Tere, hea kuulaja, eetris on peresaade, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul olen stuudios koos psühhoanalüütik Endel talvikuga, et uurida inimpsüühika liikumapanevaid jõude. Ja täna on meil luubi all agressioon. Agressioon aitab meil saada oma tahtmist ja aitab meil end kehtestada. Paljud kasutavad agressiooni, kui nende piiridesse kas siis füüsilistesse või psühholoogilistesse sisse sõidetakse. Aga nagu kõigega siin elus, nii Kaagressiooniga, kui seda on liiga palju, läheb teistel inimestel keeruliseks ja endal ka. Kui seda jõudu aga inimese enda sees on liig vähe, on inimesel endal keeruline, sest ta ei suuda enese eest seista. There Endel there. Võtame siis täna luubi alla agressiooni, mis on agressioon üldse. Psühhoanalüütikud ütlevad, et on olemas selline tung nagu agressioon aga mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole sellega nõus. Ja minule isiklikult tundub, et agressiooni kui tung ei ole olemas. Et agressioon on kaitsereaktsioon sellele, kui me oleme liiga abitud, jõuetud, hirmul ja nii edasi. Et kui me mõtleme selle peale, millal me vihaseks läheme, siis me võime agressiooni ja samas seda teha ka, eks ole. Et kui me mõtleme sellele, millal me vihaseks läheme. Et siis reeglina tuleb meelde inimestel tihtipeale, kes on lapsevanemad, tulevad meelde näited, kus kohas nad vihastavad näiteks oma laste peale, kes ei õpi, seletad neile kuus korda matemaatikat, ise saad juba aru, lapsik aru ei saa ja siis järsku tunned, kuidas muide läheb vihaseks. Mis arvad sinusse sisse on läinud. Või ütled lapsele, et nii, nüüd on aeg magama minna, lapsed ei, nüüd on aeg kommi süüa ja tema tahab kommi, mina tahan, tema läks magama. Ja kui me oleme viis minutit jauranud selle mulle ja mina tahaksin vaadata televiisorist mingit saadet või kuulata vikerraadiost peresaadet siis Madunene, no nii. Kes siin peale peame jääma. Ühesõnaga, kui keegi segab mul minu eesmärki saavutamas, just tekitab minus frustratsiooni siis me läheme vihaseks või oleme abitud või kui ma olen ma, aga ikkagi me ei saa oma tahtmist, oma eesmärke ehk see näide näiteks kuskohast? Lapsega me ei oska enam midagi kuidagi moodi selgeks teha. See muudab meid abituks üks ja me ei taha olla abitud. Ja siis me pöörame abituse ringi vihaks et saada nagu jõudu juurde. Et see on täielik jõuetuse tunne. Ja ei kannata olla jõuetud. Jonnimine on näiteks lapse jonniga tegelemine ongi üks näide sellest kuidasmoodi. Me reageerime vihaselt situatsioonile, kus koos laps tahab ka oma abitust nagu eitada. Just sest, et laps jonnib ka sellepärast, et tema on abitu, tema ei saa oma tahtmist, tema väljendab seda jonnina. Ja siis kuna meie oleme sel hetkel abitud, ei oska midagi teha, siis meie vihastanud Siis meiega jonnima meie jonni me ei saa komme, tema jonni, me tahan saada kommi. Nii jonnimiseks on alati vaja kahte inimest. Millegipärast meile vanematele suurematele tundub, et laps on vihane, jonnib. Ja me ei märka üldse nagu enda viha sealjuures. Ja enda jonni laps ei saa jonni, kui meie vastu ei jonni. Meie vanema lapse jonnima, sealtpoolt tuleb see see viha ja selle tõttu. Me võime viha eristada kui käitumisviisi võigu emotsiooni. Nii et me teame, et Ekmannan öelnud, et on kuus baasemotsioone, mida me hõlmetest välja loeme. Õnnelik, kurb, vihane, imestunud või vastikus või midagi sellist, hirm ja hirm. Et need on nagu emotsioonid, mida me naast välja võime lugeda. Aga see on käitumisena seal reaktsioon millegi peal. See ei tähenda seda, et agressioon või viha oleks mingisugune baastunne meie sees. Viha kui selline on ju tegelikult väga vajalik. Selleks, et saada jõudu, saada energiat, viha loomariigis või neurobioloogiliselt. Kui me läheme neurobioloogia juurde, siis panksepp on uurinud, et kus kohas, millised neuronsüsteemid meie ajus vastutavad viha eest. Ja tuleb välja, et viha on seotud kahe süsteemiga. Üks on selline raevusüsteem, kus ma olen frustreeritud nurka aetud. Piltlikult öeldes ja siis me reageerime vihaselt, et rott, kes on aetud nurka, reageerib vihaselt inimene samamoodi. Ja teine viha, mida ponks sepsis kirjeldab, on nagu domineerimis sega seoses. See on selline sportlik hasart või, või selline kus kohas me oleme jahimehed. Et seda loomariigis, aga seda on ka inimestel, kuskohas on, on nagu mingi siht, mille poole me püüdleme, määrab ära selle, et me oleme väga keskendunud fokusseeritud ja, ja samas nagu suhteliselt valmis sellist agressiivselt võitlusliku taktikat