Tere ja suur tänu, et olete leidnud põhjuse käbi saate kuulamiseks. Kui mässulise aeg punkaritega ühele poole sai, siirdus Jaan-Eik Tulve õpinguid jätkama Pariisi. Tema uus kirg oli vanamuusika ja gregooriuse laul. Aga sellegi nõukaaja lõpus tärganud huvi elus hoidmiseks läks jätkuvalt tarvis pungi vaimu, mis andis julguse teha asju teistmoodi, kui avalikus õigeks peab, räägib Jaan-Eik Tulve. Prantsusmaalt tagasi koju jõudes kutsus ta kokku ansambli Vox Clamantis, mille kunstilise juhi ja dirigendina jätkab siiani heliloojast. Abikaasa Helenaga on peres kolm last, poisid Jacob ja Nathan ning tütar Elion. Muusika on tähtis ka kõigi nende jaoks, aga põlvkonnale omaselt on loominguline haare esialgu eriti mitmekülgne ja lõplikud valikud seisavad alles ees. Isaga on saates Jakob lastest vanim ning ongi aeg autode juurde minna. Siin saates tiirlevad need ikka peaasjalikult perekonna ja kasvatamise ümber head kuulamist ja soovib saatejuht Sten Teppan. Jaan-Eik tere tulemast vikerraadiosse, tervist, üx, teie poegadest on ka kaasas? Rõõm näha, jagab tere. Aga Jakob ei ole ju heana ike teie ja teie abikaasa Helena, ainus laps, kes teie pereringi veel kuuluvad, kes on Jacobi vend ja õde ning kuhu nemad oma eluga praeguseks jõudnud on, millega nad tegelevad? Jakobson, Meijel, meie pere esimene laps, kes on praegu juba 24 aastane vend Nathan temast poolteist aastat noorem ja õde Elliann jällegi omakorda naatonist poolteist aastat noorem, nii et nad kõik on küllalt lähedaste sünni tattumitega ja, ja ma arvan, et tänu sellele ka küllalt lähedaselt kokku kasvanud Nad on oma elu jooksul juba ühtteist proovinud maitsnud siit ja sealt ja otsapidi kuidagi muusikasse tagasi jõudnud kõik praeguseks hetkeks nii nagu Jakob niga Nathan on lõpetanud kunstiakadeemia graafilise disaini eriala. Ega praegu teeb kõige rohkem muusikat. Tegi just praegu sisseastumiseksameid Londonisse Koltsmisti ülikool ja sai sisse nii muusika erialal kui ka kunsti erialal. Vahepeal, nüüd on nagu muusikast kauge kaarega mööda käinud meie suureks kurvastuseks, aga need on ikkagi jällegi otsapidi tagasi tulnud, et hea meel on, et nad millegiga sellisega tegelevad, kus nad oma tundeid saavad väljendada, et muidugi ma oleks ka tegelikult absoluutselt igasuguse töö puhul ikkagi õnnelik, kui neil oleks mingisugune muu kirg, millega tegeleda, siis absoluutselt minu jaoks nagu mingit vahet ei ole, et pigem oleks kurb see, kui ei ole nagu sellist tugevat tõmmet millegi poole, kui te ütlesite, et ta jagab, on juba 24 mis iseenesest ei ole ju teab mis kõrge vanus, aga kas see juba oli seal vahel juhuslik või mõnikord avastate end mõtlemast? Kui kiiresti läheb aeg alles kali? No ma arvan, et iga lapsevanema, eks selliseid kurvemaid äratundmisi on siis, kui nad saavad aru, et lapsed on suureks kasvanud ja muidugi see juhtumite 24 aastaselt, see juhtub juba seal kuskil teismee alguses, 10 12 aastaselt, kui laps ei taha enam sülle tulla ja ei saa teda enam ise sülle võtta ja laps hakkab nagu ise oma tahtmist järjest rohkem ja rohkem avaldama ja, ja noh, see on nagu loomulik käsi. Nojah, selles suhtes on 24 ikkagi juba. Ma ei hakka, missugune sinu versioon on? Kui perekond on ees olemas niisugune, nagu ta on ema ja isa ja muusika ja muusika ja siis veel muusika siis saab olla vist kaks varianti, üks on see, et saatus on mõnes mõttes justkui ette otsustatud. Ja teine variant, mida mina ette kujutan, on see, et teha totaalne kannapööre ja põhimõtteliselt täita oma elu muude muude hobidega või tegevustega. Kuidas sinu puhul see mõtteviis on olnud? Ma mäletan väga selgelt, et ikkagi lapsena või noh, põhikoolis ja algkoolis algkooli ajal nagu muusikakoolis käies ma ikkagi kinnitasin endale ja ka vanematele väga selgelt, et minust ei saa muusikat. Ma ei tea, miks, miks ma seda tegin, aga, aga ma olen päris kindel, et minust muusikat ei saa. Aga mida aeg edasi, seda rohkem ma olen aru saanud, et või noh, ma olen hakanud mõtlema, et miks ma üldse niimoodi lapsena mõtlesin? Ei olegi nii halb valik? Absoluutselt mitte. Ma pean ütlema, et ega meil kuigi me oleme mõlemad Elenaga muusikud ja aktiivselt selles elus sees, et meil tegelikult kodus nagu väga palju ei ole sellist asja, et kogu aeg nagu räägitakse muusikast ja ja arutletakse, et kuidas mingisugused selle, vot see esitusel see esitus ja muud juttu nagu ei olegi meil kodus