Indias on peaminister Ja tere päevast, maailmas on praegu suurim teema koroonaviirus, Eestis on valitsus algust teinud järgmise nelja aasta eelarvestrateegia koostamisega. Euroliit pole paika saanud järgmise finantsperspektiivi rahaasju ja meie viimase kohtumise ja tänase päeva vahel on peetud rida pidupäeva kõnesid kõigest aga järgemööda. Tere, härra peaminister, Jüri Ratas. Aitäh kutsumast. Ja taas küsivad ajakirjanikud Arp Müller ja Mirko ojakivi. Meie otsesel teel enne uudiseid kõlas vikerraadio eetris laul hädaabikõne peaministrile, rahvusteaduste ja Eesti rahvaluule arhiivi toetuseks. Sellele mari kalkun ja Kristiina Ehin Miina härmas ja Anna haavast inspireeritult. Ja selle laulu lõpus kõlas üleskutse. Seni kuni rahvusteadlasi ei hinnata ja heidetakse üle parraste tuleb emakeelepäeval vinnata lipud poolde vardasse ja muret Eesti teaduste rahastamise pärast avaldasid ka 122 organisatsiooni ja kollektiivi avaliku pöördumisega, sealhulgas kirjandusmuuseum, Eesti keele instituut, Eesti Rahva muuseum. Peaminister Jüri Ratas, kuidas te teadus- ja arendusnõukogu juhina vastate siis nendele, kes tunnevad muret eesti keele ja kultuuri uurimise rahastamise pärast, et kas see, et eesti keele ja kultuuriuurijad on ilma jäänud teadusrahastusest, tuleneb nende madalast tasemest või ka mõne asutuse ebapädevasti juhtimisest või on asi hoopis teistpidi riigi poolt rahvusteaduste suhtes ebaõiglaselt sõnastatud teatud raharahastamise jagamise süsteemis? Aitäh. Mina küll ei tõmba lipu poolde masti emakeelepäeval ikka täis täismasti ja ja, ja nii, ma arvan, peabki olema. Aga nüüd kui rääkida sellest laulust ilus laul, olen ka kuulnud seda laulu. Aga rahastusest. Kõigepealt ma arvan, et Eesti keeleõppe rahastus, rahvusteaduste rahastus, rahvusülikool, Tartu Ülikool, mis meil on, et see on olnud aktuaalne teema, ma arvan, kõik minu teadus- ja arendustegevuse ülevaateid ja ettekanded Riigikogus ja et öelda, et siin on kõik hästi, mõtlesin ka seda viimases oma esinemises teadus-arendustegevuse osas riigikogu ees, et ma olen täiesti nõus, minu meelest siis Jaak Valge seda teemat ka tõstatas oma küsimusena eelmises koosseisus, muideks Krista Aru, täiesti kindlasti oli see iga kord, kui ta ütles, et, et see on oluline, olgu see kultuurikomisjon või või riigikogu ja, ja loomulikult, et paremini saab siin kindlasti. Nüüd me peame rääkima, käime korraks. See ju puudutab sellist üldrahastust, see puudutab tegelikult ka teadus-arendustegevuse sedasama ühte protsenti. Et siin on olukord rahandusminister. Kui me valmistasime ette seda riigieelarve strateegiat siin juba mõned nädalad tagasi tuli oma ülevaatega sihukse sisend ettekandega selles riigieelarve strateegiasse. Tegelikult tuleb tunnistada, et Eesti, tänase, ütleme maksubaasi peal, kui me võrdleme Eestit siin teiste Euroopa, eeskätt ka Euroopa Liidu riikidega me oleme päris eesotsas selle oma protsendiga päris eesotsas, loomulikult see ei ole üks, nagu me teame, et see on seal 0,70 ja natukene peale. Tänane soov on olnud seda minimaalselt hoida kui võimalik natukene tõsta. Ja kokkuvõttes, kui me räägime koguselisest eesti keele õppes, siis see teema oli väga aktuaalsest laual kuskil aasta-poolteist tagasi, kui tehti ju ka valitsuse ja ülikoolidevahelisi lepinguid, nii et fookusesse teema kindlasti peab olema ka tulevikus ja selles mõttes nagu küsimuse asetus on, on väga õige ja oluline. No eesti keelt ja kultuuri ei uuri meie eest mitte keegi teine erinevalt näiteks matemaatikast või geneetikast ja Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus selleks, et vahendit leida, nii leiavad rahvusteadlased ja nad küsivad, et kas rahvaluule arhiivi senises mahus jätkamine aastal 2020 ei ole Eesti vabariigile lihtsalt enam jõukohane. Kui te küsite rahvaluule arhiivi jätkamisest ja selle mahtudest, siis lubage ma vaatan need andmed üle, et neid siin sellises kuldvillaku formaadis vastata teile, et andke, andke natukene aega ja kui, kui seda soovite, siis järgmine kord kindlasti täpsustan, et ma mäletan eelmine eelmine aasta, millal teil olid samad huvitavad küsimused, tulid siis, ma püüdsin ka natuke võtta aega ja kindlasti nendele vastata. Nii et järgmises saates, kui me küsime rahvaluule arhiivi kohta, siis. Siis ülevaate rahvaluule arhiivist, mina olen täiesti valmis, minu meelest. See on niivõrd oluline teema, et ma ei tea, kas või esimene saatepool, võime väga süvitsi minna sellel teemal ja, ja ma arvan, et tulekski minna nii, et siis ka raadiokuulaja juba teab ette oodata esimest poolt minut pool tundi. Just täna õhtul kell 19 toimub Eesti Rahva Muuseumis ka tasuta kontsert rahvaluule arhiivi toetuseks tuntud artistide nagu Trad, Attack, mari, kalkun ja Margus Põldsepa osalusel ja ülekande teeb ka rahvusringhäälingu kultuuri-kultuuriportaal. Aga. Minul ei ole ühtegi sellist kommertsliku teadet või, või noh, rahvaluuleteadet praegu öelda siia vahele, nii et lähme edasi. Lähme edasi koroonaviiruse juurde tõsine teema. Läinud nädalal jõudis Eestisse esimene koroonaviirusesse Covid 19 nakatunud inimene. Õnneks ta paraneb nakkushaiglas. Eile siiski tuvastati teine nakatunu, aga tema samuti isoleeriti ja selle kõige esimese juhtumi järel kutsus sotsiaalminister kokku töörühma. Missis tegi muuhulgas ettepanekud termokaamerate paigutamiseks, andis soovituse riskipiirkonnas saabunutele koju jääda ja samuti andis ta teada, täpsustatakse raviasutuste tegevusvarude täiendamise võimalusi. Samas WHO oli koroonaviiruse tõttu globaalse tervishoiualase hädaolukorra välja kuulutanud ka juba 30. jaanuaril. Miks Eesti ootas selle töörühma kokkukutsumisega neli nädalat ja miks ei alustanud Eesti nendele raviasutuste varude ülevaatamise ja täiendamisega juba 30. jaanuaril, kui WHO globaalse hädaolukorra välja kulutas? Kõigepealt. Et