Tere, kallid kuulajad. Me alustame. Otsast saadet sarjast traditsiooni tarkus. Mina olen Peeter Liiv ja täna on minu külaliseks Elmar saks, kes on juudi kogukonnad? Üks tuntumaid ehk kultuuri tegi meil Eestis kirjutanud artikleid kaks raamatut nimelt siiani targad püha maa Iisrael ja annab välja ka juudi kogukonna laualehte elule, on Saksamaa. Kõigepealt küsiks teie elukäigu kohta, te olete juba üle 70 aasta siin maailmas olnud ja teadupärast juba teie vanavanemad tulid Eestisse. Minu vanavanemad nii isapoolseid kui ja kus need tulid Eestisse 19. sajandi viimasel veerandil, niiet Mu isa kui ka ema on juba sündinud Eestis. Ise ma sündisin väikeses Valga linnas. Et jõudsin käia, see väikeses linnakeses oli ka üks juudikeelne algkool ja neli aastat ma käisin seal pärast seda. 38. aastal jäi meid õpilaseni väikeses mõnes klassis ei olnudki rohkem, kui kaks või kolm sissekool suleti. Siis ma käisin kaks aastat eestikeelses koolis enne sõda, siis tuli nõu koguda, eks okupatsiooniaeg. Mina olin siis juba eestikeelses koolis. Kuna ma olen jõud, siis ma loomulikult põgenesin siit sõja ajal koos mõnede sugulastega Venemaale vene keelt sõnagi. Juhe on taga, ma õppisin selle aja tänaval lihtsalt ilma pikema probleemideta. Õppisin jumal, kolm aastat käisin vene koolis, tulin tagasi Eestisse ja eksamid ära, tegelikult juba eksternina vene koolis läksin TPIsse õppima ehitusala. Pärast seda olen töötanud 35 aastat ehitusalal nii ehitusplatsil kui ka kui ka projekteerija ametnikuna. Paati huvi tundnud ajaloo vastu ja kui siis 88. aastal. Meie taastasime oma juudi kultuuriseltsi sellest ajast, ma olen nüüd juba 14 aastat väga aktiivselt tegelenud oma rahva ajalooga ja ka Eesti ajalooga. Selles kultuuriseltsis sai siis algusega juudi kogukond seal organiseerunud Eestis. Pärastsõjaaegne organiseerimine sai peale ja 88. aastal eesti juudi kultuuriselts oli esimene taoline selts nõukogude liidus. Kui elujõuline on juudi kogukond täna, mis suundades ta tegutseb, toimib? Suundi on meil ju palju, kui elujõuline ta on, see on muidugi nüüd väike probleem, sest meil on praegu vähem, kui me ei tohi. Pärast sõda arvestati umbes nelja poole 5000-ga. Tänapäeval on meid kaks ja pool 1000 osa. Ta on ära läinud Iisraeli kummarik siin 30 40 aastat noorem, oleksin ka juba ammu seal olnud. Teil on ka oma juudi kool Tallinnas. Ja 90. aastal me saime luua ainult sellise väikese, nagu nimetatakse neid pühapäevakooli, kus me käisime koos. Ja meie juudi kogukond ehitas endale enne sõda Eesti ajal väga ilusa hoone Karu tänav 16 ja me saime ta tagasi selle hoone selle hoone külge ehitatud küll ka nõukogude ajal üks tiib juurde ostsime välja ja meil on seal praegu väga head ruumid. Õpilasi on umbes 250. Kahjuks juudi kogukonna koostis praegu ei ole mitte see, mis ta oli kunagi. Seal me olime, kõik Eesti juudid rääkisid vabalt eesti keelt. Praegult üle poole on need, kes on tulnud siia pärast sõda Venemaalt ja teistest liiduvabariikidest. Nende kõnekeeleks oli juba siis vene keel. Juutide venestamine algas Venemaal kohe pärast revolutsiooni, kuigi juudid võtsid nõukogude, tead küll, võrdlemisi aktiivsed osa revolutsioonidest, aga neil oli tookord lootus, et nad saavad vabalt oma kultuuri säilitada. Tegelikult 21. ja teisel Tal juba likvideeriti peamiselt kõik juudi kultuuriasutused ja meid ja see põlvkond, kes kasvas ja öösse ja need on juba üles kasvanud, kolmas põlvkond, nende kõnekeeleks sai vene keelt. Ja seetõttu on meil ka tänases koolis õppekeeleks esimesest klassist raadios on vene keel, aga me õpetame väga intensiivselt eesti keelt, heebrea keelt ehk nüüd nimetatakse seda riigiks ingliskeelt. Ja meie lõpetajad valdavad vabalt eesti keelt iiliti ja ka inglise keeles. Lugesin ühest artiklist, et juhtidel on kujunenud tavaks ükskõik, mis moel nad siis ka ei elaks väga kiiresti, õppida ära, kõigepealt kohalik keel ja siis nagu heas mõttes integreeruda selle kultuuriga. Teisiti ei saa ju, see on täiesti loomulik protsess. Kahjuks meie rahvas on pidanud viimase 2000 aasta jooksul väga palju rändama ringi. Tihti on ka ühelt maalt teisele mindud reegel, õppida ära kohaliku rahva keelt, on alati olnud meil ja me oleme sellega ka ellu jäänud. Me oleme tegelikult iidsest ajast olnud kakskeelsed, vähemalt kakskeelsed, natukene andekamad meister, pioneer, mõne keelela, minu isa, kes lõpetas algkooli tsaariajal möödunud sajandi kuskil 1906 või seitse, õpetas algkooli ainult vene kooli. Aga Ma elasin Valgas, nagu ma ütlesin, ta rääkis jidiši keelt, juudi keelt, rääkis vene keelt, rääkis eesti keelt, rääkis läti keelt jääkis saksa keelega. Kuna meie tänase saate teemaks on tegelikult juudi traditsioon, siis ma küsiks, et kas on veel mõnda sellist rahvust, kes oleks nii kaua aega Diaspora kaasehk siis ajali asustusena, noh, riik loodi alles 48. 