suhteliselt vähe, kuulatakse muusikat, aga me käime palju kontsertidel. Ja lapsed juba väiksest peast käisid meiega kaasas tihti, nii et nad said nagu sellise vahetu kogemus ja mitte sellise taustamuusika osas, aga ju just nimelt, et vahetult, et kuidas, kuidas käib esinemine ja, ja ma arvan, et ikkagi kodus räägiti muid asju palju rohkem kui muusikast, et nad on olnud läbi oma lapsepõlve kogu aeg sellises kunsti väljendusest nagu väga tugevalt motiveeritud. Jakobson võiksite oma sõnadega kirjeldada natukene läbisaamist venna ja õega. Isa juba mainis, et vanusevahed on teil no ikka väga-väga väikesed, eks mis teeb teiste kasvamise mõttes ühe ja ühtse tiimi või kuidas see teekond sinu kui kõige vanema lapse pilgu läbi nüüd hinnates paistab? Ausalt öeldes ei kujutaks isegi, et oma elu ilma nendeta, sellepärast et me oleme ikkagi väga lähedased ja kuigi lastena tuli meil ette tihtipeale erimeelsusi ja ka kähmlusi ja, ja mingi hetk oli nagu võib-olla isegi veidikene selline hirm, et kas me üldse saame kunagi nägu hästi läbi omavahel, aga nüüdseks on seal niimoodi, et me ei ela enam koos, ei ole väga palju, isegi samal ajal ühes riigis. Aga siis, kui me kokku saame, siis me saame väga hästi läbi. Kui suures väikeses peres teise Jaanik, kuidas kasvasite, rääkige oma perekonnast, jah, no mina olen üksinda üles kasvanud. Mul oli küll sõpru ümbruskonnas päris palju, nii et ma ei pidanud nagu üksindust tundma, aga kindlasti see on hoopis teistsugune tunne, kui, kui kogu aeg olla kolmekesi koos, et aga mida mulle väga meeldis teha, oli see, et eriti vanaisaga rääkinud vanaisa oli mul kodune. No tol ajal ju kõik töötasid ja vanaema töötas ka kuni 85 eluaastani väga kaua, et neid nagu väga palju kodus ei olnud. Päevasel ajal õhtul olid juba muud tegemised, aga vanaisa oli kodune tohutu elukogemusega ja, ja väga palju läbi elanud lugenud, mõelnud ja lisaks sellele ta rääkis väga huvitavalt, nii et minu lapsepõlv, kui ma kodus olin, siis üks suuremaid naudinguid oli see vanaisa lugude kuulamine ja tõesti, neid võis tundide kaupa kuulata, nüüd me olimegi kahekesi. Tihtipeale minul oli veel see õnn elada lapsest, tõstke koos oma vanavanaemaga, kes suri 100 kolmeaastaselt, nii et ma olen tihtipeale praegu mõelnud, et et ma olen otseselt saanud sellist sidet inimesega, kes oli sündinud 1873. aastal, kes tõesti sõna otseses mõttes nägi seda aega, kui sõideti tõldadega ja praegusest maailmast nagu et isegi õrna ettekujutust ja, ja samas tema elu lõppes siis, kui inimesed juba käisid kosmoses ja kuu peale. See nõme lapsepõlve tähendab, et pigem olete kasvanud kui linnapoiss või kui maapoiss, mina olen linnas, kas on jah, et nõmmel see pole jah, selline kesklinna ja rohkete autode ja tänavatel lapse elu, et see on ikkagi pigem selline. Üle aia ronimist ja aedade mängud, mis eluala inimesed ema-isa olid? Minu vanemad on kunstnikud. Mida see, mida see tähendas kodusele elule ühele ühele poisikesena, üleskasvamise mõttes kunst ja muusika Need olid kaks asja, mida minu ema läbi oma elu, millega ta tegeles, mida ta väärtustas. Me käisime palju kontsertidel, näitustel, see oli selline loomulik asi, ma mäletan, et isegi ma olin päris väike, kolme nelja aastane, kui ma õppisin ütlema välja sõnakunstnik ikka selleks, et lasteaias mitte keegi teine ei osanud, ei tulnud selle sõnaga ei saanud hakkama, aga siis ma kodus nagu mind harjutati. Kunstikeskkonnas, nagu viibisin, ma arvan, midagi taolist, nagu nagu meie lapsed. Et kui meie lapsed olid väiksed, siis minu ema vedas teid ka ikkagi väga palju näitustele, kontsertidele ja siis sina, Jakobi käisid emaga vist tema kunstikoolikaaslaste kokkusaamistel, aga jagab siis nii sina kui ka õde-vend, on saanud vanavanematega koos aega veeta küllalt palju ja nad on ikka otseselt puutunud nii-öelda kujunemislukku. Jah, jah, vanaema pigem vanaisa, mitte nii väga sellepärast, et ei ole Eestis. Aga vanaema, aga kui ma olin väike, siis me käisime kogu aeg jalutamas. Turul poodides rääkisime hästi palju, suhtlesime sellest, et me olime nagu nagu parimad sõbrad, põhimõtteliselt kui ma olin hästi väike kolmeaastane veni õpetas mulle selgeks kõik automargid. Näiteks vanaema, vao ja Võrumaal. Ma käisin temaga kaasas, kui me käisime maalimas või tema käis maalimas. Jah, Me veetsime väga palju aega koos. Automortikad markidega seoses tuleb hea lugu meelde, kuidas nad