Üheksa ja kakskümmen, te kuulate Vikerhommikut ja meil on külas Grete Põder, tere hommikust, Grete. Tere hommikust, aitäh kutsumast. Grete on Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient ja peaks olema praegu hoopis tegelikult ühes teises kohas. Aga intevjuu on hea vabandus, et puududa, kust, millega sa peaks praegu tegeleme esmaspäeva hommikul veidi enne poolt kümmet. Mul praegu peaks olema ühiskonna tund ja pärast seda eesti keele tund. Kas kogu klass on üle, kui me sinu kõrvale jätame ilusti ametis? Ei ole pandeemia olukorras või eriolukorras tekkinud niisugust käegalöömise meeleolu, et kõik ikkagi hoiavad oma asjad koos ja koolilõpp, paistab, et ei saa niisama lõdvaks lasta. Jah. Ei saa ikka siiski praegu peab tegutsema, kuna eksamid on ka siiski tulekul. Kui väga sinu elu on ja siis sinu klassikaaslaste elu samamoodi mõjutanud kõik see, mis ümberringi toimub, eks. Kas see tekitab väikest viisi niisugust põnevust ja elevust ka, sest olukord on nii uus või ainult üks suur murede kuhi. Ma küll ei ütleks, et see põnevust ja elevust tekitaks. Ma mina olen pigem mures ja ma tean, et osad inimesed, nagu mu sõbrad, on ka mures nagu olukorra pärast. Kuna siiski sooviks sooritada eksamit headele tulemustele. Ja praegune olukord on murettekitav. Et ei ole päris kindel, mis nüüd toimub järgmise paari kuu jooksul, et kas eriolukord nüüd kestab edasi või me saame tõesti eksamid sooritada nüüd mai lõpus, juuni alguses. Nii et ei ole kindel No abiturientidel on ju muid trikke ka alati kooli lõpus tutipeod ja asjad, kas need vestlusedki on omavahel unustatud ja see ei ole üldse teema või kusagil ikkagi hellitatakse lootust, et mõned rituaalid saavad toimuma? Ma tean, et meil juba lõpukell jäi ära ja ma praegu küll ei teaks, et tutipidu peaks toimuma. Et praegu vist kõik jäävad ära. Kui palju te omavahel räägite sellest, mis juhtuma hakkab või lihtsalt olete ooteseisundis. Pigem oleme ooteseisundis ikka nagu väga midagi arutada ei saa, ega plaani ei saa pidada, nii et pigem ootame, mis toimub siis rahulikult, vaatame. Aga praegu on sinul kordamisperiood ikkagi, mul hakkab nüüd teisipäevast saavad kõik tunnid tehniliselt läbi ja siis pärast seda tuleb nüüd kordamisperiood eesti keeles matemaatikas. Nii selge. Aga sa oled siin tegelikult ühel teisel põhjusel ka, kui rääkida siin abituriendielust ja sellest, et kas ja millal toimuvad lõpueksamid ja kuidas need toimuma hakkavad. Sa oled hakkama saanud ühe väga targa jah, väga huvitava uurimistööga natukene viskasin eile pilku peale ja lugesin ja ma olin täiesti pahviks löödud, missugusel tasemel see on, missugune kaunis keelekasutus ja huvitav sisu. Sa oled kirjutanud uurimustöö teemal mõiste kurjus, kasutamine valib tuntud USA presidentide valimiskampaania kõnede näitel. Grete, kust sul tuli selline mõte, kirjutad? Selline uurimustöö? Mõte tuli niimoodi, et ma jõudsin enne uurimistöö kirjutamist lugema raamatut kurjus, mis on kirjutatud Jan Guillou poolt, kes on Rootsi kirjanik ja raamatus oli mitu korda öeldud tegeleaste kohta, et sina oled kurjus. See kuidagi ajendas mind mõtlema, et mis niklit teeriumide, kuidas saad kedagi, midagi või mingit olukorda kutsuda kurjuseks või nimetada kurjuseks. Ma sattusin lugema filosoofilisi filosoofilisi tekste, teooriaid kurjuse kohta. Ma rääkisin oma uurimistöö juhedaja Ülle Salumäega, kes on eesti keele kirjanduse õpetaja Gustav Adolfi gümnaasiumis. Ja tema soovitas mul uurida poliitikute kõnesid. Ja ma otsustasin valida poliitikud, kellel on maailmas palju mõjuvõimu. Nii jõudsin ma siis USA presidentide George Bush nooremani ja Barack Obamani ja uurimuste mahtu piirata. Valisin ma mõlema presidendi esimese ameti maha ja valimiskampaania kõned ja siis ma uurisin, kuidas need terminid kurjus kasutasid, millises