täpselt isegi ei teagi, kuidas seda saab, kus neid koolitusi tehakse. Aga see selleks. Aga keskkooli ajal ma vahepeal mõtlesin, et ma tahaksin minna arstiks õppima, aga siis kuidagi see mõte hajus ära ja minu ellu tuli ajakirjandus. Ja siin ma olen. Mina tahtsin ka vahepeal arstiks saada ja siis ma tahtsin juristiks saada, sest ma vaatasin liiga palju sarju ja mõtlesin, et elu ongi selline nagu Grey anatoomiast. Aga Romet, kuidas sinuga on? Ma mõtlesin ka juristiks saada, minna õigusteadust õppima ka, aga ma mõtlesin, et see ei ole päris minu jaoks. Nüüd ma korra mõtlesin, BFM-i õpime operaatoriks, aga siis ma mõistsin, et ma ei oska seda piisavalt hästi. Siis ma tulin siia. Suurepärane, aga jah, mainisime teile siin väga palju erinevaid erialasid ja väga paljudele erinevatele erialadele on ka erinev konkurss. Ja lisate sina tegid ju Aune valguga intervjuu, kes siis on Tartu Ülikooli õppeprorektor sektor ja mis kõige populaarsem eriala Tartu Ülikoolis, siis nüüd oli, kui ülikooli suvel kandideeriti. No populaarseim eriala ehk siis kuhu esitajad kõige rohkem avaldusi oli arstiteadus, sinna esitati lausa 594 avaldust ja vastu võetakse 185, mis iseenesest ei ole väga suure konkursiga, et umbes kolm inimest siis ühele kohale. Aga, aga siiski ikkagi meeletu arv avaldusi ja, aga samas suurima konkursiga eriala, mis mind võib-olla natuke üllatas, aga tegelikult vist ei olegi midagi. Üllatusväärset oli siis Koolieelse lasteasutuse õpetaja sessioonõppes ja sinna esitati tee 203 avaldust ja vastu võeti siis 25 ehk siis kaheksa inimest sisuliselt ühele kohale. Ja tegelikult suure konkursiga erialasid on ka teisi, näiteks eripedagoogika, eripedagoogikasessioonõppes ka Tartu ülikool kohtade arvu suurendas, et see on kindlasti väga suur edasiminek. Ja miks siis need asjad nii on, seda siis lihtsalt. Tartu Ülikooli õppeprorektor-ilt Aune valgult küsiski. Tänavu oli siis kõige suurema konkursiga eriala bakalaureuse astmes koolieelse lasteasutuse õpetaja sessioonõppes. Mis te arvate, mis selle põhjus võib olla? Eks ta on ka varem tegelikult populaarne olnud, ma ei ole nüüd kindel, kas ta kõige populaarsem on olnud, et ühest küljest on see, et, et seal ei ole nii palju kohti. Et kui vaadata näiteks IT-õpet või arstiõpet või õiguseõpet, siis, siis need on need, kuhu tullakse kõige rohkem. Et selles mõttes, eks see konkurss on selline üks näitaja populaarsuse kohta, et aga lihtsalt, kui kohti on vähe ja tahtjaid on juba teatud arv, siis, siis sealt see konkurss tekib. Teisalt on kogu õpetaja koolitus teinud sellise üllatava hüppe, et Meil on 20 protsenti rohkem kandidaate sel aastal kui eelmisel aastal kogu õpetajakoolitusse ja võtsime kuus protsenti rohkem ka vastu, nii et et ma arvan, et siin taustaks on ikkagi paari aasta tagune selge muutus lasteaiaõpetajate palgad ja viimased 10 aastat üleval olnud nii-öelda õpetajate palga teema, mis on ikkagi arenenud edasi ja kogu see õpetajate teema, õpetajate tähtsuse teema on ühiskonnas nii-öelda arusaadavaks saanud. Lõpuks. Kõige rohkem avaldusi esitati siis arstiteadustesse, et millesse. Tingitud olla nii nagu ma ütlesin, et veel kolm kõige sellist suuremat valdkondade kolm kõige suuremat õppekava on arst, IT ja õigus. Et need kõik peegeldavad teatud, ma ütleksin praktilist valikut, et need on asjad, mis on kindel, et tänane tööturg on nii ebakindel, keegi ei tea, mida 20 aasta pärast vaja on ja ma arvan, et selles ebakindlas maailmas on suhteliselt selge tarste Iidee tundjaid ja, ja juristi on vaja ja arstiõpe on ikkagi nüüd juba päris pikki aastaid olnud väga populaarne. Eripedagoogikas võetakse siis päevases õppes vastu 20 sessioone umbes 45 tudengit aga selle eriala konkurss on üks, üks kõrgemaid. Ometi räägitakse ka seda, et eripedagooge on on Eestis puudu, et kas see ei peaks tooma siis vajaduse kohtade arvu suurendada? Hüppeliselt kasvatasime sel aastal kohtade arvu, ma ei julge nüüd päris täpselt öelda, aga ma arvan, et üle 20 bakalaureuseõppes ja umbes sama palju või isegi veidi rohkem magistris. Ja see oli haridus, teadusministeeriumi eritellimus ja isegi eraldi makstud tellimused me neid kohtade arvuni hüppeliselt kasvataks. Et ja, ja see taust on just selles, et neid on koolides palju puudu, et tavakooli on tulnud rohkem erivajadusega õpilasi. Ühest küljest neid erivajadusega märgatakse rohkem ja teisest küljest