Ja võin, ma lähen, ma ikka ja jälle satun ERR-i arhiivist varasemate laulupidude salvestisi, kuulates laulupidude lahutamatule kaaslasele tugevale vihmasajule, millest lauljad ega publik ei heitu. 1960. aasta laulupeolt reporteerivad Valdo Pant ja Lembit Lauri. Me tuleme võimsa vääna. Nii mõeldi, nii lauldi. Kuid ka ilmataat otsustas oma võimu ja väge näidata. Vaevalt tulid Tallinna koorid kohale jõudnud, kui ülevalt hakkas kallama. Oi, nüüd oli uue laululava kõrge katus hinnas. Üks koor pööras lavale, järgmine marssis jonnakalt läbi vihma vaatajatest mööda ja nii ikka edasi. Laulupeo üldjuhid vaatasid mureliku pilguga, mustendavad taevaranda. Ja küsisid just nii, nagu tegi seda esimese laulupeo koorijuht 90 aastat tagasi. Mis peab sellest armsast laulust saama. Aga juba saigi. Vihm. See oli nagu õli laulu tulla. Proovide ajast olid kohad hästi peale ja kuigi koorijuhti ei olnud, laul tuli iseenesest niiviisi algas. Ja lõpuks lauldi omal käel ja ühisel häälel juba nii keerulisi ja raskeid alasid, mille puhul ükski koor ei söandaks ilma dirigendid ta suud lahti teha, aga kõlas. Õige suur, nägime seal pensionärid, Panther, herr laulavad. Kena lade, noor mina olen juba laulnud kahel laulupeol tenorit. Velo, vanade nur. Ma olen parim pealtvaatajad, artru pealtvaataja juured val, nagu vanasti oldi, rukkihaki. Ei ole midagi ja 300 Soomes päris laulupidu alles tuled, mis mulle väga meeldib. Loodusjõude müristamine, see käkiks rahvalaulu kõrval. Pealtvaatajad ei lahku eila. Kui koor laulab kuhu siis publikulgi minna? Ka kõige tugevamas sajus jäi väljakule umbes 1000 inimest. Tõeline laulu armastus ei hakka ju märjaks saades sulama ja koor teadis, kuidas seda hinnata. Nii nad siis istusid seal lauluväljakul kobaras vihmavarjude, kummimantlite, pinkide, kinokaamerate, platvormide ja kõige all, mis vihma pidas. Ja muidugi olid kõik eranditult pealaest jalatallani läbimärjad. 1960.-st aastast siirdume 1993. aasta noorte ja laste laulupeo esimesele kontserdile. See on esimene noorte laulupidu. Iseseisvuse taastanud Eestis aga sajab ja üsna jahe jaanipäeva eelne päev. Nagu mõnel laulupeol varemgi laulda, laulda skandeerivad ja plaksutavad lapsed laval ja publik hõljutab selle taktis oma avatud vihmavarje. Eesti televisiooni tollases reporteris tunneme ära Urve Tiiduse. Tere päevast, Eesti televisioonikaamerad on Tallinna lauluväljakul, et tuua teieni VII noorte laulupidu. Siin sajab. Sajab juba pool tundi ja näib nii, et kõik see vihm, mis Eestimaale mai ja juunikuu jooksul sadamat on jäänud 100 valla praegu siin lauluväljakul. Lauljad kogunesid laulukaare alla Nendel, kellel on vihmavarjud, seisavad eespool, teised tagapool. Ja ärge kodused, muretsege, väikesed mudilased on vihmavarjus laululava all. Ja peotuju ei naised, vihm küll siiamaani veel mitte rikkunud olevat. Taeva siin lauluväljaku kohal on endiselt pilvine, aga tundub, et see suur tume pilv hakkab ära hajuma. Jälle üllatab see eestlaste ettenägelikkus, niipea kui hakkas kohe katusväljak värviliste vihmavarjudega. Ja vihm tule kustutanud ka laulutund, mis ootab juba paar tundi dirigendipuldis. Peo algus. Süüdake täna hommikul kell seitse Pika Hermanni tornis koos lipu heiskamisega, nagu nägite meie eelmisest, et filmis. Veel kümmekond päeva tagasi laksutasid Eestimaa metsades ööbikud kui juhtusite kuulma külmade öödega, kadusid nad aga kuskile ja siin nad nüüd on ilusate heledate healt ega laululapsed, kes laulavad tõesti nagu kõige toredamad ööbikud siin vanal armsal laululaval võimis vanad on kõigest 30 kolmeaastane. See kõik siin on meile ioni, tuttab need lendavad kajakad, mere hõng, peo sumin, kõik see virvarr juhuslikult kohtuvad tuttavad ja siiski on see kõik nii teistmoodi, mitte ainult vihma pärast. Kuus aastat on möödunud eelmisest koolinoorte laulu- ja tantsupeost. See aeg on muutnud meie ajalugu meie maad ja neid endid. Kohe peaks kõlama. Tornist. Laulupeo avasignaal kõlab motiiv Friedrich sääbelmanni laulust. Kaunimad laulud. Tuletornist kõlas avasignaal Friedrich Saebelmann'i kaunimad laulud. Tänast tuletseremooniat toimetab meestelaulu selts koos Revaalia ja vanalinna poistekooriga. Käest kätte antakse seitse kilogrammi kaaluvat laulu tõrvikut. Tulekandjad tõusevad torni ansambel sellekese rahvariides neiud annavad teada tule liikumisest seal värvilistele rõdudel. Kohe-kohe Adrivaal ja poistekoori president Rain Laane valmisid süüdata laulu, tuli soojendaks südameid ja soojendaks ilma ajaks laiali vihmapilved. Lauluväljaku kohal ja dirigendipulti on tõusmas Roman Toi. Nii süttis laulupeotuli 1993. aastal vihmas. Kuidas lauluaeg lendab sellest jälle homme samal ajal.