Tere hea klassikaraadiokuulaja, kolmanda mai heliga ja teemad on järgmised. Seitsmenda Eesti pianistide konkursi tulemusi kommenteerib žürii esimees Arbo Valdma seitsmendast 10. maini toimuvast Pärnu viiuldajate konkursist räägib Aare Tammesalu. Eesti muusika ja teatriakadeemia päris stuudio nüüdisaegse muusikateatriprojektist ja selle raames valminud kahest lühiooperist räägivad Eesti muusika ja teatriakadeemia, välissuhete prorektor Marje Lohuaru ja lavastaja Liis kolle. Eesti rahvusmeeskoori uut kava Carmelo Morris Hamuncoli tutvustab dirigent Andrus Siimon. Tartu Ülikooli aulas esineb seitsmendal mail klaveriõhtute sarja pianissima raames Stanislav egoi. Külalispianisti tutvustab sarja peakorraldaja Tanel Joamets. Paskset kevadfestivali Tallinna Jaani kirikust tutvustavad Aavo ja jaonat sarjas noored talendid, esinevad Mari ja Mihkel Poll lastele mõeldud klaveripalade CD ja raamatu klaveriloomad põhjal sündinud kontserttuurist räägib produtsent Maarja Talts ning muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Saate helilõikudega olid tegevad Ülle Hallik, Hedvig Lätt, Karin kopra, Tiina kuningas ja Kristo Käo. Mina olen toimetaja Kersti Inno, head kuulamist. Sülgaja. Kolmapäeva õhtul lõppes nädal aega väldanud VII Eesti pianistide konkurss. Kuna tegemist oli juubelikonkursiga 40 aastat esimesest konkursist, siis olid žüriis kõigi eelmiste konkursside võitjad. Sain mikrofoni juurde žürii esimehe Arbo Valdma päris kuumalt just praegu, praegu te langetasite otsuse, kes siis on need kõige tublimad eesti pianistid ja kuidas te kommenteerite? Žürii? Sest kõige tähtsam on see, et noored saavad toetust, et nad saavad usku tulevikku, et isad-emad usuvad, et pojad ja tütred, kes aga klaverit mängima ei jää tänavale ja et neil ei tule rahalises mõttes mingisugust erilist pole toiduma. Arvan, et me saime hästi hakkama esimese preemiaga, kellel andsime Maximus peale ja teise preemia, andsime Ruslan stroogile. See on väga lootustäratav ja väga ilus zürii, poorne, niisugune poolehoid. Kuigi. Nii et see esteetika vahe muidugi andis väga tugevasti tunda ja edasi on siis meil neli diplomi, siin me kahjuks üksmeelt ei suutnud saavutada kolmanda koha jagamisel. Nii et kolmas koht jääb õhku rippuma kõikide järgmiste võistluste jaoks. Sellel konkursil oli ka kohustuslik lugu Helena Tulve kolm laulu. Ja see oli hästi säravalt ja värvikalt esitatud Margus Riima poolt. Ja mul on hea meel sellepärast et Margusele eriti suuri kogemusi eesti muusika esitamisel ei ole. Ta on juba neli aastat Kölnis õppinud ja see oli erakordselt värske esitus. Mida te võib-olla veel tooksite esile, mis mulje jäi üldiselt? Me andsime eripreemiat veel Mandsime Tubina ballaadi esituse eest eripreemia Andrei Hinnile, see oli üks suurejooneline esitus, kus orkestrile reaalsus ja emotsionaalsus olid väga tugevas seoses ja pianistlik külg oli erakordselt tugev. Me andsime eripreemiaga kamenskajale ühele noorele klaverineiule Sumera passosti NATO või varsti NATO variatsioonid ja pala 1981 esitusest. Me andsime eripreemiaga Ruslan stroogile Bachi prantsuse südi esituse eest. Ja ma mõtlen, et need on niisugused teosed, mis kuidagi jäid särama tervelt võistluselt. Ma soovin üldiselt, et võib-olla sellel vabariiklikul võistlusel järgmiste aastate jooksul need noored, kes nad siin näitasid et nad saaksid võib-olla stiilidega täpsemaks ja võib-olla, et nad käiksid ka ennast võrdlemas mitte ainult võistlustel, vaid ka vahetustes ja meistrikursustel, et, et see esteetiline ring nii kitsas ei oleks või tähendab ja maitse juures aga ühele või kahele toidule kontsentreeruda, kes ei ole üldse toidulaud, eriti rikas. Niisiis kuulutati konkursi võitjaks Maksim suraakele õpetajaks Eesti muusika ja teatriakadeemias professor Ivari Ilja, teise preemia Sairuslanstroogi Tallinna muusikakeskkoolist õpetaja Maigi Pakri klassist. Kolmas preemia jäi välja andmata ja selle asemel anti neli finalisti diplomit. Margus Rimo, Andre Hinn, Jaan Ots, Johan Randvere eesti klaveriõpetaja olete ühingu eripreemia läks Alexandra kaamenskajale, kes sai ka teise eripreemia Lepo Sumera teoste esituse eest. Eesti heliloojate liidu eripreemia kohustusliku teose esituse eest anti Margus Riimale. Kaks eripreemiat läksid veel Andre Hinnyleja roslanstroogile. Festivali klaver 2008 preemia kontsert samal festivalil anti kahele pianistina Maksim surao ning Andre hind. Pärnus algab tuleval kolmapäeval noorte viiuldajate konkurss, kuhu on osalema oodata üheksat kuni kolmekümneaastast muusikut kõigest rääkis lähemalt konkursi korraldaja, Pärnu filharmoonia produtsent Aare Tammesalu. Konkurss on pühendatud Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale nagu paljud üritused sel aastal, aga loomulikult tähistab Pärnu linn selle konkursiga ka David Õistrahhi sajandat sünniaastapäeva. Me teame kõik väga hästi, et Pärnu ja David Luiz trahv olid 15 aastat seotud ja pidas seda Pärnut nii toredaks kohaks täitis oma 15 suvepuhkus siin. Ja on vist öelnud isegi sellise kuulsa lauset, et ma armastan Pärnut kogu südamest. Et siin on kuidagi väga kerge hingata ja väga hea olla. Ja seetõttu me mõtlesime konkursi kava kokku pannes ka selle peale, et tahaks valida sellised teosed, mis kuulusid Uizdrughi lemmikmuusika hulka eelkõige Mozarti viiulikontsert, mida ta ise väga palju esitas, aga ka dirigeeris kogu. Sul on kaks vooru. Teine foorum koos Pärnu linnaorkestriga, dirigent Jüri Albertoni, seal kõlab Mozarti üks kolmest, nendest kõige tuntumast viiulikontserdist osavõtja valikul. Muidugi jaa, kõlab