Algab saade, käbi ei kuku, ma olen Sten Teppan, tere tulemast kuulama. Kohaliku võrkpallimaastikku ei kujuta ette perekonnanimeta keel mängija ja treenerina kogutud tunnustus tee Paavo keelest selle ala ühe tituleerituma, mehe elades ja hingates võrkpalli, on asjade loomulik käik, et ka lapsed saavad pisiku külge. Haaval on abikaasa kaiga kolm last, tütar khati ning pojad marti ja Mark, kus missugune on elurütmi ja kasvatusspordi perekonnas. Kas treeneri piits plaksub ka koduseinte vahel muuhulgas sellest nüüd juttu teemegi? Lapsepõlve lugusid meenutavad Avo ja Martti keel. Head kuulamist. Haava tere tulemast vikerraadiosse, tere ja Avoga kaasas üks lastest ka tänases poeg marti marti Rõõm näha. Tere. Selle saate alguses me tavaliselt räägime veidi ka teiste laste saatusest ja jäljerajast marti saab hiljem oma tegemistest ise rääkida, aga Avo, sul on lapsi veel ole hea, tee sissejuhatuseks ring peale, kes nad on ja millega tegelevad ja et meie peres on siis üles kasvanud kolm last, et esimene oli siis tytar kati, kes praegu töötab siis Brüsselist, teine laps, vanuse poolest on siis marti ja kolmas on veel Markused tüdruk ja kaks poissi ja vähemalt poiste puhul on ju ilmselge, et nad on sõna otseses mõttes isa jäljerada pidi käinud, mis vähemalt sporditegemisse puutub, mõlemad on maandunud, võib vist öelda kahe jalaga võrkpalliplatsil. Aga kuidas katiga ees, missugune tema kokkupuude selle spordialaga on olnud? No see on kuidagi peres nagu kujunenud niimoodi, et nagu teisteski ma arvan, et seda, mis nagu vanemad teevad või on, et ju need lapsed lähevad ka nagu sinna ka sinna kantidega. Kati on ka nüüd nii-öelda harrastustasemel seda võrkpalli nagu mänginud, et spordikoolide eest, et alguses Kuressaares ja pärast peale väikest vaheaega, kui, kui pere kolis siis peale Soomest tulekut Kuressaares Pärnusse, et siis Kati Kati läks ka Pärnus võrkpallitrenni ja nii-öelda on mänginud ka siin täiskasvanutest Eesti meistrivõistlusi ja vist üks aasta sai isegi pronksikaelad. Aga poiste poole pealt on näha, et tegelikult Mart ema pani marti tegelikult jalgpallitrenni Kuressaares, et ja ka sealt kuidagi mitte mingisuguse surve põhjal, aga lõpuks maandus Mart ikkagi palli ja Markus on siis algusest peale käinud, käinud nagu võrkpallis, et, et see on nagu jah, ju ta siis ikka sellise vanemate tegemiste järgi need asjad ikkagi kipuvad minema tütre viis Brüsselisse, mis noh, euroametnikke, ühest intervjuust lugesin haava, sa ütlesid, et sinu elutöö on tehtud ja sa ei pidanud silmas üldse võrkpalli, vaid lisasid sinna juurde, et lapsed on kasvanud suureks kasvatatud suureks ja iseseisvaks. Võtad sa seda niimoodi, see on see number üks. Mul on 10 aastat bensiini minna enam-vähem et juhul vaid ka mingit tööd, nagu selles mõttes veel teine jumal seda võrkpalliga nagu teen, et kas ta nüüd see elutöö nagu tehtud on, et jah kui seal nagu esitletud nagu selles kontekstis, et et lapsed on suureks kasvatatud ja ma arvan koos abikaasaga, et me ei ole neid kõige kehvemini selles mõttes nagu kasvatanud, et nagu ikka vanematele tundub, et tegemist on toredate inimestega ehk et, et selles mõttes küll on jah, et elude tehtud, aga nüüd me oleme siin valmis igasugusteks vanavanemate rollid, eks, et millal sa siis meile tuleb ju siis seda otsustavad keegi, keegi teine, aga, aga jah, et nüüd nüüd on nagu selline uue etapi ootel olema, et eks näis, mis saab, aga võrkpalli suhtes ma arvan, et ei elutee, nüüd ma ise loodan küll veel tehtud. Pole vaata, sõnum läksin ridade vahelt teele, ma ei tea, kas Martin hoopis välja selle või mitte, et kui palju neid teemasid omavahelistes vestlustes üldse sellest tõstetakse, aga küsimus. Martin sulle ka, et kui sa paned ennast võrdlusesse õe ja vennaga, siis huvitav oleks kuulata sinu versiooni, kui erinevad või sarnased, et te olete ja räägime siis millestki muust kui sport ja võrkpall, et sulle endale tundub, kui ma ennast õega võrdlen siis õde on, mul on tegelikult selline kogu elu minu arust hästi tark inimene olnud ja temal on olnud niisugused koolid ja sellised asjad on hästi lihtsalt läinud, et tõenäoliselt ma nii edukas selles valdkonnas ei ole olnud kui tema, aga õde on mul selline väga lahtise peaga inimene, kui vend mul noorem oli, ma arvan, me olime sellised ei olnud nüüd nii sarnased. Aga praegusel ema ütleb küll, et Markus näeb nüüd täpselt nagu Martti välja, et et sinna aja jooksul ma arvan, et et on ikka näha, et oleme ühe pere lapsed ja siuksed. Et huumorisooned on meil sarnased ja et eks meil neid sarnasusi on nagu päris palju, et need, kes on võrkpalli jälginud ma ise nende hulgas vähemalt televiisori kaudu, ma ei tea, kas see sõna on õige, aga äkki vähemalt kuidagi kirjeldab sind platsil nähes. Sa oled heas mõttes plahvatusohtlik energiapomm, mis arvata, kas platsilt eemal olles tavaelus oled sa sama tüüpi inimene või on see hoopis teine maailm? Praeguses nii-öelda elufaasis, kus ma olen, et ma käin tööl ja siis ma mängin, et ma arvan, praegu mul on kaks täiesti erinevat rolli, et juures ma pigem olen sihuke natuke hall hiireke, et ma teen oma asja mulle hetkel väga sobib see, kuidas ma seal olen ja kuidas ma teen. Ja siis palliplatsil ma jah, siuke ma tunnen, et ma Pean seal selline olema. Ma näen, võistkond sellest võidaks, et kui ma olen selline energiline ja eks ta natukene tuleb ka loomulikult, et Kati on Martti, enam-vähem, iseloomustas ta nagu ära, et ta teeb, mis tahab. Kui tal ikka ei meeldi, siis ta seda ei tee ja kui meeldib, siis seda teha nagu väga perfektselt ja eeldused ja kõik asjad on nagu selles mõttes nagu olemas, et et oskab vahel ka mugavust nautida. Kokkuvõttes marti marti oli ju temale keskmine laps meile. Katile