Head kuulajad Eesti rahvusringhäälinguarhiivid säilitavad. Pakun et sadu tunde laulupidude rongkäikude, kooriproovide, laulupeo tuleteekonna salvestisi, intervjuusid lauljate ja dirigentide, kuulajate ja kaugete külalistega. Salvestistes on pisarateni meeleliigutust, on nalja, on ärevust, et kuidas pidu seekord välja tuleb, on uhkust korda läinud peole. Iga laulupidu kannab endas põliseid väärtusi, aga igal peol näeb ka oma aja märke. Tänasest kuni tuleva pühapäevani, kui 27. üldlaulupeotuli lauluväljakul kustub kuuleb hommikuti lühikesi lõike Eesti Raadio ja Eesti televisiooni arhiivist. Valiku teeb Kaja Kärner. Kõige esimese laulupeo reportaaži raadios tegi, kes muu kui Felix Moor juba kaks aastat pärast regulaarset raadiosaadete algust Eestis 1928. aasta üldlaulupeolt mõistagi pole meil sellest helijälge ja raadiovastuvõtja jäidki, ei olnud tookord rohkem kui kaks, 3000. Aga meil on mälestuskliid esimesest Mandri-Eesti laulupäevast teisel juulil 1865. aastal jõhvis siis kolm aastat enne esimest üldlaulupidu Tartus. Selle jutustab omaaegne tunnustatud pedagoog ja kodu-uurija August Martin. Ta ei ole seda laulupüha ise oma silmaga küll näinud. Ta räägib nii, nagu oli seda oma onu käest kuulnud. Küsitleja on Ivar Trikkel salvestis 1980.-te aastate algusest. Jõhvi sünnile kasvanud vanemad elasid seal muidu mu põlineni. Vanematekodu on käras, siin oli häid koore n Maacingdziimse õpilane, lõisin muusikakooli laulukoori seest koolisson pilti olemas fadot 406.-st aastast olemegi juba otsapidi möödunud sajandist ja see oli siis kolmnesside meeskoor. Kõik valla koolmeistrid laulsid. Ühe harjutuse pidasid nad Vaivarast teise teeterissile. Nii mõlema kihelkonnaossa inimestel oleks ükskord ka ligem tulla selle kohta mul on põhjalikud materjalid. On teatri- ja muusikamuuseumis saadud isegi rinnamärk, mis neil laudade rinnas oli teisel juulil 1865 sellel laulupeol see laulupidu ei olnud millegi poolest viletsam. Esimesest laulupeost Tartus 1869 lauda tulid eelmisel päeval juba kokku terve päev harjutati kolm suurt koori, 119 laadettali kogu siis ööbidi seal jõhvis. Järgmisel päeval siis rongikäik, kuigi juba kestnud õhtul, esimesel juulil proov ka muidugi toimub sel ajal kirikus, sest muud kohta ju loomulikult ei olnud. Jõhvis on vanad, väga suur kirik. Roo toimus eelmisel õhtul ja siis järgmisel päeval kell 12 10 tuli rongikäik ja siis algasid väga pidulikult. Rahvast oli tulnud nii palju kokku, et kui kihikuses õun kuskil pillatud maha sisepõrandale koonust selle laulupeol, muuseas jõudis 1865 laudis minu lell Tallina lell treial raudteetehastes. Ja siis aa, Juhan oli siis 15 aastane, õppis jõhvi kihelkonnakoolis ja ta pidi olema üks laule sellel laupäevasest jusi, Kösti saare koor, tähendab, see oli keeruline, koli vaataja. Joosep Sigressaar, sellel koor koosnes poistest ja siis vallakoolmeistritest. Kas teie lapsepõlvekodus mäletate, ka, lauldi ja väga-väga pal, mu ema oli väga hea Alto, ta võis lauda iga koraali, kuigi ta ei olnud Aadot õppimata oril kuulis väga hästi, oma häälele võis lauda igas koraanis autot, kodu, meil oli neljahäälne koor, isolaulis passimina tenorit, et tema Altot ja vanem õde soprani selline asi oli olnud juba mu isa kodus omas veres ka kõik lauside õed ja vennad ja naabi perekondadest tuldi kokku, õpiti palju laule nelja ajaliselt ära. Nii et kui mindi suvel heina-le, siis Eriku õhtul heinad üheskoos tagasi tuli, kõigil oli teine oma tööst kandis siis tee peal neljaselt lauldi. Olevat olnud väga ilus. Neljahäälne koorilaul eesti taluperedes 19. sajandi teisel poolel, sellele juhtis Ivar Trikkel kuulaja tähelepanu. Tänast lühikest väljavõtet Eesti raadio arhiivist jääb lõpetama laulupidude avalauluks kujunenud Mihkel Lüdigi Koit 1950. aasta üldlaulupeolt. Seegi laulupidu oli veel sõja nägu, meeslauljaid vähe, segakooride hääle liidid, tasakaalust väljas, 1949. aasta märtsiküüditamine kõigil värskelt meeles. Jälle tuli laulda tsaari kiituseks, aga kavva oli mahtunud ka Gustav Ernesaksa, Villem Kapi ja teiste Eesti heliloojate laule. Laulud nüüd lähevad, kõlas esmakordselt 1923. aasta üldlaulupeol autori juhatusel siin 1950. aastal Gustav Ernesaksa juhatusel.