Eesti on seda valitsus tasemel koroonaviiruse levikut arutanud kolmel korral. Kui rääkida WHO hoost, siis WHO on tegelikult tunnustanud Eesti reaktsiooni käitumise osas selle koroonaviiruse tõkestamise osas. Kui me räägime esimese nakatada Tõnu puhul, kui, kui see, see uudis tuli nüüd tõsi on see, et me ei saa enam rääkida sellest, et Eesti on sellises ennetamise faasis, et Eesti on täna tõkestamise faasis ja tegutseb seal selles faasis väga tõsiselt. Nüüd eilse õhtu seisuga on võetud juba üle 100 proovi, täna kindlasti on see arv juba suurem. Nüüd küsimus sellest samast komisjonist, et tõesti see oli esmaspäeval, valitsus toetas siis sotsiaalminister Tanel Kiige juhitud töörühma ettepanekuid termokaamerat soetamiseks termokaamerate soetamiseks siis Tallinna sadamas kahte terminali. Nii, ja kui D-terminali minu teada A-terminalis peaks see termokaamera alustama tööd täna ja D-terminalis alustama homme. Lisaks sellele me toetasime ettepanekut kud reisijate kontrolliks Tallinna lennujaamas, sinna peaks tulema siis kaks termokaamerat täna neid testitakse seal ja homsest nad alustavad oma TÖÖD nüüd täiendavate desifitseerimisvahendite paigutamist, samuti me toetasime lennujaamadesse, sadamatesse, bussijaamadesse ja siin hetkeseis on minu teada, see desinfitseerimisvahendid on olemas nii Tallinna bussijaamas kui ka Tallinna lennujaamas ja nii ka sadamasse pannakse koos selle info infostendiga, oluline on ka ära mainida hetkel see, et 19 Euroopa riik kõiki, sealhulgas ka siis Eesti on just isikukaitsevahendite hankes ühishankes koos osalevad, et saada siis olgu need siis kaitsemaskid, prillid, kitlid, erinevad desinfitseerimisvahendeid, et neid saada nii ruttu kui kui võimalik. Minu meelest hästi oluline ka siin. Raadio stuudios on öelda seda, et me oleme ju loonud ka sellise eraldi kiirabi siis võime kui see, et kui inimesed soovivad proove anda, kaape proovi anda, et siis kiirabi seda teeb sa samuti on välja antud ka sellised soovituslikud tähelepanekud, et kui tullakse nendest riskipiirkondadest, siis tööle ei mindaks ja püütakse siis teha kaugtööd, mida ka siis tööandjaga kokku kuu töötasu saamine, minu teada välisministeerium on astunud siin esimesi samme teatud lähteriikides, kus siis me teame täna, et see haigus võib pärit olla, et seal ka viisade väljaandmine Eestisse hetkel peatada. Ja loomulikult hügieen iga inimese enda hügieen, see on kõige olulisem. Ja see algab loomulikult kätepesust, aga see algab ka sellest, et kui keegi on. Ma ei räägi nüüd ainult koroonaviirusesse nakatunud, siis teeb kõik selleks, et teised ei nakatuks ja seesama ka kõige õigem kodus kodus püsimine. Riigikontroll juhtis üle-eelmisel aastal 2018. aastal auditis tähelepanu, et terviseamet vähemalt siis ei olnud kursis haiglate korraldatud õppuste ja nende käigus selgunud probleemidega. Audid seadis kahtluse alla ka terviseametivõime lahendada operatiivselt vältimatu abi toimepidevuse tagamise probleeme. Samuti olnud haiglatel ja kiirabil terviklikku ülevaadet arstidest ja õdedest, kellega nad saavad hädaolukorras vältimatu abi pakkumisel arvestada. Ja meditsiinivaru puhul toodi esile, et eriolukorraks vajalikke erivahendeid ja ravimeid on puudu. Kas te saate kuulajatele nüüd valitsusjuhina kinnitada, et olukord täna aastal 2020 on selle pooleteistaastase seisuga oluliselt paranenud? Seda, mis me oleme hetkel konkreetselt teinud, et nagu ma ütlesin, ühelt poolt on tehtud ühishange, teiselt poolt me arutasime esmaspäeval ja siin tuleb öelda ka õiguskantslerile suur tänu vabariigi valitsuse kabineti nõupidamisel eeskätt võib-olla kahte aspekti, et mida siis tõesti teha just isikukaitsevahendite osas, et need oleksid Eestis olemas ja täna on juba kuulda, et nii mõnedki isikukaitsevahendite artiklid või siis erinevad, erinevad osad on mõnes mõnes siis apteegis lõppenud. Teiselt poolt on küsimus mitte ainult nüüd. Koroonaviirusest teatavasti siin otsest ravimit ju veel ei ole, aga ütleme, teised rasked haigused ja kui nende siis rohud, mis tulevad ka mõned hiinamaalt, kus on siis hetkel ju suletud ka teatud tehased Juskmis, ravimeid, toodaksid, ravimeid, ravimid oleksid Eestis olemas, nii et nendele asjadele kabinetti juhtis tähelepanu ja ja kindlasti ma olen täiesti veendunud, et täna ravimiamet annab endast parima, et need Eesti inimesed, kes soovivad erinevaid rohte või ravimeid, et need oleksid olemas loomulikult, ega ju sellist koroonaviiruse puhangut siin mõni mõned kuud tagasi seda veel keegi ei teadnud ja see on täna on näha, et, et see tuleb ka teatada majandussektoritesse riikidesse juba sisse, nii et me saame täna lähtuda sellest, et mida meie, ametkond, teed, meil on teatud täpselt ei küsimus, et kus siis saab erinevaid näiteks neid isikukaitsevahendeid? Minu meelest päris head koostööd on täna teinud nii terviseamet, ravimiamet, aga ka kaitsevägi, kaitseväel on teatud isikukaitsevahendid ja seda on hea kuulda. Tegelikult see info liigub praegu päris ope operatiivselt, et just sellistel noh, väga kiiretel momentidel infot vahetada ja ka erinevaid siis vahendeid tuua turule nii palju, kui on vajalik. Epidemioloog Maar, Lipstitš Harvardi ülikoolist. Tema on hinnanud, et kui maailmas miskipärast ikkagi ei õnnestu seda koroonaviirus peatada siis haigestub aasta jooksul sellesse lausa 40 kuni 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, neist 80 protsenti küll kergelt, kes põevad koroonaviiruse kodus läbi. Kui nüüd Lipstitsi prognoos projitseerida 1,3 miljonilise elanikkonnaga Eestile et 40 kuni 70 protsenti täiskasvanutest nakatuks siis tähendaks, et raskelt põevad 70000 kuni 130000 inimest. Kui suur on Eesti haiglate võimekus korraga vastu võtta raskes seisundis näiteks hingamisraskustega patsiente? Et me peame, see on väga tore, et te toote sellised