tuli noorem vend ehk khati, tegeles temaga, ta õpetas talle kõik need lugemised ja kõik need igast mängud ehk marti oli Katile nagu mängukaaslane ehk kati tegeles Marttiga nagu hästi palju, et laste vahe on tegelikult kolm aastat kõikidel suures laastus, et kaks tükki olid nii palju suuremad, noh, Kati kuus aastat vanem ja Martti seal vahepeal, et siis siis Markus nagu nõudis natuke jõulisemalt enda osa tahtis ka nagu nagu kampa lüüa, aga kaks olid natuke vanemad ja harjunud nagu endaga, et seal vahepeal nagu Marcuse võitlus enda eest, et tema on ka olemas, tahab ka siin kõikidega möllata olla. Ta ütles, et noh, seda nagu vahepeal oli natuke rohkem kui siis nii-öelda kui kati ja marti kahekesi olid nagu olemas, et Läheme, Avo, sinu lapsepõlve ehk kus kohas selle põhilised sündmused siis hargnesid ja, ja mis sulle sealt nende esimeste mälupiltidena silme ette kerkib. Võru linn ja Tamula järv, et meie selline pikem elukoht, kus ma nagu siis elasin, oligi just sealt järve rannast ma pakun välja paar-kolmsada meetrit, et kas sa käsitled ennast linnapoisina ikkagi või, või siis see järve lähedus ja linnaserv oli see maaelu ei selles mõttes ikka linna linn linnapoiss, et maaelu lüümul nagu suved, kui kooliaeg juba tuli, et siis ma olin vanaemad, elasid ka suht lähestikku, pakun mingi kuus kilti, võib-olla oli vahe, et meil oli hästi palju lapsi, meil hoovisport käis täiega, et siis oli selliseid hetki, kus nagu mingi teise linna nii-öelda osa või kuidas seda nüüd nimetada, on ju, et teiste lastega või noortega, kes ei pruukinud olla eesti rahvusest, nendega sõbrad olime, siis mängisime nendega jalgpalli, kui olime tülis, katsusime Tamula järve ääres jõudu ja nii edasi, et ja võrkpallimängud üle nende. Mina nimetan neid vaibakloppimispuudeks on ju, sealt tõmmati jalaga joon maha üks ühe vastu mängiti seal üle selle raud raudtoru ja kui suures peres selles kasvasid, minul on peres vend veel. Millega su vanemad tegelesid? Isa oli kogu elu, oli treial ja ema on eluaeg hüüjanud. Kuidas sa vanematega läbisaamist kirjeldad ja võib-olla siis võrdluses vennaga, et olite, te olite te head poisid, olite te sekeldustesse, satuvad poisid käisite te käske mööda, kui käsud üldse olid, mis sa sellest ajast mäletad? No vend oli kindlasti nii-öelda nii-öelda parem poiss, et mina kippusin igasuguseid asju tegema, et niisugune ilma loata kas või õues käimine, et kui ema-isa olid hommikupoole tööl ja minul esimesest neljanda klassini hakkas kool, kus oli õhtupoolne vahetus ka, et suur kool oli. Et algklassid käisid, siis koolipäev hakkas kahest või kolmest täpselt mäletagi, et siis ma hommikuti väga väljas ei tohtinud käia, et ma pidin nagu õppima või nii-öelda tegelema oma koolitööga, millega ema isa said ju aru, et poiss on nagu väljas käinud jälle ja siis ma tulin koju ja valetasin ja siis järgnes vahel suurem, vahel väiksem, karistuseta. Et noh, sellised olid nagu minu muret, et aga muidu kiviga akna sisseviskaja nagu selles mõttes nagu polder ja vende vanem või noorem noorem kuus aastat. Et ikkagi tuli sõprovist mujalt otsida, et mis sa nii pisikesega ikka koos mässade. Nojah, selles mõttes küll, et aga kui me nagunii-öelda toas või kodus olime, eksis vend pidi mängima neid mänge, mida mina tahtsin laiem joonlaud ja see oli hokikepp ja siis lõngakeraga meil oli omavärav seal niisugune, mis moodustas aknalaud radiaator ja mingisugune sektsioonkapi mingisugune serv, et see oli siis värav ja kardinali siis sealt rippus alla, see oli väravavõrke, üks oli väravavaht ja teine viska siis lõngakeraga ja hokis tulenevad asjad ja pallidega seotud mängijad mingite lauamängude jaoks, et ega ma väga ei mäleta, kas meil nagu oligi, et ma tean, et male oli meil kodus isagama nagu mängisin päris palju nagu malet, mingi aeg, et räägi veidi veel lisast käimast just selles plaanis, et kui oli vaja lahendada küsimusi, häid või halbu, et mis rollis üks või teine sinu jaoks oli, siis ema oli siis kindlasti on ka praegu ja oli ka loomulikult siis ikkagi selline domineerivam pool, kes asju selles mõttes nagu otsustas, et ta isa on mul suhteliselt emaga võrreldes suhteliselt rahulikum inimene. Et eks emal oli ka, et noh, kui asjad juhtuvad, siis nad peavad juhtuma kohe. Isal võib-olla noh, nii väga kohe ei pidanud juhtuma, et äkki andis seal mõne tunni või päeva oodata ka, et siis teeme, et ja kui midagi klaarida oli tarvis, siis oli ema see, kes ette võttis vä? Jah, põhimõtteliselt ikka kui ma siin käisin ja suud-silmad täis, valetasin, ma pole õues käinud ja nii edasi, et siis ikka nagu ema oli aktiivsem pool selles mõttes nagu riidlemise ja selles selles suhtes, et ja noh, elukorraldus ühesõnaga kõik, et see oli ikka nagu ema oli selgelt aktiivsem, mäletad sa, ma tea hulkumist või midagi niisugust või poistekambaga õues midagi koos tehtud, mis, mis tagantjärele tundub naljakas, kummaline, ohtlik või otsisite põnevust teatud vanuses ikka ju käiakse ja proovitakse piire kombata. No ikka, eks vihmavarjuga mingisuguseid kolme meetri kõrguselt püüdsime alla hüpata, nagu langevari oleks olnud ja nii edasi, et see oli kohe ju esimese hetkega oli pahupidise vihmavari ja mingi aeg ma mäletan seda ühe klassikaaslase poole, et kui ema isa läksid suht varakult nagu tööle, et ikka kaheksast olime enam-vähem hommikul juba üksi, et, et siis oli siis oli, üksvahe oli see, kus me käisime ühe klassi venna pool lihtsalt kaarte mängimas, hommikul olime siin linna teiste nii-öelda noorte, õigemini lastega nagu niuke noh, sõjajalal, et kindlasti tunduvad tänapäeval tänases ühiskonnas need asjad nagu inimeste mõtetes palju ohtlikumad issand jumal, mis, mismoodi ja kuidas, eks on ju ja kuidas ta nüüd ratastega niimoodi