ka Eino Tambergi uus teos, mis on tellitud spetsiaalselt selleks konkursiks, mille nimi on viiulimängud orkestriga väga põnev lugu kus viiuldajad saavad näidata peale oma niisugused Tänapäevase muusika ja elutunnetusega omavad tavaliselt sellepärast, et see lugu hakkab peale hästi vahvalt. Seal on natukene orkestri mõningate repliigid, viiuldajad, hakkad improviseerima, need võivad mängida ükskõik mida nad iganes tahavad, nii et see on väga huvitav. Vaatame, mis sellest välja tuleb, nii et 10. mail laupäeva õhtul kell 18 Pärnu kontserdimaja suures saalis, kus orkestriga Se. Aga selleks, et finaali saada, on muidugi vaja kõigepealt läbida esimene voor ja see on seitsmendal mail Pärnu raekojas. Konkurss algab kell 13. Null null ja kuulame läbi kõik mängijad ja nendest üheksast mängijast siis kolm saab orkestriga mängima ja viiuldajaid hindab žürii, mille koosseisus on üks viiuldaja. Selles mõttes päris huvitav lugu, et oli selline idee, et prooviks teha sellise konkursi, kus žüriis ei ole konkursist osavõtjate õpetajaid, aga see osutus väga raskeks. Need seosed Eestis eriti on nii tihedad, et et on Toomas Nestor, kes on praegu Rahvusooper Estonia viiulirühma kontsertmeister. Aga siis on muidugi veel üks keelpillimängija, Toomas Velmet, hästi tuntud inimene, nii tšellist, suurepärane muusika kui ka muusikakriitik tänapäeval. Ja siis on žüriis veel teinegi muusikakriitik Evi Arujärv, kes praegu juhib muusikainfokeskuste ühtlasi ja kirjutab ju teadagi päevalehtedes väga huvitavaid ja sisukaid arvamusi nii muusikast kui elust üldse. Siis kuulub veel žüriisse professorina, Tamberg isegi, kelle teos, eks ole, on teises voorus, aga siis ta kuulab ka esimeses voorus valib välja need, kes sinna teise kordemodeost saavad esitama ja viies žürii liige on suurepärane Fletist ja tänapäeval ka muusikaprodutsent Neeme Bunder, kes siis ühtlasi paneb välja Eesti kontserdi eripreemia, milleks on esinemine Tallinna kammerorkestri ja Eri Klasiga järgmise aasta veebruaris 2000 900 veebruaris siis Tallinnas konkursi ja võitja saab mängida siis esindusliku kontserdil, maestro klassiga koos ja konkursikavast veel natukene esimeses voorus on sellised teosed, mis peaksid olema igal solistikarjääri poole püüdleval viiuldajat tagataskust kohe võtta Bachi või paganiinit virtuoospala siis nii et Bachist natukene soola, Bachi, kapsa, soolo partitadest võis olla sonaatidest siis üks paganiini kapriis ja kolmandaks virtuoospala vabal valikul. Nüüd konkursi kava on tegelikult hästi lahtine, on väga palju võimalusi ja igaüks saab kujundada oma oma äranägemise järgi seda, mida ta tahab esitada. Aga eelkõige on see konkurss mõeldud, et see on mõeldud ainult eesti muusikutele Eestis elavatele eestlastele Eestis elavatele vildajatele vanuses kuni 30 aastat ja siis loodame väga, et see kukkus, läheb hästi korda, inimesed tulevadki kohale, mängivad ja, ja kuulajatel on ka palju rõõmu sellest, kui suure kogemusega konkursandid peast ei oska seda öelda, aga eks nad jäävad sinna muusikaakadeemias õppivate noorte sinna kusagile teisele kolmandale kursusele umbes ja, ja on ka nooremaid, on ka vanemaid, nii et täpselt see, keda me vaatasime, see see nii-öelda sihtgrupp tulebki. Ja sügisel ootamas Heino Elleri rahvusvaheline konkurss veel ees ja see kava õnneks natukene kattub ka. Oli veidi muret, et äkki inimesed tunnevad, et läheb liiga kirjuks, repertuaari õppimine aga aga ikkagi, mõeldes selle peale, et Pärnus on kaks väga head saali muusika esitamiseks, Pärnu raekoja saal, suurepärane kontserdimaja saal, et siin mängida Pärnu orkestriga koos, et ma arvan, et sellele kiusatusele on ikka raske vastu panna. Kukrusse võiks olla noortele muusikutele rohkem. Ma olen mänginud päris mitmel konkursil, nii eestikonkurssidel nii-öelda nõukogude ajal oli siin vabariikliku hukkusid ja sellest oli alati tohutu kasu, sest see oli väga suur kokkuvõtmine. Väga suur, heas mõttes võistlemine oma sõpradega, oma kolleegidega ja, ja sellest oli alati väga palju kasu ja ka siis konkurssidel väljaspool Eestit, et et tegur tegelikult ilmneb alles hiljem, aga praegu, kui ma seal mitukümmend aastat hiljem mõtlen selle peale, siis mul on ainult hea meel, et ma kunagi selle pingutuse tegin ja konkurssidest osa võtsin, sellest sellest abi ja kogemusi on olnud tohutult palju. Kas need konkursipäevad on avatud ka huvilistele? Loomulikult, konkurss on avatud kõikidele huvilistele nii muusikutele, mitte muusikutele, lapsevanematele, sõpradele, kes tahavad tulla toetama seitsmendal mail Pärnu raekojas on sissepääs tasuta, esimeses voorus voorus on siis 25 krooni piletit ei ole ka nii hirmus kallis ja orkestriga kuulata. Mozartit uut teost, mis ei ole veel kunagi kõlanud täiesti uut muusikat, ma arvan, see on päris põnev, tasub kohale tulla ka kaugemalt kui tarnest. Kindlasti vaadake, millised ilmad on Pärnusse juba mitu jatusestel heligajale Pärnust üle Hallik helgaja. Eesti muusika ja teatri Kareemia ooperis stuudios tutvustades nüüdisaegse muusikateatriprojekti ja selle raames valminud kahte lühiooperit. Palusin sellest rääkima Eesti muusika ja teatriakadeemia, välissuhete prorektori Marje Lohuaru ning projektijuhi ja lavastaja Liis kolle. Mida see projekt endast Kujutab see on järjekordselt üks väga huvitav projekt. Oleme olnud Euroopa Liidu programmides juba circa 15 aastat ja võiks öelda, et need ideed järjest arenevad ja ühes projektis kasvavad edasi nagu järgmised projektid. Ja nüüd on siis tegemist nagu uue initsiatiiviga ja see on siis ooper ja nüüdisooper. Ja