rahvusvahelised spetsialistid andmed siin sisse ja aitäh selle eest. Me peame lähtuma ikkagi ka sellest, mida arvavad meie ametkonnad. Terviseamet on öelnud välja seda, et selline riskid, stsenaarium, pandeemia puhul on 30000 inimest ja see ei ole nüüd ainult seotud koroonaviirusega. Kui me vaatame gripihooajal, siis meil on aastas keskmiselt 50 kuni 60050 kuni 60000 nakatunut, nii et see, mida nüüd saatejuht, auväärt küsis haiglakohtade osas küsimus selle nädala esmaspäeval kabineti nõupidamisel samuti üleval ja siis terviseamet andis omapoolse info, et kui me räägime konkreetselt hetkeseisul haiglakohtadest, et loomulikult tänases seisus me suudame seda tagada. Et ei oska ju keegi öelda, kui, kui suureks viiruse puhang võib kasvada ja mis hetkel toimub murdepunkt, midagi kõiki loomulikult loodavad ja, ja saab teha kõik selleks, et see, see viirus kaoks. Aga minu küsimus siiski oli, et juhul kui korraga vajab palju patsiente, intensiivset ravi, näiteks hingamise abi kui paljudele patsientidele Eesti riik suudab seda korraga tagasi. Nagu ma ütlesin, et need andmed on meil olemas gripihooajal 60000 nakatunud nii palju kui vaja, inimesed vajavad hospitaliseerimist. Selle osas on Eesti kindlasti toimetanud, saab hakkama, kui me räägime nüüd erijuhtumitest, ma usun, et see võimekus tõsta neid voodikohtasid on kindlasti olemas. Kui te küsisite täpset voodikohtade arvu, siis ma arvan, et seda hetkel tõesti siin saates nii jala pealt ma teile ütlema. Aga see regulatsioon, mis puudutab vastutust, käsuahelaid, otsustusprotsess, see tõenäoliselt on teil teada ja see on meil paigas, kes vastutab Eesti vabariigis tervise valdkonna kriisiks valmisoleku ennetamise ja vajadusega ohjamise eest, et kes langetab otsuse keelata. Hooldekodude ja haiglate külastamine on just eakatele koroonaviirus kordades ohtlikum kui noortele ja keskealistele. Hooldekodude haiglate külastamisega asutus saab need keelud, väljund. Korraks siiski tuleksin tagasi ühe eelmise küsimuse juurde, kui WHO kuulutas tervishoiualase globaalseks hädaolukorra välja juba 30. jaanuaril. Miks Eesti ikkagi selle varude ülevaatamise ja täiendamisega hakkas kuu aega hiljem tegelema, kasvõi selle ühishankega? See ühishange sai kokku siis, kui kõik need minu teada 19 riiki ei olnud selleks valmis. Nii et kui mõnel inimesel tekib küsimus, et Eesti hakkas ehk liiga hilja tegutsema, siis kuidas teie vastate? Nagu ma ütlesin, et nii vastane, nagu ma olen teile kogu selle saate esimese poole vastanud, et minu meelest Eesti ametkonnad, sotsiaalministeerium on täna teinud kõik, mis on nende võimuses ja võimalik, et olla selleks nii hästi, kui me suudame valmis. Nii hästi, kui me suudame valmis. Kui saatejuhtide soov on nüüd hakata näpuga näitama, et kes on süüdi, et siin on nüüd esimene koroonaviiruse nakatunu või teine koroonaviiruse nakatunu või võib-olla homme on juba kolmas siis mina ei otsi praegu püüdlas, mina ütlesin, siis on tore, aga mul jääb nagu natuke sellest küsimuse toonist aru saada, et kes nüüd on süüdi, kas ikka kõik on, soovime teada, kas mis nagu ma ütlesin, et ma selgitasin teile, mis Eesti riik on täna teinud koostöös mitte ainult sotsiaalministeeriumi sektoriga, vaid ka laiemalt nagu ma nimetasin teile, et ka kaitsevägi, kus teatud isikukaitsevahendeid on võimalik saada nagu ma ütlesin, et erakorralise abivajaduse korral on Tallinnas pandud tööle kiirabi on olnud juba mitmeid nädalaid tagasi, kui me arutasime seda esmakordselt. Kabinetis on olnud suhtlus koheselt nii siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, välisministeeriumi kui ka mis teiste ministeeriumite vahel. Nüüd me peame ka seda minu meelest arvestama, et et me peame alati sellist olukorda, riik peab hindama jooksvalt ja siin riik seda monitoorib jooksvalt, näiteks teatud ülevaated tulevad mitu korda päevas, mis seisus siis koroonaviiruse leviku tõkestamine Eestis on? Ja sellele tuleb minu meelest reageerida proportsionaalselt ja kindlasti ei ole mingisugust põhjust ju sellist paanikat ühiskonda külvata. Ta vaid tuleb rääkida ausalt, avatult, et mis see seis täna on. Valitsuses on meile teadaolevalt komme lisaks koroonaviirusele kavas pühenduda ka laiemalt kriisiolukordadeks valmistamisele märksõnadeks haiglate, elektrik, generaatorid, tanklate toimimine, mobiilside toimepidevuse tagamine, elektrikatkestuse korral kohalike omavalitsuste valmisolek. Kas te lihtsalt arutad, et või on oodata ka konkreetsemaid otsuseid või ka põhimõttelisi kokkuleppeid mõnes valdkonnas kauaoodatud raha eraldamise osas? Mis ta nüüd täpselt rahaeraldus usbeda silma. Kas haiglad saavad generaatoreid? Et homme me arutame siis seda, mis on seotud eeskätt võru ja Kagu-Eesti niinimetatud tormiga me oleme ka selle läbi õppustel mänginud, me oleme seda juba mitu korda teinud nii vabariigi valitsuse julgeolekukomisjon komisjonis kui ka kabinetis. Hakkame siis otsast pihta, et kõigepealt, esimene teema on see, et igas maakonnas oleks selline tankla, kui ei ole elektrivarustust, et siis sealt on võimalik kütust saada tänavu tänasel hetkel väga paljudes maakondades seda ei ole ja see on olnud kabineti soov ja ka minu soov. Et sellised tanklad siis lähiaastatel tekiks, et me nagu näeme ma püüan vastata kõigepealt eelmistele küsimustele, vastan nendele küsimustele, kus ta mind vahele segate. Siis kui näiteks sellised kriisid juhtuksid saarte peal, siis on see hoopis tõsisem, kui me räägime näiteks Hiiumaast või, või Saaremaa kahest meie suursaarest, kui see juhtub mandri peal, kus ikkagi saab sõita teise maakonda ja teise tanklasse. Järgmine küsimus on seotud telekommunikatsiooniettevõtetega sidega, teatavasti sidega tekkisid seal probleemid esimese tunni kahe-kolme jooksul. Ei saa öelda, et see probleem oli sajaprotsendiline, aga võib öelda, et võib-olla 