Tere, hea kuulaja, eetris on peresaade, mina olen pereterapeut. Monika Koppel. Täna räägime söömisest. Me oleme jõudnud aega, kus neid ümbritseb suures koguses toitu aga erinevatel põhjustel tekitab selline toiduküllus paljudele peredele pingeid. Kes sööb liiga vähe, kes sööb liiga palju, kes valesti, kes valel ajal. Kas ja toorest või keedetud kas siia lihaga või lihata. Sellest on tänapäeval palju segadust. Meediagi pühendab igapäevaselt toiduteemadele väga palju ruumi, samuti reklaam. Toiduvaidlused on jõudnud isegi lahutuste järgsetesse vaidlustesse sest isa juures süüakse seda, mida ema juures ei lubata, süüa ja lõpuks peab lahendama ja õigluse maa peale tooma kohus. Erimeelsused toitumise teemadel võivad sagedasti olla need põhjused, miks vanavanemad enam lapselapsi nii tihti ei nähe. Sest vanavanemad ei pea miskiks lapsevanema keeldu ühe või teise toidu osas ja vastupidi söömisest sellest lihtsast, aga samas nii kirglikkust, teemast räägime täna terapeutide ka Tartust. Meie külalised on täna Andromeda kliinikust kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Jelena Põldsam ja pereterapeut Piret Evert. Tere. Tere. Tere. Teie kliinik on Eesti esimene toitumishäirete kliinik, mis tingis sellise vajaduse? Ja, ja tõepoolest lõime kliinikud eesmärgiga aidata inimesi, kellel esinevat esineb, vat söömishäired. Et selline spetsialiseerunud kliinik tingis seda, et, et söömishäired hakkas eeskätt poliimed järjest rohkem tekkima, järjest rohkem oli vaja teadmisi ja, ja siis ka teaduspõhist suhtumist söömishäiretest ja nii sega. Tekkis mitu aastat tagasi, see siis toimus, 2004 oli see aasta, kui me kolleegidega panime pead kokku ja, ja otsustasime, et oleks aeg spetsialiseerunud raviga alustada. Mis muredega inimesed teie juurde pöörduvad? Ja kui me räägime söömishäiretest, siis inimesed pöörduvad kas alakaalu või ülekaalu teemadega, mida esineb nii lastel kui täiskasvanutel nii naistel kui ka meestel. Et tihti peale söömishäiretega kaasnevad ka suhete probleemid ja meeleoluhäired, millega on samuti tegeleda. Ja kui jätkata pöördumise teemat, siis pöördutakse näiteks sellega, et laps sööb väga vähe või ainult teatud asju, mis paneb vanemaid muretsema, kas lapsel võib olla midagi viga. Samuti pöördutakse noorukite söömishäirete teemadega näiteks, et noore kaal on kriitilised, langenud või vastupidi, aina tõuseb. Näiteks vanemad kurdavad, et tütar või poeg keeldub koos teistega söömissest ta on kuidagi tujud, too või kergesti ärrituv. Täiskasvanud jällegi pöörduvad kas sellega, et on väsinud näljutamisse ja liigsöömiskorduvatest tsüklitest. Samuti pöördutakse ka tõsist ülekaaluprobleemidega, mis on juba tervisele ohtlikuks muuta tulnud. Inimesed tulevad konsultatsioonile kui ootavat maovähendusoperatsiooni teavet, et näiteks tuttav on käinud sellisel operatsioonil, kuid mõne aja pärast hakkas tema kaal taas tõusma ning soovivad seda vältida, ütlevad, kardan, et minuga võib juhtuda sama. Ja noh, see hirm on muidugi arusaadav, kuna nad on kogenud korduvalt ebaõnnestumist kaalu langetamisel. Söömine on teema, mis puudutab meist igaühte ja see on ju öeldult ka, et ainus töö, mis toidab, mistõttu on oluline jälgida, kui palju ja mida me tegelikult sööme, et püsida terved ja elujõulised, kuid juba ammu ei ole toitumise puhul oluline see, kui palju energiat saame ja kulutame, sest toitumine on seotud elustiiliga ja kuvandiga. Endast loome ja teistele esitleme. Läbi toitumise saame reguleerida oma kehakaalu, olla trenditeadlikud tarbijad, promoda fitnessi, vegan, toitumist ja toitumine ja sellega seonduv on ühelt poolt bioloogiline vajadus ja teiselt poolt suur äri, mis puudutab meid igaühte. Valikuid on palju ja samuti on erinevaid teenusepakkujaid, pojaid alates salenemisest ja Dietidest veganluse ning mikro- ja makrotoitainete arvutamiseni välja. Ja inimestel võib tekkida küsimus, et keda ja mida ma saan siis uskuda, et teha endale jaoks parimad valikud. Lihtne asi nagu söömine ongi siis sama keeruline nagu raketiteadus, sest uued teadmised, ühiskonna ideaalid ja uurimistulemused lükkavad ümber vanu alustalasid, mis on pikka aega teinud. Kas siis kõik uus, mis tundub esmapilgul huvitav, on ka õige või on tegemist taasavastatud vana teadmisega, mida siis ikkagi süüa ja kui palju, et olla terve ja õnnelik. Jaa, aga samas tihtipeale ütlevad inimesed, et ma tean, mida ma pean sööma ja kui palju, kuid ma ei suuda niimoodi elada. Mingi rõõm peab ikka elus olema. Jah, et nüüd räägime toitumisest ja samas ma kuulan need korduvalt kostab sõna häire. Et kas te saaksite natukene täpsustada, et mida te nende söömishäirete all mõtlete? Ja et piirid, tõmbamine normaalse ja häiritud söömisse vahel ei ole alati kerge. Kõik inimesed olevat mõnikord liiga palju, näiteks jõululaulas, buffee lauas, puhkuse ajal hotellis. Väga paljudel on kogemusi