kuna praegu on Eestil harukordne võimalus taotleda rahalisi vahendeid struktuurfondidest tõukefondidest, siis loomulikult me kasutasime seda ja selle projekti pealkiri on innovatiivse nüüdismuusikateatri Peintegreerimine EMTA ooperistuudio programmi. See kõlab võib-olla tõesti väga raskelt ja väga bürokraatlikult, aga tegelikult nad selle taga lihtsalt üks väga kena töö ja väga toredat kaks ooperit, mis on tegelikult selle projekti lõpptulemus. Nii et mis oli sisseidee? Idee oli selline, et muidugi teha ooperit, kuna nüüdismuusika ooperiteatrit nüüdismuusika ooperit ikka väga Euroopas ei olegi õppekavana, nii et seetõttu on selline päris hea perspektiiv ka kujundada siin Eestis midagi juba täiesti rahvusvahelist. Samuti oli väga tore mõte veel, et, et tuua kui välismaal õppinud noori inimesi ja tekitada siin selline loominguline keskkond, kus nad kõik koos saaksid midagi uut teha. Ja siin sai mõeldud tõesti eelkõige muidugi liis kolle peale, kes siis aitas meid väga heade spetsialistidega selles valdkonnas välismaiste spetsialistidega samuti siis on meil oma vaata uue muusikahuvilised, kes on õppinud Lioonis, Harresiik Taavi Kerikmäe, need sai kohe projekti nagu kaasatud ja samuti ka mitte akadeemilist kompetentsi, nii et üks partner, meil oli siin ka Peeter Jalakas ja Von Krahli teater ja kindlasti ka meie kultuurikorralduse magistrandid, kellele see oli selline tore praktika või käeproovimise etendus ja pärit, mis on nüüd nagu tulemusel, need on selle projekti nagu lisaväärtuseks teda nimetatakse eurokeeles, näiteks testimiseks, aga kõikidele niisukestele, bürokraatilistele terminitele tuleb anda ikkagi mingi kunstiline sisu ja viia ta vastavusse meie oma vajadustega. Mitte selleks, et lihtsalt üliõpilased teeksid mingit välismaist või lääne ooperit. Otsustasime tellida kahelt eesti noorelt heliloojalt meie doktorantidele age hirvelt ja Monica Mattiiseni ooperit. Ja nüüd on siis põnev kulminatsioon jõudnud ja me hakkame neid siis etendama järgmisel nädalal ja selle praktilise poolega kaasaegse ooperi nii-öelda treeninguga tudengitega tegeleb liis kolle. Jah, treeninguks oli meil aega sügissemestril, siis käisid erinevad õppejõud tegemas workshop, kus siis tudengid said nii teoreetilist kui praktilist kogemust näiteks liikumise alal või teistmoodi mitte klassikalise hääle tekitamise alal stsenograafia või siis etenduse elementide interaktiivse seostamise alal ja samuti ka nüüd kevadel spetsiaalselt nüüdismuusika vokaalmetoodika alal ja nii kaua, kui heliloojad oopereid kirjutasid, siis me tegelesime juba olemasoleva materjaliga, see oli Boris plahveri abstraktne ooper, mis on küll juba pool sajandit vanamuusika, aga mõjus ikkagi üldises kontekstis väga uudselt ja see oli väga põnev töö. Kuivõrd selle projekt keskmes meil nüüd sellel õppeaastal sellel esimesel aastal olid laulu üliõpilased siis eelkõige nende ooperite puhul oli heliloojatele reegliks kirjutavad konkreetsetele lauljatele, mis minu meelest peaks olema kolmandal kursusel õppivale lauljale üks tohutu suur luksus sest kui palju seda siis üldse elus ette tuleb ja et neil on kõigil oma isiklikud rollid just nimelt neile kirjutatud ja samamoodi heliloojad on väga palju viibinud proovides ja saanud ise siis lauljatega vahetult suhelda. Mis on muidugi ka jälle selline asi, et isegi kui helilooja elab, ei pruugi olla ju kohal. Kui palju laulu tudengeid on hõivatud nende operit ettekandel. Hõivatud on kogu kolmas kursus, kellele see nüüdismuusikateatriprogramm ongi kohustuslik, see ongi nende selle aasta ooperistuudiotöö ja neid on kümmekond ja siis on veel haaratud mõned magistrandid ja mõned üliõpilased teistelt kursuselt. Mõlemad heliloojad valisid ise tekstid, libreto aluseks ja Age Hirv ka kirjutas libreto ise, August Gailiti novelli, punased hobused põhjal. Kus on siis jutt ühest eesti talutüdrukust umbes 100 aastat tagasi, kes põeb süütamis maaniat ja siis ooperis age tegelebki sellega, et miks inimesest saab selline büromaan või süütamist ja ja kas põhjused on lapsepõlves, kas põhjused on ühiskonnas ja mida sellisest inimesest üldse arvata? Monikama diisel valis Hasso Krulli kaasaegse eepose meetriade meeter ja sellega oli nii õnnelik juhus, et luuletaja ise oli huvitatud kirjutama libreto omaenda teose põhjal ja samuti Hasso Krull ka väga huvitatud kompositsiooni protsessist prooviprotsessist ja aitas meid seal mitmegi väga põhjaliku vestlusega. Et seal on siis tegemist veeuputusega, mis on muidugi jällegi sümbol ja samuti on seal tegemist meheliku ja naiseliku alge komitee võitluse, siis vähemalt sellise kõrvutada tee asetamisega ja jällegi publik, lõppkokkuvõttes siis peaks ise otsustama, kes peaks peale jääma ja, ja kas meie maailm on hea või halb. Kuidas tudengid on vastu võtnud sellise võimaluse kaasaks ooperis aktiivselt praegu kaasa lüüa ja ma pean ütlema, et magistrantide puhul langes seeme kohe väga tänulikule ja vastuvõtlikule pinnasele, sellepärast et need on inimesed, kes on juba jõudnud oma õpinguaastate jooksul kusagil mujal ringi vaadata, võib-olla lausa rasvastipendiumiga kusagil teises õppeasutuses välismaal õppida. Ja puhul tekkis kontakt kohe kolmanda kursuse puhul, võib-olla alguses oli selline ettevaatlik suhtumine, kuivõrd see oli siiski nii uus ja harjumatu ja kõik õppejõud eelistasid pikkadele teoreetiliste loengutele kohe praktilist kaasa tegemist. Et kui pooletunnise sissejuhatuse järel hakata kohe liikuma Havai muusikateatri hula sammudega lauldes kohalikus keeles kaasa või hakata kohe tantsima, et see