10-st korrast, kui inimene helistas vastasel korral ta ei saanud kontakti. Et valitsuse formaat on selline tõesti, et me homme arutame ja kabineti formaat püüame teha siis otsused nüüd küsisite ka nende generaal, nii et see on selle küsimuse osas, mis te vahele segasid. Teeme otsuseid ka nüüd. See generaatoreid, mis olid seotud meditsiini, tervishoiu ja hooldekodudes ütleme, see pilt on erinev, kui me võtame haiglat, siis me saame öelda, et teatud võimekus olemas. Haiglatel kui me võtame hooldekodud, siis see pilt kahjuks on hoopis teine ja palju-palju kurvem. Nagu me teame, hooldekodud on nii eeskätt kohalike omavalitsuste omanduses või erasektori omanduses ja siin nagu küsis ka hea saatejuht Mirko, et kas me siin ka võtame otsuseid vastu, siis jah, loomulikult kabinet ongi see formaat, kus arutatakse, võetakse vastu, põhimõtteliselt otsuses liigutakse edasi. Nii OSCD prognoosis sel nädalal, et koroonaviiruse mõju võib globaalse majanduskasvu osas olla selline, et see vähenenud, et väheneb poole võrra ehk siis enne viiruse levikut aastaks 2020. Prognoositud globaalne majanduskasv võib kolme protsendi tasemelt langeda pooleteistprotsendi tasemele, et mida see teie hinnangul tähendab Eesti majandusele, Eesti ühiskonnale, riigile, riigieelarvele. No selge on see, et kui majandus langeb, siis see tähendab ju väga paljusid sektoreid, et täna on ju arusaadav, et näiteks kõik sektorid, mis on seotud turismiga juba siin, me näeme ju tegelikult tagasilöök, et me näeme seda, et väga paljud turistid siis just nendes piirkondades, kus on see viirus suurema levikuga, aga mitte ainult nendest piirkondadest, et me näeme, et olgu see laevandussektoris kindlasti see puudutab ju kaubandust, restoranide, hotellide sektoritesse, loomulikult sellel on mõju. Kui te küsite, et kas täpselt nüüd mina oskan öelda, kui palju on restoranisektorisse protsent, laevandussektorisse protsent? Ei, ma arvan, et neid protsente ei ole mõtet täna lauale panna, et need on kõik väga sellised noh, esialgsed prognoosid ja nendesse kindlasti ei saa hetkel neid konkreetseid protsente välja tuua. Aga igatahes juba kahe kuu pärast peab Eestil valmis olema riigi järgmise nelja aasta eelarvestrateegia mis määrab ära, kui palju me saame ehitada, investeerida, kas tõusevad õpetajate palgad, kas teadusrahastus kasvab, millise väljakutse ikkagi sellesse protsessi koroonaviiruse põhjustatud maailma majanduse ebakindlus, börside järsk langus tekitab? Et kindlasti ma olen sellega päri, mida te mõlemad küsiti, et seda, seda tuleb kindlasti nii palju, kui on võimalik arvesse võtta. Ja kus kohas meie saame, eks ju arvesse võtta, saame võtta läbi Eesti panga analüütikute saame võtta läbi rahandusministeeriumi analüütikute. Mis siis, Eesti, mitte ainult Eesti, ütleme majandusturul, vaid ka väljaspool Eestit. Eks Eesti on avatud majandus, mis meie lähipartnerite turgudel toimuv, aga samas me peame lähtuma ka sellest, mida siis teevad suured rahvusvahelised, ütleme tuurid siin veebruarikuu lõpus kinnitas reitinguagentuur standard Puurs Eestis pikale 200 riigireitingu senise kõrgemal tasemel A-miinuse. Ta tõstis ka, mis on väga huvitav, minu meelest reitingu väljavaate stabiilsest positiivseks. Nüüd kindlasti on hea uudis see, et seesama reitinguagentuur ütleb, et reitingu väljavaate tõstmine positiivseks tuleneb ennekõike Eesti just viimast aastat märkimisväärsest majanduskasvust ja headest edasistest kasvuväljavaadetest. Nõrgenevas väliskeskkonnas ja Eesti majanduskasv on viimasel kolmel aastal, kui me võtame selle ületanud siis agentuuri arvamusel, ootusi ja kiire palga ja tööhõive kasvu taustal on tugevalt kasvanud eratarbimine, investeeringud on hoogustanud oodatust kiiremini ja Euroopa Liidu toetuste kasutusele võtmine. Ja öeldakse veel seda, et reitingud toetavad ka Eesti tugevad institutsioonid ja mis nüüd väga oluline on ka nii sisepoliitiliselt jätkusuutlik eelarvepoliitika ja agentuur prognoosib Eestile järgnevatel aastatel üksnes väikest eelarvepuudujääki ja nii nagu me teame, siis Eesti võlakoormus on jätkuvalt Euroopa madalaim. Nüüd on väga tõsine sisend veel, mida minu meelest härra Arp Müller küsis, et kuidas ikkagi selle ressiga siis kokku saada? Loomulikult me peame vaatama ka näiteks oma eelmise aasta majanduskasvu, nüüd majanduskasv eelmisel aastal oli ju 4,3 protsenti ja kui võrrelda näiteks seda 2016. aastaga, siis oli ainult 2,6 protsenti. Nüüd mis näitab veel häid märke, see on hea küsimus, ressi sisendiks, tööhõive tööhõive määr on tõesti kõrge 68,5 protsenti 2019 ja on näha, et 2016 on 65 komakuusse olnud. Nüüd neljas kvartal eelmisel aastal lähme siis nii detailidesse. Kindlasti see raadiokuulajad ka huvitav oli palgakasv ja noh, võib öelda 6,3 protsenti ja mida see nüüd tähendab, see on hea uudis, see oli tootlikkusega kooskõlas. Lähendada seda, et inflatsioonisurvet ei olnud, nüüd ma vastan sellele küsimusele, mis kõrvalt tuli, tõsi on see, et regiooniti ei ole kahjuks meie palgakasv ühtlane keskmine palk, kõigepealt võtame siis üldisest tulema, üksikule on eelmise aasta seisuga olnud 1407 eurot brutopalk võrreldes näiteks kolme aasta taguse seisuga 1146 ja nüüd tulemusele regioonide teema juurde, siis ma olen nõus, et see vahe on väga suur, näiteks kõrgema keskmise palgaga maakonnast, saan siis Harju on see 1455 eurot aga kui me võtame näiteks Valga, Põlva, Saare- või Hiiu, on see kaks, need on need 2008 alla 1945 täpselt 2018 on need andmed, nii et jah, selles mõttes on teil õigus, suur vahe. Aga kui soovisite nendest palkadest, siis võib-olla mõned numbrid veel, mida raadiokuulaja kindlasti ka huvitab. Õpetajate keskmine palk ka loomulikult kasvanud jõudsalt siin viimastel aastatel ja häda on jõudnud eelmisel aastal siis 1540 euroni, aga võib-olla kokkuvõttes, mis ikkagi