kaalu langetamisega. Kuid see kõik ei ole veel söömishäire. Söömishäired puhul muutub söömine või siis söömata olek elu peasisuks ja hakkab häirima normaalset elu. Raskeid probleeme tekib sageli alles siis, kui kogu elu hakkabki keerlema. Mis see ümber, mida süüa, kui palju süüa ja see hakkab dikteerima mitmesuguseid, eluliselt tähtsaid valikuid. Anoreksia puhul näiteks hakkab inimene mitmesugustel põhjustel söömist reguleerima, seda vältima ja, ja sellest kõrvale hoidma. Ta võib näiteks soovida oma välimust ja enesedistsipliini parandada. Algselt justkui ohutu kaalust alla võtmine muutub anor eksiks siis, kui söömise reguleerimine viib kehakaalu märgatava langus või või noorukite puhul näiteks kasvu peatumist. Seni ja paljud anoreksia läinud inimesed on rääkinud, et kaalust alla võtmises võib takerduda nii-öelda kinni jääda. Väikese kaalust allavõtmise järel saadakse teistelt kiitust ja tekib oma keha ja eluvalitsemisse tunne et seda õnnestumise tunnet uuesti kogeda püütakse veelgi rohkem alla võtta. Tavaliselt ei tähenda anoreksia söögiisu kaotust. Inimene võib mõnu tunda söögimõtetest ning äärmiselt huvituda kõigest toidu ja toiduvalmistamisega seonduvast aga ometi söömist rangelt reguleerida, näiteks toitu peita või püüdes saadud energiaid mitmel eri viisil kuulutada. Ja kui me räägime poliimiast, et siis lühidalt öeldes tähendab buliimia liigsöömisse ja näljutamisse nõiaringi, mille peamine probleem on korduvkontrolli kaotus söömisse üle. Lisaks iseloomustab mul immelt püüd end ülemäärasest toidust ühel või teisel viisil vabastada. Et noh, tüüpiline üles söömishoog leiab aset näiteks pärast pikka töö või koolipäeva päev on olnud kole väsimus vaevab, meel on rahutu, ole gängistatud, sageli ei ole päeva jooksul olnud aega korralikuks söömiseks või on seda välditud dieedipidamise pärast. Ja nüüd siis teel koju haaratakse poest kaasa kotitäis saia, juustu, paar pakki küpsiseid, šokolaaditahvli pakki kartulikrõpse ja tund aega pärast koju jõudmist otsa kõigutsas. Liigsöömist ei suudeta tavaliselt lõpetada enne, kui kõht on ebamugavus seni täis. Ja pärast toidu alla guugistamis tekib masendus. Just alanud saleduskuur on mokas. Tuju on paha ja arutu käitumine teeb häbi et pärast liigsöömishoogu püütakse ülemäärasest, toidust ja häbitundest vabaneda erinevate trikkide abil, oksendamine, paastumine, haaratakse jagu õllekõrrest ja harrastatakse üliaktiivset sportlikku liikumist. Tavaliselt järgneb liigsöömishoolega otsus end käsile võtta, hakata elama paremat elu ja võtta ette uus, senisest veelgi karmim dieedikuur. Ja nii saab keelust liigsöömisorganismi toidust tühjendamisse nõiaring. Ja, ja kui inimene põeb poliimed, siis järk-järgult liigub ta üksindusse poole sest ülesöömisest ja piiramises saab saladus, kuna On häbi rääkida ja nii saavadki söömishäiretest ja inimestest, kes seda põeb, partnerid ja teised suhted vahele ei mahu. Ma eespool rääkisin sellest, et me tegeleme paralleelselt ka suhete probleemidega ja kui lähedased tahavad tähelepanu või kontakti inimesega pereliikmega, kes söömishäired põeb, sisse teda ärritada, tähendab, ärritab ta tunneb, et teised mõjutavad ning tal tekib puht kaotada kontrolli. Ja lisaks sellele Reksale ja poliimiale on viimasel ajal esineb rohkem söömishäirete puhul ka ortoReksjat. Mis on siis tekib sellisel juhul, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides, mis võib lõppeda näiteks alatoitumisega. Ortorikse puhul võib see haigus alguse saada süütus soovist üle saada kroonilisest haigusest, soovist kehakaalu langetada või lihtsalt soovis toita, tunda ja elada. Tervislikult. Ja Artur eksi all kannatav inimene soovib süüa ideaalse dieedi järgi. Ideaalne kaal on justkui teisejärguline sest inimene keskendub nendele toitudele, mis annavad talle justkui puhta ja tervisliku tunde. Nii et inimene lähtub täielikult oma tundeelust. Ei loe kaloreid näiteks või mis, mis toitainete sisaldused on? Kui ortorikset ei ravita, võib see põhjustada tervisekahjustusi ning on oma olemuselt võib see kaasa tuua sama ohtlikke mõjusid nagu anoreksia ja buliimia näiteks südamehaigused või alatoitumise. Kuulates teie kirjeldusi, siis võime kokkuvõtvalt ütelda, et söömishäired on ühed väga kavalad häired. Et ilmselt anoreksia mingil hetkel hakkab välja paistma inimene läheb väga kõhnaks, aga nüüd ütleme see ortoReksija või võimeib, ei pruugi kiviaeg üldse olla nähtav kõrval viibijatele või teistele inimestele. Aga et kuidas lastel need söömishäired väljenduvad? Et kui lapsel tekkinud üle või alakaal, siis tasuks kõigepealt pöörduda perearsti poole et lasta kontrollida lapse üldisi tervisenäitajaid, sest see aitab välja selgitada, kas üle- või alakaalu pole soodustanud näiteks bioloogilise geneetiliselt tegurid ja et siis, kui need on välistatud, saab juba edasi vaadata. Samuti on oluline, et kas lapse