Tere, head õhtut, Jeffy kuulajad, meil on täna saates haruldane külaline, Raul Sööt ei ole ammu käinud vikerraadio stuudios ja mul on õnn ja rõõm soovida sulle veelkord meie kõigi poolt palju-palju õnneaastaid, džässmuusiku, tiik ja auhinnavõidu puhul, mis jagati siis jätskaarel, reedel Joso Reedmanni kontserdi eel. Tere tulemast Raul saatesse. Tere ka minu poolt, tänan õnnitluste eest. Rõõmuden olla, tänan kutsumast. Ja see oleks võinud saada ükskõik millise tiitli nendest, kas džässmuusik, helilooja, bändi juht, džässi edendaja, sest sa oled igas valdkonnas niivõrd palju korda saatnud aga uurisin järele, et meil on põhjust nagu koos juubeldada, jätskaar sai 30 ja sina tegid oma esimese bändi ka. No nii, arvestatava bändi vist 30 aastat tagasi. On tõsi. Noh, sealkandis jah, kas need aasta siia või aasta sinna võib ilmselt natukene hiljem, et kui me 30 aastat võtame tagasi, siis seal mingi 89 aasta, et ma kuskilt sealt hakkasin tõsisemalt kaaluma, jah, seda esimese sellise lava peale jõudva bändi kokkupanemist, nii et ma arvan, et sellel 89. aastal, lähemal ajal käisin nendel kontsertidel ikkagi kuulajana. Ja kas sa oled siis juba Tallinnas või Valgast Tallinnasse ja Tallinnast siis Rootsi, Rootsi, Taani ja Taanist Ameerikasse ja siis jälle tagasi. Mis sind alguses kõige rohkem tõmbas džässi juurde või üldse sellise rütmika muusika juurde? Ja ma olin siis Tallinnas ja kui nüüd rääkida sellest 89.-st aastast, siis ma pakun välja, et, et sellise sellise aasta, kus ma tegelikult ma käisin Jugoslaavias Suur asi, see oli peaaegu nagu kapitalistlik maa. Ja, ja see oli just, ma ei mäleta, kui palju, kuid võib-olla pool aastat enne seda, kui seal läks madinaks, seal oli üks laager siis muusika alles poolt korraldatav jazzihuvilistele noortele ja, ja seal ma sain käia ja natukene inspiratsiooni ja õpet, nii et see oli kindlasti üks asi, mis andis. Hoogu juurde juurde ma mäletan ainult üks, see noorteorkester käis ka siin Tallinnas esinemas, et oli Sossi klubis. Mis orkester see oli? Vaata Kaseli your pieni, juurt, jääplokist. Ja see see oli siis juba, see oli juba võib-olla sealt 10 aastat edasi, et et kui ma olin tõepoolest siis Rootsis sellel ajal või õigemini siis just läinud Taani, see oli veel 90.-te lõpus juba. Ja nende orkestrit, ega oled sa juhtumisi ikkagi väga kõvasti olnud seotud, kui veel oli Eesti Raadio bigbänd, siis olid sa ka julge mees ja tegid mõned lood sellele orkestrile. Jah, ma ei tea, kas see oli nüüd julgusest tingitud või oli lihtsalt selline õnnelik juhtum igatahes tõepoolest 90.-te esimeses pooles ju kas see oli 94. aasta või midagi sellist, kui see orkester läks hingusele siis? Bigbändi koosseisule kella põhimõtteliselt juba nagu juure olemas ei olnud, eks, aga et mehed käisid koos Jenner estraadiorkestris mängimas ja siis ma sain oma esimesed tiiklandi dollarilised pigmendi tuleristsed, ütleme arranžeerija või komponeerija katsetused ja siis selle riik bändiga oma lugusid läbi teha. Jah. Aga siis läksid juba hoopis julgemalt edasi ehk sinu generatsioonist sõbrad-kaaslased selline koosseis nagu pink panters Raul Sööt, Ain Agan, Taavo Remmel, Toomas Rull, kes bändi kokku pani. See oli vist