48. aastal uuesti kes on niimoodi säilinud maailmas, kui ma nüüd mäletan õigesti, et praegu nii uute maailmas kuskil 14 15 miljonit, eks ole, umbes nii palju rahvas pilutate laiali mäletamisi aastal 70, kui Jeruusalemma. Esimene pilutamine oli juba enne seda 500 Kaseni kuus enne meie enne Kristuse sündimist Paabeli vangipõlv oli tookord juba viidi osa ära. Osa jäi, väike osa tuli tagasi, suurim osa jäi juba siis laiali. Teine pilutamine oli 70. aastal, kui meie tõusime üles Rooma ülemvõimu vastu, suruti maha, elusana, põletati maha. Hävitati Birutati laiali, aga see ei olnud veel lõplik. Tol ajal esimesel sajandil olid Rooma geisid veel mingil määral sallivad, nemad võitlesid nende juutide vastu, kes tõusid ülesse. Nimetatakse neid regulatsioone kääride vastu. Tegelikult juudi aadlikud, juudi intelligents tollal ei tahtnud seda ülestõusu, sest see oli mõttetu. Näiteks väike rahvas tõuseb üles relvastatud võitlusega ühe vägeva maailma meediumi, vastus jäi mõttetu, aga meie radikaalsemate noored revolutsionäärid, need otsustasid siiski ja neil õnnestus ju kolm aastat Jeruusalemma vabana hoida. Aga pärast seda need, kes ei võidelnud roomlaste vastu, jäid sinna siiski väikelinnades, jäid ikka elavalt. Ja käis spas, Jaanus lubas juutidel oma usukombeid täita. Ta andis isegi õiguse Jeruusalemma asemel jahva linnas väikese akadeemia usuakadeemia luua. Juhiks said need juutide õpetlased, kes ei olnud ülestõusu poolt olnudki. Ja nad alustasid seal tegevust ja seal tekkiski see judaism. Nüüd teeme natukene moodsam judaism, kus öeldi, et templist enam ei ole, eks ole. No ja arvatavasti ei tol ajal veel ei, ei mõeldud millelegi muule. Kuidas säilitada oma rahvast. Ja siis need juutide õpetlased ja kanade Sacai oli seal endejuht, ütles, et midagi ei ole parata. Enam ühte kivimüüri, mis meid kaitseks, meie ehitame müüri vajumise müüri enda ümber ja me hakkame palvetamas üha koogides ja tähtis on see, kui me säilitame oma usu, säilitame oma traditsioonid, siis me jääme püsima. Ei olegi see nii oluline, et meil oleks mingid müürid meie ümber. Aga ülestõus ei olnud mitte, viimane kasvas ülesse veel mitu põlvkonda ja 132 aastal alustati uut ülestõusu, selle juhiks oli Barcoba, kui te olite seda nime kuulnud? Alustati uut ülestõusu, noored mehed arvasid, et nemad suudavad rohkem ära teha, kui nende vanaisad tegid. Ja see oli väga verine ülestõus. Ja sellega ühinesid tõesti siis kõik. Sellepärast et oli karta, et roomlased siiski Meidassimileerivad täiesti. See kestis ka kolm aastat ja neil õnnestus Jeruusalemma kaks aastat, kes hoida, muidugi suruti veriselt maha ja pärast seda Eesti täielik lõpp tähendab, saadeti praktiliselt kõik ära sealt Jeruusa, mind nimetati linnakapitorinak, sinna asutati Rooma garnison, sinna tohtinud ükski juut enam tulla surmanuhtluse ähvardusel ja sellest ajast saadik oleme juba pillutatud endises Rooma impeeriumis. Meid viidi karjamaadele tol ajal ääremaa oli, olid, olid seal Reiniäärsed alad, toona vaalsed alad saadeti asumisele, asumisele saadeti, see oli tolleaegne Siber nii, ütleme sest ajast, me olime siis olnud ka lõunal. Kus oli väga-väga erinev, sest et te teate, et Rooma riik lagunes ära. Bay 100 aasta pärast pool jäi Lääne-Rooma riigiks, teisest alast sai Bütsants saatus salati ikkagi sellest, kus me elasime ja, ja missuguses riigis see, millised olid suhted meie vahel. Need suhted eriti head ei olnud, sest et pääst kristliku usu ei usuks kulutamist, kristlased tahtsid, et kõik võtaksid selle astuma, meie nagu kõike loobunud ja ja siis hakati meisse natuke halvasti suhtuma. Aga jällegi olenes kohalikust võimust ase. Riik lagunes hoopis tükikesteks hoopis väikesteks tükkideks ja olenes sellest, kuhu me sattusime. Mõnes riigis neid siiski lubati, Lähed oma traditsioonide järele mõnes ei lubatud. Aga igal pool, kus me olime, õppisime muidugi ära kohaliku keele ja meie ühine kõnekeel tegelikult suli välja e-PRIA veel jäime alles ainult pühakeelena palvetama sünagoogis pidi heebrea keeles ja iga Judi naistele seolus nõunia pidi oskama lugeda palveraamatuid ja pidin natukene seda heebrea keelt ka tundma ja selle tõttu oli meil siiski omavahel side. Selleks sädemeks oligi meil meie judaismi usk ja meie palveraamatud ja meetraditsioonid. Kas te teate uskumatu annet roomlaste andmetel mitte juutide ajaloost andmetel. Umbes Jeesuse Kristuse eluajal elas Rooma impeeriumis kuus kuni seitse miljonit juuti. Praegu tohutu arv. 11 kuni 15 sajand oli meie ajaloos kuldseks ajaks, sest nii islamiusulistest liikides kuulge, kristlikes anti meile võimalus täielikult oma kultuuris elada nii islamiusulised kui katistlasest ju tänan teid omavahel sõdisid kumbki pool tahtis meid nagu oma pool hoida. Meie rahvas on olnud kas suuremal või vähemal määral kirja Osgic juba 2000 taastad. Aga kui ikka on kirjaoskaja rahvas, kui ta elab rahva hulgas, kus 95 protsenti inimesi ja üldsegi, mis asi see kiri on, siis oli Milt kultuuriliselt üsna suur mõju nendes ülikoolides, mis tollal toimisid, eriti granadas kordoobas. See oli tolle aja Euroopa kultuurikeskus. Asi, mis tookord ilmselt maailma huvitas, oli kontakt lääne kultuuri ja ida kultuuri vahel. Läe poolses oli ju valdavaks keeleks ladina keel, ida poole araabia keelt. Aga juudid rääkisid, meie õpilased rääkisid nii heebrea keelt, vabalt, araabia keelt, vabalt, kõige ladina keelt vabalt vahendajateks. Vaadake kõiki keelt valdasid, olid nad ka üsna hinnatud, kuid diplomaadis samal ajal või natuke hiljem olid nad ka väga edukad kaupmehed. Kristlik kirik, dolla Pealt keelas laenu andmise protsentidele, tähendab nagu nimetati seda liigkasuvõtmiseks. Juudi just seda ei keelanud kapitali korjata, teisiti ei saagi. Aga et arendada