kõige huvitavam nagu majandusinimeste analüütikutele üks oluline faktor on, on see just see SKP per capita inimese kohta. Ja siin on väga huvitavat vaatsed tendentsi, kui näiteks 2016 see oli veel 16 pool 1000 siis nüüd ta on juba üle 21000, nii et siin tuleb öelda, suur tänu Eesti ettevõtjatele eesti inimestele. Suur tänu ka väga põhjaliku ülevaate eest, aga valitsusjuhina kindlasti nii paberil kui peaste liitsite eila ja lahutasite, kui valitsuskabineti kabineti ministrid oma soove ja ettepanekuid esitasid. Võimaluste ja soovide vahe kujunes minu andmetel miljarditesse eurodesse. Palju täpselt riigil on vaja raha juurde, et ministrite soovid saaks järgmisel neljal aastal ellu viia või kui noh, ütleme võtta see 2021. aasta palju riigi raha. Mida siis rahandusminister ja samuti ka mina, palusime ministritel tuua tõesti niukseid oma prioriteedid ja kuulata, mis on need järgmise nelja aasta suured ideed. Ideed olid ja selliste sarnast formaati kasutab euroop poliitväga sageli, et kus Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja soovib kuulata, mis on teie head mõtted ja soovid ja nüüd vastan sellele teisele küsimusele, mis need ideed olid? Võtame siis lõikude kaupa pano kõigepealt majandus- ja taristuminister, transport, temal on nüüd hästi oluline kruusateedesse rohkem panustada, et need viia siis mustkatte alla või kõvakatte alla, ütleme raudtee raudteeühendused, kindlasti ettevõtluskeskkond ja energeetika, me ei saa siin üle ega ümber, eks ju, sedasama kliimaeesmärgid peame, peame siin edasi minema. Justiitsvaldkonnas kindlasti selline digitaalne menetluskaar, me oleme olnud uhked oma digiriigi üle, aga siin on vaja kindlasti veel paremad kiiremat arengut, ambitsiooni tõstmist, tõhusam esmatasandi õigusabi ja, ja teenused kodanikele. Nüüd maaeluvaldkonnas kindlasti toiduohutuse teema, mis on jätkuvalt oluline, oluline ka see, et me suudaksime rohkem panustad inimesed tegelikult läheksid maale maale elama. Nüüd noh, ütleme, kogu see ettevõtluse infotehnoloogia, midagi ei ole teha Eesti infotehnoloogia, ütleme ma ei ütleks isegi hetkel areng kindlasti, aga olemasolevate süsteemide ütleme infrastruktuuri siis kas uuesti täiesti ehitamine või teatud kohtades ka parendamis nagu teed neid tuleb või maanteed, mida tuleb, tuleb parandada nüüd haridus ja nii ettevõtlus- kui ka peaminister mõlemad me ütlesime, et teadus-arendustegevusse on meie jaoks oluline kas kaks protsenti ära teadus-arendustegevuses te peate silmas, mis EKRE EKRE seisukoht ja teised erakonnad soovisid ühte ja, aga, aga tegelikult teadus-arendustegevuse protsent jah, ei ole meil ka täna ka üks protsenti, et ma arvan, et ju see küsimus oli, kasvõi üks protsent tuleb ära ja see on väga huvitav küsimus, et mida siis tähendaks teadus-arendustegevusele, ütleme selle ühe protsendini jõudmine seal nelja aasta lõi, kes noh, võib öelda siin tänaste teadmiste juures tsirka 300 miljonit eurot. Kas see tuleb ära? Väga keeruline öelda, minu meelest kultuurivaldkond, mis minister tõi väga olulise asja, et me peame ikkagi mõtlema justkui ilus, kui ilus on see laulu ja tantsupeol olemine, aga me teame, et kollektiivide juhtide palgatoetus on tegelikult väga keeruline ja väljakutsuv eesti keele õppimise toetamine. See on olnud selle valitsuse oluline teed, mitte ainult, et lasteaias oleme edasi liikunud põhikooli esimese klassi, mis algab nüüd selle aasta esimesest septembrist. Kindlasti vaimne tervis, vaim, vaimse tervisesse teema, see on läbi, ma ütleksin nüüd hooldus, hooldus, mis tõi välja sotsiaalminister, elukaareülene ja pikaajaline hooldustemaatika, mis tähtis vaata, huvitav teema, mis Eesti vabariik 100-ga väga hästi, no mis väga ester Ta sai ütleme, rahuldaval tasemel, rahustada rahastatud, mis te arvate, millest ma räägin eesti filme täpselt täpselt vot see näitab meie head koostööd, meeskonna märkisin stuudios ja täpselt filmitööstus ja, ja tõesti soovitakse, see sektor ütleb, et kui see langus tuleb peale Eesti vabariik 100, et see lööb kindlasti tugevasti regionaalsed toetused, kohalike teede hoid, regionaalpoliitika perepoliitika, kindlasti peresõbralik, Eesti, mis on oluline tänasele valitsusele siis niinimetatud üleilmne eestlaslik Diaspora, mis on väga tähtis, nii et neid, neid võib-olla on niisugused mõned, mõned väga väikesed nopped nendest tõesti olulistes teemades ja me ei saa üle ega ümber sellest, mis on olnud selle valitsuse üks oluline küsimus, kuidas meie eakad saavad hakkama, et kuidas, kuidas nende ütleme siis igapäevast elu rohkem kaasa aidata ja parandada, kas raha on raha, selgub aprillikuus, kui me läheme nüüd detailsuses detailseks aruteluks riigieelarvestrateegias ja me peame ära ootama rahandusministeeriumi kevadprognoosi, minu info kohaselt see peaks tulema, ütleme aprilli esimese nädala jooksul. Mirko esialgne küsimus oli aga kui suured käärid siis on soovide ja võimaluste vahel suurusjärgus? Jah, no ma ütlen, et seda minu viimast lauset ei tahtnud või saanud kuulata, aga mõtlesin veel kord, me teame seda vastata, kui tuleb kevadine majandusprognoos, me ju töötame riigieelarve strateegiaga kevadise majandusprognoosiga, kui te mõtlete, et me eelmise suvise majandusprognoosi alusel teeme, seda ei tee, sellepärast ma ütlesingi, et aprilli esimesel nädalal see tuleb ja siis ilusti teavitame Eesti ajakirjandust avalikkust misse ja siis tulebki arutama hakata. Aga jah, selles mõttes Mirko küsimus, kui rääkida sellest rahast, siis loomulikult see on alati olnud nii, et neid taotlusi on sealpool kuni miljard. Eile võttes kokku, võib vabalt öelda, saad miljard ja noh, kui võtta Eesti riigieelarvest circa kümmekond Protsenti nädala eest oli mul siinsamas stuudios külas Eesti rahandusminister Martin Helme ja tema lubas, et järgmisele majanduskriisile. Juhul kui