vereproov on korras, leidmaks kinnitust, et laps saab toiduga vajalikke toitaineid. Ülekaalu korral tasub vanematele üle vaadata lapse ja ka iseenda toidulaud ning mõelda, milliseid muudatusi annab seal teha. Ja võib ka juhtuda, et vanem ei tea, millest see ülekaal tingitud on või kuidas selle murega tegeleda. Siis tasub pöörduda perearsti poole ja sealt saada edasisi suuniseid sest nemad aitavad üle vaadata lapse menüüd, anda ehk soovitusi, kuidas saada toidust kätte vajalikud mineraalained, vitamiinid ning piirata liigset kalorite hulka toidus. Kui me vaatame lapse arengut, siis toidul on väga oluline roll mida varem kaasata laps söögitegemisse või selle ettevalmistamise, seda parem. Nii on võimalik õpetada lapsele erinevaid maitseid, mitmesuguste toitude valmistamist, mis peamine veeta lapsega koos kvaliteetselt aega. Lastele meeldib köögis katsetada ja koos vanemaga toitu valmistada, kui ka vanem seda tegevust naudib. Ma saan aru, et hurjutamine ja keelamine ei ole just see kõige parem variant, et pigem kaasata last. Ja sest selleks see ennetab, et kui panna juba keelud ja piirangud või teha midagi kohustuslikuks, siis võib lapsel tekkida ka trots selles suhtes. Ja see juhatabki võib-olla hea jutu jätk selles, et väikelastel tegelikult ju esineja valiva söömise faase, mida vanemad tihtipeale kardavad või ajavad segi tegemist võib olla juba häire varajase algusega, aga lastel vanuses üks kuni kolm kuni neli eluaastat esineb siis tõesti valiva söömise faase. Mis tähendab siis seda, et laps läbib sellise arengufaasi ja see on teatud arengule omane, et laps ei taha toite süüa koos, vaid hoopis eraldi, Edgar tul ja kaste ja salat oleks kõiki eraldi või ta soovib näiteks neid ükshaaval süüa. Enne sööb kartuli pärast salati ja kastet ta võib-olla ei soovigi, võiseb kõige peale, et see võib tunduda kummaline, aga toitumisel on just oluline arvestada, et laps saaks ka sõna sekka öelda ja just küsida, kuidas talle maitseb. Ja vanematele rahustuseks tahaks öelda, et see periood enamasti möödub, nii et ei tasu liigselt muretseda. Ja, ja kui sa lased lapsel otsustada ja valida, kuidas midagi võib süüa koos ja lahus, siis sellest ei tekigi sellist sundliku olukorda. Nii et siis sa ennetaks justkui ja, ja üks mure, küsimus võib ju olla lapsevanemal ka see, et aga et mingi vaheseb laps väga palju ja siis on portsud jälle nii väikesed, et kas tal kõht saab täis ja siin on seotud söömine kasvamisega, kasvuperioodiga lapsel on kolm kuni kuus kasvuperioodi aastas rajal tahabki ta rohkem süüa ja noorukid võivad aastas kasvada kuus sentimeetrit ja juurde võtta kuni kolm kilo. Nii et siis sellised kasvuspurdi perioodid laps sööb rohkem, ei tähenda, et ta terve aasta läbiseb samas koguses toitu. Nii et oluline on lähtuda lapse arengustaadiumites ja küsisid, et kas see peaks olema sunduslik või vanem, võiks suunata siis söömine ja selline tegevus peaks olema selline protsess kus ei tegeleta samal ajal teiste kõrvaliste tegevustega. Et on ka ohtlik, kui laps saab söömise ajal vaadata telekat või telefoni, et sellisel juhul ei õpi laps tähele panema, mida ja kui palju ta sööb, ta ei õpi usaldama oma, kuidas on kõhutunnet, sest söömisest saab kõrvaline tegevus sellisel juhul ja võib isegi juhtuda, et kus lapsi, lapsi saadagi, teistmoodi sööma, kuid telefoniga meelitades ja see võib panna aluse lapse ebatervele suhtele toiduga. Ja selle asemel, et süüa ja nautida toitu siis laps vaatab. Oi, see on nii tüütu, ma tahaksin parem vaadata oma multikat ikkagi lõpuni, sest see annab kiirema, võib-olla naudingu efekti lapsele heaolutunde ja, ja kui rääkida toidusundimises, siis lapsed on väga erinevad oma maitsemeele poolt. Et mõned lapsed on julged katsetada, Ajad proovivad kõike, mida vanemad pakuvad, teised lapsed aga pelglikud ja nende maitsemeel ei ole nii avatud, nemad kardavad igat uut maitset ja vajavad palju vanemate julgustamist, et uusi toite üldse proovida. Ja pärast see ongi, et lapse jaoks võib-olla uus toit hirmutav, siis oleks oluline, et lapsele tasuks uut toitu pakkuda vähemalt kaheksa korda. Ja alles seejärel võib kindlalt väita, et lapsele see toit ei maitse ja nagu ennegi mainisid, siis toidu maitsmine peaks olema vabatahtlik. Et sa paned selle toidulaua peale, kui sa ise seda tarbid, võid teha. Soovitus, et laps võib võtta, aga et see kindlasti ei tohiks olla kohustuslik, muidu ta tekitab trotsi. Sinu soovitused on sellised, et et vanemad ei peaks pidama toidu pärast, võimuvõitlust, aga on sul veel mõned head nõuanded, näiteks kui laps on veidi ülekaaluline, et mida siis võiks veel teha? Et kui ülekaal on lapsel, siis süsteemne pereteraapia vaatab ka seda, et kui lapsel on mure, siis appi saab tulla perekond. Nii et vastutaja rolli saab siinkohal võtta vanem. Et näiteks võiks vanem võtta selle rolli, ta lepib kokku sellise teatud