kihutas või kuidas te omavahel seal nüüd kive, pildid või mingid piitsadega vehkisid ja nii edasi, et, et noh, et, aga see oli siis niisugune. Ega laps ju selle peale ei mõtle. Kooliaeg, kui tõsiselt sa sellesse suhtlesid, läks sulle korda? Ma arvan, mani selline täiesti tubli keskmik, et mõnes asjas nagu parem, et noh, mulle meeldis kirjandite kirjutamine võib-olla sellepärast ma noorena tegelikult no või nii-öelda lapsena, et ma tegelikult lugesin päris palju, et ma et meiki isa käest küsisin, et kuidas see raamat on ja kuidas see on, et isa püüdis nagu soovitada, et, et noh, see ei võiks nagu olla, et ma tegelikult lugesin nagu palju Vene keele suutis õpetaja mulle väga huvitavaks selles mõttes teha, et mitte tunnis mingit osa läbi võtta, siis me olime omast arust hirmus kavalad, hakkasime õpetajaga rääkima nii-öelda mingisugusest probleemist või teemast, eks on ju. Ja siis, et jess, kui hea õpetaja ei võta nüüd mingisugust grammatikat ega midagi, õpetaja 100 korda targem, eks tema see asi käis vene keeles siis, eks me rääkisime, et see eesmärgi ju selgelt täitis ära ja me olime lastega üdi õnnelikult, issand jumal, õpetaja kukerjälle ei võtnud, tundivad, saime üldse sellest rääkida. No ma saan aru, et see sind kodu hoobilt ära koristati ja võrkpallitrenni viidi on asjade üsna loomulik käik, võttes arvesse, kellega sa ühes majas elasid. Aga miks sa sinna trenni jäid? Kõik me oleme lapsena trennis käinud, aga kõik ei ole sinna jäänud veel enam saanud profisportlaseks. Imestunud Eesti siiralt imestan nagu noortetreenerid. Ma olen ka nagu lastega kokku puutunud siin oma treeneriperioodi puhul, et seda last võrkpalli juures hoida, et treener peab olema nagu selles mõttes nagu kõva, et võrkpall on ju lapsele suht sihuke tehniline ala, raske tähendab alguse jaoks lõõtsa jalgpallis ju ma ei tea, 10 korda värava peale lükkuvad, läheb sisse, Reem laialt ekskorvpallis sama asi, 10 korda viskad peale, pall läheb rõngast läbi jälle, kõik on hästi, eks see palli käsitlemine on natukene nagu lihtsam, aga võrkpallis enne kui ülaltsööt välja hakkab tulema, rääkimata ründelöögist, sinna läheb ju aastaid aega. Ja kuidas need siis treenerid suudavad hoida, seda, seal last, see on nagu täiesti suur suur selline tegemine, et ja Salitaja stabiilset asja juures ju siis Aksel Saal oskas selle asja huvitavaks teha, meil oli palju poisse trennis, ju olid sa kehaliselt andekas tüüp, ma ise mõtlen, et varajane eduelamus tõenäoliselt mängib üsna otsustavat rolli. Kas sa selle ala juurde jääd või kui tõsiselt sa sellega jätkad? Et seal peab mingisugune edu maitset? Ei, ma arvan tulenevalt sellest nii-öelda hoovi spordist rahvastepall, jalgpall, ratastega sõitmine, talvel suusatamine. Et selles mõttes oli kindlasti nagu lihtsam alustada, ei nimeta seda päris spordiks, aga nii-öelda spordikoolieluga, et kus sa käid nädalas viis-kuus korda nagu treeningutel, vahel ka rohkem, et vahel sai kommiku või mingi lõunal enne kooli käidud välja, siis peale kooli õhtu seitsme-kaheksa ajal hakkas see trend tavaliselt seitsmest kus kohas, mis hetkel sündis su peas nägemus sellest, et sa võiksidki tõesti sportlasekarjääri kasuks otsustada, et sa lähed spordikooli ja kuidas niisugused asjad kodus vanematega kooskõlastatakse, sest see on ikkagi noh, elumuutev või kujundav otsus. Kui ma räägin, et pigem oli selline kodune kodune olukord pigem range, eks on ju, et, et seal noh, ma olin hästi kõhnad, pigem ma ei tea, noh tõenäoliselt ema ekseni mõtlesid, nad on nii kõhnad, kuidas sa sinna lähed, mis sa teed, et sa, sa näed, näeb niisugune välja pikkuse poolest, aga just nagu kehakuju poolest, et pigem oli nagu selles mõttes see, et aga aga tol ajal sa ju kindlasti ei mõtle selle peale, kuhu ma tahan minna või, või tähendab jõuda või midagi taolist. Ma lihtsalt tegin mulle see palli tagaajamine meeldis, tol ajal hakkas gümnaasium oli üheksa, 10 11 klassi, mingil ajal tuli see 12-st keske nagu juurde, et need gümnaasiumi esimene aasta jaanuari veebruarikuu kus olid teatud võistlused, nii-öelda gümnaasiumite vahelised meistrivõistlused, et seal me olime seal nagu Viljandis mängisime, siis mängisin ühe endast kaks aastat või kolm aastat, vanemate poiste poisid olid seal nagu põhitegijad ja ma pääsesin ikka platsile seal nagu kole hästi välja siis tädika selleealistel niisugune, et noh, kus kurat, sa oled kindlasti tulevikus Kalevi mees ehk tänapäeva mõistes Eesti koondise mees ja tead mis teatoni noh, ehk et ei olnud nagu selles mõttes nagu eesmärke, et et nüüd ma tahan sinna saada, et mulle nagu tuli see nüüd, ma olen siin nüüd ma olen jõudnud siiamaani, kui pigem võtsin seda nagunii lihtsalt ongi. Aga sul endal ei olnud ühtegi mõtet sealsamas gümnaasiumiastmesse võrkpalli kõrvale või spordi kõrvale, et mida võiks elus teha? Ma nagu ei mõelnud gümnaasiumis, et et ma tahan kindlasti seda, ma arvan, võib-olla tänapäeval ka, et võib-olla paljud noored ei teagi gümnaasiumi lõpus, mis nad tahavad teha, äkki minul läks nagu selles mõttes loomulikult ehk et nii-öelda tsikk ehk praegune Audentes sinna ju püütakse koguda oma erialade parimad või siis mingid hästi perspektiivikad, kelles nähakse tulevikus, võib-olla ta polegi kõige teravam pliiats alguses. Ehk süsteem oli nagu sama püüti koondada kõik oma eriala paremad samaga võrkpallis, eks on ju, et sa, kui sa olid seal, siis tähendab, sa olid nagu Eesti noortekoondises ja sealt tuli sujuv mõnedel mõned pääsesid nagu nii-öelda meest Eesti koondisse ka ehk Tallinna kalevisse. Et ja see, ja kuna ma gümnaasiumi viimases klassis juba nagu pääsesin sinna kalevisse pääsesin kohe platsile, siis oligi nagu selles mõttes selge, et ma nagu Tallinna Polütehnilise