niiviisi, et kui ma olin kas otsa kooli lõpetamas siis vanemad kolleegid tegelikult ei ole enam minu generatsioon, et, et seal on ikkagi meil 10 aastat vanusevahet. Ühel või teisel juhtumil võib-olla natukene vähem. Aga et vanemad kolleegid ikkagi võtsid mind enda hulka ja siis me tegime kvarteti ja, ja pink Panther täkk on selle plaadi nimi mitte. Ja nagu koosseisu nimi seal jah, õnnestus mul teha oma originaalmuusikat. Ja meil juba ongi natukene muusikat all kõlamas kool, Joe on selle loo nimi ja ma saan aru, et te andsite mõned kontserdid ja tol ajal oli väga uhke nagu anda välja CD-albumit, neid oli veel 90.-te esimeses pooles ikkagi vähe. Ja tore teada ja mida sa mõtlesid, kui sa siis seda lugu komponeerisid või organiseerisid? Ma ei teagi nagu päris päris täpselt enam, et mida ma mõtlesin, siis oli lihtsalt vaja mingisugune hulk lugusid kirjutada, sest oli teada juba, et me hakkame salvestama ja ja ilmselt Joe on väike viide Joe's Avinulile, kes oli hetkel endiselt aktuaalne minu jaoks eeskujuna ja kassetimängijas. Tollele ajastule vastavalt. Ja meenutame, et Josavinul käis 94. aastal esimest korda jätskaarel. Tundub nii, et teie omavaheline klapp Aini Tavo ja Toomasega oli väga hea, sest et bänd sai nimeks Peisik kontsert ja Te andsite päris palju kontserti sellega ja ja mul on meeles üks jõulukontsert, kus Hedvig ja teie esinesite ja see oli niivõrd haruldane. Lõpuks Hedvig Hanson laulis džässi kes keda kutsus. Vaat see on huvitav küsimus, eks me vist kutsusime Hedvig ikkagi mingil põhjusel tekkis mõte teha standardite plaat ja ilmselt selle peale me siis panustasimegi välja läksime ja see selle plaadiga seoses ka need kontserdid. Ja plaadi nimi siis Lamforsseil ja mis võiks seal olla paremat kui see imeilus lugu. Meenutuseks teile. Tänase saate külaline on Raul Sööt aasta džässmuusik ja me räägime nii Rauli varasematest töödest kui ka hilisematest ja oleme jõudnud siis esimese kolmandiku lõpuni, võib-olla kaua tegutses ansambel veidi kontserti. Ma nagu ei oskagi midagi sellist väga konkreetselt määratletud aja osas nagu öelda, et tegime neid asju hubata nagu noh, ikkagi selle valdkonna muusikud tegelevad erinevates koosseisudes ja noh, sellist konkreetset bändi elu nagu ma ei, ma ei teagi, et kui paljudel puhkudel ütles, et jazzivaldkonnas on, kus üks koosseis elab, sellist väga-väga konkreetset bändi elu, nii et ma arvan, et võib-olla kõige paremini defineeribki või määratleb selle koosseisu tegemisi just salvestiste hulka, mis on jäänud. Uskumatu, 90.-te aastate keskpaigast on täiesti sul palju palju muusikat ette näidata. Kas need seaded sündisid teie koostöös igaüks lisada midagi või sa tõid siiski väikese noodipaberiproovi? Ja ma ikka konkreetselt kirjutasin seadet nendele lugudele, nüüd ütleme üks nendest on seesamune lav seil album, mida me äsja kuulasime ja need nad pint paki peal oli puhtalt või vähemalt suuremas eas minu originaalkompositsioonid ja tee ka koostöös Tiit Paulusega kirjutasin ma mõned palad, nüüd ütleme sellele koosseisule jah, ikkagi need on olnud suuremas jaos. Monteeritud ja Tiit kindlasti pakkus omalt poolt välja oma nii-öelda pärlid või kuldlood. Selle suve laulsin mõni lugu, ma