kaubandust, peab olema kapitali vaba kapital. Juudid tegid seda juutidele seda kerge teha, sest reisides ühelt maalt teisele, nad leidsid alati kohapeal rahvuskaaslasi, veid, nendega kontakti, neli kergem kaubelda kui teistel. Ja sellepärast tekkiski keska ja juhtide hulgas rahvusvahelise kaubandusega tegelev kist kes loomulikult katkastus vajas, juuda ja isa ei riigis oli, põhitegevus oli ikkagi põllumajandus, tähendab, aianduskarjakasvatus oli põhitegevusmaad. Nii lubati elada, aga maad meile ei antud ja me ei saanud hakata Maarjat. Isegi meid linnades ei lubatud kõikide ametitega tegeleda ja suleti getodes, mis olid väga niisugused kindlad kohad, kus, kus juudid ostsid elada, meil ei olnud maaga mingit kontakti. Miks te maad ei antud, kas seal juba kristluse? Ja see oli juba sihkistuse yli võimu ajal ja peale selle veel see oli seodaal ajastu soodal ajastu maa oli rikkus, mis andis võimu põhiema oli ju tegelikult ju aeglikute käes, talupoegade polnud ju ka omama. Kohalik kaader oli väga välja kujunenud. Väljakujunenud sööduaalses ühiskonnas oli, mida rohkem maad oli käest, seda võimsam, see mees oli tema jäänud mingil juhul oma maad ära võtta. Teine ja oligi nii, et nad need väikesed kümnete, võib-olla vahepeal isegi sajad riigikesed Kesk- ja Lääne-Euroopast omavahel sõdisid ja ja vallutasid ja jälle nii edasi ja, ja maad ei antud ka mitte talupoegade, kuidas nad võisid juutidele anda ja meil ei olnudki muud asja, meil oli ainult käsitöö ja kaubandus, millega me võisime tegeleda. Seetõttu tekkis keskajale üks kihvt juuti, kes kaubandusega tegelesid, rikastusid, teine kiht, kes tegelesid ainult käsitööga. Aga võib arvata juudi juutide käsitöö kunst oli siis väga kõrgel järjel. Oli küll ei käsitöölised teenindasid mitte ainult talupoegi, kaadlikuid, parunid ja just siit ja kuningate kasvatasid meid neid vaesemaid juuti, käsitöölistena. Arikamaid, finasseerijatena. Haritumad diplomaatidena. Võib-olla, et ma natuke liialdan, aga see, et 12 13 14, sajandi Hispaania tõusis maailma suurriigiks mingil määral oli ka võib-olla teine see, et sa tõesti seadus oli kõrgemal tasemel kui Kesk-Euroopas käsitulikõrgemal tasemel ja väga palju oli just võib-olla ka see, et just seal toimusid kontakti selle kahe kultuuri vahel, mis ma rääkisin. Asi muidugi muutus halvemaks pärast seda, kui kristlased said oma kätte kogu Pürenee poolsaare ja katoliku kee, kui seal võimas inkvisitsioon ette öelda, asutati mittejuutide pärast. Inkvisitsioon oli rohkem ketse heite vastu võitlemiseks ja siis nad hakkasid juute rängad taga kiusama. Sundima neid juudi usku üle minema. Kristusele. Kes oli tollase 15 sajandi lõpu lõpukümnendil, oli tema jõuse jäigi. Tema suutis veenda Kastiilia kuningat, et annaks välja see, mille kohaselt kõik juudid pidid ennast ristida laskma lahkuma. 1492. Umbes 300-st 1000-st hispaania juudist. Ristiusu võtsid vastu umbes 50 60000, ülejäänud piisalt kõik lahkuma kinnisvara ja loomulikult kohale ega kaasa ka midagi eriti lubatud tulla. Ja see üsna jõukas, seal üsna heal järjel olev juudi kogukond praktiliselt põgenes väga vaesena, aga see oli kaks kohta, kuhu nad läksid. Esiteks, Holland võttis nad vastu Itaalia suhtes ka üsna leebelt ja kolmas oli türgi maa. Tollal oli Türgi maa, ulatus ju ka kogu põhja, kõik Lähis-Ida Põhja-Aafrika oli nende käes. Türklased võtsid meid kahel käel vastu. Võib-olla, et see on folkloor, võib-olla see on legend, aga tühikis võtalluvad lihtsalt laenudes. Küll see Kastiilia kuningas on ikka rumal, eks ole. Saadab nii palju andekaid inimesi välja, ta võttis nad kõik vastu häid ameteid ja sellest sellest alates on juudi rahva ja türgi rahva vahel alati olnud head suhted. Tänapäeval Türgi on islamiriik, aga on väga sõbralikud ja suhetes ise Liisiga kogu aeg olnud, kui täitus 500 aastat sellest päevast, kui juudid põgenesid, tähendab 1992. Või väga suuri pidustusi, nii ise ei suuda türgimaal tähtpäeva tähistamiseks. Tähendab, kõige halvem aeg oli, oli kusagil 14. sajandi Kesk-Euroopas kus väga palju mehi kiusati taga, aga tol ajal levis Euroopas must katk, tähendab, taud tappis miljoneid inimesi terves linnas sulid välja. Imelikul kombel juudid ei olnud nii haiged kui teised. Ja ma ütlen teile kohe, miks? Sellepärast, et meie traditsioonis on väga ranged toitumus, seadused, toitumisreeglid, me nimetame seda kušett toiduks, kus see toit on, toit, mis meie tõlkes peaks tähendama lubatud toit paati väga suurt tähelepanu pööratud toitumisele. Juba juba piiblis on ju palju reegleid, mida me tohime siia, mitte, me ei tohi siia. Ega ta ei ole ju taimetoitlased ei olnud alguses. Ei käivitunud ja siis mitte, aga sealiha näiteks mee tohtinud siia toitumise teegid olid kasulikud ja kõrgemal tasemel ja seetõttu aga mis siis juhtus, juhtus see, et talupojad oskamatult talupoja, nähes, et Judith haigestu ja nad hakkasid uskuma neid levitatud kuulujutte, et juudis pidavat mürgitama kaeve ja levitama seda haigust ja siis väga palju juute hukkus, tol ajal oli juhuseid, kus juudid lihtsalt sünagoogis põletati elusalt ära koos sõnagoogiga siis arvati, et see aitab seda katku vastu. Ja tol ajal arvatavasti elas maailmas mitte rohkem kui 200 300000 juuti üldse Euroopat, see oli kõige halvem aeg hiljem muidugi onupojad paranesid ja