Instituudi tuut ehk TalTechi tegin küll sisseastumiseksamid, sain isegi sisse. Esimese kursuse lõpetasin nii-öelda ennetähtaegselt ära, lihtsalt ma olin Tallinna kalevis, ma sain sealt palka. Mängisin Tallinna Kalevi eest, et see oligi minu elus, oligi nagu töö, et et ma tahtsin seda haridus sinna kõrvale küll saada, eks kunagi lõpeb see palli tagaajamine nagu ära, et aga noh sihukestel teatud põhjustel jäi see nagu poolikuks. Martti, kui me räägime põlvkondade vahelisest suhtlusest ja läbisaamisest, siis kuidas olla Avo isa-emaga läinud on vanaema-vanaisaga, et olete te kokku puutunud, on sul nendega oma mingi puude ikka jah, et kui me siin Soomest tulime, Saaremaale kolisime, et meil ju tegelikult vanaema elas ka koos meiega. Mulle väga meeldis mängida siukseid, kaardimänge ja male ja lauamänge ja isa ja vanaema olid seal täitsa tublid selles mängus, et et minna kogu aeg võitsid ja ka mulle nagu meeldis nendega siukseid mänge mängida, et kui siin kuskil tänava peal pandi korvpallirõngas või võrkpallivõrk vist, et siis oli alati hea meel, kui nagu isaga kodus oli ja nii-öelda vastu mängima tulijat marti tooksin ühe teema sisse, me peame selle nüüd lahti rääkima, et oleks pilt selge, millest jutt. See on see Soomest tulemine, et alustame nõks kaugemalt, et kuidas sa mäletad Aavo sündmusi, mis viisid perekonna tekkimiseni. Et kuidas ma naise võtsime, sõnastame siis selle nii jah, et kuidas sa leidsid endale tulevase abikaasa ja laste ema Tallinna tehnika, ka ülikooli kolmanda ühiselamu suitsunurgast, avalik ruum, kus siis üliõpilased käisid siis suitsu tegemas, sina seal tegid küsima vahele, mina ajasin juttu, seal, mina suitsu teen, mina hakkasin suitsu tegema, 20 kui ma ei eksi, 25 aastaselt vist tehnikaülikoolis olin esimesel kursusel ja kai oli juba teisel kursusel, et et aga seal suitsu vahet, sinna kogunes rahvas ja seal anti tuia, mängiti kaarte ja peeti plaane ja seal on alati nagu rahvast on ja siis ma mäletan kaid sealt, see oli esimene heledate juustega ja väga heleda armsa häälega tüdruk oli, et, et siis nagu esimene mälestused nagu sealt meil siukest välk, pauk, armumist ei toimunud, et tasapisi, et võib-olla endal pole kõige lihtsam rääkida sellest, aga mis sa arvad, kui palju see muljet avaldas, et sa spordipoiss olid, oli see tähtis või? Noh, ma arvan, eks me seal noh, mingil moel ikka natuke ülbemalt, tõenäoliselt olime eksami tavalises seltskonnas, aga, aga meil ei olnud nagu selles mõttes probleemi, et mina nagu ühiselamu seilanud, aga seal elasid teised võrkpallureid, kes olid nagu siin nii-öelda Tallinna kalevisse jõudnud. Ja pluss veel palju muud rahvast, et meil mee nagu käisin, mina käisin seal ühikas just selle seltskonna pärast, ehk seal oli teisi üliõpilasi, kes on spordiga seotud ja kellega sõprussuhted on, ongi kujunenud kunid tegelikult tänase päevani väga kestvalt, eks pere loomise kohta oli siis see, mis sinu eluetapis, kui me siin nagu kaiga juba, nagu ikkagi hakkasime sihuke pruudi ja peigmehe moodi asjad olema, et siis juhtus üks niisugune kehva eluetapp minus ja siis, kui see see nagu läbi sai, et, et siis siis me kohe abiellusime, et ehk, et ehk meie meie pulmad olid aastal 1908 kaheksa. See kehva eluetapp on see, mida sa viidata selle kisma tõttu kinnikukkumist jah, kui ma olin ümberkasvamisele, kui, kui vähe või palju pani see sinu suhte proovile seal ikkagi võrdlemisi pikaaegselt ligi kolm aastat rajalt maas põhimõtteliselt nojah, kaks pool aastat ümmarguselt, eks ütleme, et, aga ma nagu ei mõelnud selle peale, siis mulle tundus see nii loomulik, et kai on minu pruut. Ja mul ei tekkinud nagu mingit sellist mingit teemat või kahtlustki, et kas ta nüüd ootab mind ära või ootad, mulle tundus nii loomulik, et ta ootab, kui see ka ei olekust, oli nii selgelt näha, mida minu alateadvus siis registreerisid. Sa mainisid sõna ümberkasvatamine, kui sa tagantjärele nendele sündmustele vaatad, siis kas see aeg, mis ümberkasvatamiseks mõeldud oli, tegelikult muutis sinus inimesena ka midagi, ma ei tea, mis sa väljendid jälle kasvatada, tõsisinud jalgadega maa peale või näitas mingisuguseid elu põhitõed kätte või see kõlab kõik jube, filosoofiliselt oli see lihtsalt elust ära rebitud kaks pool aastat. Pigem viimane jah, et, et see lihtsalt nii oli, et loomulikult sa mõtlesid teatud selles mõttes nagu asjade peale ehk et kaks asja sai mulle selgeks, et, et kui pisikesest rumalast juhusest võib olla kinni halvimal juhul kogu elusaatus, et pigem keera kuskil mingis kohas selg, jäta midagi ütlemata Marsi minema ja nii edasi või jätta asi sinna paika, ükskõik mis asi see siis olgu, eks. Et et selle peale nagu mõtlesid nagu võib-olla kõige rohkem ja teine asi oli see, et kus nii imelik või noh, kas need imelik, aga, aga nii huvitav kui see ka ei tundu, et see oli see, see oli nüüd see ühiskond, kus sa nagu selgelt õppisid nagu vastutama oma sõnade eest, sest seal oli üks küsimus, väga lihtne küsimus ja väga põhjapanev küsimus. Kui sa midagi rääkisid, mis oli nagu niisugune natukene kedagi riivav või süüdistav või kuidas me teda nimetame, mingisugune väide halvustav? Jah, võib ka nii öelda. Ja siis, kui sinu käest küsiti, et kas sa vastutad oma sõnade eest ja siis, kui pärast selgus, et keegi oli nagu udu ajanud, vaata siis läks asi nagu karmiks. Noh, kui sa oled nagu aus seal siis oligi kõik seda hinnati, eks ole noh, ma ei tea nüüd, kas nendes asutustes siiamaani veel sellised asjad on, aga tol ajal oli, vahel vahel tekib niisugune tunne, et kuidas saaks seda asja nagu sihuke tavaühiskonda ka üle kanda, et ei tuleks kindlasti kahjuks kui suure või väikese tüki võttis ära see sinu sportlikust karjäärist? Hästi raske nagu öelda, tõenäoliselt