kontekstis. Sa võiksid kurjuse osas natukene veel tagamaid avada. Miks sa loed selliseid filosoofilisi tekste, kuidas niisugused sinu kätte satuvad, millest see kõneleb? Kas te mõtlete seda, Jan kui Yokohama? Ma ei tea, mida ma mõtlen, seda, mis inspireeris niisugust uurimustöö teemat. Tegelt see raamat on juturaamat siiski, et ei ole üldse filosoofiline, et see räägib. See on väga vastuoluline raamat, ma võiks öelda, see räägib. Noore elust ja ma ei tea, mis mis. Ma armastan lugeda nii, et ma alati nagu ma olen väga palju erinevaid žanreid ja siis kuidagi ma kuulsin sellest raamatust ja ma lugesin seda. Ja siis kuidagi huvi tekkis niimoodi. Uurimustöö üheteistkümnendas klassis on teie kooli moodi vähemalt kohustuslik. Jah. Kui sina valisid teemaks kurjus Ameerika presidentide kampaaniakõnedes, siis kas sa oled kursis ja äkki sa viid meid ka kurssi, mis teemasid veel valitakse, millest sinu ealised, et kirjutada soovivad? Väga palju on ühiskonna teema ühiskonnateemasid väga palju on niimoodi, mis uurivad niimoodi koolisiseselt küsitlused niimoodi et uurivad näiteks kuidas tutipäevad mõjuvad nagu noortele ja need klassiretsimine siis on. Reki videona kümnendas, mis asi on klassiretsipidu, tuleta mulle meelde, et mul on nii palju hakkavad niimoodi, kui koolis retsitakse õpilasi vaata 12. retsivad kümnendikke. Kuidas see mõjub siis või, ja et kuidas see mõjub, see oli üks uurimustulemusi ka või ei, ma, ma kahjuks ei mäleta. Ma mäletan, et oli minu kollokviumis, siis uuritakse söömishäiretega autismi. Igasuguseid erinevaid, nagu uurimisalasid, on. Ja mõned tõsisemad, mõned võib-olla mitte nii väga, aga uurimist väärivad nad igal juhul, et et see on tore. Kas niisugune 11. klassi töö muude kõikide kohustuste kõrvalt on parasjagu tüütu asi, kas nõuab päris palju energiat, nagu Erle siin rääkis, siis? Siis see sinu töö ei ole sugugi möödaminnes tehtud, see võiks täiesti rahulikult pretendeerida mõne mõne bakalaureuse lõputööks mu arvates. Et kokkuvõtmise asi või, või mis asi. Eks seda on keeruline kirjutada kooli kõrvalt, et nagu see nõuab väga palju tööd ja see nagu nõuab väga palju. Nagu tähelepanu ka, et seda kooli kõrvalt on väga keeruline kirjutada, kuna 11. klassi on kõige raskemaid klasse üldse gümnaasiumis, mina ütleks, kuna väga palju tunde on nii, et see oli ikka keeruline. Ja mis sa teada said enda jaoks põnevat? Et ma olen võimeline sellist tööd kirjutama. Jah, ma enne ei uskunud, et ma olen võimeline. Ja ma arvasin, et ma ei saa hakkama. Aga kas sul seal tõstan mõni. Selline järeldus ka enda jaoks tekkinud. Kui sa nüüd neid kõnesid vaatasid ja jälgisid, kurjad need siis tegelikult on, kas see kurjuse mõiste on meie igapäeva meediapildis nende kõnede kaudu olemas? Eestis Eestis me ju räägime ka palju USA poliitikast ja meediast ka mõistus ütleks, et väga palju nagu sellist kurjust ei ole, nagu Eesti meedias küll Eesti poliitikud küll kasutavad keelekujundeid, aga mitte väga palju terminit kurjus. Näiteks Kersti Kaljulaid kasutas terminit hoopis headusetelg, mis on täpselt kurjuse telje vastand siis kui ta kohtus teiste Balti riigipeadega ja Donald Trumpiga 2018. aastal. Aga nagu kurjus iseenesest, nagu nad kasutavad seda väga üldises tähenduses, nad täpselt ei ütle, mis see kurjus on. Nendeks on öeldud, et kurjus on jäänud alles, kurjus elab edasi nagu täpselt, ei öeldagi, mis see kurjus on nii üldises tähenduses, kõik kasutavad seda. Aga mis roll see kannab Ameerika Ühendriikide presidentide puhul, see on nende jaoks üsna sümboolne vist jah. Kuna nemad näiteks väga populaarsed väljendid nagu mida kasutatakse on kurjuse impeerium või kurjusetelg kurjuse impeerium võeti võtis siis kasutusele Ronald Reagan külma sõja ajal, viidates siis Nõukogude liidule ja kurjusetelg, mida kasutavad väga palju poliitikud