võib-olla alguses tekitas natuke nõutust, aga see hajus kiiresti ja samamoodi, kui see plahver alguses tundus keeruline, siis nüüd nad orienteeruvad vabalt hageja Monika partituuridest, kes on palju keerulisemad ja ma arvan, et et neil ei tohiks nüüd enam olla mingisuguseid probleeme. Oma kogemuse najal võin öelda, et noored inimesed ikkagi omandavad ja õpivad väga-väga ruttu ja kui siin on tegemist ikkagi ülikooliga ja terve õppekavaga, siis ei tuleks seda näha nagu ühte projekti, mis algas ja lõppes, vaid näha seda protsessis. Ja nüüdismuusika nüüdisooperiteater on kindlasti üks õppeprotsessis üks väga vajalik osa. Et meil on ikkagi eesmärk valmistada ette väga mitmekülgseid üliõpilasi spetsialiste ja anda neile parimat haridust, mis on praegu meie võimuses. Ja siinse ooperi edendamine igatahes annab küll väga-väga palju hargnevaid võimalusi, mida ma juba praegu näen ja kindlasti me hakkame ka edasi selles suunas tegutsema. Millal toimuvad nende operette ettekanded ja kus ettekanded toimuvad Kanuti Gildi saalis viiendal ja kuuendal mail ja siis samuti on meil külalisetendused Viljandis kaheksandal mail. Järgmisel nädalal, seitsmendast kuni 10. maini on rahvusmeeskoorile ees neli kontserti ja neid kontserte juhatab dirigent Andrus Siimon. Mis kavaga tegemist on, mida te laulate? Kava on eesti muusikast, sealt on küll üks ainukene erand, aga selle tutvustamiseni ehk jõuan kohe sellega. Temaatiliseks teljeks on, on armastuse teema ja paljuski on see tingitud saabuva emadepäevaga üheks oluliseks mõjutajaks, miks kontsert sai armastuse teemale üles ehitatud taasesitada mitmeid Raimo Kangro kooriteoseid ja üks nendest, mida me ei ole just liiga tihti esitanud, on Raimo Kangro, Garmin Morris homonkuli mis tõlkes tähendab laulud inimolevuse armastusest. Sellest teosest sai ka kontserdi pealkiri ja selle pealkirja alla olen ma nüüd võtnud armastuse teema pisut laiemalt, et mitte ainult inimeste omavaheline tundemaailm, vaid armastuse tunne ja suhe loodusega, loojaga, Isamaaga. Aga niisugune üld, Pealkiri või üldteema on tõesti armastuse teema sellel kontserdil. Kavas Kuldar singi, Tõnu Kõrvitsa teos siis on ester Mägilt ja põhiliselt ja nüüd ainsa erandina mitte Eesti muusikast on kavas Jansons Streami Khao jai laulvad ahvid. See on üks väga huvitav vokaalne, niisugune kompositsioon, et seda ei saa nimetada kooril lauluks. Kõlab väga instrument tavaliselt ja omapäraselt, rahvusmeeskoor on seda kord esitanud. Aga teos on niivõrd huvitav ja väärib kindlasti taasesitamist. See on kirjutatud spetsiaalse suunitlusega tuntud meeskoorile Rootsist Orphedrengerile kes on seda suurem varasemalt esitanud ja ka salvestanud. See on üks taimaalt pärit legend, mis räägib ühest printsessist, kes ei olnud oma abikaasale truu ja seetõttu moondati afiks ja pidi oma kurbliku kaebal laulu laulma. Ja seda laulavad siis mehed siis seda kurbliku printsessi osa. Ja see kõlab tõesti huvitavalt, see on väga huvitav teos. Mis need Eesti heliloojate teosed on ja kas see on tuttav repertuaar rahvusmeeskoorile? See repertuaar on tõepoolest kõik kunagi rahvusmeeskoori poolt varem esitatud aga kahetsusväärselt vähe ja juba küllaltki pikka aega tagasi. Kuldar Sink ei ma mõista palvet teha kõlas esiettekandes paar aastat tagasi. Raimo Kangrot on lisaks Karmen Amuuris homonkulile veel ülemlaul, nende ettekannetest on juba aastaid aastaid möödas. Siis Tõnu Kõrvits on kirjutanud ühe mahu ka kooriteose võib täiesti öelda pealkirjaga laulud vihmast ja tuulest, mis on ka kord ette kantud. Mitmed aastad tagasi. Võib-olla pisut rohkem on esitatud RAMi poolt Ester Mägi Isamaa, Veljo Tormise ühtehoidmise laul ja Veljo Tormis, sealt veel kolm. Mul oli kaunist sõna, kus ja neljal kontserdid toimuvad. Kontserdid toimuvad seitsmendal mail Tallinnas Mustpeade majas kaheksandal mail Pärnu kontserdimajas, üheksandal mail Rakvere gümnaasiumis ja 10. mail Kuressaares. Kontserdite alguse kellaajaks on 19 null null. Erandina on Kuressaare kontsert algusega kell 17 null null. Aitäh Andrus Siimon ja lisan veel nii palju, et Tallinna kontserdist, mis on siis kolmapäeval Tallinna Mustpeade maja valges saalis teeb klassikaraadio ka ülikonda. Järgmisel nädalal, seitsmendal mail toimub Tartu Ülikooli aulas klaveriõhtute sarja pianissima järjekordne kontsert, kus esineb Stanislav kai Kasahstanist. Sarja raames on toimunud juba kuus kontserti ja esinejateks on olnud Tanel Joamets, ürikut klaveri tuua Edemental Jorma Toots, Irina Sahharenkova, Peeter Laul ja Eestis ame klaverikvintett. Muljeid sarjast vahendab sarja peakorraldaja pianist Tanel Joamets. Kontsert sisulise tasemega rahul olnud publiku huvi oli ka Tartus on hästi palju üritusi, palju kontserte ja tegelikult tuleb õnnelik olla sellegi publik, huvi üle külalisesinejad olid, kõik on väga huvitavad siiamaani viimane Stanislav pärit Kasahstanist, aga ta õpib Moskva konservatooriumis emast ma kuulsin, oli kolmandat verbin plankus aastast 2004. aastal, siis jälgisin internetifoorumist, et kuidas kuulajad kommenteerisid meedia hääletusel suurt suurt poleemikat. Isikupärase muusika tunnetusega nii palju häid omadusi, et teenitult on hakanud silma paistma ja seal omaealiste hulgas Mida ta tartus esitab? Võib-olla kõige suurem osa viis või kuus sonaati siis tartust tuleb nendest kolm tükki ettekandele. Kindlasti tuleb huvitav kontsert. Selline klaveriõhtute sari toimub Tartu Ülikooli aulas esimest korda. Kas on plaanis jätkata? Kindlasti on plaanis jätkata esimeste eesmärkidena, mul on seal mõned oma kavad, mida ma