kasutusele võtma. Mul tuleb ette vanadest filmidest, kui näidatakse sõjastseene, aga mitte siis nagu tänapäevases seal, kus inimesed on tankides, aga nende vanad, kus sellel ikkagi käsivõitlus, siis ka ju köeti sõdalased enne üles olid sellised vihatantsud, et nad oleksid lihased, et siis nad näitaksid oma domineerimist. Just selleks, et seda viha nagu ennast veel suuremana pandi igasuguseid turviseid peale, nagu praegu ka nendes Ameerika jalgpallis rebis pannakse Surkesed suured, selgelt näha, veel võimsam ja hiiglaslik on välja ja hirmutavam välja sest eesmärk on see teine tõmbaks ennast eest ära. Viha peab hirmutama, on ju, sellepärast aetakse ennast ikkagi puhevile, just et me ei saa vaadata viha nagu üksinda, et viha on koos selle vastu võtma jaga. Ja, ja mina, kes ma käitun vihaselt. Ma ise ei saa tihtipeale arugi, et mul on veana tuleb meelde see poksi põhikooli nali, mis arvad, jäta kohe järgi. Lõpeta ära, seal on see, et me ei pane tähelegi kuidasmoodi, me oleme vihased ja siis käituma niimoodi, et teine ei saagi ära lõpetada oma kartmist. Ja seda me teeme väga sageli ka lastele, et me ütleme, et lõpeta ära, ära ole nii vihane. Aga kes siis Meghan on? Kui ma ütlen lapsele, et ära ole nii vaene sellise õlule mina vihane, kes nõuab, et laps muudaks oma käitumist? Kui me nüüd selle domineerimise kõrvale jätame ja võtame praegu näiteks ja vaatame just seda, seda abituse pealt hirmu pealt tekkivat liha siis ju sellel, kes kasutab ükskõik millist vägivallavormi, tal on endal mingil põhjusel valus ja paha olla ja, ja ainus, mis talle pähe tuleb oma valu leevendamiseks on teisele valu teha, justkui vähendaks tema enda valu, aga see muidugi ei vähenda, et üldiselt on see ju päris toimiv strateegia. Mitte ainult inimsuhetes, et see on nagu üks kõige varasemaid selliseid käitumisstrateegiaid provotseerima välja midagi. Ja reageerime siis vastavalt sellele, et teine on paha, siis me ründame seda paha enda ümber ja seda hakkab tegema väike laps. Kui emapiim ei ole piisavalt maitsev, siis laps hammustab seda ei taha sellist piima. Ja nii edasi, et pöörame nagu oma passiivse sellise käitumise nagu agressiivseks vihasemaks käitumiseks. Et see on üks esmased ja kergemini tekkivaid nagu käitumisviise ja, ja paljud inimesed, kes hakkavad nagu lapsepõlvest saadik, nagu õpivad selle käitumisviisi ära siis tihtipeale nad läbi elu lähevad sellega, et nad on igal pool nagu suhteliselt vihase näoga ja vihase olemisega ja ja nii edasi. Ja üks teooria ju ka agressiooni tekkest ütlebki, et see on ju suuresti õpitud käitumine, et kui me väiksena, kas matkime kedagi oma pereliikmeid, noh nii nagu me kasvades vikamatkime, et kui me näeme sealt väga palju vihas, siis me õpime ise vihasena käima ja muidugi siin meedia aitab ka kaasa, on ju, et kui meedias on väga palju vägivalda, sa ikkagi oled terve oma lapsepõlve vaadanud, tomiteetservid või nupp, aga Tiit, kus kus üksteisele kogu aeg haiget tehakse. Et siis see võib natukene mõjutada ka seda, et et hakata ise vihasemalt käituma. Ma ütleksin natukene. No see on ikka päris palju. Nojah, et ühesõnaga, aga kuna me näeme vägivalda, siis me hakkame seda peegeldama, et seal on see õpituse moment. Just, ja seal on ka see, et see hirmutab mehed sest vägivalla nägemine hirmutab meid selle võimalusega, et me võime isola järgmine ohver. Ja me ei taha olla ohvrid ja siis me hakkame samastame ennast agressoriga, selle kutsutakse kaitsemehhanismiks, samastumine agressoriga. Ja kui mina olen ise selline kõva mees ründan teisi, siis ei saa keegi, ei julge mind rünnata. Kõik need kuulsad Suvorovi ütlused, et rünnak on parim kaitse ja ja nii edasi, on sealt pärit iseenesest, et me peame kogu aeg nagu näitama välja, et me oleme kartmatult julged. Ja midagi meile ei saa meid peatada. Ja agressiivne käitumine tunnistab ju ikkagi rohkem oma õigusi, ta ei näe, et teisel inimesel on ka õigused ja tunded, et agressioonis, kui sellisest puudub empaatia. Just et sellel hetkel, kui ma olen Magressiivset, siis me ei saa olla nagu empaatilised. Ja seda väga vajalik mõnikord. Et kui ma olen näiteks kirurg, siis kuidas ma löön kellelegi noa sisse kui ma temasse väga hästi suhtun? Ma saan aru, et et ma peaksin teda aitama, aga löö nuga sisse. Seal sellel hetkel ei saa olla väga empaatilised. Me peame nagu oma empaatiast elu olema, et agressioon või selline suhteliselt agressiivne käitumine on väga vajalik. Parem näide on veel see, et juht ei saa