Tere, head kuulajad ja mõnusaid pühi. Nagu lubatud, on tänase õhtu džässikülaline lauljatar Hedvig Hanson sest just jõulud ja suvi on see aeg, kus muusikud annavad kõige rohkem kontserte ja meie teeme väikese ajarännaku ja kuulame lugusid erinevatelt jõulukontsertidelt. Ja nii ongi meil praegu kõlamas lugu aastast 1997, Velitus sõng. See oli tõepoolest teine jõulujazzifestival, kus ma palusin Hedvig sulle esineda, sest ma teadsin, et sa juba natukene tegeled džässmuusikaga ja see minu meelest oli väga vahva kontsert, nagu ja üldse oli tore, et sai jõulujazzi traditsioon alguse. On sul midagi meeles sellest Vanemuise kontserdist ja sellest kavast? Peab ütlema, et tegelikult ei ole ja ma neid vanu asju eriti tahan meelde tuletada, sest ütleme nii, et loomulikult kusagil peab olema algus ja see algus on tihtipeale ju konarlik, kus sa muidu ei ole ju kohe sündinud ja, ja ei oska. Aga jah, see oli aeg, kus Eesti džässmuusikud tirisid mind nagu enda kampa ja mul oli üsna ebamugav. Mäletan seda tunnet, et mul oli ikka tihtipeale ka pisarad silmis, et ma kuidagi veel ei tajunud seda muusikat, et rohkem selliseid popsoolist võib-olla läbi imbunud ja see oli suur õppimine. Ja, ja ma usun ka, et areng ja kui ma nüüd seda häält häälekest kuulan just nimelt häälekest, siis on ikka nii plikaohtu, aga omamoodi muidugi armas ja ja muusikud olid suurepärased mu ümber. Ja seal oli siis Raul soidi Peisid kontsert, mis andis välja ka kolm albumit ja üks oli siis sinuga ja me võiksime kuulata siis lugu, Kamslav, ütleb see pealkiri sulle midagi, oli ta sul tol korral südames? Ja toona ma alustasin ja ka Ameerika džässistandarditega, et Kamslavon siis üks neist paladest. Hedvig sul on jõulude ajal olnud täiesti väga erilisi kontsert ja iga kontsert on kordumatu, artistile ju alati, aga siis 2006. aasta kontsert Talve maastikud, kus sa esined koos Andre Maakeriga, Raul Vaigla aga on selline väga kompositsiooniline ja kunstipärane, võiks öelda nõndamoodi. Et siin on sellised pikad arendatud kompositsioonid ja väga põnev ja kaks lugu Anbet mässiniga seotud. Mis sul seoses temaga meelde tuleb? Väetnatiini on mulle olnud iidol ikkagi džässmuusikas eriti tollel ajal ja seesama kooslus ka väga harukordne, et põhimõtteliselt oligi üks ja ainus kontsert. Aga jah, põneva kõlaline. Raul Vaigla tõi jälle natukene oma maailma sinna sisse ja selles mõttes oli nagu täiesti uudne värv. Et huvitav on sedagi meelde tuletada. Aga une laula, kasutad sa siin ka Metiini teemat mõnda? Ei, aga see teema, mille ma olen pühendanud siis Batmatiinile päti unelaulus on väga matiinilik, võiks öelda niimoodi näiteks kalduvused ja kes on kuulnud teeni grupi muusikat, siis kindlasti tunnevad selle ära ja seal sees sisse on põimitud siis eesti rahvalaul ka. No juba muusika kõlab kuulama edasi. Jõulujazzi ajal on tavaliselt palju kontserte toimunud kumus just selle tõttu, et seal on selline väga hea kuulamisatmosfäär, et inimesed saavad keskenduda ja nii oli ka sel aastal on olnud eelmistel aastatel ja kes tahab, saab muidugi ennem kontserdiga kunstiga tutvuda ja, ja soovitan ka nüüd pühade ajal võimalusel külastada siis kummut. Ja sinu mitmed kontserdid on just seal toimunud, nüüd me oleme jõudnud aastasse 2008 ja sel korral esineda suurema koosseisuga. Ehk siis kuidas see ansambel. Kus sai ja see on siis plaadi kohtumistund esitluskontsert olnud ja see oli küll tõesti unistuste ansambel, võiks öelda nii. Sellel ajal saabus minu muusikasse Kristjan Randalu ja Eestisse üldiselt. Ja no ma olen siiani väga tänulik selle eest, et muusika sai kohe uue mõõtme ja taseme. Et need seaded olid väga huvitavad ja värsked ja ta ise oli kuidagi nii-öelda mees väljastpoolt, eks ju, et ma mäletan seda tunnet, et ma olin nii vaimustunud ja, ja kaks plaati sai siis selle koosseisuga koos tehtud, mis on minu meelest ühed küpsemalt plaadid, kohtumistund ja siis