aja ja millal äkki ta toitumise teemal üleüldiselt ja uurida, kas pakutud aeg sobib ainult perekonnaliikmetele, see aitab luua sellise hea atmosfääri, et probleemidest rääkida. Ja vanemal tasub öelda otse. Ta on mures selle pärast. Näiteks kuidas perekond sööb ning millised võivad olla tagajärjed, kui kogu pere oma söömisharjumusi ei muuda. Et mitte mure ei ole ainult lapsel, vaid see võib olla tervel perekonnal. Ja alati tasub ka küsida, et kas ka teised perekonnaliikmed on selle peale mõelnud, et võiks äkki oma toitumisharjumusi muuta. Nüüd kuidas ja kui palju midagi süüakse, on ka hästi oluline, mida jälgida ja, ja mis võib juhtuda, mis seal see tagajärg, kui jätkatakse samamoodi söömist, et kui peres on ülekaal, siis kui jätkata samamoodi toitumist, siis kaal võib aastatega ainult kasvada. Perekond võiks saada tervenisti, arutada seda ja välja pakkuda erinevaid lahendusi ja neid võiks saada koos, nagu välja valida, milliseid muudatusi oleks kõige lihtsam rakendada ja alati tuleb arvestada ka tagasilangusega, et iga uus muudatus nõuab sellist aega, ressurssi ja energiat ja iga uus harjumus vajab ajalises mõttes, et see kinnistuks. Et jah, need on need kohad, mida saaks arutada lapsega. Nii et selle asemel, et süüdistada ühte pereliiget selles, et ta võib olla, kas sööb liiga palju või sööb liiga vähe peame meeles pidama seda, et kogu peres peab toimuma mingi muutus. Aga tulles tagasi nüüd söömise teema juurde ja vaadates võib-olla teismeliste poole, et kui lapsed kasvavad suuremaks ja neist saavad noorukid siis millised on need erinevad ohud, millest vanemad peaksid teadlikud olema. Kui teismelise aeg hakkab kätte? Jõudma, ja tõepoolest, et noorukid on väga avatud. Kui nii võib öelda, või haavatavad sellele häirele, et nooruk näiteks võib tulla avaldusega, et ta on hakanud veganiks hakata vahele jätma jätma siis lõuna või õhtusöök tüki. Taldrikult võivad kaduda rasva sisaldavaid toiduained. Alguses võib-olla tekib taldrikule rohkem köögivilju ja vähem leiba, aga noh, siis paralleelselt ta võib-olla võib keelduda näiteks kommidest. Ja samas võib hakata Ta nõuda, et kõik toiduained, mis on kodus, oleksid madala kaloraaži ka. Ja samas, kui vanemad nõuavad normaalse söömise taastamist, siis tekivad tihtipeale perest tülid. Ja teismelise identiteet on alles kujunemas ja psüühika on habras ja seda arenguperioodi iseloomustab soov kuuluda teisme. Eas muutuvad nooruki jaoks tähtsaks sõbrad ja nende hulka kuulumine ja olulisel kohal on see, mida grupis tehakse ja kuidas seal mõeldakse. Kui grupi liidrid pööravad näiteks tähelepanu kõhnamisele ja selle saavutamisele on noorel kaks võimalust kuuluda pehming, võtta omaks grupikaaslaste mõtlemine ja käitumine või eralduda grupist ja jääda kindlaks iseenda tõekspidamistele. Viimane valik on noorukite jaoks keeruline, kuna kuulamisvajadusi aktsepteerimine omasuguste poolt on sel perioodil ülitähtis. Nii ja identiteet on noorukile alles kujunemas ja ennast väärtustatakse läbi välimuse. Ja sellele arenguperioodile ongi iseloomulik siis välimuse ületähtsustamine. Miks on ka nad avatud justkui söömishäirele, sest see reguleerib ka toitumist ja kehakujundamist. Kehataju. Ja nii see on, aga noh, kui söömis käitumine on muutunud probleemiks tulles tagasi kodu juurde, et siin natuke eespool, siis Piret rääkis sellest, et meil tekib vajadus kuuluda kuhugi gruppi, aga sellele Elnebki siis see, et kodus ei mõisteta ja, ja ma ei saa perekonda kuuluda. Kuuluvusvajadus on rahuldamata noorel inimesel ja no see on ka ilmselt loogiline, kui söömiskäitumine ongi muutunud probleemiks, siis kodu, mis oli enne rahulik, võib muutuda võistlusväljaks, kus paugutaks uksi ja karjutakse. Suhtlemine võib muutuda valdavalt tunud nähvamiseks. Et söömishäirete maailmas on see kõik loomulik ja seda juhtub paljudega. Aga üks, viis loomulikku viha ärritust käsitleda on ikkagi neis tunnetes üheskoos avameelselt rääkida ja suunanud Ta need söömishäirete vastu. Et söömishäire võib-olla tihtipeale saladus, mis on kestnud kuid, või isegi aastaid. Et sammas alanenud meeleolu ärrituvus, kõrge ärevus on ilmselt kestnud sama kaua ja mõjutanud suhteid teiste inimestega teiste pereliikmetega. Ja kui lähedased lõpuks ühel või teisel viisil siis saavad, teades söömishäiretest, siis kogevad nad väga vastandlikke tundeid. Mõnigi kord mõeldes, mida ma tegin valesti, kuidas ma ei märganud ja noh, jällegi õdede-vendade reageerimine söömishäirele võib olenevalt nende heast ja, ja sotsiaalsest tugivõrgustikust olla väga erinev. Tavaliselt on nad haige õe või venna pärast väga mures. Sageli nõuab haige toetamine vanematele palju aega ja energiat, mistõttu teised lapsed saavad vähem tähelepanu. Ja olles selles olukorras vanavanemad tädi, toonud pools ristivanemad, teised lähedased õdedele ja vendadele kuldaväärt abilised. Eriti siis, kui