olla. Mõnikord, kui on vaja teha karme juhtimisotsuseid ja koondada likvideerida siis ta samal hetkel ei saa olla väga empaatiline oma alluvate tunnete suhtes, vaid ta peab oma mingeid radikaalseid otsuseid ära tegema. Just, ja, ja see ongi see, et siit hakkab paistma metsa välja, et kelle huvidesse vihand kas viha on terviku huvides? Viha meie kõigi huvides või see viha on nagu konkreetselt kellegi vastu suunatud. Et kogu sellist näiteks kui me teostatakse nii-öelda agressiivset personalipoliitikat ja inimesi lahti lastakse. Et kas see on agressiivne personalipoliitika, kas on suunatud inimeste vastu suunatud firma kaitseks. Näiteks kas see, kui naine ütleb mehele, et enam koju ei tule purjuspeaga? Kas see on agressioon mehe suhtes? Oi, see on kaitsepere kaitse. Et kui sa järgi jätta, siis me peame midagi ette võtma. Et me peame selle ära lõpetama. Lääne veel me enne ütlesime juba, et agressioon ei ole omane ainult inimestele vaid seda on ka loomariigis. Ja see on väga hea näide. Kuidasmoodi loomariigis on agressiooniga eesti keele ilmus mitte ammu. Konrad Lorenzi raamat niinimetatud kurjas. Väga hea raamat. Konrad Lorenz on loomade käitumise uurija ja saanud kunagi selles Nobeli preemia. Ja tema räägib kuidasmoodi, näiteks kaladel või mingitel muudel loomadel. Kogu aeg. Me peame käid säilitama oma piire. Et piirikaitse oma keskkonnakaitse on väga tähtis viis aga seda võib tajuda nagu agressiivsusena. Ja seal on väga selgelt näha kuidasmoodi. See agressiivsus on nagu selle teenistuses, et saada paremaid järglasi ja kaitsta oma keskkonda. Ehk lõvikarjas. Lõvid ka emalõvid ründavad teist emalõvi, kes hakkab näiteks võõra isasega paarituma. Nad ei kannata seda. Tuleb hoida nagu haljasstruktuuri paigas. Lõvi, kes ründab antiloopi, ei ründa mitte seda antiloopi sellepärast, et tal on ta vihane seal anti lobi peale vaid sellepärast, et ta on vaja kontsentreeruda Tom Kaljale, nagu toitu saada. Mulle meeldib see näide, et on uuritud ahve Ponobosid ja neid on korduvalt analüüsitud. Ja seal on see näide, et kui vana mu pealikul on, on kehv päev, tal on stress, siis annab ta mõnele hierarhias endast allpool olevale Bono poole tohlaka kätte ära ja tema stressihormoonide tase kohe langeb. Et seal on ka see agressioon, kui enda stressi reguleerimise vahend. Et koolides on omase karjahierarhia et on mõned, kes on nii-öelda karjajuhid ja selleks, et karja hierarhiat hoida, Nad ründavad teisi, kes on natukene nagu ei ole nii aktiivsed, ei ole nii sõnakad, et hoida seda balanssi paigas. Kunagi käisin praktika raames Puiate erikoolis, seal on mul sõbrad, olid kasvatajad, et kuidasmoodi seal nende lastega tööl käib ja seal oli väga selgelt näha, et kuidasmoodi hoiti seda karja Jarhiat paigas ja kuidasmoodi olid mõned, kes olid siis nagu nii-öelda karjast väljaspool, kes olid sõltumatut mad ei pidanud andma nagu ei alluma kellelegi, vaid olema olid nagu sõltumatud mis on ka üks võimalus selle agressiooni ja muude selliste tungidega nagu toime tulla. Agressiooni võib olla ju mitut moodi, on füüsiline, verbaalne ja vaimne, et väikelapsed alguses on kõige meisterlikku maad ju füüsilises eks ole, et kui ikkagi midagi ei meeldi ja see on see pree verbaalne faas, kus sul veel sõnu pole siis on ikkagi küüned ja hambad. Aga siis elu edenedes ja vanuse kasvades peaksime liikuma juskui, füüsiliselt agressioonilt. Kui meile midagi ei meeldi, et me tahame oma tahtmist saavutada siis küpsemate enesekehtestamis, vormideni aga paraku kõik seda ei suuda. Aga siis ikkagi areng toimub, et siis on järgmine, on verbaalne ja siis alles kõrgem meisterlikkus, agressioonis on vaimne vägivald. Ja ja siin on muidugi see, et selles vaimses vägivallas võidakse jõuda mingite eriliste äärmusteni. Ja viimasel ajal vaimsest vägivallast räägitakse ju palju. Et ma arvan, et siin on põhjust ette lugeda seda, mida peetakse tänapäeval vaimseks vägivallaks, et ta võib olla nii verbaalne kui mitteverbaalne aga selle eesmärk on ikkagi teist inimest alandada või oma kontrollile allutada. Ta võib olla pidev ja tahtlik, teisele inimesele haiget tegemine, tema tunnete riivamine. Ja see ei pea olema alati otseselt inimese solvamine või tema peale karjumine, see võib olla ka palju peenekoelisem manipuleerimine, alandamine, näiteks kuulujuttude levitamine, kurjade pilkude heitmine, sotsiaalsest grupist, väljaheitmine või saladuste väljarääkimine, agaga ignoreerimine, vaikimine, ähvardamine, jälitamine, süstemaatiline