käisid, mis turul ja läksid mööda teed. Ja siis autod tulid vastu ja Jacob nimetas iga auto Mazda Mitsubishi. Vanaema kui ta lapsepõlvekodule mõtleta Janek, siis mis sõnadega te iseloomustaksite seda üleskasvamise õhustikku ja kodust korda või perekonna niisugust sisemist olemist alise range, midagi muud. Ema jõulnud, range, aga ta oli kuidagi. Kui ta mulle midagi rääkis, siis ta suutis seda niiviisi teha, et ma sain aru sellest, kui juba teismeeas sellised tekkisid sellised ohud, et näiteks ma ei hakanud kunagi suitsetama. Sellepärast et tema oli mulle selgeks teinud, et kui palju tervisele kasulik ja paljud muud asjad ka, et kuidagi usaldasin seda ema elukogemust, räägite emastajate, kas temaga emaga isa polnud pilli sellepärast et isa-ema olid lahku läinud ja isa ei elanud Eestis eriti, kui ma laps olin, siis ma suhteliselt vähe temaga kokku puutusin. Mida sa ühe poisi, see tähendas? Mul ei ole millegagi võrrelda, eks ole, inimeste lahkuminek on alati keeruline nendele endale ja, ja muidugi lastele. Aga üks asi, mida ma pean nagu oma ema auks nagu ütlema, et kunagi halvustanud isa, et see et ma kasvasin alati teadmises oma isa väärtustest ja õnn on muidugi see, et kui Läksid ajad natuke edasi, siis isa jama hakkasid uuesti väga tihedalt läbi käima ja isa elab mul praegu Iisraelis ja me käisime emaga regulaarselt isal Iisraelis külased. Mida aeg edasi, seda lähedasemaks nad said, et kogu see nende mõttemaailm ja, ja väga tore oli nagu seda jälgida, et nad mõlemad vajasid teineteisega suhtlemist, et noh, eriti mida vanemaks saad. Seda rohkem kaubad inimesed ümbert ära, nii et, et rääkida nendest asjadest, millest mõlemad aru saavad oma noorpõlve asjadest väärtustest ema, nüüd pool aastat tagasi suriseli isale ka väga suureks löögiks on teil võimalik praegu kuidagi märgata, et ühe või teise asja juures oleks võinud isa olla või et jäi lünk sisse või midagi oli kusagilt puudu. Kui ma nüüd tagasi mõtlen selle peale, et et mul ju sõpradele klassivendadel olid olemas, et tollel ajal see inimeste lahkuminek ei olnud nagu nii tavaline kui tänapäeval on. Muidugi mõtlesin selle peale kogu aeg, noh juba see sõna isa väljaütlemine ja, ja, ja selge see, et see ei ole minu jaoks nagu tähtsusetu asi. Aga samas mul oli vanaisa ja vanaisa nagu suures osas ikkagi ma arvan, täitis selle rolli. Mitte muidugi kõike, aga, aga aga väga väga suures osas, et me olime vanaisaga väga lähedased. Kas te olite hea poiss? Kui ma olin väike, siis üks meie tuttav tuttavas perekonnas hakati mind kutsuma tärpentiin, eks ma ise ei saanud küll aru, et mis mis pidi tähendab, või noh, ma ei saanud nagu aru, et ma oleks kuidagi teistmoodi olnud kui, kui teised lapsed, aga, aga tagantjärgi mõeldes, et võib-olla ma tõesti olin natuke elavam või eks igal elavamal lapsel ka juhtub asju ja neid juhtumisi oli ikkagi päris palju. Päivik oli tihtipeale väga punane, mis teemadel põhiliselt noh, tühi-tähi, et et samas ma tõesti seda võin küll kätt südamele pannes öelda, et ma kunagi nagu tahtlikult või, või sellise kurja kurja pärast pole mingit pahandust teinud, et pigem tuli mingi hetke emotsioon või hetke mõte ja, ja huvitavuse pärast mitte paha pärast olid huvitav, seepärast et vot nii on niuke huvitav. Ema nagu võttis väga rahulikult neid asju, et ma pean jällegi ema uks seda ütlema, et ta kunagi jaganud isegi märkuse peale ei võtnud vitsa välja või hakanud kodus kurjustama, et te olete, ta püüdis nagu aru saada sellest, et millest mingisugune tants on tekkinud ja võttis seda küllaltki rahulikult ja, ja sai ise ka aru, et minust nagu sellist mingit kurje alget ei ole. Äkki teile meenub mõni sekeldusi, millesse te sattusite? Saate formaat? Ei lubaks ühte protsenti sellest, avalda aga noh, vaikselt seigad, et kuidas meile rääkisime sõpradega nõmmel tänava nurgal juttu ühe maja ees ja seal majas. Läbi akna vaatas üks vanem proua kogu aeg välja, kardin vaikselt liikus ja siis ta nagu ühe silmaga kogu aeg neid jälgis seal. Ja siis nii, kui me tema poole vaatasin, mis jälle kaduses ilmselt ära ja nagu me tema pole vaadanud, siis ilmus ilm tagasi. Me võisime olla mingi 11 11 aastased. Ja siis lõpuks avastasime seal majale luugid ja siis panime luugid ette ilma igasuguse tagamõtteta, ilma sellise kurja tagamõtet, lihtsalt nalja pärast, noh ta isa oli, seal on piiratud. Ja siis läks veerand tundi mööda ja oli miilits