Ja võin ma laulma. Laulupeo arhiiviminutite tänane märksõna on kaotsiminek. Peosaginas juhtub seda ikka, jääd korraks kõrgel tuletorni tipus põlevat peo tuld vaatama ja oledki oma koorist maha jäänud või lased korraks ema-isa käest lahti ja juba on nad silmist kadunud. Arhiivikatkete kuulamist. Alustame 1960. aasta üldlaulupeost, kui hiidlased kurtsid mikrofoni ees oma kimbatust. Need punarohelised, mütsid, pärit on, Hiiumaal kas olete esimest korda suurel mandril äiale, aga kuidas hiidlane, kas ütleme, et ei ole, kas teile öelda, äi ole mette ja need on ainult vanemad inimesed, kes viivad, räägivad, nooremad ikka räägivad juba. Kirjakeel, nüüd me peame ütlema, et ei hiidlased, iirlased, Pebele, õiged sugukellad. Mis koolikoor seal seal nii Hansa seitsme aastane kool Käinast on umbes kaheksa kilomeetri kaugusel. Ja käin on ikka üks päris suur linn. Ei tea, kas ära oled eksinud? Täna korraks eksisime, otsime neid tükk aega taga, ei saanud kätte. Nii hädas olime kolmekesi kadunud, ei peale jõuski, telesiin juba nii, muredasin igalt poolt ei leia, nüüd lõpuks ilmusid välja. Eilse töö oli väga hea, tuju oli kõigil hea ja oli ka seal hea, kus ta hea ei oleks tohtinud õigupoolest olla. Laulupeo leiubüroos toimetati või tulid nad ise sinna kaks meest, kaheksa aastased, üks oli saarlane ja Teine oli Räpina kandist mees. Põlid oma kollektiivide juurest kaduma läinud. Aga mõlemad olid millegi poolest nii väga heas tujus ja reibas meeleolus ja said omavahel suureks sõbraks, mängisid seal kabet. No ja siis, kui nende käest küsiti, et kas te ei tunne muret ka, kuidas te oma rahva elu uuesti üles leiate, siis vastati, et oh küll miilits selle asja korraldab. Lembit Lauri räägitud loole lisame, et praegu korraldab kaotsiläinute ja leitute kokkuviimist politsei- ja laulupeo turvateenistus. Aga ka 1969. aasta laulupeol otsis üks väike tüdruk oma panemaid. Liigoik ja Ivar Trikkel on siin kuuldavad raadiohääled. Ei ole näidanud kolme ja poole aastane Albri, otsin oma vanemaid kolme ja poole aastane Anni, otsin oma vanemaid. Eks nii suurel peol, kui siin juhtub mõndagi ja praegu teatad tegijat, üks pisikene laps on kaduma läinud, kaduma ei saa siin tegelikult kuskile minna, lihtsalt ta ei leia oma vanemaid üles. Kuid laululava juures on korraldatud lastega kohtumise võimalus. Seal võivad vanemad jälle oma pisikesed poisid ja tüdrukud üles leida, kes on ilmselt laulu kuulamise ajal läinud salamahti kas jäätist või limonaadi ostma ja pärast siin suures rahvameres lihtsalt ära kadunud. Sest kaduda ei ole siin ju raske. Kolme ja poole aastane Alvi pole laulupidude ajaloo sugugi kõige noorem ema isa otsija. 1990. aasta laulupeo rongkäigu reportaažis oli tollasel kolleegil Rein Hansonil öelda selline teadaanne. Siin lauluväljakul on ootamist veel küll ja küll, aga nagu juba natukene aega tagasi öeldu on alanud ka laulupeo argipäev ja nii palju, kui meil võimalik kaasa aidata katsume ka selles osas natukene informatsiooni edasi öelda, ühesõnaga helistati raadiomajast, see on vana raadiomaja, mille aadress on, kui ma ei eksi, Kreutzwaldi 17. No igatahes kuulust raadiokellaga maja, mida iga tallinlane peab, sinna on tulnud umbes kaheaastane tütarlaps, kellel on hele pea ja punase kummiga on juuksed pea peale hobusesabaks seotud Talon punane kleidike, heledad põlvikud, punased sandaalid Taali kõndimas, kadriorust Lasnamäele, aga rohkematele ikkagi midagi rääkida ei taha või ei oska. Ärme unustame, rada on kõigest kaheaastane. Ta on vanas raadiomajas praegu heade inimeste hoole all ja kes tunneb teda kirjelduse järgi või, või oskab kellelegi midagi edasi öelda, siis neli, kolm-neli-viis neli, seitse telefonil saab pöörduda neli kolm-neli-viis neli seitse. Nagu öeldud, on tüdrukuke praegu heade inimeste hoole all, nii et ülearuseks muretsemiseks ei ole põhjust, aga loomulikult igatsevad ta vanemad tema järele. Kui keegi meie vaatajatest kuulajatest saapsil kaasa aidata, siis olge kena, tehke seda. Küllap kõik lapsed, emad, kes selle peo käigus kaotsi lähevad, mida on ületuks nii suurtel pidudel alati juhtunud, saavad pärast kenasti kokku ja see on loomulik, et niisuguseid asju nii suurelt teoses juhtub. Halb ununeb, hea jääb meelde laulupidudest rahvusringhäälingu arhiivis jälle homme hommikul.