Algab kirikuelu saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Ilusat neljandat advendipühapäeva. Tänane saade viib meid Londonisse sealse eesti kogukonna jõuluteenistusele ja koosviibimisele. Ühelt poolt võime kogeda rõõmu kokkusaamisest, aga ka muret Brexiti pärast, mis tekitab Suurbritannias elavatest eestlastest ebakindlust. Ja mitte ainult eestlastes, vaid suuremas osas ühiskonnast. Väga selgeks märgiks oli teade jõuluostude vähenemisest. Eestlaste jõuluteenistus toimub Londonis varakult seetõttu, et nooremad inimesed jõuaksid pühadeks kodu külastama Eestisse. Minu vestluskaaslane on Lagle Heinla, kes on eesti kirikuõpetaja Londonis ja siin pühapäev tagasi kolmandal advendil oli ka eestlaste jõulujumalateenistus saksa luteri kirikus rahvusvahelises luterlikus tudengimajutuses või tudengikeskuses. Eestlaste jõulujumalateenistus Londonisse on midagi, mis on väga traditsiooniline ja, ja ma saan aru, et ükski aasta pole ilma selleta siin möödunud. Miks see on kohaliku rahva jaoks oluline? Ma arvan, et see on üks neid asju, mis on nagu kõik alati ütlevad, alati olnud vist esimene jõuluteenistus toimus sõja ajal, kui esimesed eesti põgenikud olid jõudnud Londonisse või siis need, kes olid enne sõda Londonisse jõudnud ja neil tekkis soov jõule tähistada ning siis ma mäletan, oli Rootsi õpetaja, tollane Rootsi, vaata, kes Rootsi kirikus siis eestlastele esimese jõuluteenistuse pidas küll rootsi keeles, nii et alates sellest on olnud selle koguduse soov tähistada jõule koos, sest see oli nagu esimene kord, kui kogudus, kui sai nii, et nagu sa ütlesid, siis meil järgnevad kõik okupatsiooniaastad olid siin alati jõuluteenistus ja jõuluteenistus on kõige populaarsem siinsete eestlaste hulgas, sest kõik elavad nii kaugel üksteisest eemal ja seal üks kord aastas, kui nad tulevad kokku teiste eestlastega, kohtuda, et kui sa tavaliselt eeldada, et inimene läheb perekonna juurde, muidugi nad lähevad sinna, kui tuleb jõulu esimene püha. Aga et siis tulla eesti jõuluteenistusele teisi kaasmaalasi võib teinekord aasta aega, siis see on üks koht, kus saadakse kokku, jagatakse muljeid, räägitakse, mis on vahepeal toimunud ja see selline jätku asi, et noh, et me oleme kogu aeg jõulukoos käinud, see nende jaoks väga tähtis. Olles juba olnud siin aastaid Londonis kirikuõpetaja kui suured on olnud kõige suuremad jõulujumalateenistused? No kuskil seal kahe tuhandete alguses, kui tuli see suur nii-öelda immigratsioonilaine Euroopast siia tuli palju uusi eestlase siis oli meil jah, üle 60 inimese kohe mitu aastat järjest, aga meil oli siis muidugi ka omaks kirik, et vaata, inimestele on tähtis see, et nad käivad ka oma kirikus, kooskoht on teada ja tuntud. Nii et jah, üle 60 inimesele kirikus vabalt. Samas jälle ma võin öelda, et kui Jaak Taul kunagi kogudus astutud tõsi, algusaastatel oli kogukonnas 1000 eestlast siis noh, neid numbreid neil muidugi tänapäeval korrata ei saa. Aga meil tuleb ikka oli 40 50 inimest kokku. Aga rääkides sellest nooremast põlvkonnast, kes on ka ju välja rännanud Eestist ja otsinud siis rakendust ja võimalusi Euroopas kui palju nemad on selle kogudusega selle kogukonnaga ühinenud. Nad ühinevad selleks ajaks, kui nad siin