õed-vennad on väikesed ja vaevad palju täiskasvanute tähelepanu. Et vanematel on tähtis hoolitseda selle eest, et neil oleks täiskasvanute turvaline tugi. Et paljud söömishäirete all kannatavate laste vanemad on tunnistanud, et haigus abielule väga tõsise väljakutse vanematel võivad olla vägagi erinevad seisukohad selle kohta, kuidas lapse söömisprobleemides suhtuda ja elu korraldada, et sageli pooldab üks vanem leebemat hinnanga rangemat lähenemisviisi. Ja kuna lisaks koormab mõlemad mure lapse pärast koos haiguse raskematel aegadel sageli kujuneda riiakaks enamikke Ena emasid, kelle lastel on olnud söömishäire, tunnistanud, et vähemalt korra on nad uurinud vabade korterite saadavust ja mõelnud, mida nad kohvrisse pakivad, et abikaasast igaveseks lahkuvad. No ideaalne muidugi oleks, et vanemad püüaksid teineteist toetada ja teine teise muret mõista, et, et haiguse ajal on palju hetki, mil seda on raske teha. Aga kui seda teadlikult teha, on õnnestumine kindlasti tõenäolisem kui siis, kui see pähegi ei tule. Täna teeme peeni suppi vorstijuppi, värsket kapsast, porgandit ja värsked või poolega kilotonni ja kilomeetrite ära. Riivi peenikese neil ju pole lugu, lähim. Tahame nurr. Kapsad pillil küll lolliks valged. Mida kõrgemad on ja võtad piima, vett ja jälle poola makaronid teevad praegu peale rooli. Närveeri. Võib-olla mandariini apelsini, mandariini apelsini, kooritud pihta, aga peale rasvaga. Me oleme pikalt rääkinud lastest ja söömishäirest. Aga kuidas täiskasvanute maailmas väljendub? Täiskasvanutega on selline lugu, et tekib küsimus, et näiteks mida teha siis, kui keha ei ütle, mida ta vajab, ei tekigi mingeid soove. See võib-olla hästi hirmutav, kui ei teki ühtegi isu ega soovi ja võib viidata olukorrale, kui inimene on kas manipuleerinud oma vajadustega nii kaua, et kaotab kontakti vajadustega või on see juhtunud tahtlikult soov kontrollida oma toitumist, aga tahtmatult siis nii? Kas pingeline töö, olukord, kus lõunapausi jaoks ei jää aega ja siis on vaja hakata mõtlema, kuidas taastada kontakt oma keha ja selle bioloogilise vajadusega? Et on oluline süüa võimalikult erinevaid toite ja piisavas koguses, kuni maitsemeel taastub? Teel taastumiseni on seda raske teha, kuna söömine ei paku naudingut ja toit on justkui maitsetu. Ja üks oluline valdkond on ka selline pseudoenergia kasutamine et anoreksia ja yle treenituse korral, kus inimene tegutseb adrenaliini pealt see on väga ohtlik, kuna võib lõppeda äkksurmaga, et inimese keha on kurnatud energia vaeguses kuid näiliselt on siiski mingi energia ja inimene kasutab seda, kuid see energia ei tule mitte toidust ja joogist, vaid inimese enda keha energia arvel. Jah, tõepoolest, et paljud inimesed teadmatuses tunnevad head meelt sellest, et ei vaja nii palju und ja muudkui toimetavad. Kuid see toimetamine on stress. See on aju, annab märku kehale, pead tegutsema, et toitu hankida, seda kutsutakse võitle või põgene reaktsiooniks. Kunagi läkski inimene jahile, aktivatsioon, võitle või põgene, aitas teda selles. Aga samuti enamik inimesi on kuulnud väljendit leiba luusse lasta, kui inimene oli hankinud toitu. Tohoh, söönud kõhu täis, tuli uni peale. Lihased ei pidanud enam tööd tegema, järgnes lihaste lõdvestus. Selline regulatsioon on väga baasiline ja just selle faasi kohta ütlevad inimesed ekslikult, et mul ei ole siis energiat, kui olen söönud. Nagu ma ütlesin, see on väga ekslik. Nii nagu ekslik, kas see muudkui teen trenni, et oleks energiat, aga kui söömine? Piisav, siis võib tekkida kurnatus, et see jutt, millest äsja kuulsime, käib olukordade kohta, kus inimene järjest vähem sööb aga järjest rohkem kulutab, et mingis mõttes nagu laadimata patareidega elamine, ühel hetkel see lõpeb fataalselt. Ja see on ka võib-olla see põhjus, miks me nii tõsiselt räägime nendest söömishäiretest. See tundub pealt vaadates kuidagi kuidagi lihtne või pseudoprobleem. No mis seal siis ikka, inimesed söövad vähem, aga tegelikkuses on asi ikka karm ja see võib lõppeda väga õnnetult. Ja tõepoolest, et nagu me siin oleme mõnda aega rääkinud, et kui inimene hakkab manipuleerima söömisega söön, ei söö, näljutan siis jällegi mis on liiga palju, eksis tekkivat söömasööstud ja noh, sealt edasi siis kas tõesti läheb seda anoreksia teed pidi, kus kaal muutub eluohtlik kuuks ja, ja paljud keha funktsioonid lakkavad töötamast või siis läheb seda teed pidi söömasööstud ja, ja piiramine või siis söödud, et siis toidust vabanemine erineval viisil, mis on tegelikult mõlemad ohtlikud. Sellepärast noorel inimestel, et selline loomulik kogum ja staaži selle kohta öeldakse ehk siis kuidas keha funktsioneerib, et kui, kui me ekstreemselt on see siis oksenda minema, on see ületreenimine, et see võib sama sama ohtlik olla kui, kui väga kõhnaks näljutamine, et sealt võivad surmad põhjuseks olla ja palju muudki. Et