vaatan, mis siin igavene Westi, toredaid lugusid on plaadi peal. Lihtsalt sõbrad. Jaa, te olitegi lihtsalt sõbrad, mida siis väljaspool proove ka ette võtsite. Käisite Tiidu poole üle käia. Sinu pool külas ja me käisime Tiidu juures saunas nad midagi sellist, näiteks. Ja millist lugu selle plaadi pealt võiksime kuulata selle plaadi pealt, Me võiksime. Niisiis, Eesti muusikud olid energiat täis, tahtmist täis uusi asju teha, plaate teha, stuudios salvestada, festivalil esineda, aga tol ajal veel nii palju võimalusi ei olnud, kui praegu, et sa võid mängida igal nädalapäeval jazzi mõnes klubis siin Tallinnas ja kui mitte Tallinnas, siis mõnes teises linnas. Siis panid kokku ühe suurema koosseisu. Saun on selle nimi ja seal ei mängi sugugi üksnes Eesti muusikud. Kuidas see koosseis tekkis? Ja selline, et sellel ajal, kui ma olin, olingi Rootsis õpingutel, ma pakun välja, et aasta võis olla seal 97 98 peale üleminekul. Ja ma olin just sellises kohas Lõuna-Rootsis nagus Kuurupis, kus on nüüd mina olin teine inimene tegelikult, kes sinna jõudis, Tanel Ruuben jõudis enne mind grupis, siis mina läksin linna järgi ja pärast seda on veel mitmed Eesti muusikud grupis käinud, nii et seetõttu eesti muusikast teatakse seda kohta ja seal mäletad, teatavasti pakkusin ma selle välja, mõtlen, või pakkusid sina kõigepealt mõtte, siis mina pakkusin koosseisu, ma ei mäletagi enam, kuidas see täpselt oli, aga igatahes sai kokku pandud. Et kus olid mul ka Rootsi muusikut, ütleme just ta õpingukaaslased sealt grupist on ja kellega ma tulin siis Eestisse. Me mängisime jazzkaarel ja siis järgneval hommikul salvestasime selle plaadi. Nonii siis oli natukene jazzkaarest kasu ka aga need helivärvid on siin tõesti imelised ja mulle kuidagi tundub, et see natukene merega seotud. Tore kujundus sellel plaadil, eks ole, mul on endal vist ongi üks viimane koopia sellest alles. Selline haruldane autost printversioon. Ja ma ei hakka kõiki nimesid nimetama, võib-olla pigem haruldasi instrumente, nagu meil on siin ka viibrafon. Tromboon ei ole ka igas bändis mitte ja, ja loomulikult on bassklarnet ka selline haruldane pill ikkagi Meelis Reinsalu mängib. Minu põhiline lemmik Pasclanalt veab mul nagu justkui igal pool olema, kus ma vähegi midagi arranžeerinud või orkestreerinud, jah, armastan teda. Värvi. Jah, et järsku siinkohal on paslik küsida, et kuidas sinu kompositsioonid sünnivad ja kuivõrd sind mõjutab see atmosfäär, milles viibid või on need unistused või on see igapäevaelu? Menuk kompositsioonid sünnivad surve all. Teatud ajaks valmis saanud just nimelt just nimelt kõik Anastid proosaline tegelikult selles valmimise faasis, aga eks meid loominguliste inimestena või inimestena, kes kellel on vähemal või rohkemal määral kalduvust huvi loominguga tegeleda, eks meid mõjutab ümbritsev see, mis parasjagu on aktuaalne, ilmselt siis annab arvatavasti oma tooni nendes nendes kompositsioonides aga muidu rikkalise struktuurid, eks ikkagi see, mida inimene on kuulanud ja mis teda huvitab parasjagu ja ja need inimesed, kellega ta koos võib-olla õpib või antud juhul siin või siis harjutab või mingisuguseid ühiseid teemasid arutleb, arutleb nende teemade üle. Nii, et, et