kontroll, jälgimine, segamine, hirmutamine, laimamine, mingisuguse halva omaduse näiteks, et sa oled laisk kui rumal sugereerimine. Samuti ka laste kasutamine vägivallavahendina sageli on ju praegu eriti üks vanem ütleb teisele, et sa ei saa oma lapsega suhelda. Vaimne vägivald on ka korduvatest lubadustest ja kokkulepetest mitte kinnipidamine siis ka pidev ja nõudlik kontakti otsimine. Kas siis läbi telefonisõnumite sotsiaalmeedia vahendusel, kui teine seda ei soovi? Enesetapuga ähvardamine, ebastabiilsus, et täna ma armastan sind, homme ei armasta. Täna meie kokkulepe kehtib homme, meie kokkulepe ei kehti ehk inimese käitumist ei ole võimalik ennustada. Tohutu spekter igasugustest tegevustest mida võib vaimselt sooritada. Ja see on hämmastav kui suur inimese kujutlusvõime, kui ta on kellelegi peale nagu solvunud, kodan kellegi poolt haavatud. Kui ta tahab nagu kätte maksta. Ja et ega siin Nimisti tuli hästi pikk, aga siin ikkagi allbaasina lainetab siiski abituse tunne ja tahtmine siis domineerida ehk tahtmine kätte maksta. Ja samuti ta ju omapärasel kombel ju algab koolipõlves, et poisid on vana tuntud teada tõde, et ta on füüsiliselt agressiivsemad, väljendavad ennast rohkem rusikate ja jalgade läbi, kui neil siis kas domineerida, näidata oma domineerivust või tunnevad ennast abitult. Aga tüdrukud, kuigi nemadki mõnikord kisuvad juustest ja on neil siiski suurem meisterlikkus verbaalse ja vaimse vägivalla osas. Ilmselt intelligents. Jah, ma just tahtsin küsida sinu käest, et mis sa arvad, miks see niimoodi on, et, et miks see juba nii varajases nooruses avaldub erinevalt ja kas see on samasugune? Kas on ajas? Ma arvan, et üks pool ongi see, et me võime nagu kõikide nende emotsioonide juures vaadata seda, tunda aktiivsust, kuidasmoodi, väljendama mingit tunnet. Kui palju me seda ekstra võrdselt välja elame. Ja poisid on oma sellise füüsilise käitumisega nagu aktiivsemalt füüsiline käitmaanatis sealt tuleb siis tihtipeale on see, et, et minnakse nagu asju rusikatega lahendama. Sellepärast on ka poistel see üldse meestel tihtipeale nagu rääkimise probleeme. Et kui naine ütleb mehele, et tule ja räägime, siis mees kuulab kohe seda lapsepõlve tule välja, kohe peksa. Ja siis ta keeldub rääkimisest. Ehk et me kardame nagu vägivaldne, tunneme ennast kohe väga kergesti rünnatama ja, ja selle tõttu me ei lähe nagu rääkima. Ja kuna me tunneme ennast rünnatuna, siis me tahame nagu kätte maksta, tagasi teha. Mina sain haiget. Sina ütled, et minul on probleem, kui näiteks naelutab mehele. Kuule, me peaksime minema paariterapeudi juurde oma asja klaarima minu meelest muidugi asjale toime, hästi. Siis mees tihtipeale ei kuule jutu voore terapeudi ist sellise ratsionaalse seletusena vaid ta kuulab seda emotsionaalse süüdistusena. Et sinu pärast on meil asjad peres kehvasti. Me peame midagi ette võtma ja sellisel juhul see mees hakkab kohe ennast nagu kaitsma. Ta võib hakata tegema naisele näiteks täiteid. Sina muidugi ei ole kunagi millegagi rahul. Sina muidugi tahaksid seda või teist või kolmandat. Sinule muidugi see ei meeldi ja nii edasi ja nii edasi, mis läheb nagu selliseks tagasitegemiseks. Vägivallal on kalduvus nagu eskaleeruda. Vägivald nakatub. Kui mina tajun kellegi käitumist, vägivald, sõna, siis ma üritan nagu tagasi teha, ehk et keegi paneb mulle kergelt vastu sõrmed ära puutu. No selle peale ma sain haiget, mul on õigus tagasi lüüa. Panen kõvemini teisele tagasi. Tema tunneb, et tema sõnul liiga kõvasti. Ta on nii kõva, seda ka mind ei löönud. Tema paneb mulle veel kõvemini ja siis läheb lahti lõpetama siis sellega, et ühed on surnukuuris ja halvemal juhul ja teised politseis. Kuidas sulle tundub, miks osad inimesed suudavad oma impulsse paremini kontrollida ja nad suudavad olla rahulikumad ja, ja rohkem sõnnid ja nad ei vasta ka siis, kui nende piiridesse sisse sõidetakse agressiooniga, vaid nad kehtestavad ennast, jäävad rahulikuks, aga teised saavad kuidagi kontakti omadele, põhjatu raevuga ja mis tuleb nende seest, mis nagu lõputu reservuaar. Ma arvan, et üks asi, mis aitab siin, on just nimelt nagu võime näha millegi taha toome lihtsalt sellise näitab, et keegi ütleb mulle, et ma olen loll, miks ma ostsin omale skoda, mitte ei ostnud Mercedest. Oletame, et see ütleja, mul minu naine minu abikaasa, kes ütleb mulle, et endale sa oled loll, miks sa ei võinud osta Mercedes? Mercedes on jube jahuda. Aga ma ei tunnen, et naine ütles mulle, et kas ma olen loll, ma