väga hea näide, siin on mobiiltelefon, et sul ei õnnestunud mobiiltelefoni kasutada, kui tema aku on tühi. Et miks meie inimesena. Me eeldame, et kui mu aku on tühi, siis ma ikka kestan. Inimese organism on evolutsiooniliselt niimoodi üles ehitatud, et väike varu on jäetud. See on just seotud sellega, et kui naised on olnud ühiskonnas need, kes lapsi saavad ja nii, et neil on alati väike varu, mida on võib-olla olnud oluline jagada, siis lapsele. Aga et tänapäev Mul on see justkui avastatud, jääb antud enda jaoks tööle. Nii et kui telefonil saab aku tühjaks ja paned selle laadima, kui sul inimesena saab energia tühjaks, siis sa mõtled, et aga ma ju kestan veel nii, et siis inimene võib lõpetada selles olukorras, kus tal enam ei ole ka seda patareid seal. Aga füüsiliste objektidega sellist asja ei juhtu, nii et siis mingil määral see inimese enda manipuleerimine seal on. On väga ohtlik. Sedavõrd ohtlik, et inimene on juba väga ohtlikus kohas, kui ta on ennast nii ära reguleerinud, et toit ei maitse enam enam üldse ei taha. Ja siis veel rõõmustab selle üle, et, et on nagu hästi, tegelikult on juba üliohtlik ja ilmselt need ravid on ka pikaajalised, mis sellistest seisunditest välja aitamiseks on vajalikud. Ja tõepoolest nii sooned muidugi, mida varem raviga algust teha, et siis alustada, seda parem on prognoos, nad, see on üldse ilmselt iga häire puhul, aga, aga eriti oluline, isegi kui mingi väike kahtlus on tekkinud, et pigem pöörduda varem kui hiljem. Sest et siis kui pöördutakse hiljem, siis ka ravib, prognoos on pikaajalisem ja, ja ei ole võib-olla kohati nii hea. Nii et tõepoolest ravi, nii mõnigi kord võib olla väga pikk. Ja kuna me rääkisime täiskasvanud või garanime praegu täiskasvanute haigestumisest söömishäiretest eelnevalt rääkisime ka lastehaigusest ja kui oluline on leida ja kaasata lisaressurss pere jaoks, siis elukaaslasse haigust haigestumine mõjub tavaliselt sama rängalt perele kui, kui lapse haigestumine. Nii, nii see paneb samamoodi suhted proovile. Ja et jätkuks jõudu haigestunud lähedase toetamiseks, on hea ka endale abi otsida. Enda heaolu eest hoolitsemist peaks pidama sama tähtsaks kui kaaslase hüvangu eest seismist. Ja kui peres on ka ühised lapsed, sureneb tuha ühe vanema haigus ajal teise koormus laste eest hoolitsemisel samuti asendamatu on vanavanemate või teiste lähisugulaste ja tuttavate abi. Aga sammas, Perede avameelsus sugulastega suhtlemisel võib olla vägagi erinev. Oleneb sageli sellest, kui lähedastes suhetes sugulastega ollakse. Enamasti leiavad haiged ja nende lähedasse. Et kergem on olla avameelne ja aus, et see võimaldab. Tekib küsimus, milleks, jah, aga, aga see võimaldab küsida ja saada teistelt abi. Aga teinekord võib asjast rääkimine tekitada liialt häbi, kutsuda esile süüdistusi ja vajadust end õigustada, eriti siis, kui söömishäireks on anoreksia selle sellel juhul enamasti välimusest näha ja sellepärast võib olla raske seda ainult oma pere teada. Ta ja koolis või tööl pannakse probleemi tähelemming. Lähisugulased hakkavad muretsema. Et haige perekond võid leida end olukorrast, kus nõuandeid ja murelikke küsimusi saad nagu rahet. Et tasub, siis kaalun ta, mingil määral soovitakse olukorda aga jagada ja, ja uudishimulike jaoks vastust juba ette valmis mõelda. Asi, millest me ei ole veel rääkinud, aga kindlasti kuulajat huvitab, on see, et kas enamus haigestujaid on naised või on ka meeste hulgas samad dünaamikad. Jah, söömishäiret ei ole ainult nii-öelda naiste pärusmaa, et, et samamoodi põevad söömisel, et ka mehed, et eriti kui me räägime riskigruppidest, siis naiste puhul ja ka meeste puhul on, et teatud alad nagu ballett, nagu iluvõimlemine nagu kõik need spordialad, kus, mis on seotud enda kaalumisega, et järjest rohkem propageeritakse sellist fitnessi, ehk siis treenitud keha kus samamoodi algussaade niisugune kehaga manipuleerimine, lihasmassiga manipuleerimine ja ikkagi universaalseid selliseid soovid, tõsi, siinkohal ei ole, et mõni inimene tõepoolest sööb üks kord päevas ja tal ei teki, tal on nii hästi, tal ei teki söömishäired kõik inimesed, ütleme nii, lihtsamalt öeldes ei ole ühtemoodi loodud, et auto on suur hulk inimesi, kes ühe korra pidas dieeti ja, ja sattus sellisesse nõiaringi, kust on jällegi väga raske välja saada ja samamoodi ka meestel esineb, esineb kõik need sümptomid, millest eelnevalt juttu on olnud ja kindlasti ei tohi ära unustada poisse. Ja et kui me oskame pigem nagu tüdrukuid silmas pidada, siis sama samad lood on poistega järjest enam. Jah, tõepoolest, nii see on, et see kehakuju ideaal, mille poole poisid püüdlevad, on samuti olemas, nii nagu ka Tüdrukutelt. Manna. Ei saanud. Kal. Jaa. Kärg. See ei jäänud. Rein siin. Koiva meeme. Eile. Tulevad motoorika. Olek? Toole. Muutub hoopis. Säärane. On vast paslik rääkida nendest reeglitest, mis