et üks riik, kes meid vastu võttis, oli Poola. Poola oli 15. sajandil Ida-Euroopas üks suurimaid riike, seal oli kaks klassi, olid aadlikud ljasta ja olid täiesti kirjaoskamatuid, talupojad oli väga vähe, käsitöölisi oli väga vähe kaupmehi, jänes kutsusid juute oma riiki. Kas linnu siis veel ei olnud vä? Linnad olid küll, aga linn oli ka, aga vähe. Ja 14. sajandil said juudid võimaluse Kesk-Euroopast liigute ida poole. Tähendab päeva, et Tšehhi ja Poola aladele. Ja neile anti seal kohapeal võimalus oma kogukondi luua jantiga õigus. Sisuliselt anti neile ka kultuurautonoomia julge, sinna tulid. Esimene asi oli, igas kohas osteti kõige ilusam koht, mõnes jäädes sinna rajati surnuaed. Esimene reegel. Abid olid ühtlasi ka kogu juudi kogukonna ilmalikud juhid, Nemad olid kohtumõistjad, nende juures käidi, nemad õpetasid ja kogu elu keisri kogukonna ümber ja rabi oli keegi tohutu ideed, aega mölakas, juutide arv muidugi kasvama ka teistes riikides tekkisi kogukonnad ja kui juba keskaja lõpul. Oligo Ta andis väga palju juurde ja Hollandi juudid ant said õiguse oma usukombeid täita. Võib-olla te teate, et akostajas pin, osa kaks maailmas tuntumat filosoofi tol ajal olid põhilised juudid, kes natuke eemaldasid sellest täitmist ja nendega muidugi juhtus nii, et juudi kogukond, isegi ehitis, Pille oma ungast, sest spin osa uskus küll jumalasse, aga mitte sellise kuju nagu ju teistkümnele õpetas. Või sa mõtle natuke isemõtleja, teda peetakse ka mingil määral materialistlik filosoofia üheks aluseks. Mis sulle selle usukindluse usu sügavusel põhjused? Põhjus oli see, et meie kõige soojemad pühad on ju meie uusaastal osashana pasa pühapessa. Nimetame see traditsioon seda püha pidada, seda peeti ju Egiptuses väljumisi nagu meenutuseks ja see põlvkondadevaheline kontaktisse kasvatus või see, mis alles hoidis. Kui laps sünnib. Mis rahvusest ta on, ta ei tea ju mitte midagi maailmast, ta teab seda, mida talle tema ema ja isa õpitavad meikesse õpetamine juba lapsest saadik väiksena väikestele poisikeste. Nad võtsid osa meetraditsioonidest eiti paasapühast, mis väga pidulikult peeti. Nad kuulasid juba pisikesena kõiki neid jutte. Nad hakkasid hiljem ise samasuguselt, mõtleme samasugused elama. Juudipoisid tunnistati täisealiseks 13 aastased 13 aastases vanuses, ta pidi oskama lugeda Toorat. Ta pidi juba võimeline olema seal päeval, kui ta sai 13 või tavaliselt laupäeviti kas varem või hiljem piid lugema, ise ühe lõigu pühakirjast ette. Ta oli kasvanud, selles traditsioonis kasvatati ka selle mõttega, et meie jumal viib meid kunagi tagasi meie kõige pühama soojemat, püha lõpuõhtu, esimene õhtu, mida me nii väga pühitseme ja kus me, kuhu me kutsume isegi puhvedeliast endale külla ja selle alati lahku minnes öeldi üksteisele tuleval aastal. Me kohtume Jeruusalemmas. Meie resoie ütles, mida kasutame tänapäevane kuu maailmas, Jeruusalemm see linn, mis oli kunagi, kus meie riik tekkis, kus meie rahvus tekkis. Et mis sinna tagasi suudame kunagi jõuda, seda usuti, hoidis meid koos, alati leidub inimesi, kes otsivad endale paremaid elamise võimalusi, kelle jaoks see kuldvasikas on tähtsam kui jumal. Alati on kõikidel aegadel, kui keskajal samal neetud juudil, kes oli halb, eks oli, niipea, kui see läks katoliku kirikus ja laskis ennast ristida sai temast kohe auväärne isik ja mis tahtis mitte kasutada seda võimalust, see võimalus. Ja ta hästi unustada oma minevik. See võimalus on mingi inimlik tunne, mida te näete ka tänapäeval. Aga küllap juudid hoidsid ka sellepärast ühte, et need ikkagi üsna varakult, nagu ma aru saan, hakati taga kiusama diasporaa. Seda küll. Noh, esiteks siis kui kristluse riigivõimuks, eks ole, 392 kuskil siis edasi sealt, kus juudid olid sunnitud tegelema seal nende kaubanduse rahaasjadega, et tekkis nagu kadeduse moment, eks ole. Kadeduse moment on ka üks moment, mis mõjutab suhtumist, eks see teeb ka kadedaks, kui naabril on suurem maja ja ilusam naine ja nii edasi ja muuseum auto on jugade, eks ole. Ma kujutan ette, et see tekitas. Jällegi usu kaudu siiski 11 toetada ja. Kindlasti toetada ja see toetamis heategevuse ja üksteise abistamise põhimõte, mis on alati olnud, on kas joonud nendes maades, kus meid oli väga halb olla. Meid toetasid teised juudid, kes elasid kõrval seal maal, kus oli võib-olla parem me nimetame seda, mis vajaks, see on, tähendab, see on niisugune heategu, mis on ka jumalale meelepärane, on Mitsva see üksteise abistamise mõte ja see traditsioon on säilinud tänapäevani. Veel, mis meid ühendab, on ikkagi ka see, et meie arvame, et me oleme maailmale väga palju andnud mitte ainult oma usu läbi mõne maailma jäänud ka väga palju teiste ideelised liikumiste läbi me olime esimesed, kes võiks öelda, ütlesid kapitalismi ja see viis ära feodaalühiskonna tekkis kapitalistlik ühiskond, me olime nende eeslinnas, kes hakkas levitama sotsialismi ja olime ka selle peale ühteteist andnud, kas oli positiivne või negatiivne, see pole meie otsustada. Et te olete nagu kogu aeg selle arengu lai Ma olen nagu püüdnud, nagu tahame olla haringu lainel, kui kapitalism osutus liigorangaksestakis. Laine tekkis tasakaalustaks seda, mõned peavad seda lisaks mõned halvaks, aga alati võib ju ühe ja sama õpetuse najal nii ühte kui teist leida. Ma