tunnengi, et ta mõtleb, et ma olen loll ja ma reageerin selle peale. Kui sedasama asja ütleb näiteks minu viieaastane poeg. Et isa, miks sa ei ostnud Mercedest, sest Mercedes on kõige kõvem auto, siis ma saan kohe aru, no kuule, ojakene saad suureks, siis sa mõistad. Et ma samale stiimulile reageerin hoopis teisiti. Ehk et ma ei reageerimidestiimulile, vaid me reageerime oma fantaasiale, selle stiimuli taga, oma fantaasiale, teise sõnade taga. Kui naine ütleb mulle, kas ma olen loll, siis mulle tundub, et ta mõtleb minust äärmiselt lollist ja saamatust ja nii edasi. Miks ta minuga abiellus koda ja muust niimoodi mõtleb? Ta ei mõtle tegelikult nemmad. Kui ma kuulen sedasama juttu nagu lapselt, siis ma saan aru, et ta tegelikult tahaks, et tema isa oleks nagu kõige kõvem mees ja ma saan talle näidata noogule skoda, teinekord palju parem kui Mercedes. Ja ollagi nagu kõva mees oma lapse silmis edasi. Ma ei pea solvuma, et solvumine tuleb just sellest, et me ei näe, mis seal taga on. Võtame seda nagu oma fantaasiat. Võtame tõe pähe. Ja need inimesed, kes suudavad nagu jääda rahulikuks Need tunneta noa kohta, tunnetavad oma asendit etena mingi skulptuuri rühmas või, või peres või, või mingis muus kohas ja nad ei pea vastu ründama. Sest nad saavad aru, et näiteks keegi, kes neid ründab, põeb, rünnata kadedusest, võib rünnata. Ta häbist võib rünnata jõuetusest või mingitest muudest asjadest. Ja järelikult ei ole neil vaja vastu rünnata. Teine pool on see, et väga paljud naised saavad nagu agressiooniga palju paremini toime kui mehed. Miks ma arvan, et see tuleneb naise seksuaalsusest, naise seksuaalsus, oma baasolemuses? Ma väidan seda, et see on totaalselt teistsugune kui meestel, ma arvan, et meestel ja naistel on ühiseid jooni seksuaalses aga naine oma seksuaalses on nagu vastu atlik. Et ja mees on agressiivne ja mees on agressiivne, tungib peale pealetungil just, ja kuidas see siis naine oma vastuvõtlikkuses laseb mehel olla nagu agressiivsem. Nii nagu sa käid enne näitaja sellest boonudes, kes, kus kohas pannakse tohlakas madalamal hierarhia pulgal olevale karja liikmele. Et niisamuti tema laseb nagu selle mehel nagu selle oma agressiivsuse välja reageerida. Ja ei võta selle pealt, nagu ta ei tunne ennast alandatuna, ta ei tunne ennast solvatuna kohe vaid ta lepib sellega, et mehed ongi natukene. Ma arvan, et ta lepib sellega, et mehed ongi natukene sellised liiga kohmakad ja robustsed ja nendelt tahta, et oleksid väga tundlikud, ongi natuke liiga palju. Kas. Tahan öelda, on see, et naised tänu sellele, et nagu ürgloomuselt kui seksuaalsed vastuvõtjad, siis nad suudavad agressiooni paremini taluda. Ja ma arvan küll nii, aga miks siis naised selle pealt on rohkem verbaalselt ja emotsionaalselt vägi valdsemad. Ma arvan, et nad ei ole rohkem vägivald saanud tihtipeale olnud rohkem rünnatud. Ja siis nad kaitsevad ennast rohkem. Aga, aga see ei tähenda sugugi seda, et kui nad on, ütleme, teiste sookaaslaste suhtes vägivaldsed või ka teiste võõraste meeste suhtes mingis samasid sarnases situatsioonis suudavad nad oma partnereid nagu paremini taluda. Tea statistika räägib enne kõige vägivaldsetest meestest ja seda, et väga paljud naised kannatavad füüsilise vägivalla all. Aga ma arvan, et me võiksime julgeda vaadata peeglit ka selle külje pealt kust paistab, et naised võivad olla vägivaldsed oma meeste sugu, kusjuures olen lugenud ühte Ameerika uuringud, kus üks naine kolmest on palunud füüsilist vägivalda oma paarisuhtes. Sealsamas kõrval on statistika, et üks mees neljast puutub ka kokku oma suhtelist füüsilise vägivallaga. Et need numbrid ei olegi nii väga erinevad, küll aga väga sageli need mehed, kes siis saavad oma naiste poolt tunda vägivalda. Nad ei reageeri sellele, nad ei lähe kuskile kaebama. Võib-olla tulevad nad terapeudi juurde, aga võib-olla nad võtavad hoopis pudeli. Et meil ju ka, eks ole, kõik need turvakodud, mis on siis enamustes, tehakse ju varjupaiganaistele just nimelt ka selle eest, et nad saaksid põgeneda oma vägivaldsete meeste eest. Aga meil ei ole praktiliselt mingeid teenuseid meestele, et nemad saaksid hakata toime tulema oma vägivaldsete naistega. Ja naised ei ole mitte ainult ka tõesti verbaalselt ja vaimselt, mida nad on põhiliselt mõnikord ka füüsiliselt. Mina olen küll oma mitme kliendimees kliendi käest kuulnud kuidas tal on noahaavad kuskil küljes või on tema auto katusele naise poolt raputatud tatart, et kajakad selle