on, sest nagu ma just siin seletasin oma kolleegile Saksamaalt, et meie nii-öelda migratsiooni identiteet on muutunud. Et suur hulk inimesi tuli Eestist Inglismaale, siis, kui me läksime Euroopa Liitu, tuldi tööle. Nüüd, mida ma näen, positiivse asjana, on see ilmselt on Eesti majandus niivõrd hea, et tänapäeval tuleb rohkem inimesi, kes tulevad piima siia, mis tähendab seda, et, et me oleme juba niivõrd maksujõulisemad, et me enam ei pea tulema välismaale tööle, vaid me tuleme õppimas ja ja selle tõttu muidugi on nad ainult ajutiselt siin ja tulevad ainult selleks ajaks meie rüppe, kui nad siin viibivad, nii et noh, nagu jälle pikemaajalist ehitust koguduses ei saa teha, sest inimesed tulevad ja lähevad. Missuguseid pidepunkte eestlaste jaoks Londonis praegu veel üldse alles on, et kogudus on nagu üks selline koht on veel mõningaid pidepunkte. Ja kindlasti on olemas Eesti maja ja, ja noh ausalt öelda, kõik need asjad koos meil on eesti koor, eesti koor laulab, Eesti Majas, laulab eesti kirikus, eesti kirik, kasutab koori, kasutab Eesti maja Eesti majade üritusi koorile ja kirikule. Meil on eesti rahvatantsurühm, täpselt sama valem töötab nii, et kõik organisatsioonid teevad omavahel niikuinii koostööd kogu aeg, aga jah, on, koor on tantsul, on teatrigrupp, on lasteüritused, laste kool, Eesti, Eesti kool Londonis on hästi tugev ja edasi jõudlik, nii et jah, palju on kohti. Meil on suurepärane saatkond siin, kes teeb meiega nii, nii armsasti koostööd, et kõik info, mis meil vähegi toimub, eesti kogukonnast, terves lingis maal on saatkonnale teada. Panevad kõik oma kodulehele üles, nad on kontakt. Kuhu sa helistad? Ta teab täpselt, kus piirkonnas mida arvatakse, et meie saatkond on suurepärane, nad teevad täpselt seda tööd, mida nad peaksid tegema, ehk siis ühendavad eestlasi välismaal. Kui me räägime jõulude eel, siis tahaks teada ka seda, missugused on jõulutraditsioonid Inglismaal, et noh, eesti jõulutoite jõulutraditsioone me teame, aga, aga mis siin veel näiteks on olulist No näiteks see, mida me pakkusime täna kirikukohvil menspaa, ei mis on selline kummaline, täidetud piruka moodi asi magusa täidisega, ma olen siin üle 20 aasta, elan ma siiamaani ei ole harjunud nendega, aga see on üks suur osa siinsetest jõuludest, kogu aeg neid ostetakse, süüakse, see on täpselt sama nagu meie verivorst. Aga siis tegi perekonna juurde sõit, 25. esimesel pühal kõik lähevad oma perekondade juurde tuttavate juurde. Kalkunid kalkuritest võib täiesti omaette saate teha, sest ma arvan, et inglise rahvas on spetsialist sellel, kuidas. Neid tuleb käsitleda jõulu eel ja nad on kõik üllatunud, kui ma neile teatan, et me pikem hoolime seast rohkem kui Kolkunist. Linnud on siin tähtsamad kui, kui, kui Eestis on, kuigi samas mõni perekond ka hane on piirkondlik asi, aga see jõulutoit on, ma arvan, see kõige suurem vahe, mis siin on Eesti kultuuri ja inglise kultuuri vahel. Ülejäänud on kõik sama, laulame samu laule. Kingitused, perekonnaga koosolemine ja samuti kirikus käimine. Siin on see suur traditsioon, et nädal aega ennem hakatakse käima kirikus kirikulaule laulmas, sest nagu soojendama ette soojendama kõik need tuntud kirikulaulud, lauldakse mitu-mitu