Rahvusringhäälingu arhiivist leiame salvestisi enamikest suure laulupeo, noorematest vendadest, noorte ja laste laulupidudest, üliõpilaslaulupidudest, Gaudeamus, öölaulupidudest, vaimulikest laulupidudest, poistekooride laulupidudest, laste laulupidudest, punklaulupidudest. Esimene Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidu algatajat Richard Ritsing ja Helju Mikkel peeti Tartus Toome orus 1956. aastal Siinaga lõik kolmanda Gaudeamuse 1967. aastal taastart tuss toimunu meenutus saatest, mille tegid Jaan vaid maaja Virve uus. Juba kuuenda juuli õhtul kaks päeva enne peo avamist, kui Tallinna bussid saabusid ülikoolilinn, sai igaüks tunda vastuvõtjate südamesoojust ning sealsamas Raekoja platsil läks kohe lahti tants ning meestelaul. Nii tervitas TPI niiskor türklasi. Tuju oligi kohe kõigi hea, vähemalt sama ülev. Veesti esimestel laulupeoliste, kes 98 aastat tagasi ankritel sõitsid kõikidest Eestimaa paigust siia-samasse Taaralinna. Ainult tänapäeval on sõna kodumaa ja sõprus saanud hoopis avarama tähenduse. Kogesime seda kõikide peopäevade jooksul. Ning sama tundsid ka tudengid Leedust, Lätist, Vene NFSV-st, Karjalast, Armeeniast. Kuid ikkagi just sel hilisõhtul sellel esimesel kohe hakkasid tajuma aga igavesti noore ülikoolilinna omapärast võlu. Isegi kadeduse taoline mõte tuli pähe. Tallinnas õppida pole vist siiski siin. Peo eelpäeval käisid laululaval proovid. Väljakul oli aga kuulamas palju rahvast. Kohe nagu väike laulupidu, käis. See tema kõige rohkem, mida te tulete kuulama laulupeole, kas laulu või niisama pidu vaatama naha rukkieide laulu ja kõiki asja huvitabike, mina esivanal ajal oli laulumees ike ja laulsin koorile varast Türiemusel ja ketis vaatajatel pritsimajas igal pool niisk asjad, kõik sai osa võetud. Lähed joonele küll 70 KSA-s. Ma olen väga huvitab kaigemis noored, nüüdsel ajal teema, kõik nende, näe, mina ei ole niisked, kõdumeelsed, seal kõrtsupiidad seal ja seda mul ei ole olnud. Vorstike midagi, homme tulen homme jälle ja iga Kõrbikedame vaatama. Nüüd aga pika sammuga 1967.-st 2008.-sse aastasse, kui Rakvere vallimail toimus maailma esimene punklaulupidu. Selle idee ja lavastus pärines Üllar Saaremäelt, biojuhtory Peeter Volkonski ja peadirigent Hirvo Surva. Laulupeo avas tollane president Toomas Hendrik Ilves. Laulurõõmu hoogu ja väge polnud grammigi võrra vähem kui suurel laulupeol. Sõnad Vello Tamme muusika Villu Tamme. Tere perestroika. Kooridele seadnud Andres Lemba orkestriseade Tiit Juurikas, dirigent Hirvo Surva. Sümfooniaorkester Jüri-Ruut Kanguri juhtimisel ja ansambel trepto kokku spio teenes. Laulupidu meie arhiivis jälle homme samal ajal.