kõik see mõjutab muidugi nüüd selle pala puhul ka mida, mida me siit kuulame. Vein, siin on kaks toredat muusikut root, sest kes soleerivad, üks nendest, Eerika arst on vibrofonimängija täiesti geniaalne tüüp, väga, väga kihvt muusik. Ma ei ole nüüd temaga viimasel ajal kokku puutunud, aga, aga suurepärane muusika vibrofonimängija ja samuti saksofonimängija kesin soleerib selles palas Miilberg. Sellise hästi hästi ilusa tooniga mängija. Hästi meloodiline ja väga väga meeldib kuidagi tema helikeel. Sul oli päris pikk paus kahe suure koosseisu vahel, mis kannavad sama nimetiiter sound, kus oli rahvusvaheline koosseis ja 2015. aastal salvestatud heliplaat. No kus on ainult eesti muusikut mängimas. Kuidas see mõte nagu kirjutada taas suurele koosseisule, siis tuli? See tuli tegelikult juba kuskil 2008, ma pakun välja seal 2007. lõpus ja ma arvan, et seal lõks Nabeline mõjutada üks faktor oli võib-olla eesti džässikala, mis oli, oli just korraldamised. Ja mille tarbeks ma tahtsin taas suurema koosseisu kokku kutsuda, välja tuua, aga et seda poku mitte rebida ennast enam pooleks. Selleks et välismuusikuid Kõik inimesed, kes on tegelenud rahvusvaheliste koosseisude korraldamisega või nende nende majandamise ka teavad, et, et see on teatud suure energia energiakuluga jah, eelkõige, eks, nii et, et seal on hästi palju tegemist ja ma vaatasin, et ma püüan teha seda koosseisu minut selliselt et oleksid kohapealseid muusikuid ja meil on kohapealseid muusikuid väga häid. Ja siis siis ma hakkasingi taas jah, 2008 hakkasin taas nagu kirjutama seda materjali ja see päädis 2015. aastal selle plaadisalvest tulla. See helikeel on üpris teistsugune, kas sa oled vahepeal oma elu põhimõtteid muutnud või siin on selliseid vihjeid, et et järsku on sulle lähedane mingi India või või budism. Või A pealkirjades on jah, küll on selliseid vihjeid ja noh, eks ma olen uurinud neid teemasid, aga et mis puudutab helikeele muutust, siis noh, loodetavasti ma olen natuke targemaks saanud. Sellised arengud annavad. Või nendes armooniliste struktuurides natukenegi tunda? Kas sa oled endale ise kriitik või küsige vahel mõne teise käest ka, et noh, et kuidas on või, või ma küsin, tavaliselt keegi ei ütle. Ma ei kujuta ette, võib-olla kuskil omaette räägivad midagi, aga et eks ma ikka vaatan kriitiliselt oma asju üle, aga Ta palju palju selgem on, on selle pildi saamine alati kõrvalt vaadates, nii et on nii palju, ma tean nagu endast ka, kuna ma olen siin viimased 15 aastat ka õpetanud, eks inimesi siis tegelikult nagu kellelegi kellelegi vigu kõrvaldada, et avastada või seda ka, kuidas ta võiks neid vigu korrigeerida nagu tunduvalt lihtsam teha mingis mõttes kui enda enda vigu selle pärast, et noh, juba me teame ju neid vanasõnu, et teise silmas pindu oma silmas palki. Et eks see, eks see siin avaldubki Tuleb meelde, et kas käri Toomas ka sinu muusikat kuulis või kui. Jah, jah, muidugi, ja tema kommentaarid, ta on väga napisõnaline. Väga, väga sõbralik ja väga-väga toetav alati. Selles osas nagu, mis puudutas minu muusikalist materjali. Jah, mul õnnestus ja tema juures õppida ja. Nii me siis kuulame lugu, millel on huvitav pealkiri, mida see