korda läbi, enne kui jõuluõhtu kätte jõuab. Nii et see on armas traditsioon, mida meil vist veel ei ole, ei laula nii palju. Kuigi me oleme laulurahvas. Käivad kordamööda pole kunagi kohanud, et nad korraga käivad, nii et nad käivad, aga nad käivad öösel siis enne esimest jõulupüha, 25. hommik, võib-olla on see traditsioon siin, et sa esimene asi, kui sa silmad lahti teed, lähed vaatad, kas kingitused on tulnud, et meie tavaliselt võtame oma kingitused jõuluõhtul vastu, siis siinsed lapsed ja ka suured Peavad kahjuks ootama järgmise hommikuni. Ja siis mõnikord pannakse veel kuhugi aknalauale või kuhugi simsi peale klaas piima või siis peenemast kodus topsikesse, rikk jõuluvanale. Et kui sealt keegi joonud, siis on nagu kindel, keegi on käinud pereisadel palju öösel tööd teha. Kontakt Eestiga, kuidas modi, Lagle Heinla sa ise seda säilitada? No jumal tänatud, meil on olemas sotsiaalmeedia ja kõik asjad on internetis, ma loen iga päev eesti uudiseid, jälgin kõike, mis toimub sotsiaalmeedias, et olla kursis eriti nüüd, kus meil on valimised tulemas märtsikuus. Ma arvan, et ma ise arvan, ma kinnitan seda oma koguduse liikmetele, et see on meie rahvuslik kodanikukohus teada, mis toimub Eestis sellele kaasa rääkida, sellest osa võtta. Nii et ma arvan, et me kõik oleme siin võrdlemisi hästi informeeritud selle üle, mis Eestis toimub ja selle tõttu suudame ka oma arvamust avaldada. Märtsikuus tulevad valimised. Brexit, mida see tähendab ja, ja selle võimalik kulg eesti kogukonna jaoks Londonis või üleüldse siis Suurbritannias? Brexitist on saamas selline sõna, mis tekitab inimestes praegu allergilist reaktsiooni. Keegi ei ole enam kindel, mis asi see on või mida ta endast kujutab. Ja tegelikult hetkel ei ole kindel ka see, kus ta üldse toimub või mis kujul ta toimub üha rohkem näiteks siinses poliitikas kuulda hääli. Me peaksime veel kord asja üle vaatama, võib-olla taas rahvahääletusele panna. Eks siis näis, mis tuleb. Fakt on see, et see on selle riigi ja rahva otsustada, mis iganes nad otsustavad, tuleb täide saata. Muidugi meile, eestlastele, siin, Inglismaal on see murettekitav, sest me ei tea, mis meie staatus on. Inimesed ei tea, mis saab nende laste tulevikust, inimesed ei tea, mis saab nende haigekassast ja me räägime noortest inimestest. Avastasin paar nädalat tagasi, et meil on üks koguduse liige Põhja-Inglismaal, kes on 95 aastat vana aga ta ei võtnud kunagi endale briti kodakondsust. Sest ta oli Patriot. Tema jaoks oli tähtis eesti kultuur, eesti keel ja olla Eesti kodanik. Ja ta sai siiamaani Inglismaal elatud, kõik maksud makstud on 95 ja nüüd korraga ütlevad talle mõned noored poliitikud, et ta, Nemikland, ta peab registreeruma. Tal võib-olla ei ole enam tulevikus, et arstiabi te võite ette kujutada, millise paanikasse tekitab vanas inimeses, kes on omast alust olnud, patrioot kõik õieti teinud ja me ei räägi siin noortest immigrantidest vanad inimesed, nende jaoks on see palju dramaatilisem. Nad tunnevad ennast reedetuna, sest see on nende kodumaa, kus nad on elanud üle 60 aasta ja korraga neile öeldakse, et sa ei kuulu siia. Nii et see tekitab väga vastakaid tundeid. Mõni inimene on optimist, enamus on pessimistid, aga