tahaks järgmisel sügisel välja tuua, vaatan, kuidas näeb jällegi projekti kokkupanemine ja ülesehitamine, et, et võiks kutsuda jälle kedagi ka väljaspoolt juba nendest, kes käisid täiesti näiteks Irina arengud ja Peeter Laulu ussi kaastagut. Milline on olnud see tagasiside nii esinejate kui ka publiku poolt? Irina Zahhartšenko väitis, et tal ei olnud ammu nii toredat kontserti olnud ja ega Peeter laulul oli ka põhjust uhke olla, ma arvan, niikaua kui ma tartu selleni tegutsenud, siis midagi seal aulas toimub ikka kogu aeg. Klaveriõhtute sarja pianishima kontsert seitsmendal mail Tartu Ülikooli aulas algusega kell 19. Seitsmendal üheksandal ja 11. mail saab Tallinna Jaani kirikus kuulda mask pillimuusikat. Trompetipedagoog Aavo Ots ja tema loodud organisatsioon muusikas on enne jätkavad sellega oma tegevust noortele muusikutele esinemisvõimaluste pakkumisel. Seekordne sündmus kannab nime maskne Kemad festival. Festivali tutvustab Aavo Ots. Seekord on muidugi need noored intervjuusid või noored solistid, vaskpilliõpilased ja ka mitmed edasijõudnud solistid annavad kolm kontsert Jaani kirikus. Meil on olnud väga hea koostöö Jaani kiriku ja selle organisti Tiia vennaga kui Jaani kirikus, nüüd ehitades uut orelit. Me oleme viimasel ajal mänginud eest väiksema oreliga, mis on ka väga ilusa kõlaga ja need kontserdid ongi mõeldud orelifondi toetuseks. Ja minu arvates üks väga hea koht just trompeti, eriti pikale prohvetite mängimiseks oreliga kirikus. Lisaks kõla elule saame seal mängida viljas, mille jaoks on väga paljud meistriteosed kirjutatud. Kontsertidel astuvad üles ka mitmed erinevad press, ansamblid. Jah, meil on vaskpilliansamblite galakontsert, kus esineb kolhoosisin ja kõigepealt tahaks tutvustada tartlastel varassi, Priit on minu arvates, on loonud Tartusse arvestatava vaskpillikooli ja tal on ka väga head metsasarve tuuba, trombooni ja trompeti õpilased. Ja nad mängivad väga usinalt ansamblit. Nadal avaldanud keerulise repertuaari väga heal tasemel ja seal taga on britt, soni, nõudlikkus ja ka õpilaste väga suur huvi ansamblimängu vastu. Siis on meil üks koos, sest mida me nimetame eesti noorte brass, kus on mängijad Tallinnast, Tartust, Võrust, Pärnust, sinna me oleme saanud koonduda. Praegused eesti vaskpilli parimad õpilased seal kuskil alla 20 aasta kellel oma karjäär on veel kõik ees. Tahaks veel öelda, et esimene ortopärast tunnistati Eesti koringu poolt aasta artistiks eelmisel aastal. Ja esinesime Peterburi konservatooriumis. Laseme või saalis sellise lühema kaelaga väga nõudlikule publikule, kus terve saal oli, las pidi mingite trompetiõppejõudude teiste päralt. Meie vestlusringis on ka Jaan Ots, kes on veel hõivatud klaverikonkursiga aga peab juba mõtlema ka esinemistele trump artistina. Mina mängin üheksandal mail Tallinna Jaani kirikus ning üheteistkümnendail mail Jaani kirikus. Põhiliselt mängin ilusaid lugusid ava Riias kõigile tuntud ning ansamblites oste tehes. Et huvitav on seal see, et me teeme eriseadeid näiteks pakuna marjast mängides eri kirikuotstest ja see telliti huvitava kõlaefekti ning kindlasti publikule väga-väga meeldis. Vask see kevadfestivali kontserdid toimuvad seitsmendal üheksandal ja 11. mail Tallinna Jaani kirikus ja 25. mail rahvusraamatukogu terrassidel. Festivali tutvustasid Aavo Ots ja joonud sülgaja. Teisipäeval, kuuendal mail kell 19 toimub Estonia kontserdisaalis kontsert sarjast noored talendid, kus seekord astuvad üles pianist Mihkel Poll ja viiuldaja Mari Poll, kes praegu on tudeng Londoni koolis Royal College of Music. Kontserdi kavas on Bachi, Beethoveni Karoliine andsinki, Schönbergi, TPS-i ja Bulanki teosed. Kontserdikavast ja oma tegemistest räägivad lähemalt Mari Poll ja Mihkel Poll. Ma arvan, et ka sündis teostest, mis olid hetkel aktiivses repertuaaris nii Maril kui kui, siis ka meil ühiselt, et seetõttu tuli niisugune veidi eklektiline, aga mõnes mõttes omapäraselt huvitav. Mari Poll, sina esitad Bachi sonaadi sooloviiulile number kaks on see selline keskne teos viiuldajate repertuaaris? No ütleme nii, et näiteks konkursidel alati esimene osa sonaadist ja fuga on nagu kohustuslik. Ja siis valik on konkurendi enda oma, millisesse 12. Aga ma isa Ma arvan, et teissonaadi terviklikuna nii palju ei mängita, kui, kui esimees saati ja eriti teise sõnadifuugad mängitakse ka harvem kui, kui esimest. Mis selle põhjus võiks olla? No ma arvan, et teine puuga on päris pikk ja vähe keerulisem muusikaliselt kui esimene, kuigi kõik Fugeven keerulised, ühe teosena on teil kavas Beethoveni sonaat klaverile viiulile number neli. Mida võiks selle kohta öelda, olete te endaga koos ehitanud? Kuule, oleme istunud küll Beethoven, ilust ongi nimi klaverile viiulile, mitte juhuslikult pandud vaid looduslikult, et see roll on seal võrdselt jagatud kahe pilli vahel. Ma arvan, sellesse naadis isegi rohkem kui teistes Beethoven niisunaatides. Seetõttu nõuab nagu mõlemalt täisväärtuslikku sooritust või väga tõsist lähenemist. Et ei tasu arvata, et klaver on alati saatja rollile, mitte tihtipeale. Viiuldaja peab just kuulama väga klaverit ja see on täiesti täiesti võrdne. Ja isegi ütleme, teos, mis on, mis on ette nähtud võib-olla rohkem viiuldaja jaoks või, või kirjutatud rohkem viiulil, isegi seal on klaveriroll anda talle võimalus ennast avada ja olla ta nagu toeks. Ta võib väga palju kasu ja samas ka väga palju nurja ajada või ei ole vastaval tasemel mänginud. Siis on teil kavas veel suhteliselt tundmatu autor, Karoliine Ansing, Karoliina on Singan üks hollandi