tähendab? Ta lõi, ei siin on see pealkiri ja ma väga võib-olla praegu, kui lähekski selle pealkirja lahtiseletamist, kuivõrd mainiks paari sõnaga, mis siin toimub ja näed, siin on üks. Püsivalt korduses ja siis selle peale on ehitatud erinevaid laadilisi struktuure, mis siis omakorda avanevad millalgi polümfoonilistes lahendustes. Sealt selle loo olemine. Meie tänase õhtu džässikülaline on Raul Sööt, helilooja, jazzmuusik, bändi juht, arranžeerija, pedagoog ja aastal džässmuusiku tiitli võitja. Sa oled teinud väga erinevaid asju, me just rääkisime siin sinu suurtest koosseisudest, kuulasime muusikat tiibersaundilt aga seal seab endale erinevaid eesmärke. Ja siin on üks selline album nagu Toigu tuled. See on siis Maian Kärmase inspireeri misel kirjutatud muusika nii tema sulest. Kas sinu sulest on ka konkreetselt mingi lugu või panustasin ta Arran seeriaks? Minu? Kompositsioone sellel plaadil ei ole ma siin puhtalt garanseerijana tegev, see on üks esimesi või päris esimene projekt, et mida, mis tuli mu töölauale nii-öelda, kui ma tulin Eestisse tagasi ühendriikidest, õpingutele see on meil 2003. aastal. Kuigi no ma ei mäleta enam, mis aastaarv siin ees on, et igatahes see oli üks neid esimesi asju mida mul õnnestus siin teostada ja suurepärane keelpillikvartett oli kaasatud selle plaadi salvestamisele ja siis mingil huvitaval põhjusel tehti mulle ettepanek. Ma arvan, seerida keelpillikvartetile ja eks ma siis avastasin seda maailmaseen. Ja see Maieni poeetiline muusika ja esituslaad ka see sobib väga hästi pillidega kokku ja ja mis lugusid siis kuuleksime, kuulame siit pala pealkirjaga aeg-ajalt. Tundub nii, et Raoul, sinu armastus kuulub siiski suurele koosseisule kõige suuremale koosseisule. Sa oled kirjutanud päris palju Estonian Dream Big bändile ja nüüd viimaseks siis veel ka New Wind okestrale natukene oli võib-olla sedasama materjali uuesti seatud, aga mis need põhilised tööd on, mis sa oled teinud Estonian triin big bändiga koostöös, ma mäletan, kuis orkestrid dirigeerisid, oli selline hästi punkija popp poiss. Ja. Natuke pöörane jah, jah, mul on olnud õnn ja au Estonian Dream Big bändiga, teha päris mitu projekti ja saada seeläbi kogemust ja, ja saada seeläbi loodetavasti natukene targemaks ja teostada, teostada siukseid hästi kihvt projekte. Üks esimestest oli Riho Sibulaga koostöö ja see jõudis samuti plaadile. Seal oli meil nik treiki muusik ka peaasjalikult ja sellel ajal ma olin just Ühendriikides ja siis ma käisin paar korda Eestis siis projekte teostus ja nüüd on veel olnud plaadile jõudnud samuti koostöö Hendrik Sal-Saller iga seda ma meenutan siiamaani võib-olla kõige soojema sõnaga, hästi kihvt koostöö. Hästi loominguline ja hästi selline vahva ja see oli nüüd üks nendest töödest, mis esimeste hulgas teostus. Kui ma jõudsin ühendriikidest tagasi siis lisaks sellele oli veel samamoodi selline tunnine kontsertkava Hedvig uga. Ma ei mäletagi mingi mingisuguseid siukseid. Väiksemaid projekti tellimusi on veel olnud nagu ETV-d ka teostada, et jah, päris palju me oleme koostööd teinud ja bigbänd kindlasti on üks nendest asjadest, mis mul on hästi südamelähedane ja, ja mis on ka saanud ilmselt selliseks