platsis, viidi miilitsajaoskonda. Et sellest oli väga suur pahandus. Ja ähvardati, saadetakse kolooniasse, aga, aga noh, tegelikult seal ju mingisugust sellist kurje algetelega ei olnud. Täiesti süütu lapse nalja tõttu oleks võinud kolooniasse sattuda. Sellega ähvardati jah, väga tihti. Saadame Sindi poisid saadeti sihti, et see oli esimene kord, kui te sattusite miilitsasse väga, mitte viimane, eks ole. See vist oli jah, esimene kord, aga mitte viimane. Aga see, mis teist tulevikus saama KaPoi kohuta edasi liigute, ilmutas teadmine ennast juba kooliajal oli teil aimu, mis hakkab juhtuma või suund kasvõi kaudselt teada? No eks neil muusika kogu aeg huvitas tihtipeale, kui mõtlesin, et ta ajalugu võiks olla selline aine, millega tulevikus tegeleda, aga noh, siin ma jällegi pean ema tänama. Ema suunas mind ikkagi väga tugevalt sinna muusika poole ja milles see väljendus? Ema suunas. Kõigepealt pani mind muusikat õppima ja aitas mind. Baas olemas, mille pealt seda teha, tal otseselt baasilt oli käinud ise balletikoolis, nii et ta oli Misery klaverit õppinud. Kõik olid kodus väga musikaalsed, et vanaema ja vanaisa, neil oli kolm last, ema ja kaks õde ja nemad käisid väga palju lapsastest, käisid teatris, ooperit vaatamas Estonias. Et neil selline ja kontsertidel, nii et nelja muusikaline pagas oli, iseenesest oli väga tugevad, nad muusikat tundsid, kui raadiost lasti midagi, nad kõike teadsid, mis toimub, noh, ega see nõukogude aegne info ju oli suhteliselt väike, aga muusikaeluga jah, oldi nagu väga hästi kursis. Üks suurimaid kasvatajaid muusikalises osas oli see, et ma sattusin laulma RAM-i poistekoori. Eriti kui mõelda nüüd tolle aja peale. See oli 70.-te aastate lõpp, 80.-te aastate algus. Millest räägitakse kui kõige suuremast stagnatsioonist, kus info täielikult puudus, mis üldse toimub ja siis selles olukorras sattuda kollektiivi, mis oli Nõukogude liidus muusikaliselt väga-väga professionaalne, väga kõrgel tasemel töötada koos, regulaarsete, väga tihti selliste tipp-dirigentidega nagu Neeme Järvi. Ja see oli minu jaoks kõige suurem ajend hakata dirigeerimist õppima, näha Neeme Järvit töötamas temaga koos proove teha, temaga kontsert anda. Mitte ükski muu, muu kogemus ei kaalu seda seda üle üles. Ja samuti on muidugi igapäevased proovid Venno laulu, kes oli noh, minu arust täiesti geniaalne poiste kasvataja, kuidas ta suutis need poisid ilma ühegi karjumised Ta hääle tõstmiseta, kuidas ta suutis need motiveerida ja need panna kaks tundi istuma, nii et, et kõik laulsid. Aga mis asjaolud Jaanik liitsiteid nähtusega nagu punkliikumine, mis seal selle juured või tagamaad? Pump Mulle tundus huvitav. Esialgu kui ma punkareid nägin, juba väliselt oli midagi, mis oli täiesti erinev sellisest Nõukogude tavapildist kus meil kõik pidid kandma sellist musta matusekoolivormi. Poistel oli selline must ülikond, minu ema käis ikka alati koolis rääkimas, et leidis mingeid vabandusi, et et ma ei peaks seda koolivormi kandma, õmbles mulle ise temaga kuidagi suutnud seda vaadata, et väike väike laps sellist hirmsat asja selga paneme, lasete, teistel nägi jube välja selle õnnetu konstrueerimine teatud mõttes mind on alati huvitanud need, see esimene kokkupuude pungi kaljust läbi läbi kostüümide läbi sellise välise siis see muusika mulle meeldis, oli selline ansambel nagu propeller Peeter Volkonski ja juhtimisel ja kes seal olid suurepärased muusikud. See sõnum, mida nemad pakkusid tolleaegses, sellises bioloogiliselt ja ka vaimselt vandunud ühiskonnas see sõnum, mis kutsus üles läbi absurdi väärtustama ja üldse mõtlema oma elu üle ja, ja oma eksistentsi üle. Ema nagu tabas kohe ära selle tohutu vaimse potentsiaali seal seltskonnas ja samuti sellise headuse või just nimelt kurja puudumised. Ja tema Mildiliselt selles osas toetas, kõlab üllatavalt. Aga ma kõike ta talle ka ei rääkinud, mis, mis toimus. Aga ega midagi midagi hullu nagu ei toimunud, et ma eks detail, punkliikumise seal oli väga tavaline, et osalistel olid hüüdnimed. Teie puhul läks Sursu, mis selle tagamaal, kuskohast niisugune tekkis? Hüüdnimed tihtipeale tekivad sellisest, kas siis juhusest või mingisugusest hetkesituatsioonist. Ja meil oli nii, et muusikakoolis oli üks õpetaja, noh, ta oli juba suhteliselt eakas õpetaja, siis ta kuidagi Tulve jäänud meelde, siis ta alati ütles varem õppinud inimeste nimesid, näiteks