perfaureeriksid. Ja siis on katki lõigatud särgid ja väga paljud neist ei ole noh, ikkagi otsene füüsiline kallaletung, sellepärast et naised nii palju ontlikud on ju küll, et mis sa ikka suuremale endast kalale lähed. Ära vaata mu silmadest. Arvus taluda. Aga seda vägivalla on siiski väga palju ka naiste sees. On vaieldamatult ja siin ongi nüüd see, et see vägivald on natukene teistsuguse sellise jõuga et kui naine läheb füüsiliselt mehele kallale, siis ta annab mõned lopsud ja kui mees vastu Aile ära kannatab, siis sellega reeglina nagu asi piirdub. Et mehe füüsiline vägivald on, kuna mees on palju tugevam, siis on see palju andestamatum ja palju, palju raskem ja naine ei julge koju minna. Et mehed, kes on naise käest nagu peksa saanud, järgmisel päeval julgevad ikkagi koju minna, et nad ei karda, saavad uuesti koha asja eest teist taga nagu kere peale ei karda füüsilist kere täita ka väga paljud mehed kardavad oma naisi. Kardavad ja vaieldamatult kardavad seda, et nad jäävad armastusest ilma et nad jäävad soojusest ilma, kardavad ka seda, et jäävad lastest ilma seadusi. Ja see on nüüd see, kus kohas võib tulla see niinimetatud vaimne vägivald nagu mängu ja naiste selline oskus keerata seda vaimset vägivallaregistrit ülesse on mõnes mõttes natukene suurem, sest nad peavad ennast kuidagi kaitsma. Kompenseerivad seda kehalt väiksemad siis järelikult peab olema vaimult nii palju suur, et hakata tegema sellist füüsilist valu ja naised sageli teavad, kus on nende meeste Achilleuse kand. Et kuidas ma teda karistan niimoodi, kas siis armastusest, ilmajätmisega, lastest, ilmajätmisega, soojusest, ilmajätmisega niimoodi, et põhjustada talle psühholoogilist valu ja me teame, tajus ju enam-vähem samad piirkonnad reageerivad emotsionaalsele valule või vaimsele valule, nagu ka füüsilisele. Ja naine on solvatud, alandatud ja siis ta üritab seda nagu pöörata ringi. Üks hea näide sellisest vägivallast oli, on üks case, kus kohas eksnaine kellel oli mehega juba, ta oli viis, kuus kuud suhtes olnud ja tal tekkis fantaasia, et tal võiks selle mehega tulla nagu ühine elu ja ja lapsed ja, ja kõik muud värgid. Järsku avastas, et mees tegelikult juba vaatab teist naist ja kui ta selle nagu mehele tavaline kuuled, mis toimub mees ütleski, et kuule, meie aeg on nagu ümber ja ja et mina liigun nüüd edasi. Ja naine solvus nii hirmsasti. Kui sina minu hinge niimoodi täis rüvetasid, siis teen ma sulle tagasi. Tal oli üks tuttav sekkalist. Ja siis ta pidas selle kalli autojuhiga nagu plaani, kuidas jõuluõhtul minna mehe akna taha lükata fekaaliautovoolik õhuaknast sisse ja pumbata selle mehe tuba samamoodi fekaali täis, nii nagu mees oli tema hinge täis teinud. No õnneks ei ole niimoodi, et see fekaaliautojuht Ta oli nagu asjalik mees meelde, kes omavahel suhe ja see ürituse Ennuga katked, nii räägiks need asjad läinud, aga siin on näha kuidasmoodi, see solvumine püütakse täpselt samasuguse mõõduga või ülemõõdu nagu tagasi maksta. Et see keegi on haiget saanud, siis ma teen teisele tagasi. Ja siit tulevadki tsirkulaar, seid protsessid, tavaliselt vägivald ei ole lineaarne, siin ei ole põhjus-tagajärg, et üks tegi esimesena ja siis noh, nagu teine tegijaid, me sageli õigustame seda teistelt näed, aga talle ju esimene enne tegi vaid eelne sirkulaarsel protsessid, kus siin ei ole võimalik aru saada, kumb oli enne, kas muna või kana. Kumb tegi esimesena, nii et see, mis on meie tänase kui jutu suur sügav mõte, on see, et tegelikult vägivald on üks Dirkulaarne protsess kus iga järgnev tegu kuidagi toetub eelmisele. Ja siin on sellist nagu siis kaks, kaks osapoolt on alati. Jah, just et ja väga sageli on niimoodi, et seal ei olegi isegi tegu et seal on kujutlus teise teost või ei saa erinevast fantaasiast. Fantaasia paneb nüüd juba reageerima, sest meie kõigi olemuses on säilitada head minapilti. See on meie baasvajadus säilitada hea minapilt. Ja inimene, kes näiteks on naisterahva, kes mehele nagu on füüsiliselt haiget teinud on mitmel korral mehe nagu läbi peksnud, kui mees on nagu liiga purjus olnud või või midagi muud teinud taolist selle naise minapilti, et on kohe nagu kolmistatud. Ta tunneb, et ta tegelikult ei peaks niimoodi käituma. Ei tohiks teha. Ja see paradoksaalsel kombel järgmine kord võimaldab tal uuesti 100 käituma, käituma panna. Samamoodi. Et kui me oleme korra teinud, järgmine kord juhtub kergemini. Öeldakse, nii, et kui see juhtub üks kord, siis ei juhtu teinekord, aga kui asi