tulemuse poolest või sihuke elu edasimineku poolest. Ma arvan, päris normaalse, sest et ega siis tänu sellele intsidendile ma arvan, et nagu kogu Eesti võrkpall, et oleksin võib-olla siukse endise endise riigi meistrivõistlustel teinud võib-olla isegi päris korraliku tulemuse mingi aastat. Ja seoses sellega võib-olla oleks tekkinud, kui nüüd see riik hakkas nagu lagunema võib-olla ei oleks läinud Soome mängima võib-olla oleks läinud kuhugi mujale mängima, kuigi seda väidet ma väga julgelt nagu öelda, nagu ei julgegi, et aga, aga see tõenäosuses oleks olnud päris protsentuaalselt kindlasti suurem. Lähme pereasjadega edasi, mäletad sa seda päeva või ööd, kui esimene lastest sündis ehk siis ja, ja ma olin Kuressaare haigla esimene mees, sünnitajad. Et tulin Riiast, tulid võistlustelt just, ma läksin liiga oma autoga, sellepärast magasin bussi väljumisaja sisse, siis kihutasin järgi Riiga ja tänu sellele ma ei pidanud minema võistkonnaga tagasi Tallinna, sealt auto võtma ja Kuressaarde sõitma. Ma sain otse Riiast minna Kuressaarde mobiiltelefone juba, eks jõudsin kohale ja siis ämm ütles, et nonii kaija haiglas siis kihutasin sinna, seal ootasin natuke, vaatasin, sain mingisuguse arsti kätte, sealt seda esindajal natuke aega veel, et noh, ei juhtu midagi, veel. Käisin, sõin kiiresti, läksin haiglasse tagasi ja siis siis nägin seal klaasuks oli, nägin, kai viidi ühest palatist nagu teise, mõtlesin, no ju see sünnitustuba vist on ja siis tuligi arst ja ja mingi aja pärast mina tõusin püsti, et hakkan õnnitlusi vastu võtma, aga Need asjad, mis nii kiiresti ei käinud, et siis arst küsis, et kas te tahate sünnituse juurde tulla? Ega ma pikalt ei mõelnud, muidugi tahan, ja siin viidi mind sinna kuskile riietusruumi anti arstiriided selga, kiti suutsin tagurpidi selga panna ehk nöörid sõlmisin eest kokku kõik, et niisugune hästi-hästi kokku ei läinud veel ja maskid ja kiivrid peas ja mingid riidest sussid niuksed pikema säärega, et jah, tänu sellele seda pakuti, et kai oli eelsünnituses ainukene naisterahvas vist ühtegi teist sünnitust nagu peale tulemas, nagu seal oli üks sünnitustuba, kus oli kaks lauda ja siis ma seal tegutsesin, seal on siin mingit gaasi vahepeal ja. Aga siis jah, nõukogude naine helistas, aidaa mingi aja pärast tagasi, et oli ka siis kuskilt kuulnud, üks ajakiri oli selline tol ajal kas intervjuude nagu ei tahaks anda sellest, et ja siis mu mõisid silmade eest läbi kõik võistkonnakaaslaste näod ja asjad kõik, kus, kuidas hakatakse seal nii-öelda keelt teritama ja vaikselt ja siis ma nagu sellest intervjuust loobusin. Mõned ütlevad, et mees muutub päris palju, kui laps või lapsed sünnivad. Kas enda pealt oskate seda kinnitada? Ikka, ega see Soome minek oligi ju see, et meil khati oli siis olemas ja ja kui see nii-öelda noh, nii-öelda piirid vabaks nagu lasti, et tegelikult me mõtlesime abikaasaga nagu ääretult kaua ja pikalt kas me lähme või lähe eksena. Aga üks Soome klubi oli siis nagu teistest nii palju järjekindlam ehk et me nagu lõpuks otsustasime, et läheme. Et mis seal ikka, meil oli nagu mõte, et kas me hakkame siin midagi tegema ise Eestimaa peal või tuleme nii-öelda isa sellisele noh tähendab minu tööle nagu vastu, et ma nagu tahtsin nagu mängida. Aga noh, me ei teadnud ju, mis siin nagu Eestis saab, et ega siis need 90.-te algus oligi natukene tõenäoliselt ikkagi siin klubide jaamu ja selle vähemalt palli seisukohalt ka hästi sellised ebakindlalt või lahtised ajad, eks on ju, et, et seal oli nagu tundus see asi kindlam ja hull nagu soovid, nagu mängida ka veel. Et see otsus tuli tegelikult suht sügisel, et me terve suve nagu mõtlesime nii ja naa, et aga siis ma arvan, üks põhiteguritest oligi oligi kati ehk meil oli peres juba üks laps ja tulevik, kui ühiskond tundus seal nagu turvalisem, siis läks natukene aega mööda ja sündis marti. Sünnitas soome moodi oli väga erinev või põhimõtteliselt mitte. Seal isad käisid juba, noh, ma ei oska öelda, kui kaua aega seal oli juba nagu isade sünnituse juures olemine või noh, oli tavaline tavaline seal oli isadekool, mida siis küsiti minu käest ka, et isade koolis oled üldse käinud, jätsin sünnituse juurde. Tuled Ma küsin, mis asi see on, et see on seal käinud ja õppinud, kuidas peab olema ja mis seal peab tegema ja ma ütlesin, aga kui ma olen juba ühe sünnituse juures nagu onud, et selle peale öeldi aina, siis on ju kõik hästi, eks. Ja no sellega see probleem lõppes, et Soomes ainult isale suure töö tegijale anti klaas šampust ja võileib, kui laps oli sündinud, et oli jah, selles mõttes erinev, et meie Soome-periood on kindlasti nagu pere seisukohalt ja ka tööseisukohalt väga ja nagu aeg ja sellepärast noh Marty sündis ja siis sündis Markuse 95, et mul oli ikkagi kolm last ja see töö seal ehk see võrkpall pluss veel muud tsiviiltöö erinevatel aastatel, et see andis kõik vajaliku meile ja perel oli turvaline. Martti nüüd on sinu mälestuste kord, kuskohast need algavad, mis on sinu esimesed mälupildid? Minu esimesed mälupildid on siis sellest linnast, kus siis Markus sündis, et siis me elasime seal sellises rina linnas nagu Rovaniemi, sa olid siis umbes kolmene kahene kolmene, et et ma siis eeldan, et noh, kolm-neli-viis, et kuskilt sealt valt mul need mälestused hakkasid, et et ma mäletan, et ma käisin seal siukses lasteaiamoodi asjas Soomes öeldi selle kohta Lake'i kuulu ehk siis eesti keeles siis niisugune mängukool, et see vist natuke oli siukse lasteaia eest, et et ma mäletan seda maja, kus me seal elasime, või ridaelamu, mis meil oli rohkem nüüd sealt väga palju ei mäleta. Ta esimesed mälestused ikkagi on seotud Soomet, kumba keelt sa enne kõnelema hakkasid, kas Soome või Eesti? Ei