Keraamik tere hommikust, nüüd on aeg hakata juttu puhuma tuli kooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret pihuga ja seda selleks, et uurida, kuidas lastel ja noortel ja miks mitte tegelikult ka vanematel inimestel praegusel ajal selle liikumisega on. Ma pean silmas nüüd eelkõige seda, et ega need noored nüüd koju täitsa istuma ei ole jäänud ja kui nüüd pigem on kästud kodus olla ja mitte sõpradega kohtuda, et kuidas siis ennast võib-olla kodus liigutada. Igatahes tere hommikust, malet. Tere hommikust. Kas hommik algas juba väikese trenniga või kuidas? Üks kehalise kasvatuse lektor oma sellist päeva alustab? Ja et mina võin küll nagu hästi julgelt öelda, et minul hakkas tegelikult hommik joogaga. Kas see ongi selline täiesti igapäevane rutiin ka, mida kuidagi iga päev teha? Ja see on suhteliselt igapäevane rutiin, aga kindlasti on mul hästi oluline ka sellise tõu õues käimised ja õues matkamised ja liikumised, et püüan küll oma päeva põimida niimoodi, et kindlasti läks õues ka natuke pikemalt liigutada. Seda on rõõm kuulda. Kuidas teile praegu tundub, kas lapsed otsivad ka seda õue lähedust ja ikka liigutavad ennast praegusel eriolukorra ajal. Ma arvan, et nad ikkagi liigutavad, sest tegelikult koolid on olnud hästi tublid õpilasi suunama, õue, suunama, liigutama ja tegema, aga tegelikult selliseid liikumispause õppimise vahepeal. Ja me oleme tegelikult selles mõttes, et kui me midagi leiame, siit need positiivsed ikkagi heas olukorras, et need, kes seal terved, terved lapsed, terved, täiskasvanud ju võivad praegu õues käia, erinevalt siis ka näiteks Hispaaniast, kus tegelikult on praktiliselt täielik õues käimise keeld. Ja me teame, et õues liikudes juba või õues olles on lapsed aktiivsemad, kui nad on toakeskkonnas ja suheldes siin koolide ja koolide õpetajatega ja kehalise kasvatuse õpetajatega, et siis tegelikult õpetajad on olnud hästi leidlikud just selliseid lastele põnevaid ülesandeid välja mõtlema, mis suunavad neid ta nagu mänguliselt, et liikuma ja nii toas kui õues. Et tegelikult ma loodan, et ikkagi lapsed liiguvad ja liiguvad ka natukene, võib-olla teiste mustrite järgi, kui nad varasemalt liikusid, et varasemalt oli neil selline hästi kindel päevakava, et koolis olid tunnid ja pärast olid siis osadel lastel treeningud, siis tegelikult praegune päevakava kindlasti on natuke sellist ka liikumismustrit muutnud. Et on võimalus juba käia ka hommikupoole rohkem õues on võimalik teha ka rohkem selliseid liikumispause erinevate õppeainete vahele ja on tegelikult ka võimalus rohkem perega liikuda. Et seda kokkuvõttes, et ma loodan küll, et ikkagi lapsed liiguvad. Aga ma saan aru, et praegusel ajal ongi tegelikult selline kehalise kasvatuse õpetajat, et võib-olla tähtsus selles mõttes suurenenud, et nüüd tõepoolest annavadki nemad neid näpunäiteid, täpselt neid samu liikumispauside ideid ja nii need lapsed siis hakkavadki nii-öelda liigutama ja ei jää päris käsi sinna hiire külge kinni. Eks tegelikult kõikide õpetajate roll on oluline, et kehalise õpetaja saab kindlasti suunata ka sellise teadliku liikumise suunas, aga samas ma näen, mis laadi ülesanded on päris populaarsed on just sellised nagu õuevahetunni tegevused, et suunatakse lapp Psy pikematele õuevahetundidele, mis tähendab, et nad võiksid olla kuskil vähemalt 40 45 minutit õues. Ja sealjuures on ka siis teatud nagu näitetegevused, mis nad võiksid teha näiteks lähevad kasvõi otsivad enda lähikodu ümbruskonnast liiklusmärke või püüavad leida erinevaid tänavanimesid nii palju, kui, kui nad saavad näiteks selle tunni aja jooksul et õpetajad tegelikult mõtlevad välja selliseid mängulisi ülesandeid, mis on ka seotud hästi palju