helilooja, kes kirjutab tegelikult rohkem klaverile, aga põhjus, miks, miks ma just tema teast mängin? Ma võtsin osa minus nii konkursist ja seal oli nõutud, eks viimase 15 aasta jooksul kirjutatud teos ja õpetaja andis soovitada, kuna tema elas Hollandis päris mitu aastat soovitas, on selline kogumik 24 kapriiside sooloviiulile ja kõik on kirjutatud Hollandi hellujate poolt. Need on kõik sellised modernsed ja siis ma lihtsalt lappasin seda, seda nooti ja mängisin näide, siis tundus, et see oli kuidagi selline huvitav. Ja kavas on veel teos ka 20. sajandi algusest Arnold sönberg fantaasia viiulile ja klaverile. Kui nüüd võrrelda näiteks Beethoveni ka, mis on selle teose raskused? On hoopis teistmoodi, sealt võid täitvaid sugemeid, tema laulutsükli kuubeeerrooniat. Ta on väga omanäoline ja niisugune karaktiivne ja väga pisidetailiderohke. Niisugune kiiret reaktsiooni nõudev muusika. Ütleks nii, et inimesed, kes ei ole selle muusikaga nii nii tuntud, kes alustavad muusika mängimist, et Kalad ei leia, et, et seal on ka mingit muusikalist mõtet, aga et paljud inimesed mõtlevad aastal, on lihtsalt mingid noodid, et siin dinaatonaalne ei tundu, et kui see liin on. Aga ma arvan, see raskus ongi, et leida üles muusikaline liin ka sellises teoses. See on tegelikult väga karantiine lugu. Rääkides need sinu õpingutest oled pinud Londonis. Royal College of Music on selle kooli nimi, kirjelda neid õpinguid seal, eks nad oleneb, kõrgkooliõpingud aga väga hoolitsev muusikas on väga tähtis ja saan ka kammermuusikali orkestritegevusel. Et ei ole nii, et lihtsalt saad oma soolot teha ja ongi kõik, mis on, oleks ka õiged. Sest et elus ikkagi kammermuusika on väga tähtsal kohal ja ainult soolale ja ei ole turgu, niiet nii et seal treenitakse mitte ainult soliste, vaid ka muusikuid, kes on võimelised esinema erinevates kammerkoosseisudes, on teile koosmusitseerimisega kogemus, juba on selline hästi pikk, et te olete lapsest peale palju koos mänginud, koos on mängitud jah, päris palju, et isegi mitte avalikel kontsertidel nii palju, kui et lihtsalt kodus lehest lugeda igasuguseid huvitavaid teoseid. Jah, kosmoses termini olnud niisugune orgaaniline tegevus meil juba üsna noorest põlvest ja paar aastat tagasi oli meil ka kontsert kahekesi Estonia talveaias. Nüüd siis seekord Estonia kontserdisaalis. Mari Poll ja Mihkel Poll esinevad kontserdil noored talendid kuuendal mail kell 19 klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande. Helga ja Pärnu filharmoonia eestvedamisel on saanud teoks põnevad ja täiesti uudsed Merje kontserdid. Katri Rebase omanäolised klaveripalad on tema enda loodud fantaasiamaailm klaveriloomadest ja nende veidi koomilistes tegemistest. Kontserti aga äsja ilmunud raamat ja CD peaksid eelkõige huvi pakkuma nii lasteaedade kui koolide muusikaõpetajatele ja õpilastele, sest tutvustavad lõbusalt ja kaasaegselt instrumentaalmuusikat elavdades kuulaja kujutlusvõimet. Kontserdil saab kuulata lugusid kunstnikuhingega, kure unust, kirp Kunnarist, vanast rokirebasest ja teistest vaimukatest loomadest. Jutukontserdi produtsendi Maarja Taltsiga alustasime sellest, kuidas Pärnu filharmoonia ja klaveriloomade autorid kohtusid. See on juba mitme aasta tagune lugu siin muusikamoosifestival, mis on juba ka päris staažikas Pärnus. Kutsus näiteks kord, kui peale seda või Katri Rebane sai valmis esimese klaverinoodi hea tuju klaverilood 2004 aastal. Siis oli see järgmine aasta, kui nad käisid Pärnus ja esitasin neid sama klaveriloomade lugusid siin ja käisid ka maakonna muusikakoolides esinemas ja võeti väga soojalt vastu. Ja nüüd Pärnu filharmoonia pakkus neile välja, et teeme jälle midagi ja proovime laiemale ringkonnale pakkuda neid kontserte. Ja samal ajal siis Katri ja tema abikaasa Peeter ja siis kunstnikust õde Kerstin juba hakkasid mõtlema taadi sealt pinnalt, et et kuidas seda asja kõike veel põnevamaks teha ja veel piltlikumalt kujundlikumaks teha. Kadri tõi uue idee, et võiksime kaasata sinna video ja audiotehnikat ja näidata seina peale veel loomadest pilte ja siis veel paberi sees toimuvat ja seda, mis kunstnik teeb veel suuremas plaanis ja kuidas need sõrmed seal klaveri peal liiguvad, et oleks lapsel põnevam jälgida kariloomade maailma, mis, mis nad on ise välja mõelnud. Tõeliselt vahva fantaasiamaailm. Ja nüüd ka sel kevadel ilmus raamat, kus kõik need klaveriloomade lood, sellised naljakad ja armsad ilmusid ja sinna juurde veel siis needsamad Woody, mõned uued lood, käseka klaveripaladena. Seal on pianist, mängib neid lugusid seina peale, näidatakse klaveriloomi ja siis on väiksed kaamerad klaveri sees, mis näitavad klaveri haamrite tööd, mida, noh, võib ka ninapidi seal klaveri sees uurida, et kuidas on, aga kuulaja-vaataja sinna ei ulata lihtsalt, ja see on kõik talle nüüd peo peale sinna seina peale ära toodud. Ja samal ajal jälgida, mida teeb kunstnik Molgarti peal. Kõik see kooslus annab sellise omamoodi hataseerimise võimaluse lapsele või suuremale kuulajal ja Pärnu filharmoonia nüüd pakkus välja kõikidele kontserdipaikadele, mis meie sihiks olid. Kui ma vaatan seda kontserdipaikade nimistut, kus need klaveriloomade kontserdid toimuvad, siis ma ei näe seal suuri kontserdipaiku nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi see idee oligi just kultuuriministeeriumi poolt ka, et, et need paigad oleksid sellised väiksemad kohad, kus ei ole võib-olla ka kontserdil harjumuste inimestel, et me proovime natuke tagant torkida neid, et nad näeksid, et neil toimub seal majas midagi