ei usu, et Jeesus Kristus kunagi mõttes selle leht et tema järglased katoliku kirikut hakkab võitlema testikkistlaste vastu, hakkab näitgaa hävitama, elusaid põletama, kellel seltsi tekkis või hiljem see oli negatiivne, niisamuti ka võib-olla milleski muus, sest sotsiaaldemokraat ja põhimõtet, mida 19 sajandi keskel jõudis väga levitasid, ei olnud sugugi mitte alati revolutsiooniline. Tol hetkel olid Eesti töölisliikumises väga positiivne, sest et ainult esimese intonatsiooni tulemusel saiti öiseid endale kaheksatunnise tööpäeva said puhkepäeva, ennem ei olnud ju mitte midagi taolist. Milline on see judaism, mis täna on, ütleme, keskus, aga Iisraelis ja mis on nendes kogukondades üle terve maailma võrreldes algse juudi usuga? Judaism on alati pidevalt mingil määral muutunud, see judaism, mida me loeme me vanas testamendis muuseas, raamatutes muutus juba ka enne Kristustes, juba siis tekkisid meie sünnakukkidesse ja meie akadeemiates tekkisid variserid ja saduseid, tekkisid mitmed-mitmed. Kiita on alati mingil määral muutunud. Nii nagu kunagi oli kirjas, et kaitsta tuleb silm silma vastu, hammas hamba vastu, ega seda enam hiljem kunagi ei võetud, mitte mingisuguse tegelikkusena. Imelikul kombel on see. Pärast kiskus juba teisest sajandist hakati koostama Talmuti Talmut tarmutistis, kes selle kohta siis väidavad. Et jumal olevat juba siis muuseas selle peale selle kirjaliku käsu kas suulised käske andnud, mis aga kirja pole pandud, tamis läksid põlvest põlve edasi suulised, nemad hakkasid seda kirja panema, aga tekkis mitut mitu koolkonda. Tammut on kirja pandud esimesesse sajandist kuni viienda sajandini. Seda panin kokku kohalikude usuakadeemiate juhid ja kogukondade juhid. Ka eriarvamused. Ja kui tammutis kunagi peaksite nägema, siis te panite tähele, et igaühel igas oma leheküljel olemas mitmesuguses mitmes videol viisist trükitud leheküljed on ühele poole see, mida ütles üks õpetlane, teisel pool on täpselt seesama asja kohta ütles teine pedaja teistmoodi. Ja kõik ära trükitud sellepärast et on nõutud, et peab olema võimalikult palju arvamusi ja peab olema tuleviku põlvkondadele võimalus ise valida, seda õiget ning edasi arendada. See oli selline liberaalsem võrreldest hooraga, siis. See oli liberaalsem, see sisaldab tegelikult mitte ainult judaismi õpetusi, tolle aja maailma kõiki saavutusi, mida juudid omandasid, pandi ka sinna kirja, tammilist juttu, mitte ainult usust religioonist, saejutuga põllumajandusest on juttu arstiteadusest, on eetilisi moraalseid jutte ja pool tekstist tegelikult folkloor. Tänapäeva mõttes on tammud ajaloolastele vajalik ja nendele, kes õpivad usuakadeemiates müüeshivadest, tavalises keskkoolis enam ei õpita. Selleks, et seda tammutit algusest lõpuni lugeda, läheb vaja neli aastat. Aga Moosese raamatud, need muuseas raamatut, nyyd õpitakse küll. Muuseas raamatutest on ka lõigud Sa oled välja võetud kogu see maaemaloomesse, juut, kõik need, need on väga huvitavad ja õpetlikud. Ja tegelikult on ju need sündmused, mis on raamatutes kirjas, on arvatavasti olnud ju loobutud on olnud, seda on tõestatud juba Soodoma ja Gomorra varemed olevat näha, maitse surnumerepõhjas olevad, need aga näha seal lõuna poolt, et tahab, remontisin tale koopas alles Hebrani kesklinnas matis ja seal mati teda ja ta naistesoni olemas on ju, tahab, et kõik need asjad on tegevad olnud. Aga nüüd, mis puutub sellesse teistesse lõikudesse? Meie vanast testamendist, sest nagu me nimetame, et annaks, siis kus on ka need ajaloolised raamatut ja seal juba puhtajalugu, mis puudutab aga nendesse õpetikaid raamatutesse, nagu seal on need psalmid ja siis laulud ja kõik need õpetussõnad, see on filosoofia, mida on ka kasulik õppida, kes tahab, judaismis eneses on viimase 100 aasta jooksul tekkinud mitu uut suunda. Ja need suunad võiks kuidagi eristada niimoodi. Üks on selline ortodoksne vana vanausklik, mis peaaegu praktilised on säilitanud peaaegu kõik, mis omal ajal oli. 19. sajandi viimasel veerandil tekkis eriti saksa juhtkonnas üks reformistlik suund, kes püüdis seda reformida ja väga paljud juudi haritlased olid sellega nõus, kuid nad läksid liiale. Asi sisi, sellesse hakati isegi loobuma heebrea keelest ja hakati palveraamatuid trükkima saksa keeles. See tekitas reaktsiooni, sellele loobuti sellepärast, et juudid rääkisid saksa keeles, Nende emakeel joonud juudi botastantis sõit võttis täielik protsess, nüüd siis seal kajutit. Aga isegi see eelis kadus ära. Saksa juhtkond 19. sajandi lõpul ja 20 sajandi alul oli täiesti saksastunud, las hakkasin isegi palvetama saksa keeles, siis tekkis reaktsioon. Ei sedasime kaamera, tekkis selline keskne, ütleme niisugune nimetavad ennast konservatiivset eksjuhtideks. Ja meie siin Eestis olime konservatiivsed juudi imejõud, mitte nii ranged, nagu oli sellesse vanaajal. Me pidasime kinni oma pühadest küll ja aga meiekose toidust aga enam kinni ei pidanud ja Need, kes ei käinudki nagu rohkem kui üks või kaks korda aastas. Aga meie siiski. Me ikkagi selles vanas judaismis veel kinni seda reformistliku siia Eestisse jõudnud. Nüüd on olukord järgmine. Isays on praegu siiski ortodoksne, judaism on ikkagi kõige levinum. Need on vähemuses, ma võiksin öelda, võib-olla kõikides Juudkondadest, mis meil