meie ühiskonnas praegu toitumisega seoses liiguvad või on omased. Et mis te selle kohta oskate öelda. Paljudel perekondadel on sellised oma tõekspidamised, uskumused, mille eest nad lähtuvad, et jah, tüüpilisemad näiteks võib-olla on see, et kui väiksele lapsele juba hakatakse ütlema, et sa ei tohi lauast tõusta enne kui sa oled kõik ära söönud ja et mitte midagi ei tohi järgi. Taldrik olgu tühi, see saadab lapsele sõnumi, et ära kuula oma keha, sina ei saa otsustada, millal on kõht tühi ja, ja millal mitte, et et pigem on oluline lähtuda sellest, et taldrik oleks tühi. Et see, võib-olla meil selline iganenud pärand, kui toit oli võib-olla rohkem defitsiit ja seda oli raskem ja keerulisem kätte saada. Aga see ei ole enam tänapäeva teema, kuigi need reeglid ja müüdid kipuvad meiega kaasa tulema üle põlvkondade, et võib-olla ongi see, et kui, kui kuskile lähed, siis ka öeldakse, et siit noh, lastele just suunatakse neid jälgima selliseid reegleid. Ja üks selline reegel võib-olla on ka, et kõike pead sööma kui söömise valikut jällegi ei usaldata lapsele ja see jätab kõrvale inimese maitse-eelistuse. Proovi nüüd kõike ja seal Suljuslik, mis võib tekitada tegelikult suuremat vastupanu või näiteks söömine, võib-olla selline pealesurutud armastuse nägu kui nii-öelda, et näiteks vanaema või vanaisa tegi, et see ikka ma olengi selle sulle teinud, kuidas sa selle nüüd järgi jätad, aga ütleme, kui laps on tõusnud just söögilauas, söönud ära prae ja nüüd pakutakse magustoitude ja, ja ta ei jaksa ja vanaema või vanaisa ütleb, et ära tee mind nüüd tahaks sellega siis laps ei taha ju pahameelt valmistada ja ikka siis katsub selle koogitüki või magustoidu ka veel ära süüa, et kedagi rõõmustada, nii et siis on see toit selline justkui ta manipulatsiooni või armastuse näitamise allikas. Või, või näiteks ka see, et kui toiduga saab luua salaliitu, sa enne ütlesid, mõned vanavanemad ei näe oma lapselapsi, sest et arusaamad tänapäeval laval ja mitmeid mitukümmend aastat tagasi on erinevad, praegu leitakse, et suhkru mõju võib olla väga kahjulik või lapsed on siis elavamad ja tänapäeva vanemad tahavad seda rohkem juhtida. Nii et mõnikord tõesti öeldakse, et ma ei saa oma lapsi vanavanemate juurde viia, nad topivad ta suhkrut täis ja siis ma pean õhtu otsa nende karjuvate lastega hakkama saama. Et mõnikord tõesti ka vanavanemad ütlevad, et näe, võta siis salaja, olgu see meie väike saladus, maitsen sulle siin selle kommi ja see toidu teemal siis jälle selline nagu armastuse keel, et näe, salaja sulle annan, et et see näitab sellist, et ma hoolin sinust, hoolivus, käitumist. Ja üks oluline aspekt ka, et näiteks kui imik nutab, siis kindlasti sellepärast, et tal on kõht tühi. Et see on võib-olla üks selliseid lihtsamaid eeldusi, millele vanemal on nagu lihtne reageerida. Et kui imikul võiks olla veel mingid sihuksed, emotsionaalsed või mingid muud vajadused, siis seda nagu veel keerulisem näha. Nii et söömine on pingete, emotsioonide ja suhete väga tugev reguleerija. Oskate te midagi öelda ka selle kohta, kuidas söömine on seotud hirmu ja üksinduse tundega? Tänapäeva vanematel on jällegi palju tööd ja võib juhtuda, et ei ole sellist ühist kvaliteetset aega. Näiteks ütleme, et kui laps käib juba esimeses klassis, siis mõnikord me eeldame, et ta on juba päris suur ja saab ise hakkama. Kama ja vanem võibki öelda, et ah, sa oled üksi õhtul kodus või kui juhtub kell on neli või viis, laps helistab vanemale, et kus te olete, et mul on kõht tühi, siis võib juhtuda, et laps saab endale ise valmistada näiteks õhtusöögi või õhtuootevanem, võib öelda näiteks, et võta külmkapist endale pelmeene, aga see on ju selline võib-olla, ja laps teeb selle ära ja ta ei oska veel otsustada seda, et kas ta peab sealt võtma mingi portsu või sööb kõik ära. Nii et siis lapse selliste toitumiskäitumist on selles suhtes nagu vaja suunata ja portsu aidata, määrata, paljudel vaja. Võib-olla näiteks ütleme, et kui see esimese klassi laps on kodus tul ja on aeg õppida, aga vanem ei ole ikka veel saabunud, siis kui ta talle meenub, oi, aga mul pool portsu veel alles, siis võib tal tekkida ka mõte, et oi, ma lähen söön ära, ma siis õpin, nii et see võib saada ka asenduskäitumiseks, vältimaks mingit asja, mis ta tegelikult tegema peaks näiteks, et õppimine võib-olla üksinda, ebameeldivam, aga söögi ta tegi enne juba valmis, ma valin siis selle. Ja et samuti ka täiskasvanutel, et kui minu partner näiteks väga paljud töötab või on hõivatud hobidega, et et enamuse ajast olen mina üksi, et see on samamoodi väga üksindus on psüühikale mingisugune lisastressi fakt, tarret samamoodi tundes üksindust ja kurbust. Seoses sellega olla siis nii mõnigi kord vaatan köögipoole, nagu me siin eespool rääkisime, seal niivõrd baasiline regulatsioone, et kui on paha olla negatiivsed emotsioonid, et