mäleta, et aga üldiselt ma vist sain mõlema keelega täitsa hästi hakkama, et kodus mehele vist rääkisime eesti keelt ja kui oli, siis seal oma mängukaaslastega õues olid, siis nendega sai soome keeles suheldud, et selles osas haava läks lastega valutult, nemad sulanduvad keskkonda ja ühiskonda üsna kiiresti ja see käib kuidagi iseenesest. No ja ma arvan, lapsed eriti kui nad on nagu nii-öelda lasteaiaealised, et see seal ju nad imevad ju kõik külge, alates keeles kuni ujumisoskuse, nii et ole mees, viska vette ja lase teistega nagu mängima, et Martin käis ja käis nagu paralleelselt ja sama nagu Katil ka, et noh, Kati oli üle üle aasta nagu vana, kui me nagu soome läksime, et, et selles mõttes jah, lapsed nagu paralleelselt. Markus on nüüd see, et Markus hakkas just nagu midagi külge jääma ja siis kolisime sealt ära, ehk Markus oli nagu nagu kahe poole aastane. Aga ta nagu ikkagi mingi asi on, sest et kui tulevad siin soome sõbrad käivad külas, siis Markus saab nii-öelda 50 40 prossa nagu soome keeles ka, nagu hakkama see perekonna ära tuleks, sealt oli see sinu jaoks. Martin natukene dramaatiline ka, et kui, kui sisse sa seal olid elanud ja kas Eestisse tagasi tulles sinu jaoks siis üldse esimest korda põhimõtteliselt niimoodi tõsiselt tuli uus lehekülg elusete peata ei Soomest tulles nüüd küll seda ei olnud, et noh, ma olin nagu ikkagi nii noor ja väike, et kui nüüd oli, siis võib-olla haava mäletab seda, et aga mina ise küll ei mäleta, et nüüd sellest mingi mingi probleem oleks olnud, et et pigem oli siin Eesti-siseselt mul, ütleme natuke nüüd ruttame ajast edasi, et aga, aga kui nüüd Saaremaalt tuli Pärnusse kolida, et siis ma mäletan küll, et, et olid tekkinud juba Saaremaal omad sõbrad ja selline, et siis esimene reaktsioon oli küll, et mina ei tule, et mina jään nagu siia, et et aga Soomest tulles seda asja ei olnud. Räägime nüüd natuke põhjalikumalt sinu poisikesepõlve seiklustest või olemisest, et millisena sant, mäletad, võib-olla alustame sellest, et millal sara tajusid, millega tegelevad vanemad või et kuidas enda jaoks selle pildi kokku said? Ei mõelnud selle peale, millega nüüd tegelevad, teadsin, et isa mängib võrkpalli ja vahest sai seal rabahallis käidud neid mänge vaatamas ja siis oligi niimoodi. Taavo mängis Pärnus ja meie algselt elasime ikkagi Kuressaares ja ema on mis eluala inimene. Ema on mul ehitusinseneripaberitega, et hetkel töötab veel Kuressaares. Olid sa hea poiss? Ma ei olnud kõige hullem, aga eks mul oli ka neid oma oma sekeldusi ja seiklusi ja et kui sinna Aavo kirjeldas oma lapsepõlve, et et mina ka veel sattusin sellisesse aega, et et kui me Saaremaal elasime, siis ikka päevad läbi õues oldud ja nii-öelda oma külapoistega, seal oli meil päris suur punt ja sai, sai tehtud nii sporti kui lollusi ja et eks neid oli seal igasuguseid tegevusi, meil välja mõeldud. Sporti, ma kujutan juba ette, aga võib-olla sa räägid siis lollustest oma kamba moodi, et kuhu, mille peale te sattusite igast turnimised kuskil mööda selliseid, ütleme kõrgemaid ääri või puu otsa ja siis meil olid sellised poisid, kes seal ehitasid, parvesid, käisime jõe peal sõitmas, et tegelikult noh, vanuselt mina olin veel päris noored, ma suhtlesin endast niuke kaks-kolm aastat vanematega, et et sain mööda jõge nii-öelda parvetatud siis ja mis, mis ma arvan, et tänapäeva lastevanematel on selline. Tundub väga ohtlik, et see oli üks variantidest isa ema närvi ajamiseks ka või nemad suhteliselt rahulikult sellesse samasse paratamisse. Ma ausalt öeldes ei mäletagi nüüd, kui palju nad sellest teadsid, et ütleme, oli nagu vanemaid poisse ka kaasas, et kuidas nendesse suhtusid, et kas, kui nüüd keegi abi vajab, et kas need oskavad, et ta ei oska, et et aga eks me seal suht isepäised olime, hommikul läksime õue ja õhtul tulime tagasi ja kui midagi juhtus ja mingisuguseid asju oli vaja klaarida, siis räägi enda isa ja ema roll lahti, et ma kahtlustan, isa vist oli suhteliselt palju sõidus, kas sa märkasid seda ka, oli seda tunda, et isa võib-olla rohkem ära, kui oleks tahtnud või see ei olnud üldse nii? Ei nagu ei tundunud küll nii, et nüüd isa ei oleks või on hästi palju nagu ära, eks ta, eks ta neid ära olime siin, tal oli palju, aga, aga lapsena ma seda nagu ei tunnetanud, et nüüd et isa olemasolu oleks nüüd liiga vähe olnud või sellist, et et kui me nüüd räägime nendest asjadest, kui mingid pahandused või asjad olid, et et kui me vanemaks saime, siis mingilt maalt, ütleme ema niisugune kurjustamine või see enam nagu ei, ei käinud üle lastest või noh, vähemalt minust. Et, et siis kui ise asjast teada sai ja teadsid, et oled mingi sigadusega hakkama saanud, siis nagu olid alati nagu tagajärjed ja see oli nagu asi, mis ütleme, hoidis, hoidis mind sellisena, et ma arvan, et ma kasvasin sealt, et väga hästi välja, sest lapsepõlvest mis olid tagajärjed teie pere moodi, siis noh, ma mäletan ühte lauset, et kui ma juba 16 vist olin või umbes sellises vanuses, et kuna ma trennipoiss ka ja käisin trennis. Et isa ütles mulle ühe korra, kuule, sa oled juba nii suur mees, et kui vaja, ma võin sulle rihma anda, aga mitte sellepärast, et sul valus oleks, vaid sellepärast, et seleta siis teistele, et miks sul pepu punane on, et see jäi mul nagu hästi meelde, et, et mitte midagi juhtunud oleks, aga üldiselt asi nagu sinnamaani läinud, aga aga piisas nagu riidlemisest päris hästi, et et saime, et eks ma tajusin ka, et kui ma midagi on valesti teinud ja ja nii-öelda saime nagu asjadest hästi aru, vanemate suhtes ikkagi respekt oli selles mõttes olemas, oli olemas ja ma arvan, et see nagu peabki nii olema, et vanematel peab nagu jõud üle käima, et muidu eriti poisse kasvatades nagu oma