ma arvan, et meil tuleb lihtsalt oodata, sest ega valitsus Ki hetkel päris kindel ei ole, mis nende järgmine sammun. Aitäh Lagle Heinla Eesti kirikuõpetaja Londonis ja rahulikku jõuluootustele. Ja teile ka kallid kuulajad, jõulurahu. Viibin Londonis ja siin on toimunud Londoni eestlaste jõulujumalateenistus kolmandal advendipühapäeval ja vestlen kohalike Londonis elavate eestlastega. Saame tuttavaks, mina olen Meelis vikerraadiost ja teie olete. Abiliste jääman ja olete paidest, ma sain aru, sündisin paides. Ja tulite, millal Londonisse elama? Igatahes Inglismaale 1948. aastal tulin oma ema ja noorema venna ja õega ja isa oli juba eelmisel aastal siia tulnud. See oli siis pärast teist maailmasõda, kui. Kui palju te mäletate ka sellest ajast, te olite ise ju siis laps, kui vanemad otsustasid lahkuda Eestist? Kui me Eestist ära tulime, ma olin neljane, aga ma olin sellel ajal üksiklapp, nii et ma ikka mäletan võrdlemisi palju, aga me tulime 1941. aastal juba Saksamaale. Me arvasime, et ehk seal on parem kui Eestis jääda venelaste alla. Ja kuidagi ma ikka mäletan, ma arvan, vanemad on mulle ka rääkinud ja meelde tuletanud mõned asjad, mida ma ehk ei oleks mäletanud, aga siis tuleb jälle meelde. Oli, oli. Miks vanemad otsustasid Eestist lahkuda, miks nende jaoks olukord nii kriitiline? Seal oli mitu mitu põhjust. Esiteks. Mütsi põhjust, miks me nagu arvasime, et ikka on varem Saksamaal olla. Kui Hitler kutsus, isegi see oli öeldud, umblong. Samal aastal juunis, 14. juunil ja Isakoliigid viidi ära. Kuidas see õnnestus üldse Eestist lahkuda tol ajal, kas laevaga? Ja ma mäletan nii hästi, meil oli koer ka kaasas, eks Iris sätta, suur koer puldiga ja mulle öeldi nüüd, et nüüd hakkab, varsti hakkab laev lahkuma Tallinnast, mina pean, meil oli ka jutt, mina pean nüüd magama minema, ma ei tohi karta, koer on minuga kaasas. Kõik täiskasvanud lähevad üles-alla, et vaadata seda Tallinna panoraami. Või Tallinn kaob ja mina ise mõtlesin, mis imelik asi see siis on. Aga mina jäin siis magama. Öeldi veel, et kui laeva masinad Mutso hakkab käima, ma ei tohi karta, et see on loomulik asi. Ja nüüd esimest korda 1993. aastal, kui ma nüüd jälle laevaga Tallinnasse jõudsin, ma siis sain aru, miks see nii tähtis oli. Kui Tallinnast laev lahkus, nii et seda näha. Mis tööd, mis elu te olete siin Inglismaal elanud? Ah, kui mina olin väike laps, ma olin ehk viiene, siis elasime Saksamaal ja üks tädi viis mind kedagi haiglas külastamas. Ja mina nägin neid halastajaõed, kuidas nad olid sellel ajal ja sellest ajast ma alati tahtsin haiglas töötada ja õppisingi meditsiiniõeks ja pärast ämmaemandaga. Ja siis ma olin viimased 20 aastat olin ämmaemanda õpetaja. Minu soov ja keegi ei võinud öelda ei, et ikka midagi muud ei oli vist tahtsin teha. Ma arvan, kui ma olin viieaastane vana, siis hakkas. Kas te olete lugenud kokku ka, kui palju lapsi te olete aidanud ilmale? Ei, kahjuks mitte, ma olen ikka üle 1000, küll ma vahepeal elasin ka Aafrikas ja 10 aastat alguses Lääne-Aafrikas ja pärast Lõuna-Aafrikas ja vahepeal ka Iraanis ja ükskord isegi Saksamaal töötasin kuus kuud, nii et igal pool on lapsed. Ma arvan, esimesed on vist ikka nüüd juba 50 aastased, keda ma olen