on väga usklikke, juute on seal praegu ütleme 10 20 protsenti, mitte rohkem, ülejäänud on väga liberaalset, on ka neid, kes üldse Igesina, kuis no poliitilistel põhjustel on joogakommunisti olemas tegelikult Ameerikas on juba üsna levinud reformistlik suund, kes siiski nõuab palvetamist heebrea keeles, aga on sisse toonud mõningaid uuendusi, mis tänapäeval võib-olla oleksid isegi õiged. Näiteks vanadesse juudi sünagoogi ees olid eraldi kohad meestele eraldi naistele. Jah, see oli see, et viidi sisse Orealid, ameeriklasi nagu on paljudes novorossid mängus ja viidi sisse ka võimalus, et ka naine reb 100 Rabiks. Kas muidu oli nagu muusika vokaalmuusika cappella või mis muusikali? Ei, muusika oli alati ja eriti see sarve puhumine on väga pühadega juba muuseas 100-l tantsiti ja, ja lauldi ja kannelt mängiti. Kuningas Taaveti oli ju hea muusik, kes võlus oma lauludega ära kuningas Sauli tütre. Nii et see on alati olnud, aga kõige tasemel. Aga me ei ole kunagi kasutanud oreleid, aga nüüd juba ameeriklasena koogides panime soola sisse toodud ja teiseks on toodud sisse ka selliseid uusi elulaadi käsitlevaid nagu tooksin näiteks sapetaja ja ei tohtinud ju omal ajal sõita kaameliga ka Eesti ka nüüd ei tohi sõita autoga. Meie Me andsime koti väga lähedale pronksi, tänavale ta saaks jala. Ei tulla sõna kui autoga. Meie anname neli korda nädalas tasuta lõunaid, korralikke lõunaid vanuritele ja vaestele medime invaliididele back koju pühadeks saavad 400 perekonnamehe käest toidupakki koju, kui nad invaliid, tulikun. Kas seesama kogukondlikus nendes kuulsates isoligi bussides need on sellised külakogukondadest, jah, kas te olete ka seal olnud? Ma ei saa ainult olnud standaga, elal ma seal ei ole, Kibussid tekkisid siiski rohkem, ma ütleksin, mitte religioossetel põhjustel, vaid hoopis sotsiaalsetel põhjustel. Hakkasime liiki looma, sõitsid sinna põhiliselt Ida-Euroopast, vaesed juudid. Lääne-Euroopa juudid, kes elasid tookord väga hästi oma maal, ei sõitnud sinna, nad andsid raha, nemad tahtsid raha, et osta vaat et osta inventari. Aga tööd tegid need vaesed juudid, kes tulid Venemaalt ja Poolast. Nemad otsustasid kohe luua niisuguse kommuuni, kus kõik tootmisvahendid on ühised ja mao Nyhine. Ja otsustasid ka kehtestada sellise süsteemi, et kõik, mida sa aja, sa saad sealt tasuta sõinnakunatra majandus, aga see tol ajal oli väga vajalik ja see aitas väga palju kaasa sellele, et tekkisid väga tihedad sidemed nende kollektiivide vahel. Ja sealt tulidki need juudid, kes, kes võitlesid Velega meie riigi vabaduse. Seal. Ka Eesti riik sündis tegelikult seltsidest. Žestidest ja ühistutest, et tekkisid ka need mehed, kes läksid pärast sõdima, tekkisid ma, ütleksin seda, noh, see oli mitte just kaitseliit, aga umbes taolised organisatsioonid tekkisid Igaski bussis, oma kaitse tekkis ja hiljem sealt kasvõi siis ka meie parimad sõjamehed ja meie ohvitserid ja meie kindralid on kasvanud ühtki mütsidest. Kibutsis elav inimene teab, et ta on surma nii-öelda kee kõigest sellepärast, et kõik ikka kindlustatud. Uudistajaid ilmselt väga hea kooli kõigepealt Egiptuses. Mitte ainult Egiptuses. Juutide maa, kus me elame, on tegelikult koridor Aasia ja Aafrika vahel. Mõlemal pool võid kirikult huvitasimega liigiga Babüloonia sumerid enne seda Babüloonia, Assüüria väga kõrge kultuuriga ja, ja teisi pole Egiptus ja nad said mõlemalt poolt juba 2000 aastat tagasi. Juudid tegelikult likvideeriti kirjaoskamatuse, nagu rahvas on 2000 aastat keele oskaja olnud, on siiski rohkem väärt kui rahvas, kes alles nüüd õpib lugema. Peale selle on juudid püüdnud alati õppida kõike seda head, mis teistel on seda enesesse võtnud. Võib-olla selle tõttu ongi meie kultuuri tasa üsna kõrgeid, me läheme võtame alati üle oma naabritelt, seda, mis heade, püüame endale ka seda sisendada. Võib-olla stikud optilega imelikuna, aga juba 19. sajandi lõpus ülikoolides oli juudi üliõpilasi 10 korda rohkem kui kohalikke inimesi. Ja 19. sajandi lõpus kuskil umbes 1900 oli Euroopas kõige kõrgema hariduse taseme tehas, oligi meie juudid. Mis te arvate, miks kristlus sündisus seal kaanoni maalsel Galileas ja Juudas ja miks selline lunastus, usund? Noh, võib arvata, miks, sest juudid kirjutati laiali. Eks see tol hetke, kui Jeesus sündis, siiski elasid põhiliselt ikkagi seal, kõik, nad olid juba tagasi tulnud, tol ajal elas, elas seal vähemalt üks miljon juuti, nad tol hetkel ei olnud laiali. Aga ma mõtlen, et kas kristlus oleks levinud seal juhtide hulgas aja jooksul? Ma ütleksin niimoodi, esimese kogudused olid juudid tegelikult esimese kogunemisega igatseda. Aga need juudid, need radikaalsed, kes hiljem tõstsid mässu, need olid ka juba enne olemas, nemad ootasid ka messija, juudid ootasid enne kestest juba ammu juba oodati messe tuled, kes päästab meid Rooma ikke all, nemad ootasid niisugust Messi, kes võtab kätte mõõga, kutsub kõiki sedda roomlaste vastu. Aga mida ütles Jeesus? Armastan kõike, armastage oma vaenlasi. Oli halastas jumal, temal ei vastaja nisust, vastajaid enamikul ei tahtnud endale pettused, lõpetasid temast sellepärast nad ei võtnud teda vastu. Kas te teate keskajal umbes 1666 oli ju meil üks valemessias, tekkis ju poolest tekkis üks mees, kes kuulutas Messijaks. Sabad täitis viiulitaimi