see peaks tulema, läheb Eesti valitsus vastu senisest vastupidise stsenaariumiga asudes hoopis kulutama ja investeerima, selle asemel, et kärpida või makse tõsta. Ja kui ma Helmet kuulasin, siis mulle meenus, kuidas teie, Jüri Ratas siinsamas stuudios samal kohal septembris 2017 ütlesite, et majanduskriisi korral, kui on vaja kärpida, siis on vaja kärpida ja toonade kinnitasite, et te olete valmis peaministrina ka vastavaid otsuseid langetama tehes küll erisuse õpetajatele ja siseturvalisuse eest vastutajatele. Aga härra peaminister, kas ja millistel asjaoludel valitsus on vahepeal oma hoiakut muutnud selles osas, kuidas riik hakkab käituma potentsiaalse majanduskriisiolukorras? Ma ütlen ausalt siin ette ära nii teile kui ka heale raadiokuulajale, ega te konflikti minu ja Martin Helme vahel siin kätte ei saa, sest minu vastusest ei aegne kuulutab kindlasti samadel positsioonidel, mis ma ütlesin teile, te lugesite sealt oma targast paberist 2017, ma arvan jätkuvalt, et minna näiteks õpetajate palkasid kärpida bema. No kas te kujutaksite seda ette vä? Et me ütleme, et meil on PISA testi, tead, kõik on suurepärane, nüüd hakkame kärpima või siseturvalisus. Tulen veel kord numbrite juurde. Päästepäästjate keskmine palk 1061 eurot bruto ess, ma pean tunnistama, mul on piinlik seda öelda. Et minna seda kärpima, jah, kaks aastat tagasi, 2017 oli see 808, nii et igal juhul on need olulised valdkonnad, mida ma arvan, et on väga keeruline kärpida. Nüüd kui me räägime sellest niinimetatud majanduskriisist, mina arvan, et Eesti peab selleks loomulikult valmis olema ja ka Euroopa Liit ja me oleme kindlasti oleks paremini valmis kui 10 11 aastat tagasi, sest lihtsalt meil on kogemus ja see ei ole mitte kriitika toona tehtule. Aga ma ütlen, et ma arvan, see nägemus, et kas, kui majandus langus, kas me peaksime avaliku sektori raha Row pigem suunama. Ma mõtlen tarbimisse investeeringuteks just investeeringuteks, nii tavaliselt öeldakse, siis saab investeeringud odavamalt, aga see annabki inimestele tööd. Ja mingites kohtades tulebki kindlasti, mida ei ole ju riigieelarve, nii et me võtame ühe joonlauaga, tõmbame joone ja nii on teatud kohtades tuleb kindlasti kokku hoida teatud kohtades, mis just loob inimestele töökohtadesse, raskel ajal tuleb seda, kui ta aga öelda nüüd täna 2020, neljas märts, et me oleme kohe silmitsi suure majanduskriisi ja, ja kokkukukkumisega, noh sellega ma ei saa kuidagi nõus olla ja seda näitab ka seesama majanduskasvu number eelmisest aastast, mis on 4,4 koma kolm protsenti. Tõsi, see oli paljude prognoosidele läks vastu, arvati, et tuleb väiksem majand. Kas riigieelarve strateegiat tuleb ikkagi vaadata kui ka kui võimalust ja mulle tundub, et seal on ka ju selles mõttes häid uudiseid, et riigieelarvestrateegias oli ette nähtud 40 miljonit linnahalli renoveerimiseks. Kui nüüd selgus, et linnahalli ehitab uueks hoopiski Tallinna linn koos Tallinkiga eraraha toel, siis Tõnis Lukas kultuuriminister teatas kohe, et Linnahallist vabanev riigieelarve raha suunatakse nüüd mõne teise olulise kultuuriobjekti rajamiseks. Et kas te saate kultuuriministri entusiasmi kinnitada? Ei, ma arvan, et see on väga õige, et kultuuriminister täna tahab väga palju erinevaid mitte ainult betooni, vaid kultuurivaldkonnas teha, teha edusamme, see on hea nüüd linnahalli raha ei ole kuskile hetkel vabanenud. Et riigieelarvestrateegias 2021 22 on kirjas jätkuvalt, et riik toetab seda suurusjärk on õige neljaga mõne miljoniga siis 20 miljonit ühel aastal kaks, teisel aastal Linnahalli kordategemist. Nüüd see otsus on tehtud tõesti selle pinnal, et riik ja linn teevad selle ühiselt korda, nagu me teame, siis selline heade kavatsuste ma täpselt ei tea, aga ju see oli siis heade kavatsustega kokkulepe erasektori Tallinki ja siis Tallinna linna vahel on sõlmitud. Aga Tallinna ma rääkisin täna tänase päeva jooksul isegi rääkisi, vabandust, eile hommikul rääkisin Tallinna linnapeaga ja ja nad hetkel jätkavad ikkagi ka seda riigiabi loa taotlust Euroopas, sest et me peame arvestama seda, et ega nüüd Heade kavatsuste kokkulepe ei tähenda seda, et automaatselt valitakse eksi uus tee. Ma arvan, et see tee, kui see õnnestub, siis ma arvan, kuna te selle teema tõstatasite, siis tuleb siin natukene pikemalt, vastatakse tee, kui see õnnestub, oleks see muidugi suurepärane. Kui me tõesti saame era ja linna koostöös linnahalli korda, seda ei ole tegelikult ei juhtunud, nagu te isegi teate, 20 aastat on püütud ühelt poolt, teiselt poolt me Alte mäe pealt pole kuidagi õnnestunud see, et, et loomulikult ja see oleks väga tore, seal on kolm, on niisugused väga suurt ma ütleks väljakutset ja igal juhul Tallinki tahan siin tunnustada, kes on valmis võtma sellist suurt investeeringutega Tallinna linn, aga need kolm väljakutset on punkt üks see et kas need kaid on võimalik sinna merre ehitada seal kindlasti tuleb vanalinna vaate küsimus, et seal on, nagu te olete. Ma loodan, et te olete käinud seal mere ääres, ilus vaade sinna merele jalutamas, seal on see merekindluse ütleme osa, mis on seal madalama vee puhul naha siis seal esimene, et kas, kas see on visuaal, kas see on võimalik niimoodi kaisid seal tsirka 150 meetrit vette ehitada. Teine väga suur küsimus on minu meelest see, mis oli ka nädalavahetuse raadiosaadetes, et kas nüüd sulgema, et see põhimõte on alati, et me avame mere äärde, eks Tallinnas seal natukene alla vist 50 kilomeetri te teate kindlasti paremini on seda mereäärset ala saaks hea mõte, heas usustaks maratoni joosta, aga nüüd kas meile sulgem või ühe osa, sest ega sadam ei ole ju siis avatud kõigile ju seal aiad ees on. Loomulikult tänases arhitektuuris, ehituses saab seal viie kahetasandiliseks, et inimesed saavad ikkagi jätkuvalt ütleme, teisel tasandil liikuda