käepäraseks, võib-olla aja jooksul. Jaa, kuuleksime siis ka Sal-Saller muusikat, sinu arranžeeringus, mis võiks olla mõni sinu lemmiklugudest? Kuidas siis bigbändi kõla on muutunud ajas, kas ta on sinu jaoks muutunud? Mitte ainult minu jaoks biitbändi kõla üldse on 100 aasta jooksul viimasel ajal rohkem muutunud, aga ma ütleks, et bigbändi kõla on võib-olla ma pakkunud välja, ma ei pretendeeri mingisugusele väga kindlale tõele siin. Aga, et on võib-olla liikunud lähemale sellisele kaasaegsele klassikalisele muusikale või 20. sajandi kompleksemale komponeerimis viisile ma pakun välja, et, et see on üks asi, mis jõuab, nagu nad tänapäeval rohkem biitbändi muusikasse ja kindlasti üks sellistest nähtustest sealjuures ka, mis selle kõla selliseks tee on minu arvates näiteks ka see, et saksofonigrupp mis muidu traditsiooniliselt Ann-Liis saksofoni ja noh, mõnedel puhkudel on seal võib-olla see klarnetit juures või siis sellises tänapäevases bigbändipildis on saksofonigrupp. Noh, vaata, et ma ei tea, kas ainult minu puhul läheks pakkuma välja ajal ikka rohkem on hästi paljude erinevate puudu pillide kooslus. Ladina jaakflöödid, klarnetit, bassklarneti läks niikuinii, nagu siin juba ennist jutuks oli ja see muudab selle koosseisu sellist üleüldist kala värvi ja siis noh, rääkimata sellest juba, et, et milline see harmooniline pilt seal on. Võimalused on laienenud igas suunas, elektroonilises suunas seal ka veel kindlasti jah, muidugi, ja siis kõiki neid pille kasutades. Ja üks väga hea võimalus oli suriga rahvusvaheliselt nime teha. Et tegelikult peale Estonian Dream Big bändi oled sa juhatanud ka kaunas bigbändi. Ja, ja vist. Oota Kaunases. Mul oli sümfooniaorkestriga, oli üks koostaja ja, ja see oli üks hoopis hoopis teistsugune projekt, kus ma kirjutasin arranžeeringuid. ABBA, teine tegelikult Tapa muusika- ja ma orkestreeri siin seda, see oli koostöös Rootsi popprodutsendiga ja Eestist käis Maarja-Liis Ilus seal kusjuures üheks solistiks veel selle projekti juures ja siis mina olin üks nendest orkestreerijatest. No põnev kõrvalepõige, aga siis tahtsin jõuda Iviochesokestrani ehk aastal 2011, kui Tallinn oli kultuuripealinn olid need raadiote džässiprodutsendid ka siin ja siin on muusika, kõlas väga eredalt. Helilooja oli seal Jere Laukanen. Aga me võiksime. Mida sa ütleksid selle selle töökohta? See oli, see oli ka hästi vahva Nabeline ühest küljest väljakutse ja teisest küljest hariv kogemus, et ma olin üks nendest resideeruvate heliloojatest, siis võib öelda või järel klasi dirigeeris 100 kooslustel aastal. Mina nendega turneele ei käinud, ma olingi ütleme siis selle koosseisu eelkäija ka nii-öelda selle kas oligi äkki esimene või üks esimestest kordadest kuse, European Youth Chas orkestrile kutsuti kokku ja kus ma siis esimest korda käisin nii biitbändi koosseisus mängimas kui ka ühtlasi oma kompositsiooni seal esitlemas, enne et ma tollel aastal ka kirjutasin, mis oligi vist kas oli 98. aasta ja nüüd oli siis tükk aega mööda läinud. Ja oli mul võimalus kirjutada terve hulk kompositsioone ütleme siis ilmselt noh, enam-vähem sealpool sellest kavasteks. See koosseis oli väga, väga kõrgel professionaalsel tasemel, sellel