on juhtunud juba kaks korda, siis kolmas ja neljas 304. tulevad palju kiiremini ja kuidas siis agressiivsusega toime tulla? See on hästi keeruline, et tegelikult siin on kaks poolt jällegi kuidas tulla toime agressiivsus, aga enda sees. Ja kuidas tulla toime agressiivsus, aga teises. Võtame kõigepealt agressiivsus, aga iseendas. Esiteks. Me peaksime rohkem olema teadlikud iseendast nägema oma agressiivsust, nägema seda kuidasmoodi. Teised võivad meid tajuda. Et kui ma olen liiga nartsiss, sistlik, siis ma ei näe seda, mida teised tunnevad. Meie eelmine saade oli närtsinud seismist, et ka sageli ühe inimese nartsiss tekitab teises suurt viha. Just et kellelegi Narse siis sadama tajuma nima, teine minust üldse ei hooli. Teine räägib ainult iseendast ja, ja tegeleb, andis endaga ja sellisel juhul see tekitab kui hästi kergesti nagu üsna frustratsiooni ja viha. Ja sellepärast ongi enda juures märgata sõdad Kulbal minus on agressiooni ja viha. Ja teine pool on siis see, et kui me oleme juba vihased siis seda pidama saada on väga raske ja keeruline, sest see on protsess, mis on käivitunud, see on grammofoniplaat, mis on juba läinud nagu lappama. Siis ta läheb automaatseks ja, ja siis sõltuvalt sellest, milline on siis see inimese harjumuspärane agressiooni väljavalamise viis ta läheb kas siis füüsiliseks verbaalseks või vaimseks, eks ole, kas või viisakas ei, vaikib. Just aga kurjakuulutavalt ja just ja, ja see plaat tuleb lõpuni mängida, sellisel juhul me ei saa seda pidama, sest see on nagu mingisugune rituaal, mida me teeme ära selleks, et saada nagu oma pinged nagu maha. Et kõige tähtsam on nagu avastada see hetk, kus ma hakkan minema vihaseks. Ja, ja see sellisel hetkel me saame veel nagu ennast peatuda. Et ma hakkan minema vihaseks. Tavaliselt läheb nii kiiresti nagu nagu kuiv hein läheb põlema. Kahjuks see nii on et tavaliselt läheb see väga kiiresti. Siiski on võimalik seda vahel nagu enda juures registreerida. Stopp lõpetame tänaseks ära, sest ma tunnen, et ma hakkan ärrituma ja seda nii lasteaiaga partneriga, mingites muudes suhetes. See on ainukene variant kuidasmoodi, me saame nagu seda viha nagu pidama saada, õigel hetkel. Ma arvan, et üks hea moodus sellega tegelemiseks on selline hea arenguvestlus mõne endale lähedase inimesega küsida temalt, et kuule, kuidas ma paistan. Kas, kuidas sulle tundub minu agressiivsusega lood on, et kas ma olen agressiivne või mitte ja võta see tagasiside vastu. See on väga hea, igasugune meditatsioonid, venelased, aga need on nagu sellise üldise sellise enesemõistmisel korra sõnu, kuidasmoodi ennast paremini mõista, ennast paremini näha. Aga jah, just, et kui me tahame nagu peatada oma agressiivsust, et siin me peame hakkama kõigepealt sõna teadvustama seda hetke, kus kohas meil hakkab midagi liikuma meie sees. Ja teise agressiivsust on veel keerulisem peatada. Sääst on, ütleme teisele, ära ole nii vihane, siis sõnumitooja sageli lastakse maha ja sest see on teisele nagu õli tulle valamine. Et me ei saa seda nagu otseselt öelda, et sa oled nii vihane, sest see on süüdistus, see on etteheide. Ja genereerib on tuut, viha. Sest et ja teine võib öelda, et ja muidugi ma olen vihane, ma olen vihane sellepärast et sina teed nii ja naa ja et kui ta on ise vihane, siis vihasena nii lihtne süüdistada ju teiste inimeste, et minu viha põhjus oled sina. Nii kui see protsess algab väikse lapse pealgi, et kui väike laps lööb näiteks klaasi piimaga ümber, siis on see loll klaas, on ju, kui sa üritad väikest last õpetada suusatama ja tal ei tule hästi mäe peal välja, siis kõigepealt on suusad halvad, mägi on nõme ja siis kindlasti ka see lapsevanem, kes õpetab, on paha, aga noh, mitte laps on ju niisama reaktsioon ju korduv täiskasvanud inimestest. Just ja sellepärast vähese võimalused on seal nagu piiri panna ka üks on siis see, et ikkagi minna nagu teisele tasandile mitte tegeleda enam selle sama asjaga edasi vaid minna nagunii-öelda metatasandile, kus kohas saab öelda, et kuule meile tundub, et praegu meil ei ole, see ei ole hea aeg. Ehk siis Eesti rahva vanasõnad, ühtegi P ei sööda, nii kuumalt, kui seda keedetakse, on vanarahva tarkusest inspireerituna väga õige, eks ole, et et kui inimene on vihane, siis ei saa tema tähelepanu juhtida sellele vihale ja nõuda temal käitumise muutust, et need tuleb teha rahulikus olekus, kui eesajukoor töötab. Just et kuumad emotsioonid ei ole söödavad. Siit mul tuleb praegu meelde ühest uuringust