Surva ütles tihtipeale Hirvo Surva järgi, kes oli minust vanem paar aastat Surva ja siis oli seal turvaja ja ma ei tea, kes seal veel oli ja siis ükskord. Ja kõik olid harjunud, et iga iga kord tuli jälle mingi uus nimi ja ükskord ütles Sursu kes oli olnud mõned aastad vanem, eks õpilane ja vot kuidagi seal Sursu jäi ja siis ta mitte ainult ei jäänud otsa kooli kursusekaaslastele liikus ka edasipunkrite hulka, nii et jah, tollel ajal mild muu nimega üldse ei tundnudki. Jagab, kas sa kuulad oma isa siin praegu siis kas sa tunned nendes juttudes oma isa ära ja kujutage ette? Neid aegusest praeguseks paistab kõik olevat, aga teistmoodi. Jah, ausalt öeldes tunnen küll, sest et, et ma tunnen kõigis nendes seikades ja lugudes ära. Et nende keskmes on mingisugune niisugune huumorivõti, mis tegelikult säilib või noh, on tänaseni samasugune mis ettevõtmistega tegeleti, mis nalja tehti, mis ma ei tea, kostüüme endale selga pandi, selles kõiges on mingisugune asi, mis ei pane mind otseselt imestama. Kui ma ennem rääkisin, punk hakkas mulle imponeerima ja muutus südamelähedaseks eelkõige läbi välise kõigepealt, aga noh, siis ma olin, ütleme, 10 12 aastane. Aga mida aeg edasi, seda rohkem ta muutus sisemiseks. Ja selles osas ma pole punki kunagi maha jätnud, et ma oma loomult tunnen, et ma olen punkar ikkagi edasi ja ja ma näen ka oma abikaasat, punkar olemas ja näen ka oma lapsi sellise pungi pungi vaimus olemas, et see on selline vaim, kus juletakse teha teistmoodi, kui avalik arvamus, nagu õigeks peaks ja minna sügavuti tähendab asja olemuse juurde ja ma arvan, et et ka Nõukogude lõpus tegeleda vana muusikaga, jõuda gregooriuse laulu, nii et ka seal, noh, mina olen seda kogu aeg pungiks pidanud, et sellepärast et tolleaegne konservatooriumi ja muusikaõpingud, nagu seda kindlasti soodustanud oma abikaasa Helenaga kohtasite koolis kohtusime koolis ja konservatooriumis. See käis kiiresti, kohtumine, jäämine, kohtumine, kohtumine, kes kiiresti kokku jäämine med tundsime jah, küllalt kiiresti sellise ühised kütused, ühised ootused, ühised arusaamised. Ja, ja võib-olla see pungi jalge on meil tõesti mõlemal olemas, et et asju võtta läbi huumori esimese lapse ehk Jakobi sünnini läks sealt kui palju aega, ütleme, et me tutvusime 90. aastal abiellusime 91. Jacob sündis 95, mis päev, kus kohas ja kuidas öö see oli, kui Jakob sündis, see, kui inimene saab esimest korda isaks, lapsevanemaks on ikkagi. See on elu muutaga, see on väga elumuutev ja me olime, elasime Pariisis, elasime ühes väikses katusekambrikeses minu professori ja, ja väga hea sõbra ja mentori majas, tema iseennast paar korrust allpool. Meil oli selline pööningu kambrikele Pariisis Eiffeli torni ja triumfikaare vahel. Ja meil oli kokku lepitud, et temal oli auto, et, et kui peale nüüd sünnitusmajja minema, et siis me saame tema auto siis ühel ööl, kaheksandal jaanuaril, siis Elena tundis, et vot nüüd on see õige aeg nagu hakata sättima samme sünnitushaigla poole. Panime mõisad kokku, sõitsime valmis. Läksime kõigepealt selle professori korterisse, otsisime tema autovõtmed ja auto pabereid mööda, kord pimedat korterit, veidi tükk aega. Aga see ei olnud veel kõige keerulisem. Keerulisem oli auto juures, leidus Pariisis. Juba tol ajal 24 aastat tagasi oli autosid meeletult sellistes vanades kvartalites ja veel eriti kus ei ole park, Klaid. Nii et auto võis olla kümneid tänavaid eemal, nii et me siis Elena, kes kohe valmistus silitama, jagasime ära, nii et sina lähed, jooksed mööda seda tänavat, mina lähen, jooksen mööda teist tänavat ja siis melisi, kappasime seal kuskil pool tundi. Lõpuks leidsime auto üles, läksime sünnitusmajja, Helena oli siis 22 aastane ja kui me siis vastasime, siis seal. Me oleme lõugas nagu vaadata. Et mis, mis nüüd lahti on, et mis, mida, mida te otsite? Helen, nagu esimesel hetkel endale tundus imelik, et noh, praegu on meil nagu see muutunud ka sarnaseks, aga tolleaegsed prantsuse sünnitajad olid vähemalt 10 aastat vanemad või isegi rohkem 15 aastat vanemad kui Elena. Tõesti tundus nagu natuke nagu meil endal ka, et me oleme vist ist oleme valesse kohta sattunud. Aga siis ikkagi nagu selgas ei ole tõesti õige õige koht ja õige hetk ja kui hakkab, sündis ja mina olin seal juures ja, ja see tundus täieliku imena. No jagab, meil on siin Pariisis sündinud kott. Kui ma küsin su esimeste