erilisemat, kindlasti seal toimub palju asju, aga, aga noh, küsimus on tavaliselt kontserdikülastuse harjumuses. Et me proovime nüüd torkida muusikakoole tagant, et nad tooksid oma õpilasi kontsertidele, klaveriloomad koos nende esitlejatega on juba külastanud käpad Haapsalu Paidet ja Sindid. Täna õhtul ollakse Valgas emadepäeva eel, kümnendail mail esinetakse arukülas ja lastekaitsepäeval, esimesel juunil Viljandis värskelt ilmunud raamatut klaveriloomad kärbes. Katmandu avastused, mille vahel on ka CD, saab osta nii enne kui pärast kontserti soodsamalt kui raamatukauplusest heligajale Pärnust Ülle Hallik. Tallinnas esineb homme maailma juhtivamaid orkestreid Berliini Filharmoonikute Söör Saima rätli juhatusel. Orkestri kontsert Eestis on olnud nii palavalt oodatud sündmus, et kui viiendal novembril alustati piletimüüki, sai kesta napilt kaks tundi. Just nii palju kulus aega, et Estonia kontserdisaalitäispileteid välja müüa. Eestis on Berliini Filharmoonikute esinenud kontsertidega kahel korral umbes poole sajandil ise vahega. Esmakordselt kuulis Eesti publik neid 1893. aasta aprillis. Tus ja orkestri teine külastus Eestisse toimus 20. jaanuaril 1937, mil nad astusid üles Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Ka siis olnud kontserdile niivõrd elav, et kõik pääsmed osteti eelmüügist ära mõne tunni jooksul. Seekordne Berliinis Monikute kontsert leiab aset Balti D ja Põhjamaade tuuri raames. Tallinnasse saabub orkester Riiast, järgmised kontserdid toimuvad Helsingis, Stockholmis ja Oslos. Turnee kava on muutuma. Alustatakse klassikaliselt Johannes Brahmsi traagilise avamänguga. Seejärel esitatakse uus Viini koolkonna radikaalsema figuuri Anton Veeberni kuus palav kestrile ja Igor Stravinski teise maailmasõja päevil loodud sümfoonia kolmes osas. Kontserdi teises pooles tuleb ettekandele Ludwig van Beethoveni seitsmes sümfoonia. Sama teose esitas orkester Tallinnas ka 1937. aastal. Välisministeeriumist saabus teade, et Austria vabariigi president doktor Heinz Fischer omistas oma otsusega kaheksandast aprillist 2008 Eesti helilooja Arvo Pärdile Austria teaduse ja kunsti esimese klassi auristi. Autasu annab helilooja Arvo Pärdi-le kaheksandal mail Kadrioru lossis üle Austria suursaadik Eestis doktor Angeelika Saupi. Pers tald. Helgaja. Kevadisel festivalil Saksamaal Svetzingenis käib juba teine pidu nädal. Rokokooteatris on täna viies ja viimane uus ooperiõhtu Thomas Engelbrechti tellitud Adriana Helskilt hübriidjoove paaris akostina Stefani muusikadraamaga nioobelt Teeba kuninganna, mille esietendusest möödas 320 aastat. Õhtu esimene pool Adriana Helskilt on draama vaid häältele, mille esitab Edela-Saksa raadio vokaalansambel. Edela-Saksa raadio kannab festivalid üle ja salvestab kõik võimaliku ja 55 aastase ajalooga pidustused on viimase 35 aastaga kuulsad just oma rokokoo teatrisse sobivate ja tellitud uus ooperite pärast. Autorite hulgas Kantsler, Hendsev, Werner, EK, Uudad Zimmermann, Harry Bert, räiman, Salvatore Riinu ja mitmed teised. Alati on ka muudes kavades varajase muusika vürtsitatud nüüdismuusikaga. Kolmapäeval oli simmardalena Kosena sooloõhtu, eile laulis juba Christoph Bregord, jeen Nemad mõlemad spetsingani lossi Mozarti saalis. Jahisaalis annab homme hommikukontserdi noor silmapaistel USA pianist Jonatan piss viiuldajat Enn Miriam Friidia Paul pissipoeg. Teisipäeva õhtul on see kava raadioeetris homme õhtul Mozarti saalis Müncheni ARD konkursil 2000 võitnud bariton Conrad Järnut siis järjest aga kolm klaveriduot ja Natalja Andreas kruthisen. Neil põnevana kavas ka Victor. ART võitnud bulgaarlased Aaglika geeno, vaja jo bändi mitrow ja siis mängitakse lossi aias, lossi restoranis ja lõpuks Mozarti saalis Olivia Mess jaanis sünnitähtpäevaks tema kvartett aegade lõpule. Varsti tuleb rokokoo teatris Alfred Brendali klaveriõhtu üks esinemisi tema viimaselt hooajalt. Bergeni festival Norras alustab tänavu Kaiassaaria ooperiga kauge armastus. Peaosadesse tulevad Jaakko tõde kangas ja Piia Fravinud. Ent ukse S tuleval reedel on Viini pidunädalad avasignaalid õhtul raekoja platsil esimene tükk muusikateatris Karl-Heinz Stocauseni teine päev suurtsüklist lihtMichaeli reis Austria esiettekandes. Pidunädalail teeb kaasa ka Eesti bariton Lauri vasar minut Tauruse osas, Hans Werner Hence kontsert ooperis Seedra. Ka see esiettekandes Bergeni festivalil laulab Wagneri Valküüris hun tinginud aga meie teine austerlane Viini riigiooperis solist Ain Anger. Viinis avab suured kontserdid täna music therainis Viini filharmoonia orkester Semjon Puškovi juhatusel Gustav Mahleri kolmandast sümfoonia, solistiks lätlanna Elina garanža seonsaarias meister interpreedid, et meie Kristjan Järvi kõrval, kes musike Raini suures saalis sageli juhatab dirigeerib nüüd neljapäeval Viini Raadio Sümfooniaorkestrit noor lätlane Andris neelsons. Mustikad ranni klaassaalis on täna esinemas Aga Angeelika Kriš laageri meistriklassi seitse paremat lauljat. Ja kui Christian järvil on selja taga alates eilsest Ladina-Ameerika kavadega üheksa kontserti Austraalias, siis teil ka Berliinis ja Riias tuleb ta Viini music Feraini Jabiini pidunädalatele juhatama Arvo Pärdi Stabat. Et ärimaailma esiettekannet. Brittide kuulus Oldeberi festival teeb endale reklaami huvitavate eelüritustega. Esiteks korraldatakse seal nüüd ka lihavõttefestivali, kus tänavu esitati Haydni aastaaegu. On kontserdimajas neid Moltings kammersaalis neli noorte kammeransamblit nii-öelda klassikalise loovimprovisatsiooni avaliku etendusega. Neid juhendab Londoni Gild. Hooliku oli selle eriala suuna juhataja. David teel on ja ka publik saab esinejaile improvisatsiooni teemasid anda. Samas tegutsev britel Noorte kunstnike programm alustab homme kümnepäevast seminari uus muusika, uus meedia. Nii heliloojatele, instrumentalistidele kui lauljatele. Tuntuma õppejõud on siin helilooja Jonatan Haavi. Ainult edasi Londonisse. Eelmisel pühapäeval oli Londoni Barbikani keskuses suursündmuseks jams Mac millani Johannese passiooni maailma esiettekanne. Teos oli tellinud London Symphony Orchestra maestro Colin Davis ehk 80.