esmahetked. Et see oli, kel selline õnnestav kogemus. Kohtumistund ongi üks populaarsem lugu, nii et võiksime seda kuulata ja Margus Kappeli ja Heigo Meka sulassis. Keelemaks läin. Seda ei pea kuusk pool. Millal on kohtumistu? Son sööda toodud. Kuidas sa lähed viimastel aastatel oma jõulud veetnud? Nii ja naa, et siis ma olen väga kodune inimene ja kui vähegi võimalik, siis ma olen kodus. Aga kui on ilusaid esinemispakkumisi, siis loomulikult see on minu teine elamine ja olemine. Et siis siis ma loomulikult alati võtan ka esinemise vastu, sest et see on ka eriline ja pidulik. Eelmisel aastal näiteks mul oli lausa jõulutuur koos Uku Suvistega. Ja seal on olnud neid jõulutuure koos erinevate muusikutega loomulikult ja ei tahagi korrata, et kogu aeg tahad, et oleks midagi erilist. Ja, ja siis kaua sa küünalt põletad, kas igal pühapäeval või pikemal perioodil, lihtsalt, et oleks selline hubane soojus ja valgus. Ja ausalt öeldes. Ma hakkasin küünlaid põletama just sellel hetkel, kui ma tundsin, et nüüd läheb liiga pimedaks elamine ja olemine, ta lisab hubasust väga. Ja ma pean ütlema, et mul on selline traditsioon, et kui ma hommikul saadan oma poisse kooli, siis ma juba panen küünlakesed põlema, kui nad seal oma võileiba söövad, et väike selline hommikune pühitsus. Ja kuidas piparkookidega on meisterdatud? Päriselt, nagu ma ütlesin, et praegu on ju nii kerge ka poest valida. Meil ega see valmistamise Rõõm on ikkagi oma omalaadne ja tulevad eri eriilmelised piparkoogid. Ka ja kas poisid tahavad kaasa lüüa või või nad hoiavad eemale. Noorem poeg on veel selline, kaasalööja suurem on juba täismehe mõõtu. Ma selliseid laste Aitzervidee No nii, nüüd valikuga oleme jõudnud aastasse 2000 900 kontsert, talvine soojus. Ja siin sa esitad nii oma lugusid kui ka teiste lugusid, näiteks Kristjan Randalu. See konkreetne lugu, Kristjani lugu, eks ta kirjutas selle instrumentaalsena ja siis mulle see niivõrd meeldis, et kirjutasin sellele ka sõnad. Ja see on ka meie esmahetkede plaadil, aga siinses triona esitame seda ja see on inglisekeelne siinsamde myyd geen. Raadion võimalusel palju toredaid kontserte salvestanud, aga natukene kahju on sellest, et aastal 2017, kui oli ka imeline kontsert, siis materjaliga heliplaadil talvine soojus, siis jäi see nagu tegemata, et aga aga ma mäletan, et see kontsert oli väga emotsionaalne ja läks inimestele südamesse. Meenutame siis selle, selle plaadi ja kontserdisündi, mis, mis tunne sul seal kontserdil oli mul tunne, et need lood kõlasid palju vabamalt ja, ja noh, nii see ongi vist tavaliselt. Tundub, et vot selle plaadiga ma jõudsin täiesti iseendasse, kuigi seal ei ole ainult minu lood, aga just see helipilt ja need noored väga andekad muusikud, kes, kes nii hästi tabasid ja kes on väga maitsekad. Mainin nad siis ära ka, et jälle uus unistuste bänd võiks öelda niimoodi uus ajajärk, et osaliselt nagu lihtsuse poole liikumine helipildiliselt ja, ja just sellest maneerlikkusest vabanemine täielikult ka laulus, et ma pean seda nagu enda võiduks lauljana. Aga siis siin plaadil on kalle pilli. Joel-Rasmus, Remmel, Heiko Rämmel ja Rummol, Tafenau. Ja noh, see oli. Ma olen siiamaani väga-väga tänulik, kirjutasin jälle tänukirja igal aastal kirjutan poistele tänukirja selle plaadi eest. Et ta on selles mõttes selline puhas ja edevuse vaba. See muusika siin on Kalle lugusid, on üks Pillerite rei imeilus pala, mida me kallega tuua näsitame. Siis mõned minu palad ja üks Maian Kärmase pala ja tõesti selle üle. On hea meel ja selle kontserdi üle samuti, see jääb nagu tõesti üheks minu olulisemaks emotsionaalselt nagu kõige mitte kõige isa, võib-olla öelda, aga üheks märgilisemaks kindlasti kontserdiks ka. Ja ega midagi valime siis mõned lood sellelt heliplaadilt. Saate viimasteks minutiteks. No siis võiks näiteks kuulata Kalle Pilli, oota mind, tema kirjutas ka selle instrumentaalse