mälestuste kohta, mida sa arvad end mäletavad, on need seotud Pariisiga ja mis ma arvan, et on kõige esimene mälestus on see siis ma ärkasin hommikul ülesse ja tahtsin ronida vanemate voodis. Ja voodi oli väga-väga kõrge? Jah, pina tuba ja üritan voodisse roninud, aga aga muidugi, Pariisiga on seotud väga palju varajasi mälestusi, näiteks meeldis mulle hommikuti joosta akna alla, et näha, kuidas prügiauto mööda sõidab. See oli minu jaoks igapäevane suursündmus. Mitu aastat sa elasid Pariisis oma elu algusest? Kaks ja pool või kolm kaks? Jah, kaks, ja siis veel veel käisime niiviisi edasi-tagasi ka. Mõni aeg tunnetad sa enda pealt, et sinu elu algus on möödunud seal kuidagi avaldub sinus, mis sa arvad? Ma olen tegelikult selle peale mõelnud küll, et see on kindlasti mingi mind mingil moel mõjutanud selles suhtes, et võib-olla see kõlab veidikene halvasti, aga ma tunnen seal end väga koduselt. Aga Eestist, missugused sinu esimesed mälestused on? Eestisse kolisime, siis me elasime sauel ja, ja seal ka. Me käisime vanaemaga hommikut jalutamas ja seal ma õppisin selgeks teinud automärgid, automargid. Ja mäletan ka seda, kui ma olin kolm ja elion sündis. Kas Jakob esimesed sõnad muide olid Eesti või prantsuskeelsed eesti keeles, et sellepärast, et olime noh, omavahel rääkisime eesti keelt ja tundus imelik lapsega prantsuse keelt rääkida, kuigi ärge nüüd lapsed nagu on meile ette heitnud, et miks me nendega prantsuse keelt ei rääkinud, et oleks prantsuse keele selgeks, aga tegelikult Jacob prantsuse keelt, kellest sai aru sõbrad, käisid meil külas ja rääkisime ikkagi prantsusekeelses keskkonnas väga palju. Ka teine laps, Nathan sündis Pariisis, teine sündis ka seal ja Jacob, kui sa mõtled oma kodule emale-isale, siis mis sõnadega sa iseloomustaksite selles keskkonnas üleskasvamist, et olid sina näiteks hea laps? Enda arvates? See on väga keeruline küsimus sellest, et ma arvan, et, et jällegi ma ei olnud kindlasti mitte pahatahtlik laps, aga tuli ette, aga jah, vaiks pahandusi tuli ikka ette ja mingites situatsioonides kindlasti kuna me venna jõega. Meil oli ka hästi palju mänge ja, ja tihtipeale me võisime nende mängudega minna liiale. Kas ema ja isa oli lihtne kurjaks ajada? Te jätsite selleks nõksa mingit dessituatsioonides, aga, aga, aga samas see pahandamine või mingi selline asi, see kui see juhtus, siis see oli nii hetke asi, et kunagi tuld ette meil mingeid sellist situatsiooni, et me oleks nagu suures tülis väga pikalt enamikel juhtudest me saime sellest nagu noh kohe üle ja kõik lõppes hästi. Missugune tegelane sa olid, lapsena olid sa niisugune seltskondlik kuju ja eks pigem ikka selles suhtes ma olen alati olnud pigem selline suhtleja ja mulle meeldis. Ja meeldib siiamaani rääkida näiteks hästi palju. Vahemärkusena võin öelda, et Jacob minu arust on, mis kõrvaltvaatajale minu hinnangul. Seltskond on Jakobis nagu hapnik. Jah, palju rohkem kui teistel lastel. Koolis sa käisid ka ikkagi rohkem seltskonna pärast ja seda kindlasti räägin, et et koolis ma ei, mul oli tihtipeale palju pahandusi nii käitumisega kui ka hinnetega. Mitte et ma nüüd selle üle väga uhke oleksin, aga ma ei pidanud koolis käimist või noh, õppimist väga vajalikuks. Tagantjärele sellele muidugi me ju nii-nii enam ei ole. Aga, aga jah, ma käisin ikkagi peamiselt koolis, sellepärast et seal olid mu sõbrad, seal ma sain inimestega suhelda. Aga see, et seal koolis pahandusi tekkis või et sa ei pidanud seda oluliseks. Kuidas sa kodus niisugused asjad vanematega kokku leppisid, sest ma arvan, ükski isa ema väga rahuliku pilguga siiski ei vaata seda? Jah, kõigi ma ei need pahandused, millega ma hakkama sain, need ei olnud nagu midagi sellist, mis, mis skandaalsed. Ja kui ma ise sain nagu aru, et ma olen midagi valesti teinud, siis oli kõik lõppude lõpuks hästi. Meil oli alati suureks toeks. Me mõtlesime alati järele laste poiste legendaarse õpetajale Igor gaasikule, kes kunagi arenguvestlusel küsis, kui seal oli seal mingisugune asi hinnetega väga murettekitav olukord. Siis Igor nägijat muutusin murelikuks, ta küsis, et kas teie muretsete mina küll ei muretse. Ja see oli lauseliseks. Sa saad aru, et kõik on nagu loomulik protsess poistega ja teismeliseeas tulebki peabki käima läbi erinevatest katsumustest ja, ja kui oluline on lihtsalt see, et, et inimesed oma Milgast mõtlemist ja, ja tundlikkust rai