enda, sellise koduümbruse avastamise ja tundmisega. Ja selles suhtes kindlasti on õpetajal küll see roll päris suur ja Need õpetajad, kellega me nüüd siin suhelnud olema on, edastanud ka selliseid lastevanemate tagasisidet selliste ülesannete kohta. Ja tegelikult ikkagi lapsevanemad on toonud ka välja sellist positiivset poolt, et et nad näevad, et lapsed kutsuvad ka neid kaasa ja neil on tegelikult sellist entusiasmi, neid ülesandeid teha. Nii et ma saan aru, et selline loomingulisus läheb küll ikka täiel rinnal siin õpetajatel ja miks mõttega kõigel vanematel käiku? Kindlasti, ja noh, kui me mõtleme üldse nagu kehalise kasvatuse kui õppeaine eesmärgi peale, siis tegelikult see eesmärk ongi see, et lapsed liiguksid iseseisvalt, nad saaksidki, iseseisva liikumisharjumuse ja nad saaksid ka siis selle kaudu sellise positiivse kogemuse. Ja kindlasti mingil määral on eelised need õpetajad praeguses olukorras, kes on ka varasemalt selliseid laadi ülesandeid siis õpilastel juba andnud. Et vaatame näiteks kooli ümbruses ringi, et milliseid meil on siin erinevad kas või ronimisvõimalused ja kus me saame teha, jooksevad Ta harjutusi. Aga nüüd on siis võimalus tegelikult neid suunata rohkem oma koduümbrust avastama. Nii et kes teab, võib-olla siin on hoopis selline trend tulemas, et sellest eriolukorra ülesannetest võib-olla kujunud täitsa selline omamoodi aine välja. No tegelikult ju kehaline kasvatus on juba siin mõned aastad olnud ka muutumises ja ettepanek on ka ministeeriumile siis töörühma poolt tehtud, et õppeaine muutuks nii õpisisu poolest, kui muutuks siis ka nimetus liikumisõpetuseks. Ja selle eesmärk tegelikult ongi see, et õpilane oleks hästi teadlik sellest, et miks Ta mingit harjutust teed, miks ta mingit liikumisega seotud ülesannete kuidas aitab tal vabal ajal iseseisvalt liikuda, et miks see tema jaoks on oluline ja kuidas on see seotud sellise ka vaba aja liikumisega. Et, et tegelikult see õppeaine on siin nüüd juba mõned aastad päris tugevalt olnud ka muutuses. Ja kindlasti me näeme ka selliseid positiivseid seoseid praegu selliseid distantsõpe ja selle õppeaine muutuse vahel. Aga praegu see õppeaine on sellises muutumises kas kuidagi endiselt on ikkagi noh, siin viimasel ajal on tõesti palju sellest juttu olnud, et kas siis hinnata või mitte hinnata ja mis siis on positiivsed küljed sellel hindamisele, mis on negatiivsed, et mis see selline kehalise kasvatuse õpetajate, võib-olla selline üldine arvamus sellest on? Üldine arvamus on kindlasti see, et hindamine tegelikult on, eks õppimise osa ehk hindamise kaudu õpilane saab tagasisidet siis enda õppimisele või sellele, kus ta parajasti on. Aga sealjuures võiks kindlasti olla ka sellist laadi tagasiside, mis viiks teda edasi. Et ma toon nagu ühe näite näiteks ujumisest. Et eelmisest aastast muutus ka ujumise õpitulemus kehtivas ainekavas. See tähendab, et kolmanda klassi lõpuks kõik õpilased peaksid saavutama ujumisoskuse, mis on ju ka tegelikult hästi oluline sellise igapäevaelu mõttes, et kui noored lapsed lähevad ujuma, et saame olla natukene sellise rahulikuma südamega, teame, et vot, et on koolis ikkagi sellise ujumisoskuse juba omandanud. Ja toon näite see siis hindamise kohta, et kumb on nagu õpilasele ja sealhulgas ka tegelikult lapsevanemana informatiivsem hindamisviis, et kas see siis, kui õpilane saab kolme või see, kui ta saab teada, et ja ta juba oskaks sukelduda. Aga näiteks leebel hõljumist ta peaks veel harjutama. Nende muutuste juures on kindlasti oluline see, et õpilane hakkaks saama sellist informatiivset tagasisidet. Et mis on see, milles ta on juba tugev ja mis on see, mida ta võiks veel juurde harjutada ja et selleks, et