pärast seda, kui 1006 kaheksa põhimõtteliselt poolest väga suled, juutide hävitamised. Postants meniski poolt Bagdadis, Minski, tappis juurde sama palju kui, kui Hitler siin tähendab mittearvulised suhteliselt vudid oli meeleheide, tekkis seal noormees, kes kujutas, sisenes väga-väga raske aeg ja tekkis isegi pooldajaid, ta kutsus üles, et me lähme kõiki, sõidame kõik pühale maale. Aga ta tegi üsna palju halba, sest paljud juudid müüsid oma vara maha ja hakkasid juba kõik sõitma sinna tädi Maali, tema ise läkski türgi maale läks, türgi sultan ju ütles, et temal ongi juudi kuningast, et tema annaks inimestele püha, ma ikka tema valitsuse all muidugi türklased saatsid ta hoopis vangikongi, ütles talle ainult kaks valikut. Kas sa võtad islamiusu, Toome süles? Ta võttis vastu islamiusu, jäi elama, aga väga palju, ta tegi väga palju halba, sellepärast et tõesti tuhandeid juudi tulid juba teega juba sõitsid ja selle tõttu see niisugune, mis Jaanus meile väga vastu ja meie võitlevad selle vastu, et ei tekiks mitte juustike, mis jäid, kes ennast ise püüavad meesteks teha. Perioodi oma kultuuri Oscari ilmselt niivõrd stabiilne, siiski tugev, et nagu jäi kandma aga Euroopas, kus orjanduslik kord, eks ole ja ja raske naiste olukord ja nii edasi sealsel unastus levis nagu kulutulena. Seal ta leidis ka väga paljud juudid ka lõpuks siiski istus, kurje läksid ka, sest et ei saa see, et, et oli meid tollal kuus miljonit ja, ja üks 300 aste hiljem ei läinud ainult kolm miljonit. Ilmselt tähendab väga suur osa siiski. Seevastu ta kas võib öelda, et judaism on ikkagi juudi oma usk või kui te ütlesite, et arvutis on ka palju folkloori, et kas seal oli enne seda ka mingi noh, selline loodususund või astraalusund või midagi veel vanemat. Aabram, kuidas sündis, siis ta ei olnud juudiusuline, siis ta ju ka uskus seal neidsamuseid, uskumusi, mida ümber kahtlaselt ahmiltalis. Nii nagu ümberkaudseid, nii pidasid juudid ka. Aga tema, vähemalt meie usume seda. Ta loobus sellest nendest ja temaga koos kogu ta pere ja kõik ta sulasedki, isegi orjadeks võtsid vastu judaismi, kus tunnistati jumalaks ainult ühte püha vaimu, ainukest Need, kes hiljem mingil määral last nendest mõjutada meie niidipidajana juutideks. Kui juhtus niimoodi, et selles põhjapoolses riigis ise riigis, mis seal viis aastat 700 seal ju see maaliusk hakkas ka levima uuesti kuningatest abielus Juusele finiik ja ühe, ühe ühe printsessiga, aga meie prohveti suhteliselt siiski rahvast selles veenda. Et see on Meie häving ja enamik rahvast jäid püsima selle meie põhilisi judaismi juurde. Siiski enamik ikka jäid püsima. Mis te arvate sellest bioloogilisest mõttest, et monotis tekkis just sellistel poolkõrbekõrb aladel, kus oli väga vähe loodusobjekte, mida jumalikustada oli tasane maa oli taevas, oli mõni mägi, eks ole, püha mägises. Ja see moodism oli siiski vist mitte meie jumala fonoteegist oli ikka nähtavasti päikesejumal, mida egiptlased kunagi hakkasid Tallinna nendel olid nad olid küll jah, seal. Jumal on ikkagi väike, eks, mitte mitte püha vaim. Aga te ütlete, et kõrbes judaismi suur levik oli ikkagi pühal maal, mis oli tollal sugugi mitte kõrb seal ei olnud, aga ta oli väga ikas, mis seal oli metsa palju, seal oli väga viljandikas muld 1000-sse alguses. Sai ju enne, kui tuldi sealt oma Ta tuli ka teast ja alguse tasa, siiski tõepoolest, enne ta sai, paistis looduslikest sooduslikutes tingimustes ja läks sellega, ma olen nõus. Sest ei tea, kauane juudid ütleme, sellist kõrbenomaadielu elasid, nad olid Egiptuses mingi aeg, kus nad enne seda olid need semiidi suguharud. See mingisugune enne seda olid nad tänapäeva Iraki lõunapoolses osas uuri linna lähedalt, kust nad, nad olid, nomaadid, kasvatajad ja kasvatajaid, põhiliselt. Kui nad Egiptusse läksid, siis oli vaid üks põhjus, miks Egiptus võttis need hea meelega vastu, oli see, et egiptlased isegi kasvatanud ja neile isegi meeldis, tuli üks suguharu, kes hakkas karja kasvatama, aga kui neil pärast juba nii palju tekkis, siis nad hakkasid neid. Näed, hakkasid need kastma või, või kiusama nii, nagu öeldud, sõjakad rotekesed, kes tegi, siis oli mitusada aastat hiljem õli mitte, mitte siis mitte sel ajal, kui Joosep asevalitsejaks. Te olete eestlasele juute võrrelnud, et nad on sarnased, et ajalugu ja sanan olnud, eks ole, aga aga ütleme, kui ka eestlased oleks 15 miljonit ja meil oleks niisama pikk oma ajalugu, oma kultuur, et noh, kas me oleksime ka äkki siis maailma kultuuride suutnud nii palju anda? Esiteks, ma andsin selle selle ajalooliselt, eks, sest nii Eestimaa kui jutti maa on andnud väikseks riigiks 1000 suurte impeeriumide vahel, kes on kogu aeg üle sõitnud ja kogu aeg meid hävitanud. Vabadussõja tulid, peaaegu ühepikkused, üks päev oli juhatanud, see oli täiesti juhus, aga aga Iisraeli vabadussõda Eesti vabadussõda kestuselt peaaegu ainult üks päevani vahet. Aga see vabadussõda oli, käik oli väganaloogiline, suured väed tungisid meile kallale, me oleme nii pisikesed ja kõik arvasid, et me kaome, ära, keegi uskunud, me jääme püsima, aga meene püsima, kaotused olid umbes samad, minu teada eestlased kaotasid neli või 5000 meest, meie kaotasime 6000. Selles sõjas. Aga tulemus oli üllatav, sest et 18-l aastal oli vist küll vähe