mõnusasti ja kolmas suurem muidugi liikluseks, et kuidas see liiklus on lahendatud ja noh, ma arvan, et see mõte, mida ma olen kuulnud, et sealt võiks tulla selline tunnel, tunnel jääb natukene vist alla 500 meetri siin Ahtri tänava otsa, aga see kindlasti lahendakse liiklusküsimus, aga kui neid kolmest midagi ei saa hästi lahendatud, see võib selle projekti loomulikult löögi alla seada, aga, aga kontseptsiooni mõttes, ega see halb ei ole, et seal on kaubanduspinnad, seal on siis seesama kontserdi ja konverentsivõimalus ja tekib ka Tallinnasse uus sadam. Peaministrina kindlasti te jälgite ka riigivara ja rahaseisu, kuivõrd selle Tallinki ja Linnahalli kaasuses te muretsete Tallinna Sadama seisukohast? Ja te küsite õige küsimuse, et mis see siis tähendab Tallinna Sadamale ja Tallinna sadam on ju täna enamuses riigi omanduses, aga noh, siin tuleb öelda ka kohe see, et eelmine valitsus tegi minu arust väga hea otsus, et osaleks ka börsil eksrahvaks võimalus tekkis seal nüüd Tallinna Sadama dividendide osas, et ühelt poolt tuleb, on küsimus, kas siis teil on info, et viiakse Tallinn ütleme, kui see nii läheb, et kas tallid võib kogu oma laevapargi kui ma ei eksi, seal? Tsirka viis laeva vist, kui ma ei eksi Tallinna sadamast ära või mitte? Ei vastada kadakad aroome reisides täpselt, jutt käib Soome, et kõigepealt üks osa sinna suure tõenäosusega jääb Tallinn-Stockholm, eks. Kas see muudab Tallinna sadama majandusperspektiivi, noh, selge on see, et kui on üks suur rentnik ja kasuta sealt puudu, siis ikka muudab aga võib-olla loc uusi võimalusi. Aga hüppame nüüd ajas neli nädalat edasi vähemalt praeguse kava kohaselt kohtume teiega siin taas esimesel aprillil stuudiost otsesaates ja siis me juba teame, milliseks kujunes apteegireformi jõustumise esimene päev, kui palju apteeke sulges uksed, kui palju asulaid jäi apteegita, kui paljud apteegid on avatud, aga ei müü ravimeid, või siis, kui paljud apteegid on formaalselt viinud ennast seadusega vastavusse, ehk siis apteekani juriidiliselt hulgifirma omandamisest ümber vormistatud proviisori omandusse, aga väliselt ja sisuliselt ei muutu midagi. Ukse kohal on endine kaubamärki ja frantsiisileping seob ravimi ostu osas sedasama proviisorit endise apteegi omanikust hulgimüüjaga. Aga milleks riik nüüd järelejäänud nelja nädala jooksul apteegireformile mõeldes valmistab? Valmistub selleks, et kättesaadavus oleks võimalikult hästi tagatud ka peale esimest, aprilli. Ma tean seda, et teise märtsi seisuga on ravimiametis menetluses 23 apteegi tegevusloa taotlused. Ja hetkeseisuga on teada seda, et on Eestis tsirka 34 piirkonda, kus siis täna nõuetele vastavat apteeki ei ole. Nendest piirkondadest vähemalt kaks puudutavad ka neid taotlusi, mida ma just mainisin. Kus siis hetkel omandinõudele vastavat apteeki ei ole, nii et kindlasti ravimiamet, sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused, ma usun, proviisorid teevad täna kõik selleks, et sellised apteegid tekiksid. Ja esimesel aprillil, nagu ma ütlen, et kättesaadavuse selline võimekus väheneks võimalikult vähe, et, et see on loomulikult väljakutse, see on minu meelest loomulikult, et noh, küsimuse väga õigesti esitatud fookus. Härra peaminister, mida te tegite 24. veebruari õhtul kell 18, null viis kuni 18 35. No kindlasti vaatan oma kalendrit, et kui see on nüüd nii täpne küsimus on nagu ülekuulamisel juba siin teie otsesaates, et ja et ei küsita veel öiseid aegu, mis ma tegin, aga kui seda küsitakse, siis ma püüan teile vastata. 18. Null viis, 24. veebruaril. Suure tõenäosusega kallistasin oma abikaasat ja lapsi sellepärast et sain just nendega siis toa uksel kokku Põhja-Soomes. Kas te kas peab ütlema teile ka, mis seljas oli? Missugune käekott oli, mis värvi ketsid jalas olid või või kuidas, kui vajatis, annan kaneetile teada? Kas te presidendi kõnet, mille ta pidas vabariigi aastapäeval Ugalas, Viljandis kuulasite jälgisite, lugesite? Ja ma olen seda lugenud, aga Põhja-Soomes seda ETVd või ERR-i näita nii, et see oli 1000 kilomeetri Helsingist või tsirka 1000 kilomeetrit. Nii et ei vaadanud otse oma lastele, vaatasin küll otsa. Aga kui ta seda kõnet hiljem, siis ma sain aru, lugesite siis, kumb teile sümpaatsem tundus, Pearu või Andres? Ma arvan, et selle üle on Eestis juureldud väga pikalt. Romaani teda õiguse algusest peale ja ju juureldakse ka järgnevad aastakümned, kui mitte sajandeid. Selge on see, et eks andres oli kui ta tuli. Siis tähendab tema, tema soov oli ju luua kodu. Ta oli idealistlik soov. Elu muutis Andres kindlasti väga palju. Eks Pearu oli, ma arvan, kavalam võib-olla võttis elu natukene lihtsamalt kui Andres. Aga mulle jääb, me oleme võib-olla lummatud hetkel, mitte niivõrd raamatust, aga noh, võtame kas või selle filmi retseeni. Mul on siiamaani see Silmes. Andres saatis tütre kodust ära, sest temal meeldis kurameerida Pearu pojaga ja ütles isa, kodus sa pead siis ära minema, Pearu seda ei teinud. Nii et võib öelda, et mingites episoodides me näeme seda, et sellist perehoidmist. Ja laste hoidmist oli rohkem. Ma arvan, et ka Andrese, need hetked, kus lapsed ütlesid, et ma lähen linna õppima ja ei tea, isa, kas ma siia tagasi tulen. Need võisid olla isale väga rasked ja kindlasti see paneb ka mõtlema, et miks siis laps ütleb, et kas see oli ainult see, et nagu ütles Andres, esimene abikaasa, siin on ainult töö ja muud midagi. Nii et ma arvan, et mõlemas on head ja positiivset välja tuua. Pearu oli ju ka see, kes nuttis ja ütles ka Andres abikaasa suri, et näed, tema meid siin lohutas ja meie vahele sellist lepitust lõi. Kui teie tahate, et mina ka hakkan lahterdama, et üks on hea ja teine on halb, siis mina seda siin teie otsestuudios ei tee. Neil mõlemal, nii Andresel kui Pearul on oma head kui vead ja Eestit tuleb ikkagi ka täna, 