kogutakse, see nagu neil lastel ikkagi oli, oli olemas ja see nagu meid kogu aeg veebel hoidis. Jah, kuna ma käisin algkoolis ja põhikoolis klassis ka seal olid ainult poisid poiste klassis siis ilmselgelt sellel oli ka mingisugune mõju sellele, et, et ma arvan, et sai võib-olla rohkem pahandusi tehtud kui, kui muudmoodi. Kui sa mõtled, Jakob niisuguste sõnade peale nagu kasvamine ja kasvatamine siis kuidas sinu arvates või sinu hinnangul sinu isa jama seda teinud on? Sinu ja teistega kodus? Kindlasti on mingid iseloomustavad sõnad, mida ma kasutaksin. Ta pole usaldus ja vabadus selles suhtes, et et väga palju oli lapsepõlves situatsioone, kus vanemaid vanemad olid näiteks pikalt reisil tegeles tööasjadega lindist, mingeid lindistamise niimoodi, et tihtipeale oli selliseid vahepeal isegi väga pikki perioode, kus me olime, olimegi lihtsalt omaette, saime üksi hakkama. Küll, tegeles meiega vanaema, aga, aga aga jah, kuidagi meie vanemad usaldasid meid piisavalt, et lasta mehel kuidagi nagu ise tegeleda. Kuidas sinuni jõudis teadmine, millega vanemad tegelevad seal kogu aeg tegelikult olnud? Ma mäletan, et näiteks ema kutsus mind tihtipeale oma. Kui ta midagi kirjutas, siis ta tihtipeale kutsus mind oma pane kuulama ja nagu lasime Armous arvamust avaldada mida muuta või mida või et mida ma sellest arvan, päriselt? Üsna tõsiste asjade juures jah, ja see oli minu meelest täiesti nagu loomulik, see on minu jaoks nagu üpris tavaline asi olnud. Kuigi jah, lapsena pidasin ikkagi ja seda, millega vanemad tegelevad nagu pigem selliseks veidraks täiskasvanute asjaks, millest ma ei ole võimeline aru saama või või mille, mida, millest ma isegi taha aru saada, aga, aga, aga mul oli ka samas väga palju kokkupuuteid selle, sellega mingid asjad, mis on sulle nagunii loomulikud ja nii igapäevaselt, siis neid sa ei oska hinnata ja ega sellepärast mul endal oli väga kindel tunne, et mingit muusikaga seost minul muusikaga mingit seost minul olema nagu ei saa. Kui lihtne või keeruline on eneseleidmise protseduur või protsess sinu jaoks hakkab olnud, mida oma eluga peale hakata ja kas need on näiteks arutelu kohataja isa-emaga? Need on ja need on igapäevaselt arutelukohad. Sellepärast et ma arvan, et see eneseleidmine on veel. Ma ei tea, kus faasis praegu on, sellepärast et ma kindlasti ei näe, et nagu, et või noh, mul on endal selline tunne, et ma ennast nagu sajaprotsendiliselt leidnud küll ei ole, aga on sul niisugust tunnet või tähelepanekut olnud, et isa, ema muretsevad, mis saama hakkab, kusjuures ei muretse, ma arvan, et ma ise muretsen rohkem. Kuna nemad võib-olla on selle teekonna eneseleidmise läbi käinud, siis nad võib-olla oskavad nagu arvestada, et see kunagi juhtub, aga minul tihtipeale on selline tunne, et võib-olla ma ei leiagi kunagi. Janek, kuidas tundub, olete te abikaasaga mis rollis laste jaoks just tuleviku küsimustes. Kas need teemad analoogselt kujul on teil pereringis olnud üleval, kas teie kodu moodi on neid arutada igapäevased, kas igapäevaselt, aga ei, ma mõtlen, Ma ütlen vastu, et need on igapäevaselt, on igapäevaselt nendel igapäevased, kas mitte arutlemis, aga mina mõtlen küll kogu aeg selle peale. Ja aga nende aastatega on tekkinud selline, teatab usaldus, kui ma mõtlen omaenda kujunemist. Kui Elena mõtleb enda kujunemist, siis meie läksime sellist teed, mida meie vanemad küll toetasid, aga mida nad ei osanud meile lõpuni, et valmis teha. Ja samuti on meie lastega, et me panime nad muusikat õppida, tähendab, meie omalt poolt oleme teinud väga palju nii nagu meie heaks arvame. Aga, aga siis hakkab siis sellest oma saadet ka alustasime, et et kui laps ühel hetkel enam, sa ei saa teda enam sülle võtta ja sa näed, et tal on oma arvamus, oma tahe. Ja siis ta läheb selle selle tahte järgi eemale ja ma ütlesin ka seda, et oleks olnud väga õnnelik, kui lapsed oleksid leidnud mingisuguse täiesti teistsuguse suuna oma elus. Aga tähtis on see, mingisugune asi ikkagi on, mil, mida, mida mõelda ja mille üle muretseda, tegutseda ja õnn on Tänapäevase tänapäevaste nõuetega see, et et lihtsalt niivõrd palju võimalusi on juurde tulnud, et nad tegutsevad, proovivad siin, proovivad seal õpivad seda õppiv teistelt, meil poisid õppisid kunstiakadeemias. Nüüd nad järsku mõlemad teevad väga aktiivselt muusikat ennem tegid seal vihakas, käisid teatriklassis, oli jällegi väga