tegude eest tuleb vastutada ja kui mul koolis olid asjad kehvad või mingite lollustega hakkama said, siis nagunii ka oli, et kas Aavo isana ja treenerina on nendes rollides üks ja sama mees. Kas sa, treenerid, töö, mis tähendab justkui nagu vägede juhtimiskavandamist näiteks jõudis mingil moel koju ka või väljendus koduses elus? Isa on nagu inimtüübina juba selline nii enda suhtes kui ka teiste suhtes selline hästi nõudlik, et et kui sa oled treener, sa pead olema nõudlik ja eks, eks see on nagu kui su iseloom on selline, et eks see kajastub ka kodus, et kui nagu on lapsed, lastel on kohustused, et need tuleb nagu nii-öelda ära teha, et et sama on ka trennis, et kui sul on vaja teha 10 kükki, siis 10 kükki tuleb nagu ära teha, et mingil määral on ta sarnane nii kodus kui tennis. Aavo, oled sa ise selle peale kunagi niimoodi mõelnud? Käsitled sa isarolli ja treeneriametit mingis mõttes ühes võtmes või need on eri maailmad su jaoks Ühele poolele? Sellest küsimusest on nagu lihtne vastata, ehk et me oleme Martijaga, Markusega, oleme neid asju arutanud küll kodus mingisuguseid mängusituatsioone või mis, mis mis läks valesti või, või kas see oli õige? Sa lähed spordi peale, aga jätame spordi kõrvale. Ei, ma mõtlengi kodus käib see asi nüüd, eks ma saan aru, et sa räägid nagu mängust või spordist koduseks, aga ma mõtlen puhtalt isana, et kõik muu, mis puutub õppimine näiteks linna peal või küla peal käimine oma kohustustest, nagu marti rääkis kinnipidamine, et kuidas seal selle poole nii-öelda kontrolli all hoidmisega kodus ei, selles mõttes ei ole nagu probleeme olnud, ehk et kui nüüd poisid vahel koos vahel erinevatel aegadel on nii-öelda mänginud minu juhendatavas võistkonnas, et neil ei ole probleeme, selles ongi, et nüüd, et et omad pojad ei pea mingist distsipliinist kinni, kui on vaja seal, et nädala pärast on väga tähtis mäng, et siis ei ole reede või laupäeva õhtu, ei ole näpud püsti ja kuskil ööklubis, eks on ju, et, et sellega meil probleeme on olnud, ei ole. Et mis muutub isa, isa ja treeneri rolli, nüüd siis ma arvan, et mingi periood oli, ma tahtsin neid kohutavalt lahus nagu hoida ja lausa nikud vägisigi. Vahepeal noh, vahepeal, eks on ju, ehk et jumala eest, et ma nii-öelda tänapäeva keeles, et Malex julmalt poliitkorrektne nagu üks on poeg kodus ja teine on nüüd poeg trennis, poeg trennis on täpselt samasugune inimene kui kolmas, neljas viies mängija seal, eks on ju. Ja ma nagu vahepeal võib-olla jubedalt nagu jälgisin seda ja ja, ja võib-olla siin üks otsuski, mis oli siin aastatetagune, mis tõmmati hirmus kisa-kära, tõmmati nagu üleseks, onju, et tänu sellele piinlikul jälgimisele Mart isa, et juuda sellepärast siin teatud otsuse nagu tegi, ehk et selle hoidmise peale ma oleksin äärepealt vale otsuse, kõik ei saa aru, millest sa räägid, või mina räägin. EM-finaalturniiril 2011 valisin marti sinna kaasa ja äärepealt oleks jätnud selle valiku tegemata, sellepärast et ma olen marti isa ehk et ma oleks teinud vale otsuse, sellepärast oma kiiksu pärast. Õnneks Andrei Ojamets ja Boris Kolczyns, kes olid tookord Eesti koondise abitreenerid, Tõid mu nagu poolvägisi maa peale tagasi. Ehk ikka alateadlik hirm nii-öelda rollide segamini ajamisest on olemas, et sa helistad lihtsalt. Veri on paksem kui vesi, seal on tegemist riigi koondisega, seal on tegemist suhteliselt suure tähelepanuga. Ta on natukene kraadi võrra või paari võrra kangem kui mingisugune nii-öelda klubiline tegevus või klubilised otsused, eks on ju, et, et tegemist on tiitlivõistlusega, mitte nagu igapäevase sündmusega Eesti võrkpalli ajaloos tol ajal, eks on ju, et see tähelepanu ja vastutuskoorem ja selline ja, ja pigem võib-olla ka selline, et kui ma nüüd ei, ma teen ikka teistmoodi, et no kuidas ma saan teha. No kõik mõtlevad noh, niimoodi natuke oma ego pihta käis nagu nii hakkavad kraaksuma ja ma ei suutnud nagu seda alla suruda, eks on ju. Samas mõtlesin ka selle peale, et, et Martin seal kõrval hakkab kannatama teistpidi otsusega, mis ma siis nagu lõpuks tegin, marti tuleb sinna EM-ile nagunii ta kannatasid. Ehk need on sellised asjad, mõned inimesed saavad aru, mõned mõistavad seda, mõned ei mõista, mõnedele polegi mõtet selgitada. Kui sa püüad spordi ja võrkpalli kõrvale jätta, siis millega on võimalik kodus sind niimoodi endast välja ajada, ikka korralikult. Kas sa mäletad need laste peale vihastamas? Päris tõsiselt, kohe ajab hinge täis? No see, kui nad omavahel tõenäoliselt mõnes mõttes nagu noh, nii-öelda kraaklesid ja siis nagu mingi jutuajamise peale, kui hakkas siukesi nipsakaid ja eneseteadlik ja vastuseid nagu tulema, et, et siis nagu noh, nii-öelda ülbeid vastuseid, neid on juhtunud arv aeg seal, nii et, aga need vahepeal nagu ja ärritasid võiks aga sellist nagu tunde või päevi, rääkimata päevadest, selliseid pole nii, konded on käidud laste käest vabandust paluma, sest ei ole hullu. Kuidas te suhtute füüsilisse karistamisse ühest küljest siis lapsena ise omal ajal või siis need lapsevanemana? No lapsevanemana, mina olen korra plastmassist mängumõõk, sellega olen ühe siukse vopsu andnud vastu reit, aga ise omal ajal said vitsad kätte või noh, ikka tol ajal saadi rohkem jah, et, et ja siis ma ise ehmatasin ka nii ära, et, et siis ma ei osanud kuidagi ei jõudnud nagu seal jah, kuidagi olla ja nii-öelda vabandada kuidagi, et, aga see oli siukene. Jah, olen isegi ei mäleta situatsiooni, et aga üks lastest on jah selles mõttes saanud ja tema on palju targem. Ja ma oleks vist Marcusega kive võttis Markus ei näe kõrval, et lähme nüüd vitsa tooma, singid, siukse, pahandused, vali ise vits välja, et piisas sellest, kui aiaväravani jõuti, siis oli, siis oli õppetund käes. Kui