siis söömine justkui selline midagigi meeldivad. Et lähen ja söön, kuigi otseselt vajadust energia järele hetkel ei ole ja niimoodi võib juhtuda, et toidus aapermatsioonide reguleerija, et siis väga oluline tegeleda algpõhjustega ehk siis mitte need suhete probleemid, üksinduse probleemid vaiba alla lükata, et väga oluline nendega tegeleda, et oleks mõnusam ja õnnelikum elada. Et me võime öelda, et söömine on tihedalt seotud emotsioonidega ja, ja absoluutselt ja see ei pruugi alati väljendada sellega, et inimene siis väga palju sööb stressiolukordades. See võib ka vastupidiselt olla. Ja see on juba see, ütleme stressiolukorraga toimetulekumehhanismid, et ta võib olles ennast nii ülereguleerinud hoopis teises suunas, ta keeldub söömisest. Ja, ja sellest võib saada kinnisidee. Meie saade hakkab liikuma lõpupoole et võib-olla saate veel anda mõned nõuanded peredele, mida pered saaksid teha. Väga oluline on teada, et söömishäiretest ei ole keegi süüdi et söömishäirete all kannatavad patsiendid pärinevad väga erinevatest peredest enamasti kõige tavalisemast perest, mis erine kui ta kuigivõrd teistest peredest. Küll aga söömishäiretest paranenud inimesed peavad tähtsamaks tervenemist soodustavaks jõuks, vanemate ja lähedaste tuge, armastust ning hoolimist. Sellepärast ei tasu liigselt energiat kulutada mitte enesesüüdistusele, vaid oma hoolitsuse näitamisele. Kui pere on jõudnud psühhoterapeudi juurde, usuvad tihtipeale pereliikmed, et olukord paraneb juba pärast esimest seanssi. Aga mõnikord on haige perekonnal oma arusaam, mida peaks terapeut tegema, et haige muudaks oma tegevusviise ning hoiakuid vanematele meelepärases suunas. Et noh, võib juhtuda, et haige enda ja terapeudi ravi eesmärgid erinevad perekonna soovidest ja vägagi olulisel määral pereliige, kellel on söömishäire, võib näiteks tahta, et ta õpiks väljendama oma vajadusi ja enda eest paremini seisma. Aga see ei pruugi kokku langeda perekonna ettekujutusega rahulikust kooselust. Et mõnikord pereliige, kellel on söömishäire mässulise käitumisega et kuidagi perekonnaliikmete vastu. Et aga see just see arenguetapp võib-olla, mis tal tulebki läbida, et tema iseseisvumine kulgeks normaalselt, et sel juhul on teraapia tähtis ülesanne toetada iseseisvumise arengut, ehkki see vanemaid kohutab. Ma siiralt usun, et tegelikult iga vanema soov, et siiras soov, et laps, teine nooruk, teine pereliige, oleks terve. Usun, et selle nimel kõik pered teevad tööd. Aga veel, võib-olla mõni soovitus peredele, mida mitte mingil juhul teha. Kui peres on söömishäirega inimene. Et kui peres on söömishäirega inimene, siis hästi oluline on see, et mitte teha komplimente välimuse osas. Tähelepanu võiks pöörata inimesele endale võib-olla koos veetud ajalävi tegevusele, mida nauditi, sest et kui öelda kompliment, et sa näed nii hea välja või et sa oled juurde võtnud tagasi, viia selle haiguse juurde ja keerulisemaks, muuta raviprotsessi ja mitte küsida kogu aeg, kuidas sul söömishäirega läheb, nii et selline ülemäärane tähelepanuhäirele kaotab ära selle inimese, sealt alt selle kontakti, mis meil oleks, nüüd me täidame sellega, kuidas sul haigusega läheb, millal sa terve need, see on ka jällegi surve ja inimene ei tunne, võib olla mugavalt kogu aeg sellest rääkida. Oluline, aga mitte jääda kinni kalorite lugemise, sest see ei kajasta reaalset kehas toimuvat. Ja üks oluline punkt veel, et mitte jääda haigusega üksi kindlasti küsida abi, otsida lahendusi. Söömishäirest tulenevalt võib olla raske jääda sotsiaalsesse kontakti toimuda emotsionaalne isolatsioon, ehk siis eemaletõmbumine sõpradest ja perekonnast selle mõttega, et kui ma terveks saanud külma, siis suhtlen, aga teised ei jää sind niimoodi sinna ootama, nii et siis kindlasti säilitada see tugivõrgustik, et nad saaksid sind toetada. Mingis mõttes on tähtis elada praegu mitte lülitada elamist kusagile tulevikku, kui siis kehakaal on ideaalile vastavaks timmitud. Tänane saade on jõudnud lõpule. Aitäh sulle, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Helena Põldsam ja vereterapeut Piret edelt. Hea kuulaja, kui tundsid ära iseennast mõnest meie tänases räägitud loos ei hakka sul süda muretsema lähedase pärast. Siis ole hea ja aruta seda oma muret perearstiga või psühholoogiga. Seda sellepärast, et iga inimene on erinev ja, ja need asjad, mis aitasid võib-olla sinu sõbrannat või seda, mida sa näed internetiavarustest ei pruugi sinule või su lähedasele üldse mingit abi tuua. Tänud sulle, hea kuulaja, keda kuulasid meie peresaadet. Mina olen pereterapeut, Monika Koppel. Ja meile võid sa kirjutada aadressil peresaade ät, ERE. Sa saad peresaadet endale sobival ajal järele kuulata, vikerraadio kodulehelt. Kohtume jälle järgmise neljapäeva õhtul kell üheksa kohe peale uudiseid. Seniks soovin sulle ja su lähedastele kõike head ja olge hoitud.