Ja ma olin Tartus tädi juures, kui siin see küüditamine oli. Ja siis nad viskasid need küüditatud, viskasid täpselt kirjakesi akende vahelt välja ja siis üks sihuke kirjati toodi emale, et, et kus olid need kaks tüdrukut, kes mehed ja naised lahutatud. Ja ema oli nendel tüdrukutel surnud, ema tädipojatütred olid siis kahekesi ühes vagunis ja siis ema läks muidugi sinna, aga ei lastud üldse ligi, mitte mingil juhul ta lende ligi saanud ja siis ema sõitis Tartusse mulle järele, et mind ära tuua, et kui midagi juhtub, küüditatakse, et siis oleks pere koos. Ja siis me olime Tartus seal, rong läks küüditatud ega läks rong ja me olime juhus ja nad viskasid kätekirju, nutsid, karjusid sealt ära trellide akende vahelt välja ja visati neid kirju. Ja, aga, ja püssimehed olid seal vaguni taga ja nende uste peal olid niimoodi püssimehed tekkinud, keegi poleks rongile saanudki liikuvale rongile tulla. Aga siis pärast siis rahvas tormas muidugi nendele kirjadele järele, pärast korjati need kirjad ülesse. Aga see rong oligi sihuke nuttev ja karju, rang läks sealt mööda siis.