ilmale aidanud. Aga kui tihti te Eestisse sattunud Millal ma seal viimati olin? Ma ehk ei ole nüüd olnud neli aastat, ma arvan, meil mul on sugulased, ema poolt veel seal ema õepojal lapp, lapselapsed vist on ja nende ema ta ei ole just minu sugulane ka, oli minu tädipojaga, abiellus temaga Türil ja nemad neid lapsed elavad ka Türi pool või Paide pool või üks kaugelt sugulane elas sääreverel. Ta oli minust natukene vanem, aga tema on nüüd vahepeal surnud. Nii et seal on ka seal. Aga kas teid huvitab, et mis Eestis toimub, kas te jälgite loete ajalehti internetist või vaatate televisiooni? Ei, mul Eesti Televisioon ei ole, meil käib see väike kohalik Eesti ajaleht, Eesti hääl ilmub ainult üks kord kuus ja nüüd on nii vähe lugejaid ja kõik vaatavad internetist, nii et et nüüd on ainult järgmine järgmine, sel aastal tulevad ainult kaheksa ajalehte, mitmeid 12, nagu on olnud, vanasti oli vist iga kahe nädala tagant, ma arvan. Aga lugejaid ei ole enam ja nii, et muidu ma internetist vahetevahel vaatan Postimees ja Päevaleht ja niukseid asju. Kui suur see eesti kogukond praegu veel Londonis on? Tõesti või ei ole, siin on nii palju noori, aga nad tulevad ja lähevad ja saavad paremat tööd ehk Saksamaal või kusagil mujal ja lähevad jälle ära ja siis nad ilmuvad jälle mõneks aastaks. Nii et ma, ma, mul pole aimugi, kui palju neid sahtkonnal ehk on, mingi? Ma ei tea nüüd, kas nad peavad hakkama registreerima selle Brexiti pärast, aga me ise ju üldse ei tea, mis selle Brexit'iga siin nüüd juhtub. Valitus. Aga teie põlvkonnast, kes Eestist omal ajal lahkus, kui palju neid inimesi veel siin elab? Minu põlvkonnas õieti paistel õieti väga vähe. Siin pole kunagi palju olnud, ma ei tea, miks järgmises on ikka rohkem neid, kes juba siin on sündinud. Neid on ikka võrdlemisi. Ma ei tea, kas öelda palju, aga nad on tihti elavad Bradfordi pool või Ihami pool lehtris. Seal olid vabrikud ja alguses, kui mehed tulid siia, nad pidid kasvõi põllutööd tegema kaks aastat või vabrikutes töötama ja seal olid koobile. Ta on kirjanik, ta elab nüüd Ameerikas, tema töötas ka seal vabrikus, kui ta oli noor. Ja lõpuks ta vist õpist Jonalistiks, aga ta oli kolmandal raamatu vist praegu välja andnud, aga see pidi eesti keeles olema. Nii et ma ehk ehk saan lugeda. Kui oluline see teie jaoks on, et on võimalik eestlastena Londonis kokku tulla ja pidada jõulujumalateenistust ja pärast, et on võimalik siin omavahel vestelda? Minu arust on väga oluline ja kuidagi, kuidas vaimuliku teeb rõõmu ja et ikka keegi tuleb veel kokku, sellepärast et ma arvan, luured on siin ja ega nad ei tule just kokku eestlastega, nad tulid siia, et inglise keelt, Pedja, Inglismaa näha, Londonit näha ja Londonis on ju nii palju teisi asju teha, et see kakud ülemini läheb ikka väiksemaks. Meil oli see eksisteerib veel London, Eesti abistamise komitee, kus ma olen ka juhatuses ja meil oli kaheksa korda aastas oli heategevuse Lõuna-Eesti majas. Aga Me jäime vanaks, noori juurde ei tulnud. Ja see on esimene aasta, kui meil ei ole jõululõuna olnud, harilikult oli 60 inimest, umbes tulid kokku ja lapsed vahest 20 30 last, kohutust, palju tööd. Nii et see on esimene aasta ja kõik kõikide on kahju. Aga me lihtsalt