inimesi maailmas, kes uskusid ja tekib Eesti riik. Aga kui algas sõda, siis väga paljud uskusid, et meie ei suuda vastu pidada. Olete olnud isegi juba mingisugune kavanda ameeriklased, nad evakueerima meid lihtsalt uuesti sealt ära, et ei tekiks uus holokaust, kogu maailmast hakkasid kiiresti sõitma vabatahtlikud, noored mehed, sinna veel noored mehed, kes olid sõja läbi käinud, kes oskasid sõdida. Ühe kuu jooksul tekkis juudi kaitseliidus, tekkis regulaararmee. Me oleksime tookord veninud juba tegelikult kogu Palestiina endale võtta Poliks üldse mingit probleemi tekkinudki. Aga, aga kuna nõuti siiski anda võimalus saabastelt tuua, siis meie sõlmisime vaherahu ja me tegime ju ettepanekuid, juba tookord tuleks luua Palestiina riik. Kuid Palestiina araablased ei tahtnud seda. Nende mõte oli, et iseiki ei ole üldse vaja ja sellepärast ongi nüüd pool sajandit olnud lakkamatud sõjad ja nii edasi. Oma intervjuus ajakirjale päikesetuul, mis ma loodan, et ilmub novembri või detsembri numbrist ütlesite sellise väga provokatiivse natuke isegi mõtet Jeruusalemma niivõrd püha linn, et seda ta mingil juhul käest ära ei anna. Kasvõi kolmanda maailmasõja hinnaga. Jeruusalemma linna meie ei anna mitte iialgi mitte kellelegi ära. See on, see on meie sünnikoht, see on hälli, kus me sündisime, ma kordan veel kord, juudi rahvusriik tekkisid siis, kui Taavet ehitas ülesse oma pealinna Jeruusalemma, tekkis juudi rahvuse juudi tiik. Me oleme 3000 aastat Allemas olete ikka selle mõttega, et me tuleme kunagi sinna tagasi juttu praegu just sellest vanalinnast, see, et seal eestlastes elab palju araablasi, see meid ei häiri ja meie oleme isegi pakkunud viis aastat tagasi, meie meie peaministripark lubas ju araablastele selle eest linna, kus elavad araablased neile andagi. Et olgu siis üks tüki Juuslama ka teie oma, eksole. Aga muidugi pärast kõiki neid sündmusi, mis on toimunud, kus Iisraelis tekkis väga suur reaktsioon eriti uslikute hulgas. Ja meie märkis ta ju muhameedlaste palvetamas mošees mošee on nende hallata, meie käi seal näinud, siis käime, lubatakse vaatama minna ja meil ei ole mingit põhjust mikspärast. Alain peaks muutuma Palestiina pealinnaks ja veel üks asi, mida ma ei tea, kas ma mainisin, kui 48. aastal vaherahu sõlmiti, vanalinn jäi araablaste kätte, see, see vaherahujoon oli, oli läbi keset läbi keset linna ja ta oli ju nende käes, siis oleks ju nemad nähtavasti oma riigi luua ja see oleks tõepoolest olnud pool elustama ka. Aga nad ei teinud seda, miks? Sellepärast, et nad ütlesid, et nemad ei taha pool muna nühendavad kõik saada saada ja see on minu poolt provokatiivne, aga nii see on, midagi teha pole. Te ütlesite kuidagi naljaga pooleks, et me oleme andnud teile kristlusele, andnud teiega kapitalismi, mida te meilt veel ootate ja mina vastasin, et me ootame teilt sellist uut tüüpi putsi tüüpi, noh, mina isiklikult ootan solidaarsus ühiskonda. Miks just Eilkuna teie rahvuse võimekuse juures? Mulle tundub, et siin juudi rahvas võiks veel ühe uue missiooni tuua. Maailm on praegu kriitilises seisundis. Sellepärast et meie oleme oma looduse nii ära rikkunud, et meil varsti ei ole enam midagi süüa ega juua. Ja loomulikult tuleks midagi ette võtta. Ma arvan, et ei ole vist mõtet uuesti üles tõsta, seda teooriat twitavad vallutada kogu maailma. Me ei taha valgustada kogu maailma. Vastupidi, me tahame olla aastaga Saksamaal, aga me me pakume eeskuju võtta, võtke eeskuju. Võtke eeskuju. Üks asi on see, hoidke ennast ise, kui rahvas tahab säilida, siis ta säilub, kui ta tahab. Teiseks tähendab. Eesti keel on ilus keel, missa pärast ta peaks hääbuma. Kolmandaks andke oma lastele haridusmee. Poliitilise ja majandusliku kultuurilise niisuguse mõju aluseks on kõrge haridus. See on nagu Res Publica programmist maha loetud viimased. Võib-olla nemad seal on minu poolt ka maha. Aga andke tõepoolest külge haridus. Nii, nii kaua kui võimalik, igaüks ei võta vastu, kes võtab, andke haril, ainult sellega te jääte püsima. Muidugi, iivet tuleb tõsta, sellepärast et meil on ka kahjuks moodsad Judid sünnitavad ainult üks või kaks last perekonnas. Aga muide, meie usklikud, teil on väga palju. Praegu kasvab või kahaneb maailmas see 14 miljonit. Tai ehiti, arvukus kasvab nendes kogukondades, kus on palju usklikke, sest meie uslikute juhtidel on vähemalt viis last. Aga minu kaugete sugulaste, kes elavad Ameerikas ja kes on kasesamast rabi järglased, nendel on mehel oli kaheksa last, teisele minu onutütar oli 10 last. Nemad sünnitavad palju lapsi ja ma arvan, et ei kahane ka sellepärast et tendents assimileerida ei ole enam sugugi nii tugev. Tänapäeval on väga võimalik elada kas isegi üksinda kuskil üksikul saarel selle juht, sellepärast, et interneti kaudu pole kogu aeg ühenduses oma kodumaaga võib oma keelt rääkida või õppida vajagi elada Jeruusalemmas, vibradega, mujal, tegelikult nii, ma arvan, et, et see juhtus, jääb siiski püsima, ma usun niimoodi. Nii jätame siis need nõuanded meelde ühe väga auväärse kultuurrahva auväärselt esindaja siis säilitada oma rahvus, oma keel, anda haritus siis püsim ehk meiegi ja saame veel rohkem võib-olla juutide sarnased olema loodus ja loodussäilitada ja ma tänan teid, Elephonen saks väga sisuka vestluse eest ja kuidas soovivad.