loetud, et inimesed on ka oma agressioonis keskkonnamõjutustele väga tundlikud. Et näiteks keskkonnas, kus on väga kõrge mürafoon ja see müra ei allu inimese kontrollile siis kõrge mürafoon soosib agressiivsust. Samamoodi pidevat kuum temperatuur, kui on, kui on soe inimesed lähevad kergemini agressiivseks, nii et soojas ja mürarikkas ruumis, mis mul tulevad ette, siis baarikaklused. Ööklubid ja klubid ja aga seal on ka muidugi see, ma ütleks, mitte soe, aga palav, palav ja et tõenäoliselt on see ikkagi palav ruum, palav keskkond, mis kurnab neid rohkem. Jah, ja sellises situatsioonis on siis see, et me muutuma nagu reageerima üles, pidurid lähevad nõrgaks, me oleme võib-olla agressiivsemad ja abitumad ja nii edasi. Milles ka erinevused rahvuste juures eestlased ja soomlased on suhtelised tuimad tükid. Et meil on nagu müra vähem ja külm on meil ka. Aga veel, mida me võiks öelda, et kuidas toime tulla, kui su partner on vihane? Teisele tasandile minek on nagu üks variant, aga ma armun, et natuke rohkem rääkida sellest, mis meie vahel juhtub. Et jällegi mitte sellel hetkel, vaid nagu hiljem ja, ja rääkida see, kuidas me üksteisele mõjuma, et, et mis on see fantaasia mille mina tekitan. Et kuidasmoodi ma tekkinud saavutan sõda. Et, et hakkab vihaseks minema, et millega ma tekitan seda abituse või jõuetuse või hirmutunnet. Või miks mul on see tunne, et ma pean domineerima sinule või et miks mul on selline tunne, et sina domineerib minu üle ja kuidas see hakkab meie, seda nagu seda agressiooni palli? Kerima just leida nagu need ühised alused. Sest meie kultuuris on see probleem, et viga on nagu just nagu midagi halba. Ja seetõttu Me tõrjume selle kõrvale ei luba seda endale ja hirmust olla agressiivne või tunduda agressiivne, tunduda vihane. Siis me tihtipeale eitame mingeid probleeme. Meie probleemilahendusstrateegia on see, et me ei puutu. Jätame mingid probleemid nagu õhku rippuma. Sest me kardame, et kui me selle nagu üles võtame, siis konflikt kukub meie vahele. Läheb suureks tüliks ja tegelikult on niimoodi, et me võime selle konflikti võtta nagu selleks aluseks. Et me tegelikult on ühised plaanid, soovid, me tahame koos peret edasi, nõnda ta hästi hakkama saada. Ma tegelikult armastan, austan sind, et kuidas see juhtub, et me läheme küll. Et mis seal taga on? Jah, seal taga on tavaliselt puudus, et ma olen sinuga tegelikult väga nõus sellega, mis sa täitsa saate alguses ütlesid, et et inimesed ei taha käituda agressiivselt ja ei käitu agressiivselt, kui nende põhivajadused on rahuldatud. Et inimese pikaajaline agressiivsus tuleb ju stressi tekitavatest, sotsiaalsetest, majanduslikest või psühholoogilistest olukordadest. Aga paraku me peame sellega leppima, puudus on siin ilmas. Puudus on meie ellu sisse kodeeritud ja see puudus ajab meid vihaseks. Ja vot see ongi see, mis teeb meid abituks. Nii et siin on nagu väga huvitavad järelemõtlemise kohad, et mis asjad minu elus on puudu, mis minu vajadused on rahuldamata. Kuidas need teevad mind vihaseks? Ja kuidasmoodi me seda üle reageerima. Sest see, et ma olen vihane, ei aita mul tihtipeale nagu majanduslikult paremini toime tulla. Ja kelle peale me siis seda välja elame ja kuidas me siis mõjume, sest nagu me enne rääkisime, vihane inimene ei ole empaatiline. Ja ta ei saa aru teise inimese tunnetest, ta ei saa seda aru, mida ta teisele inimesele oma agressiooniga teeb. Aga tänaseks siis lõpetame, aitäh sulle, Endel Talvik ja kõik, kes enese üle mõtiskleda soovivad, võivad süüvida nüüd enda agressiivsuse ilmingutesse. Et kas sinus on piisavalt elutervet, agressiivsust, mis aitab sul end kehtestada ja oma füüsilisi ja psühholoogilisi piire kaitsta. Kui sulle tehakse liiniga või sõidetakse sisse või kui sa ei saa oma tahtmist ja midagi on sul puudu, siis kas sa suudad jääda rahulikuks, võimude agressiivseks ja milliseid agressiivsuse vorme sa viljeled, füüsilist, verbaalset, vaimset ja mis sinuga sel hetkel toimub, kuis agressiivseks muutud? Ja kas sa oskad aimata, mis toimub selle olendi sees, kelle suhtes agressiivne oled? Sellised küsimused siis järelemõtlemiseks. Aitäh sulle, hea kuulaja. Sa kuulasid peresaadet, mina olen Katrin saali, Saul. Meile võib kirjutada aadressil peresaade TRUE. Ja saab peresaateid loomulikult endale sobival ajal järele kuulata vikerraadio kodulehelt. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval. Seniks aga soovin teile kõike head. Elage ise ja aidake teistel elada.