nüüd see lugu, mis sina rääkisid, minu arust ma olin ka, et minu arust me mõlemad õega nagu saime siis karistada, et aga suures pildis kokkuvõttes, et et mina küll ei tunne, et lapsena nüüd liiga või midagi oleks tehtud, et et kui ma praegu meid vaatan, et ma arvan, et me oleme, ütleme, piisavalt normaalsed inimesed välja kasvanud ja vanematega on suhted head ja pere on meil niuke täitsa tore. Ma ei ole kunagi olnud ta ju platsi ääres ja kuulnud ta neid kuidas treener meeskonna mängima paneb või asja arutatakse, aga ma kujutan ette, üldiselt marti, sa saad öelda. Treeneriga läbirääkimisi naljalt pidama ei hakata ju, ekstreener ütleb, et nii on ja keegi ei vaidlusta seda suures pildis, ta peaks nii olema ja kas kodus on ka niimoodi vä? Isa on ju treener ja ütleb, et teeme nii ja nii on ja nii läheb, eks ta on nagu sellisest, sõltub nagu lapselapse vanusest ka, et mida noorem olid siis seda rohkem asi käis selle järgi, et vanemad ütlesid, et nii asi on, aga nüüd, kui vanemaks sain, et eks ikka tekkis arutelu koht ja et oli ka mingil määral nagu enda otsustamisvabadust, et kõik käis nagu ajaga kaasas, et kui lapsed said suuremaks ja oskasid ise natuke mõelda ja arutleda, et et siis ikka räägiti läbi ja ei olnud kindlasti sellist, et, et nüüd on nii. Sa oled nüüd värske Eesti meister? Anna andeks, ma ei tea, kogu su teenistuslehte nii-öelda, mis sa saavutused veel, võrk, palise kõige uhkemad on olnud. Ma vist olen neljakordne Eesti meister peaks olema ka neli karikavõitu ja kolm nii öelda balti liiga siis võitu pole justkui paha, onju, aga kas sind võib käsitleda, mis sa ise arvad profisportlasena? Nii, ja naa. Et praegu ma tegelikult seda võrkpalliasja teen töö kõrvalt. Aga ma mängin nagu professionaalses klubis. Ma ei saa öelda, et ma nüüd amatöör olen, et, et lihtsalt mul mõni treeningkord jääb vahele kui rohkem kui, nagu veel teistele meestele. Palju räägitakse ju sellest, et tippsportlase aeg ei ole esiteks väga pike, kui sa mängid sellele kaardile, siis mõned jäävad hiljem kuidagi ripakile ja äkki neil ei olegi üldse sellist võimet murda ennast välja niisugusel tasemel, et sa kindlustad spordiga oma elu ära. Mängijad, üks pikk on nad siis tähendab minu poeg või keegi teine mängija, kui tal ei ole haiglaselt kõrge ego mina ja maailm. Et otsustab, et ma olen siin nüüd 21 aastane. Sa oled Eesti nagu selles mõttes keskmikaga mängijad täiesti tõega nagu arvaks, et mis kurat, ma olen tegelikult nii hea, et tegelikult ma. Ma peaks ikka mängima seal ja seal ma peaks olema koondise mees ja üleüldse oleks mänginud, ma ei tea, Poola liigas eksam kahe aasta pärast. Ma arvan, et selliseid juhtumeid on ääretult vähe, ehk et inimene ikkagi selles mõttes nagu ise tajub kuhuni ta suure tõenäosusega võib jõuda. Vastavalt sellele tekivad ka sellised otsused, kus siis omandatakse elukutse paralleelselt või paralleelselt töötatakse ja nii edasi, eks on ju veel kord, kui inimesel ei ole nagu väga haiglast kõrget enesehinnangut, et et elu loksutab need asjad ja selline sisemine taju loksutanud ise ise nagu paika, et minu treeneri ajaloos on tegelikult ainult üks, üks lapsevanem püsinud ühe korra, ainult, et mis sa arvad, kus see poiss võiks mul nagu juurde rohkem oli isegi selliseid situatsioone nagu pole olnud. Kus sellel valikute tegemise maastikul marti asub, ema ema on ka samamoodi olnud tegelikult võrkpalli sees kogu elu isa kõrvalt, et et ta on ka seda meelt, et sporti sa ei saa eluaeg teha. Aga tööd jäävad nii-öelda elu lõpuni teha, et, et ma arvan, et ta on meie valikute ja otsustega olnud piisavalt rahul, et ta ei ole näinud põhjust, et peaks sekkuma või kuskilt otseselt suunama rohkem, et kas see perekonnanimi, keel Eesti võrkpallis on, on pigem takistas olnud ta või vastupidi just niisugune argument, et sind võetakse tõsisemalt. On sul sellega mingi teema olnud? Teema on olnud selle poole pealt, et kui ma nagu siin nii-öelda noor olin noorteklassis, et siis kõik nii-öelda võrkpallurit, kes siis trennis käisid, et minu isa nagu teadsid, et oli juttu, näed seal Avo keele poeg ja ja nüüd, kas ta mulle siin võrkpalluri karjääril on kahjuks või kasuks tulnud, et noh, ma arvan, et on olnud nii mõlemat, et mingid otsused, ma arvan, keegi on teinud, et näed, see on Avo keele poeg, et et selle mehe võtame või niimoodi. Ja ma arvan, et on ka vastupidi olnud, et kellele võib-olla isa asjad või otsuseid ei ole alati meeldinud, et siis, et näed, et poega ka nagu siis ei tahaks siis võta või kuidagi, et, et ma arvan, et, et olnud on olnud neid otsuseid, mis on minu kasuks tänu sellele ja Donald otsuseid, mis on minu kahjuks Alt lõpetatakse. Kas sa oled pidanud mingil moel enda sees vaigistama ambitsioone just selles osas, mida saavutavad lapsed poisid, kes on niimoodi tihedamalt võrkpalli juures olnud, veel veel siiamaani? Ei, selles mõttes ei, ei ole pidanud, et pigem nagu nagu loodad, nagu selle peale, et, et kui nad tahaks nagu sammu edasi astuda, siis nagu soovid ikka seda, et saaks, oleks seda õnne ja natuke kokkusattumust ja siukest meeldimist nendele inimestele, kes neid otsustavad, ehk et saaks võimalikult tugeva, liiga võimalikult, Et see soov on nagu küll, eks, onju, aga umbes nagu see, et, et meil siin Martti ja Markkus on mõlemad nagu sidemed. Et issand jumal, et saaks nüüd ikka siukseks tasemele, viijad keeravad kõik sõlme, teisel pool võrku, kogu ploki jäi selle peale nagu ei ole, et aga pigem jah, kui tulevad teatud eluperioodid, et noh, et midagi suurt selles saates olid külas. Isa ja poeg Avo ja Marta keel. Ava täna tulemast, aitäh, Martin, samad sõnad. Suur tänu, aitäh. Mina olen saatejuht Sten Teppan kuulajatele ka. Suur aitäh ja nädala pärast kohtume taas.