püütakse neid integreerida tavaõppesse. Et see vajadus selge on ja ma arvan, et siin on ka nii-öelda tõenäoliselt see, noh mul on väga hea meel, et neid kandidaate sinna nii palju on, nii et see vastuvõtt täitus ja, ja need inimesed loodetavasti kooli jõuavad, et, et siin tõesti nii-öelda see tungiv vajadus tööturul ja kindel töökoht ja väga suure missiooniga töö. Ma arvan, et need on need märksõnad, miks, miks inimesed tahavad seda õppida. Kas te oskate veel näiteid tuua erialadest, kus oleks vaja suurendada vastavalt mitte arv, sellepärast et tööturul on puudus sellest? Et kuigi ma ütlesin, et õpetajakoolitus on teinud sellise arengu läbi, et tegelikult on paar viimast aastat läinud positiivsemaks, et sellest kriisist on üle saadud, ma ütleksin, et umbes võib-olla eelmisel aastal oli kaks aastat tagasi, aga see aasta oli väga nagu positiivne hüppe siis on ikkagi õpetajakoolituse asi, kus on puudus. Et kus võiks kindlasti olla rohkem, et näiteks ja, ja ütleme, kuna õpetajakoolitus on mitmeastmeline õpe, et kui sa tahad saada gümnaasiumi õpetajaks, siis sa pead kõigepealt õppima ainet, näiteks füüsikat kolm aastat füüsikat ja sinna otsa siis magistriõppes õpetaja ja õpetajaks, pastavaine õpetajaks või mitme aine õpetajaks, mis tähendab tegelikult seda, et sinna alla astmesse füüsikuid, keemikuid, matemaatikuid, et neid oleks ikkagi jätkuvalt juurde vaja ja üks murekoht on meile proviisoriõpe, kus tööandjad on väga selgelt andnud sõnumi, et oleks vaja rohkem proviisorid. Aga, aga vastuvõtt oli, täna sel aastal täpselt käis ja me lõime sinna neli lisakohta tööandjate abiga nii-öelda Tööandjate rahastusel ja need jäid täitmata. Mida te soovitaksite praegustele esmastele, bakalaureuse astmesse, astujatele? Ma soovitaks ühest küljest teadlikult mõelda, mida ma tahan ülikoolist saada, et kindlasti peab ülikoolielul lihtsalt nautima ja, ja nii-öelda õppima, mida ette pakutakse. Aga mina soovitaks ikkagi ka mõelda, et et mida ma tahaks edasi teha. Et mida ma siit ülikoolist saada tahan, et ühest küljest on see nii-öelda standardprogramm. Aga kui mõelda selle tohutu võimaluse peale, mis ülikoolis on, mida saaks kõike veel nagu lisaks võtta või, või juurde teha või mõne mõne kõrvaleriala võtta, siis ma arvan, et see nii-öelda teadlikkus oma huvidest, oma nagu karjäärisoovidest või plaanidest ja, ja uurida seda, mis on minu eriala lõpetanute töökohad, need on sageli palju kirjumad, kui sisseastujad ette kujutavad. Et see on üks soovitus ja noh, teine on tõesti praktiline, et mida kiiremini siin sellest elust nagu aru saada, seda, seda nagu lihtsam see on ja võib-olla võib-olla vähem tekib sellist nagu ma ei tea, frustratsiooni või et noh, et, et elu elu käib üle teha. Ja ma kindlasti soovitan täiesti isiklikul kogemusel võtta osa tudengielust erialaseltside tööst, korporatsioonide tööst, olla aktiivne, käia välismaal, et, et need on need, mis lõpuks selle ülikoolielu teevad, et noh, nii nagu vanasti öeldi, et kolm asja peab tegema eksamil läbi kukkuma, üle kaarsilla käima viis ühikasse elama, ütlesin, ma ütleksin, et et välismaal käima üliõpilasorganisatsiooni tööst osa saama. Ja noh, ma ei tea, ühikas elamine tundub, kui tuleb kindlasti kasuks Kaarsilla vahele jätta. Ja selliselt külas siis intervjuu Aune valguga. Ja nüüd, kui ma vaatan meie kella, siis ma vist võin öelda, me eetriaeg hakkab läbi saama või mis indrek. Ma arvan tõesti, et vist on õige aeg hakata saatma, et otsi kokku tõmbama ja seekordses saates rääkisime siis sellest, milline on noorel tudengil esimene nädal ülikoolis tegime intervjuu selle saate jaoks siis annikaga, kes õpib arvutitehnikat Joosep piga, kes õpib psühholoogiat Maieniga kes õpib arstiteadust, ja Aliinaga, kelle emakeel on vene keel ja tema õpib siis eesti keelt võõrkeelena ning soovib saada eesti keele õpetajaks. Ja lisaks sellele saate lõpus, siis uurisime Tartu Ülikooli õppeprorektor-ilt Aune valgult seda, mis erialad on kõige populaarsemad, miks nad on ja nii edasi, aga. Palju õnne, sõbrad, meil on esimene saade tehtud sõja ajal, loodetavasti siis tuleb järgmine kord. Ja väga tore oli teiega veeta see tund aega siin stuudios. Ja ma sooviks edu kõigile esmakursuslastele, te saate hakkama selle ülikooliajaga. Ja järgmine saade on eetris juba kuu aja pärast, nii et kena õhtut ja kuulmiseni kuulata vähem olijaid. Olge vähem.