kõige vanem on üks proua ida Lemsalu, tema saab nüüd sellel kuul 94-ks ja demarketis Mineva lastel keetis isegi kevadel lõuna, oli meil värvisime mune ja nii, aga nüüd on aeg, et tagasi astuda, et enam ei jõua. Ja inimesed ehk on isegi vähe huvitatud ka. Ja see heategevusmeil õieti. Me andsime raha vanematele eestlastele, kes oli, kellel oli puudus ja kes olid hädas iga aasta jõuluajal. Aga nüüd see põlvkond on nagu välja surnud, nii et me oleme siin üles kasvanud ja meil on olnud samad võimalused kui teistel inimestel, kes siin on üles kasvanud, nii et meil on pension ja niuksed. Annetused muidugi on toredad, aga meil ei ole seda õieti vaja. Lemsalu Befi, neid me tegime Reidel sisse offi laupäeval ettevalmistusi ja pühapäeval oli lõuna. Miks oleks oluline, et ka noored, kes tulevad Inglismaale hoiaksid kokku ja, ja tuleksid ka kasvõi koguduse jumalateenistusele või lihtsalt koosviibimistel? Tore oleks, aga noh, esiteks nad töötavad, mõned töötavad kohvikutes, restoranides, nii et pühapäeval nendel on vaja tööl olla ja kui perekond, siis on vaja lastega tegeleda, sisse ohvrite maja korda tegema ja pesu pesema ja niukseid asju. Ja London on ju ka nii kohutavalt suur, nii et kui sa elad Ühes otsas võtab vahest poolteist tundi, et kaku tülla minul võttis täna üks tunded siia tulles ei olnud nii hull. Aga eriti kui seda veel väikeste lastega tuled ja aga vahest on meil rohkem olnud jumalateenistusel, kuid täna ütleme 30 40, aga kui on koor, siis vahest on 10 kooriliikmeid ja. Nii on kahju, aga ma saan aru küll, ega nad ei ole tulnud, Nad võivad Eestisse tagasi minna, küllalt eestlasi näha. Et nad on välismaal ja tahavad. Aga noh, paar korda aastas võiks ju ikka oma pühapäevast loobuda ja tulla. Vahest on perekonnad olnud väikeste lastega jumalateenistusel ka. Aga sellel aastal ei ole. Harilikult meil on see jumalateenistus russi kirikus, see on rohkem keset. No see on ka keset London, see on, et vot, kus need rõhud ja almajaam ja väga ligidal, nii et see võib ka olla. Ja mõned on juba ehk kui nad lähevad Eestisse, ehk on juba läinud pühadeks vanemate juurde või eriti noored lähevad siis ära. Aitäh selle intervjuu eest ja ilusat jõuluaega. Kõneles Adelis Berman. Aga esindatud oli siiski ka noorem põlvkond. Mina olen Lennart ja oled noorema põlvkonna esindaja siin sellel jõulujumalateenistusel ja ju jumalateenistuse järgsel koosviibimisel Londonis. Kui pikalt sa juba oled viibinud ise Inglismaal? Oleme olnud. Minuga on siin juba 11 aastat, alates aastast 2007 ehk siis enne just enne finantskriisi tulime siia, et esialgu ülikooli Põhja-Inglismaal, kes tav siis Manchester on üks suuremaid linnu Põhja-Inglismaal, seal käisime ülikoolis, veetsime kokku kuus aastat, seal käisime tööl ja, ja lõpuks karjäär tõi Lõuna-Inglismaale Londonisse, Londoni, nüüd paiknema Londoni lähedal. Kas olete ära kodunenud juba Inglismaal, et tundub see juba nagu noh, just nimelt oma kodu. Ütleksite teatud maani jah, on küll kodu, kuna siin 11 aastat kultuuriliselt majanduslikult, et juba hakkama saadud, meil on, ütleme suus samas ütleks seda, et Eestimaa ja kodumaa südames jääb ikkagi Eesti on see, kuhu kunagi ilmselt tuleks tagasi, aga just hetkel on see