aktiivne, et nad kõik seda kõiki neid asju on nagu õppinud proovinud ja, ja kõik see neid kuidagi suunab ja kujundab ja, ja see on nagu turvatunne meile vanemateni. No aga, aga ma arvan, et isegi meie tee muusikani on ikkagi tekkinud läbi nagu ise avastamisel, pigem mitte vanemate suunamise, sellepärast et, et esialgu vanemad suunasid meid muusikaga tegelema, siis me ei olnud sellele nii vastuvõtlikud, aga, aga hiljem, kui, kui meil lastima tegeleda sellega, millega me tahtsime tegeleda, siis siis see kuidagi loomulikult proovi palun kirjeldada Jacob oma isa isana ja ema emana. Kui sa jamasse sattusid, siis kellele sa kõigepealt rääkisid? Anemisemasse? Ühesõnaga, mõlemad olid variandid siiski jah. Ma olen rääkinud nii ühele kui teisele. Kummal lühem süütenöör on emal. Kas sa füüsilist karistamist oma kodus mäletad? Jah, mingil määral küll, aga väga vähesel määral. Kui oli vaja vene keelt õppida või midagi muud, siis pigem kummaga. On väga ausalt tunnistama, et ma ei olnud koduste tööde tegemises absoluutselt usin ja ma tegin neid kahjuks väga minimaalselt. Ja isa ema lasid sellel juhtuda. Nad usaldasid, et, et me teeme ise oma asjad ära ja et me saame iseenda asjadega hakkama. Huvitav, et ta selle usalduse ära teenisite, millega küll tekib küsimus sellega, et üldjuhul, kui me mingisuguse ikkagi, kui me saime halva halva hinde siis siis me ka vastutasime selle eest ja ja vastasime selle eest, et me selle ära parandame näiteks, või tunne, et sa oled hakkama saanud millegagi, mille pärast või tõttu on seal vanemate ees piinlik. Oled sa seda kogenud ja millega seoses? Naa näiteks? Võib-olla näiteks alaealisena alkoholi tarvitamises. Sa räägiks sellest niimoodi, nagu see oleks ainus, kes sellega ei olegi? Mitte absoluutselt mitte, lihtsalt piinlik on, et. Ma ei kahtlegi selles, et ma, et, et inimesed seda teevad, aga, aga lihtsalt mingisugused konkreetsed seigad, mis võib-olla mäletan lihtsalt seda, et, et mul oli. Lihtsalt väga-väga piinlik. Sellepärast et noh, Sailist liialdatud, arusaadav, kuidas sa üks isad niisugustes olukordades, Jaan-Eik peaks hakkama saama või perekond üldse, et mõnes mõttes on paratamatu ka, et teha mida iganes. Tõenäoliselt paljude jaoks on oluline omad vitsad kätte saadakse, ehk siis kõik see valu ise läbi elada, mitte kuulata vanemate sõna eespool. Eks ta elutarkuse üldiselt kipub niimoodi olema. No just nimelt, et ega siin muud ei ole, kui usaldada ja loota ja, ja, ja ja muidugi mingisugust selgitust jagada, aga pigem on see, et loota, et nad oma kas siis oma või kogemuse peal või siis mõtetega liiguvad sellises suunas ja, ja, ja annavad endale aru, et igasugusel teol on tagajärg, et see ongi ju tegelikult inimese kasvamine, et kui seal lapsis alguses lihtsalt tegutseda ja, ja ei, ei vii neid tagajärgi tegutsemisega kokku, aga mida vanemaks sa saad, seda rohkem hakkad seda igasugustest asjadest seoseid vedama, kas ta Helenaga karistust nagu sellises oma laste puhul sanktsioonidesse olete uskunud? Rääkisite eelpool, kuidas teile, lapsepõlvest seletati asjad ära üldiselt, nii et te saite aru? On see väljakutse olnud ja, ja veel kord see sama karistuse küsimuseta mingisugused sanktsioonid kodus selleks, et õppust võtta või järgmine kord targem olla. Filmi vaatamine või arvutikeeld või midagi sellist, aga aga mida, mida suuremaks lapsed saavad, seda, seda vähem võib-olla nüüd otsesed sanktsioonid toimivad, et, et siis on ikkagi asjast arusaamine. See, mis on oluline. Jah, ma ise ka mäletan, et mingites situatsioonides pigem karistuse asemel me võtsime mingisuguse antud teema vestlusesse ja rääkisime asjadest. Ja läbi sellega me oleme õppinud mitte võib-olla karta oma vanemaid ja, ja ka usaldada neid. Et selles suhtes ka, et, et mingit, et kui midagi on juhtunud, siis, siis me oleme ka selle suhtes ausad olnud. Ja teadnud, et, et meie vanemad tahavad meile kõige paremat. Siin on ilus koht joone alla tõmbamiseks. Aitäh tulemast saatesse Jaan-Eik Tulve ning Jakob tol ajal oli tore kuulata teid Savin pärituult. Aitäh, tema selle saate nimi on, käbi ei kuku, ma olen Sten Teppan kuulajatele ka suur aitäh ja nädala pärast kohtume taas. Kuulake pikemat versiooni vestlusest Jaan-Eik ning Jakob Tulve ka vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadetes ja seda käbi ei kuku. Seal asuvad ka kõik varasemad jutuajamised lasteaia, nende vanematega.