praegu viitab viitab siis Iraanile, Iraagile, Põhja-Koreale ja selle võttis kasutusele George Bush, noorem. Ja selleks, et anda ühiskonnale signaal, et teie eest on vaja seista. Ja põhimõtteliselt jah, et see nagu kaudselt julgeolukustamine ka, et mingid teemad tuuakse kõnedes eraldi välja ja rõhutatakse, kui ohte julgeolekule näiteks terrorism ja siis nuut nagu rahvalt nõutakse suuremat toetust selle nagu ohu äärmuslike sammude astumiseks ehk terrorismivastaseks võitluseks ja siis ongi nagu mindi nagu mingi teema julgeolekustamine nagu politoloogias. Me elame praegusel ajal sellises inforuumis, kus tahes-tahtmata on negatiivseid ja halbu uudiseid on hästi palju ja tahes-tahtmata siis me kasutame ka neid negatiivseid sõnu kurjust päris palju. Kas sinu arvates nüüd pärast selle töö kirjutamist on see midagi, mis on lihtsalt meie ajale praegu omane, või on see tegelikult midagi, mis on ka alati ajalooliselt olemas olnud see sellise negatiivsusele rõhumine, kui me üritame, kas poliitikutena siis ka inimesi veenda enda poolt valima? Ma ütleks, on alati olemas olnud siiski nagu kurjus on alati olnud, et see on nagu mingi tasakaalus headus nagu headus ja nagu kurjus. Nii et ma ütleks, nagu politoloogias on ka siiski olnud see kurjus. Ja, ja see jääb ka arvatavasti, et sellega ei saa mitte midagi teha, see nagu tasakaalus. Kui kummaline on see, et Ameerika on võtnud endale rolli kui kurjuse vabastaja ja siis ma olen alati mõelnud selle peale, et mis on Ameerika roll siis, kui nad ongi maailma kurjusest vabastanud. Et mis rolli nad täidavad siis? Mis on järgmine märksõna ja ja sümbolistlik keel. Ütle Grete, sa mainisid meile juba eelpool, et et sinu kirg on keel ja sa plaanid õpinguid jätkata inglise keele erialal, sedasama uurimustööd tehes, eks sa ei kaalunud valiku muutmist, kas politoloogia ja ajalugu ja muud taolised, mis asjasse justkui puutuvad ei tekkinud nii-öelda perspektiivina. Maa ajaloo ja politoloogia peale olen tõesti mõelnud. Aga Ma ei saa selle vastu, et üks minu kirg on nagu keele õppimine nagu inglise keel. Et kuidagi inglise keel nagu see küll, nagu ma mõtlesin selle peale, et võiks ajalugu ja politoloogiat minna õppima, et need on tõesti väga huvitavad ja mu uurimustöö seonuds sellega väga. Aga inglise keele tunde, siis see on minu jaoks õige valik. Mida sinu klassikaaslased tegema hakkavad. Ma tean, et üks läheb õppima, et disaineriks saada. Siis lähevad õppima bioloogiat, üks läheb ka inglise keelt õppima. Et väga palju erinevaid alasid. Väga tavaline on see, et minnakse piiritaha, minnakse välismaale oma õpinguid jätkama. Kas on mingil moel praegu teie klassis teema ja kas eriolukord loob takistusi selle juures? Ma tean küll inimesi, kes ta minu klassikaaslasi, kes tahavad minna välismaale õppima, see küll loob probleeme, et kui näiteks eksamid ei toimu, et nagu välismaa ülikoolides nad nõuavad välismaa ülikoolid nõuavad eksameid, et nagu, et seda nagu tabelit ja nagu kes saavad sisse ja kui eksamid ei toimu, et siis mis on, kuidas nad saavad välismaale ülikoolidesse sisse, on see küsimus. Ja siis tuleb oodata ära lahendus, mis saab, ega muud ei olegi. Sina oled valmis kolima Tartusse? Jah, täiesti valmis. Selleks, et seal jätkata õpinguid, mis kadalipp sind ees ootab? Mida sa pead tegema selleks? Ma peaks sooritama eesti keele eksami ja erialakatse mis seisneb selles, et inglise keeles ja testi inglise keeles. Soovime sulle selleks jõudu. Loodetavasti ei lähe mast maha, nagu öeldakse, ja te saate oma suurte plaanidega nii sina kui klassikaaslased jätkata, edasi minna. See on suur aitäh teile. Grete Põder oli meil külas Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient ja natukene siis sellest maailmast need inimesed, kes ootavad eksameid või nende ära jäämist. Põnevad ajad.