omandada siis näiteks uusi oskusi või teadmisi. Nii et lisaks sellele nii-öelda lihtsalt puhtale numbrile oleks ka sealjuures selline päriselt ka informatiivne osa. No seda on igatahes väga tore kuulda. Kas te muidu arvate seda, et kui nüüd hindid üldse? Ta võib-olla ka praegu tegelikult ju kehalise kasvatuse aines sarnaselt teistele ainetele, võib-olla osades koolides ei pandagi hindeid, ka haridusministeerium on seda kuidagi soosinud, et hindeid üldse mitte praegu panna. Siis kas lapsed ikkagi päriselt ka liigutavad ja õpivad, isegi kui neile ei panda seda numbrit sinna e kooli päevikusse? Ma korraks täpsustan, et kas te mõtlete praegu distantsõppeperioodil või siis nagu laiemalt Ja et õpetajad on ise seda välja toonud, et pigem ikkagi jääda nende arvestatud mittearvestatud hindamisviiside juurde. Aga see ei tähenda seda, et õpilane saaks selle kuidagi niisama selle arvestatud kätte vaid ikkagi seda, et õpetaja on seadnud kindlad liikumise ülesanded. Praktilist laadi võivad olla seotud ka sellise teoreetilist, praktilist laadi, näiteks päris paljud kasutavad ka selliste eneseanalüüsi poolt, et kui õpilane on teinud näiteks pidanud liikumispäevikut siis ta teeb lühikese sellise eneseanalüüsi kokkuvõte, kuidas tal on läinud, kuidas on olnud tema enesetunne ja see on see, mille kohta ta siis saab selle arvestatud. Et ehk ta on täitnud tegelikult ikkagi oma selle õpiülesande ja selle kaudu midagi, siis õpin tuutia arenenud. No ma väga loodan, et vähemalt siis lapsed sellega sohki ei tee. Ja et üks õpetaja näiteks tõi välja, et temal on 150 õpilast ja kellele ta siis andis ülesandeks liikumispäeviku pidamise nädala jooksul, et kindlasti siin on oluline see, et need perioodid ei tohiks olla liiga pikad vaid just, et õpilane ka teab, et vot nüüd näiteks nädala või kahe nädala pärast ma saan õpetajalt selle kohta tagasisidet, et see kontakt siiski õpilase ja õpetaja vahel on suhteliselt tihe. Aga see õpetaja siis ütles, et 150-st õpilasest kaheksaga on olnud temal nagu probleeme, kellelt ta ei ole siis saanud liikumispäevikut tagasi, et ma arvan, et see protsent on nagu päris hea, kes ikkagi neid õpiülesandeid teevad? Siinkohal vist tõesti võib avaldada lastele ja noortele kiitust, et nii tublisti liigutatud ennast on. Ma loodan niimoodi, sest tegelikult meil ju objektiivseid andmeid ei ole. Uuringuid me praegu teha ei saa, aga me lihtsalt teame, et Neid näitajaid kuidas siis lapsed ja noored on varasemalt liikunud ja ütleme, kui me võtame nüüd kokku selliseid viimase viie aasta uuringud, siis 20 protsenti ütleme lastest ja noortest on siis need, kes igapäevaselt liiguvad nagu tervise seisukohalt piisavalt ja arvestades siis praegust olukorda, siis võib nagu eeldada, et see protsent vähemalt ei lange. Et see püsib sama, et ega sealt nagu väga palju enam langeda ei ole. Ja tänu sellele kindlasti, et need just need liikumismustrid, Tride võimalused tegelikult on natukene nagu ka teist laadi praegu siis see püsib ja loodame, et kõik need huviringide pingutused õpilasi liikuma suunata ja koolipingutused, et need tegelikult ikkagi aitavad kaasa sellele, et õpilased ka igapäevaselt meil ikkagi endiselt liiguvad. No loodame tõesti, vähemalt on hea kuulda. Vähemalt praegu tundub, et see liikumine ei ole langenud. Igatahes suur aitäh teile, et olite nõus seda natukene selgitama, et kuidas meie noored ja lapsed praegu Ennast liigutavad justkui kehalise kasvatuse mõttes. Ja meiega oli siis täpsemalt telefoniliinil Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu. Ja ma vist saan teile öelda, suur aitäh, tugevat tervist ja ilmselt siis jõudu trenni. Aitäh ja minu poolt ka aitäh sellist olulist teemat kajastamast.