aastal mängis seal Eestis Peedu kass. Ma isegi kirjutasin ühe pala nagu temale justkui nagu pühendatult. Isoleerida seal jah, siis mõningaid asju, nii et see oli, see oli hästi vahvaga. Et me võiksime siit muusika näidud kuulata, siis lugu kandidaat, selline väike poliitiline satiir. Kuidas sinu 30 aasta loomingut ei õnnestu kuidagi panna ühte saatesse, aga see on fonoteegis kõik olemas, et kes huvi tunneb, leiab sealt ülesse ja tahaks jõuda sinu värskemate tegemisteni, mis sul parajasti käsil on. Parajas. See on käsil natukene organiseerimistööd tegelikult ja muist sellest jõuab nüüd maikuu keskel ka jõuab lavale Raivo Tafenau, nimelt teeb siin meil Tallinna kammerorkestriga ühe esinemise ja ma organiseerin mõningaid tema asju, näiteks see on konkreetselt praegu laual. Natukene aega tagasi seoses Eesti vabariik 100-ga eesti jazzi heliloojad pühendasid üheksa hümni meie armsale Eestile ja üks lugu oli siis sinu ja Aleksander Paali koostöös just ja kuidas see koostöö sujus, kuidas see üldse võimalik on, kahekesi kirjutada? Ma peangi ütlema, et ega esimest korda tegelikult ma teen vist midagi sellist, mingi katse on veel varem ka olnud, aga noh, nii mahub ütleme konkreetselt siis komponeeritud kahasse midagi ei olegi nagu varem eriti teinud. Eks ta sujus alguses võib-olla üle kivide ja kändude, aga et siis ta sujus järjest paremini ja eks me siis avastasime selle töö käigus ka, mida on selleks vaja teha, et see asi jällegi tähtajaks valmis saaks, läks, sest et oli tehtud otsus, antud juhul me kõigepealt saime kui ja vahetasime ideid, lihtsalt käisime vastastikku ideid, välja mingeid motiivi juppe ja harmoonilist järgnevust lõike ja, ja siis juba võtsime need vastastikku välja pakutud materjalid kodudesse kaasa. Töötasime nende kallal, arendasime sealt edasi midagi ja vaatasime, mida võiks välja harvendada. Eksis praktiseerime ühte sellist, muusiku jaoks kri tihendamise jah, kriitilist tehnikat, mille nimi on kill your Darling, ehk siis tappa oma armukesed võib-olla, või sellised kiindumused, loobuma kiindumusest on tegelikult selle printsiibi nimi. Ja siis sealt kuskilt maalt loksus paika nagu mingi selline üld temaatiline materjal, natukene ka sellist üleüldist harmoonilist plaani. Ja siis sellest arendasime järjest-järjest edasi ühist tervikut. Ja muidugi noh, tänapäevased tehnilised vahendid võimaldavad emaili teel Ta faile, eks, mida me ka siis lõpuks tegime, nii et füüsilisi kohtumisi oli alguse poole ja siis ka lõpupoole oli rohkem, aga et vahepeal lihtsalt saatsin vastastikku notatsiooni faile ja arendasin neid mõtteid ja orkestratsioonia temaatilist materjali ja arutasime, et mida oleks kuskil vaja teha või mida oleks vaja muuta. Mis sobi peale? Kõik kokku oli see grandioosne ettevõtmine ja meie saadet jääbki lõpetama siis sinu ja Aleksander Paali ootuses ja lootuses. See on väga sümboolne, et ma pöördun sinu poole ka, et ootame ja loodame järjest uusi lugusid ja sa oled nii hea õpetaja, kõik on sind nagu kiitnud, et anna tuld eesti Tšassile, et meil läheks veel paremini. Ja seda on väga suur rõõm muidugi kuulda ja tänan väga kutsumast ja eks ma püüan olla selle tunnustuse vääriline, mis mulle osaks saanud.