muidugi, ja siis mina olen sõnad kirjutanud. Omamoodi on see aasta lõpp ikkagi imeline aeg, olenemata sellest, kas väljas sajab vihma või valget lund ikkagi nagu see tule, soojus ja inimeste empaatia ja soojus ja tahe nagu annetada ja kellelegi head teha ja ise ka natukene parem olla, et see on, see on ju tore ja, ja hästi palju kontserte kuulata on minu elu juurde see käib ja ma arvan, et sinu elu juurde käib ka muusika. Ikka muidugi sina kuulad hästi palju kontsert ja ma ei jõua ära imestada, kui palju sa jaksad kuulata. Mina olen hästi valiv, et selles suhtes, et ma pean ette teadma mu hinge, see tõesti liigutab ja teine asi on see, et ma ju ei ela Tallinnas. Et kui oleks Tallinnas, võib-olla käiks ka rohkem. Aga muusika ikka jah? Ta ju häälestab ja, ja on tore valida sellist muusikat, mis, mis toetab sind antud hetkel, kas sa tahad siis midagi rütmilisemad või midagi rahulikumat või hoopis meditatiivset, mida ma olen ka järjest rohkem hakanud kuulama klassikalist muusikat, olete meditatiivset muusikat, et see tuleb vist vanusega. Aga teinekord jälle koristad kodus, siis paned midagi rütmilist peale, siis läheb libedamalt. Aga kuidas sündis talvine soojus? See on nüüd selline pluusikas pala, et. Ma pean ütlema, et mind kõige rohkem on mõjutanud ikkagi see muusika, mis ma kuulasin lapsepõlves, mida mu ema kuulas, rütm ja bluus. Nii et igal kontserdil ikka mõni pluusikas pala on ja igal plaadile mõni bluusiga pala selle selle tähistamiseks, et pluusis on minu meelest kõik ja talvine soojus, eks ta siis natuke nukker on, aga minu meelest on nukras omamoodi ilus. Et käädi kui mu mõõk Ja selline traditsiooniline aastalõpuküsimus, et mis sul lõppevast peagi lõppevast aastast meelde on jäänud? Või iga pole olnud, et elu on ikka maru põnev, õppimist on lõputu, mõtlesin, et huvitav, huvitav kõik viib, et hästi palju. On süvenemist ja järjest rohkem ma tahan, mida iganes ma teen, ma tahan pühenduda. Ja ma olen järjest rohkem tegelenud kirjutamisega selleks kodune selline tegevus, millega saab süveneda ja, ja olen hästi looduslähedane see eluviisiga. Et need on võib-olla need märksõnad. Kas luuletusi ka juba tuleb? Vahel aga see ei ole olnud eesmärk, aga tegelikult tõepoolest ma olen teinud mõned luuletused, mõned on täiesti sellised haikud ja mõned on lausa naljaluuletused. Teine kord siis võtan need luuletused ette ja loen teile. Ja me kuuleksime siis praegu lugu raja kõrval. Raja kõrval on taas kalle pillipala ja sellele on need sõnad kirjutanud armas Maian Kärmas, keda ma alati sõnadega väga usaldan ja sellega looga on selline müstiline lugu. Maien on justkui minu elust kirjutanud need sõnad, et ma olen väga tänulik selle üle ja Kalle lugu jällegi on täitsa teistlaadne, kui mina muidu olen laulnud ja mulle teeb rõõmu see, et kui me oleme seda kontserdil esitanud, see ei ole mitte kõige lihtsam pala siis see on saanud vaata suurima aplausi osaliseks. Ja ma ei saa küsimata jätta ka sinu selle aasta kontserdielamust. Mul on kaks lemmikut, ütleme niimoodi, et üks neist on kurt elling. Kindlasti et see oli selles mõttes elamus, et ma teadsin ette. Ma juba tean teda nii kaua. Ja teine minu suur lemmik on noorem laulja Salvador Sobral. Et tema, see värskus ja selline siirus oli ka niivõrd liigutav kevadel siis. Vot, ja ma loodan, et sul on sahtlis palju uusi lugusid ja järgmisel aastal saame neid kuulata. Ma pean kirjutama siis hakkama, kui sa loodad ja kindlasti nii et looming on see ikkagi, mis jääb, kas mängitakse seda rohkem või vähem, aga, aga vähemalt on fikseeritud ja ja need emotsioonid jäävad siia maailma. Lõpulugu võiks olla tõeliselt lihtne ja ilus minu meelest täielik jõululaul. Kuigi te võib-olla ei tea seda. Aga see on siis minu talvise soojuse plaadi viimane pala taas kord Kalle Pilli sulest ja minu tekstiga aeg nii hell. Aitäh. Hedvig ja kaunist jõuluaega. Aitäh teile. See soole ma ei loe.