2020. aastal ka 24. veebruaril 18 null viis kuni 18 30, nagu te küsisite, rohkem ehitada, rohkem sildasid luua roht pigem ühiskonda ühendada, mitte ühiskonda eraldi nurkadesse, tõsta ja lõhki lüüa, ehk siis ma saan aru, teie ei ole, ei pea aru, ega Andres. Aga ma lugesin, vaadake, meie seda saadet ju väga aktiivselt, kommenteerib Delfi, mis ta eelmine kord kommenteeris, aga nüüd ta pani uue loo, et see Jüri Ratase nagu kõrtsmik ma lugesin, aga ma ei ole üldse mõelnud, et seal Andre Hanimägi kirjutas, ma küsisin, et miks sa niisuguse pealkirjaga tõsta, tema ei pannudki selles pealkirja. Vaat kui huvitav delfi ise pani huvitava pealegi. Et eks me neist kõigist on natukene seda. Andres ja Pearu. Aga lõpuks, ega seal vist suurt vahet ei ole, kes on kes oluline on see, mida president, et öelge ajakirjanik Andrus karna kahtlustas pühapäeval raadio kahes saates olukorrast riigis, et teil võis olla presidendiga kokku lepitud. Tema kinnitab Venemaa Föderatsiooni suursaadikule pidupäeva kõnes, et Eestil ei ole territoriaalseid nõudmisi Venemaale. Karna kahtlustab, et te ise ei julge neid lauseid öelda sest te kardate ärritada Helir-Valdor Seederit või Henn Põlluaasa Öelge, kas Eesti riigil oli vajadus Venemaale see fakt üle kinnitada? Ka kõigepealt punkt üks sellist kokkulepet, minul ei ole vabariigi presidendiga olnud punkt kaks. Ta mitte midagi öelda, ma olen seda ju kogu aeg ka öelnud ja ütlen ka teie siin stuudiumis, et Eestil ei ole mingisuguseid territur, territoriaalseid nõudmisi, see pole mingisugune valitsuse seisukoht. Ma just kohtusin enne me teid Eestis resideeruvate suursaadikutega oli ka palju juttu sellest võimalikust siis piirileppest. Ma isiklikult ütlen, et Eesti vajab kindlasti piirilepet rohkem kui seda kontrolljoon. Ja kui küsida nüüd, millest mina lähtun, siis lähtun samast asjast, mida on öelnud ka ju välja välisminister, et oleme samas positsioonis, kus me olime 2014, kui kui sai need lepingud allkirjastatud, mitte ratifitseerinud. Mõni kuulaja on aga aru saanud, et seedril või põlluaasal justkui oleks territoriaalseid näoga, siis teil on väga lihtne, kutsuge stuudiosse, küsige, kuidas teie saate aru seederist Põlluaasast. Mina olen seda teemat. Nendega tõsi küll, valitsuskoalitsiooni ajal ütleme, kolmeparte tere vahel arutanud ja see on ju arusaadav, et täna on erinevad nägemused sellest piirileppest küsida. Kui te küsite minu arvamust siin ja minu arvamus on see, et igal juhul seda piirilepet oleks vaja nendest samadest piirides, mis 2014 on kokku lepitud, tõsi küll, seal vist mingit teatud muutused seal meremerepiiri juures on juurde tulnud, täpsustatud aga, aga noh, üldjoontes me räägime ikkagi sellest sammast, vaatan kellale ja ohkan, sügav läheb kiirelt. Teil on pikad küsimuse tagamõte on väga huvitav, saade on saanud rääkinud, ma pean tunnistama, tõesti, ma olin eelmisega kirjutasin üles, et ma pean sipsikutele talve minema vaatama, siis oli eelmise saate lõpus, tunnistan ausalt ei ole jõudnud, aga ma käin ära ennem järgmist saadet ja siis me mina ei ole käinud. Aga mis te arvate, kas see küsiks kriitika, mis sipsiku kohta on tulnud, on see õige? Mina? Ausalt öeldes võtsin välja ja vaatasin väga tõsiselt, mida on Mihkel raud öelnud sellest sipsikust. Ja minu meelest ma olen nõus, temale meeldis täpselt ta on. Kas ta on öelnud, et hästi oluline on aru saada, isa kirjutas sipsiku tegelase, mis aastal 1961. aastal ja kui ta polnud veel ühtegi laste. Loomulikult oli üks lastele mõeldud tegelane 60.-te aastate nõukogude liidus natukene teistsugune kui 2020. aastal Euroopas. Teate, mina ei vaidleks selle sipsikuga, see on armas olnud ja. Ma läheks muusika peale kohe sujuvalt üle Eesti. Inimesed valisid laupäeval laulu, mis esindab Eestit Hollandis Eurovisiooni lauluvõistlusel. Võitis Uku Suviste. Millisele kohale teie isiklikus edetabelisse laul teiste Eestit eurovisioonil esindanud laulude seas paigutub kas väga kõrgele või kohe sinna täitsa tippu? Uku Suviste esitlus kindlasti sinna täitsa tippu, punkt üks, aga kõige rohkem võib-olla puudutas, see oli vist järgmise päeva hommikul seda ei näinud kohe laupäeva õhtul hommik Anuga teie siin suures grupis. Rahvusringhäälingus oli see intervjuu Uku Suviste isaga ja teate, see küll väga puudutas, kus isa ja ütles, kuidas tal poeg on püüdnud üritanud aasta 15 aastat, eksju, nagu Uku ütles seal laupäeva õhtul isegi diskvalifitseeritud ütles ta, jäänud teiseks, eks ju. Ja nüüd sai selle võidu, et ma ütlen ausalt, ma arvan, et ta igal juhul seda vääris, ta on hea esineja ja, aga vot see isa intervjuu oli küll, see oli kuidagi väga meeliliigutav. Sel suvel ei toimu Rally Estonia't. Stopp, aga miks te ütlete, et ei toimu? Tähendab, vaat siin ongi meie uudiseid, minul ei ole mingeid uudiseid täna, aga mina ütlen, et mina igal juhul toetada, tan, jaga töötan. Tulemused täiendada. Hetkel öelda, kui ma ei tea, kulisside taga, aga eks see aidata kaasa aidata kaasa, aidata kaasa, et see toimuks. Mina ei tea, kas see toimub tänane ametlik seisukoht, et see ei toimu. Ma olen väga kurb selle üle, aga ma arvan, et ei saa visata seda pastakat nurka enne, kui on asi ikkagi 100 protsenti, kellel tuleb töötades vaadake oluline majandussündmus, spurdi sündmus, kultuurisündmus, Eesti promomisel. Sündmus. On kõige lõppu vikerraadio korraldab emakeelepäeva eel reedel, 13. märtsil kell 10 30 E etteütluse. Jüri Ratas, kas teie võtate osa? Ma te küsite niisugusi, siin ülekuulamise küsimusi, et ma vastan teile. 10 30 on minul kalendris eurorahade MFF-i tõsine nõupidamine, nii et kindlasti selle MFF-i nõupidamise ajal ma kahjuks ei saa. Etteütlus. Vaat kui kahju, aga stuudios on peaminister Jüri Ratas. Tänan. Kohtume kuu aja pärast ja saadet tegid usutasid Mirko Ojakivi ning Arp Müller. Stuudios on peaminister.