-ks sünnipäevaks Colin Davis. Seda ise ka juhatas. Kaastegev London Symphony. Noor bariton Christopher molkmann oli solistiks märgitakse ECM Mac miljoni üks omanäolisemaid partituuri. Veebruaris kõlas Manchesteris helilooja eelmile uus teos Secrifays. Ohverdus kolm interluudiumi. See on pühendus, oli viiemmess jaaniaastale. Seimzmak Viljandi dirigeeris seda ise BBC filharmooniaorkestri ees ja kõrval Mess, Jaani ekspecto ning Jakantseelil viies sümfoonia mis siiani enda tähtpäeva üritusi korraldab muusikamaailm, nüüd järjest aga ta kodukirikus Pariisis Trinity katedraalis sünnib aasta pikkune mälestusfestival läinud detsembrist meistri sünnipäevani tänavu 10. detsembril. Siiani Trinity esinenud tuntumatest juba organistid Olivier Tree, Bernhard Haas ja saanud boa tema eelmisel pühapäeval ka pianistmisel perov kavadele, kus ka teisi prantslasi messeani lähedalt eelnevad esitlused. Pool tundi enne kontserti. Londoni Barbikanist korraldab Ellesso aga põneva ooperis sarja kontsert rast present voissis. Aprillis tutvustati Osvald koolifovi ooperit ained Amar Nikaia, Saaria, Adriana, Maaterit viimases solistideks. Solveid kringel, palun. Monika kruupia koordunkids ja tulemas on veel Filipp klaasjooks. Dirigentide poolelt viini pidunädalate kontserdisarja avanud tsempion Putškov loobub 2010. aastal Lääne-Saksa Raadio peadirigendi ametist Kölnis, kus ta on teeninud juba 97.-st aastast alates. Maestro Richard Hycox pikendas aga oma lepingut Austraalia ooperiga Sydneys 2012. aastani. Ta teeb seal palju põnevat, näiteks Sandretterevini ooperitramm nimega iha Austraalia esiettekanne Richard Strauss, Prokofjevi voolsak. Noor soomlane Pihedari hinginen on sõlminud lepingu naksusega, et plaadistab neile oma uue orkestriga Uus-Meremaal Sibeliuse sümfooniad. Lahti sümfooniaorkester, dirigendiks Jaakko kuusisto tõi läinud kuul põnevana välja kõik armas, järgnes Felti seni trükkimata teosed. Maestro Leif Žigersdam, kes tuleb oma 125 aastase Helsingi linnaorkestriga ka meie hooaega lõpetama juhatas Askous äsja oma 151. sümfooniamaailmasid Ta kanneta. Neljapäeval ja eile juhatas tšehhi filharmoonia orkestrit taas Neeme Järvi. Praod Vošeke saalis kõlasid Prokofjevi sümfooniakontsert Dante solistiks Truls nõrk nende ees Miroslav kabelatsi, teine avamäng ja Eugen Suhhani metamorfoosi. Paavo Järvi on järjest kaks kava oma orkestrite ees. Cincinnatis eile täna Stravinski kevadpühitsuse kõrval Mozart 20. kontserdi, solistiks Lars foogt. Uuel neljapäeval reedel Frankfurdis poolsagi tšellokontserdi solistiks koodi Kapusson. Brahmsi kolmas. Samadel päevadel on šoti kammerorkestri eest Olari Elts. Tema kavas pealkirjaga Nelson ja Napolion on kõrvuti Beethoveni kolmas sümfoonia ja Haydni nelsoni missa kaheksandal mail Edinburghi Queen's hoolis, edasi Glasgow's ja häberdiinis. Tarmo Vaavskil algavad üheksandal mail preemianist. Taas kösson Kingsley Vallenbergi ooperi raul etendused. Euroopa päeval, üheksandal mail algab Viinis koos pidunädalatega ka Eurovisiooni noorte solistide konkurss. Soomet esindab seal viiuldaja Roope Grünthal. Mõnest kaotusest 90-ga. Ühe aastasena on Polonias lahkunud dirigent Carlo Feliidsed tšillaario, keda kümmekond aastat tagasi nägi juhatamas ka Vanemuise teatripublik. 79 aastasena suri väga nimekas ja erakordselt viljakas valtsi helilooja Alon Hodinaat ja Daugavpilsis sündinud vene, läti kangelastenor. Kuulsatest ooperimajades oodatud Sergei Larin on surnud Bratislavas vaid 51 aastasena. Ja preemiaid ning tunnustusi. Austraallanna Olganoivirt on saanud Saksamaalt Heidelbergi naiskunstniku preemia, mida antakse välja juba 20 aastat. Seniste laureaatide hulgas on Sophia Kubai tuulina Rud Tseeklyn Adriana hülski ja viimati korealanna on siin maestro kurde. Sanderling sai oma 95. sünnipäeva puhul Dresdeni riigi kapelli kuldse aunõela tavalisinga peadirigent 1964 67. Hobus dirigeerimisest alles 2002. aastal. Helilooja Georg Friedrich Haas 54. vastane on väärinud Austria suure riikliku preemia. Ta on olnud ka Põhjamaade muusikapäevade kutsutud helilooja Georg Friedrich Haasi rahvusvahelise tunnustuse. Meie jaoks on ka Pariisi rahvusooperi poolt temalt tellitud uus ooper melanhoolia, mille maailma esiettekanne sünnib Pariisi Garnier palees Kaheteistkümnendal juunil. Prantsuse pianist ja dirigent, meilegi tuttav Pier lora. Emaar on valitud kolmeks aastaks oldi pöörisfestivali kunstiliseks juhiks helilooja Toomas adessi järel alates aastast 2009. Tänavusel festivalil tutvustab aga ALDE põri festivali helilooja kurtaki teoseid. Ja helilooja Andrew Lloyd Weber kellele määrati tänavune auhind Classical Brit Award antakse talle kätte see väljapaistva elutöö eest pidulikul tseremoonial kuninglikus Albert Hallis Londonis kaheksandal mail. Kaja tänasele peale tegid kaastööd Priit Kuusk, Ülle Hallik, Hedvig Lätt, Karin kopra, Tiina kuningas ja Kristo Käo. Saate mängisid kokku helioperaator Katrin omanik ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Sülgaja.