moment, kus kus elu on viinud Inglismaale siia oleme pidama jäänud, aga tulevik. Võib-olla teistsugune, et praegu on just see, kus, kus me oleme ja oleme hetkel rahul. Aga. Kas on siin oma äri hea töökoht? Ütleks, et kõre, äri, kes hea töökoht ja me oleme mõlemad, oleme aktiivsed finantsides pangandusvaldkonnas, et et siin tööpõld on lai, töötuks ei jää, et see on see, mille pärast me ilmselt tulime Eestist siia otsima midagi paremat. Et jah, et kella lähevad asjad õiges suunas. Praegu räägitakse ju Brexitist ja see on väga kriitiline küsimus. Kas see midagi muudaks ka näiteks teie jaoks siin? No nojah ütleme, see ebakindlus nii-öelda majanduslikult on, on suurenenud just viimase nädalaga, kui, kui Inglismaa parlament ei, ei kinnitanud Brexiti nii-öelda diili ja, ja see lükati edasi, et ütleme, et tänase seisuga on Brexiti nii-öelda Nobjeksid, mida inglased ütlevad ei no diilbraksid, mis tähendab, et ei olegi mingisugust lahendust sellele, et see tõenäosus on, suureneb iga päevaga, seni kuni parlament ei ole seda kinnitanud. Et 2019 märtsis, mis on juba kolme kuu pärast, ilmselt me saame näha, kui, kui negatiivselt see Inglismaamajandust mõjutab ütleme, tavainimese seisukohalt ei ole otseselt nii-öelda mõjutusi veel näinud, et ilmselt me näeme neid tulemusi resultaati pikemas perspektiivis, ütleme 18 kuni 24 kuud kahe kuni kolme aasta perspektiivis saab näha, mis majandus on toonud. Et ilmselt siis peab oma plaani tulevikuperspektiivi kindlasti üle vaatama. Aga noh, vaikselt juba jah, me me teeme seda, vaatame, mis, kuidas siin kabetada on võimalik lähitulevikus, aga ebakindlus on kindlasti suurenenud nii-öelda tavainimese elus. Kas te eestlastena hoiatasin ka noorema põlvkonna nagu kokku, et käite omavahel läbi või või pigem mitte, te olete enam-vähem sulandunud siin oma töösse ja ja ärge toimet. Minu isiklik arvamus on see, et eestlase indile natuur on siiski selline individuaalne, et eestlane individualistid Me, kuna Me oleme kahekesi koos veetnud 11 11 aastat me otseselt Eestiga eestlastega kohalike eestlastega sidet nii väga ei otsi, aga, aga Meil on jäänud kontaktid ülikooliajast ja ütleme, kas siin isegi kirikust on, on tekkinud kontaktid, kellega me ilmselt tulevikus veel ühendust hoiame, aga aktiivselt pigem kontakt eestlastega ei otsi, kuna argipäevaelu on üpriski pire ja see võtab oma oma maksud. Eestis on millal plaanis perekonnale ja tuttavatele külla minna? Veebruaris, kus on organiseeritakse minu keskkooliaegse lennukooli kokkutulek, et et sellest ma ei taha kindlasti ilma jääda. Mustast leivast ei tunne puudust. Kohati ikka jaa, aga kui nii-öelda Ida-Euroopa üldisena vaadata, siis poolakad ka, et leedukad, lätlased, nemad teevad samuti musta leiba ja nende kohalikest poodidest on seda leida. Aga jah, üldiselt, kui kui nüüd Eestis käia, siis me alati toome pätsi musta leiba kaasa. Et see on selline traditsioon, meil. Tänaseks kõik mina, Meelis Süld, soovin teile rahulikku, neljanda advendi õhtut. Kuulmiseni juba homme kell viis, kui toome teieni jõulujumalateenistuse Haapsalu toomkirikust. Esimese püha jumalateenistus raadios, teisipäeval kell üks usuteaduse instituudi korraldatud. Kohtume taas, kui jumal lubab ja me elame.