Tere taas kõigile filmihuvilistele. Suvi on üks selline tore aeg, esiteks on mõnusalt soe ilm, aga teisest küljest on jällegi palav ja paha, kui pead tööd tegema. Ja filmiinimestele on suvine aeg, üks väga kiire aeg. Sellepärast et mängufilmid on. Ja ega animafilmidel kivisse nii rahulik aeg ei ole. Ja meie tänase saate teemaks ongi üks uus sünnib animafilm ja selleks on täispikk mängufilm. Animeeritud kujul Lotte. Ja me tänase saate külaliseks on Põldma. Kõigepealt meeldiv, et Jana, sa said tulla meie saatesse. Kust siis nüüd selline uus Lotte filmi idee alguse sai? Et eelmine oli küll üliedukas meil nii videokassettide peal kui ka siis lapsed said teles vaadata seda, kas Ameerikas kombeks on, et kui sul juba edukas siis teha järg sellele. Kõigepealt tere, aitäh kutsumast ja väike väike täpsustus mete Lotte, vaid Leiutajateküla Lotte on töö pealkiri praegu, mis võib-olla jääbki päris kenaks? Muidugi peale Lotte film Heiki Ernitsaga, Andrus Kivirähu, kellega me kirjutasime eelmise Lotte koos mõtlesime erinevaid variante, kuna film oli suhteliselt edukas huvide vastu oli jätkuv. Leidnud õiget nurka läks, proovisime küll ühte lähenemist, aga ei osanud sellega midagi peale hakata. Nagu saatuse tahtel Indrek Pertelsoniga kohtusime, kes hakkas meile intensiivselt peale käima, et tuleks teha film, kus Lotte tegeleks muude asjade hulgas Skadiodoga. Sealt hakkaski asi veerema. Sest mõnes mõttes võibki teada selliseks vahepalaks lepatriinu jõulusid, et kus tegevus toimus küll analoogselt sama tüüpi maailmas, kus Lotte tegelased liiguvad aga ütleme, et visuaalselt oli, oli see siiski nagu tegevus metsas ja hiljem elutoas ja, ja, ja seesama kangelaste liikumine oli väga sarnane Lottega ka ütleme et ikkagi, et oli veidi teist tüüpi film. Kas selle filmi puhul on tegemist täiesti iseseisva uue looga? Suure seos muidugi osa tegelasi on, võtavad teise peategelasena siis Lotte isa, ema, oskaja Anna ja Klaus aga see on ka kõik. Tegevus toimub meil suhteliselt ühe koha peal, kuigi nad pärast rändavad Jaapanisse. Dialoogi on hästi palju mängufilmi vormi selles mõttes hea meelega tahaks kasutada, et hektareid lahti mängida, hästi, meil on aega lahti mängida ka hästi palju naljakaid situatsioone. Nii et rohkem on juurde tulnud, ütleme selliseid uusi küla elanike ilmselt ja juhtumisi sealsamas kohapeal külased, et nüüd on determineeritud teil ära ka, et tegemist on leiutajatekülaga ja kui eelmisel korral latelegi sellise ümber maailma reisi, siis siis põhiliselt, eks ole see tegevuse käivitamine seal leiutajatekülas saaki olema, aga miks leiutajateküla, kas seal elavad leiutajad? Noh, leiutused on alati niisugused huvitavad asjad ja kui nad natuke veel kiiksuga heas mõttes on, siis siis on need huvitav vaadata. Ühelt poolt on siin taga ka ratsionaalne mõtlemine, et tuleb siiski leida kõikidele inimene mingi, mitte inimestele, vaid lohadel. Vabandust, kuigi need loomad, anna ei ole inimesed, muidugi tuleb leida mingisugune ühendav tegevus. Et natuke võib-olla igavavõitu, kui igaüks oma mätta otsas teeb oma asja. Ja selleks me mõtlesimegi välja, et iga aasta toimuvad seal külas leiutiste võistlused, kus siis kõik külaelanikud üritavad. Ühesõnaga, Brasiilia sambakarneval aasta see on Brasiilia surnud, kõik õmblevad Nad õpivad tantse. Ja siis, kui on see õige aeg käes, siis tulevad kõik tänavatele ja tantsivad näitavad ennast. Noh, meil on samad. Et mõeldakse leiutisi välja ja siis tuleb iga-aastase konkurss, kus siis žürii hindab, leiutasid. Mis tüüpi leiutiseni rängas uued lennumasinad või, või? Enamasti üritatakse leiutada asju, mis hõlbustab seda igapäevast elu, pesupesemismasinaid, köögikombain, aga kuna elektrit ei ole veel leiutatud, siis nad olid mehaanilised ja küll vändast lüüakse ja, ja vanasti palju koomilist elementi, seitsmendas leiutistest. Aga filmi lõpus Lotte isa Oskar leiutab välgu, mille abil siis mõnedki masinad hakkavad tööle. Aga neil, kes leiutavates eranditult kõik külaelanikud on sellised kõvemad tegijad selles küsimuses. Kööginõudest raadio ja siis tal õnnestub liblikavõrguga mõned raadiolained kinni mööda katusel. Umbes selles võtmas toimub meil see asi, ta ei ole 100 protsenti tõsiseltvõetav, aga, aga kõik need asjad on olemas. Lihtsalt veerime natuke teistmoodi näide. Sest Lotte isa Klauson kaheks kõva leiutaja seal ilmselt on inimesed, kes siis pidevalt sellised favoriidid, ütleme oma tulemust on, on sellised favoriidid, kes siis saavad neid peaauhind on ja mis on pea intel? Peaauhind on tõenäoliselt mingi karikas. Lotte isa Oskar on. Jaht on, aga ütleme kõige tunnustatum daam tõeliselt andunud leiutaja. Leiutab, mõtleb igast uusi asju välja, näiteks on manilise seljas jagamismasina leiutanud ja hästi palju leiutisi. Aga tema põhikonkurendiks on sooda, Albert, kes on Oscariga lapsepõlvesõber Nad õppisid ühes klassis, kus nad istusid ühes pingis, peaaegu, aga aga oodalberdile leiutised välja, sest teda kannustab erinevalt kris, keda kannustab? No kogu aeg leiutada midagi, mis millest kasu oleks Adalwertav olla kuulus. Ja tema leiutised ebaõnnestuvad reeglina kõik. Aga tema suureks plussiks on jälle äärmiselt tugevad suhted perekonnas, tema naine toetab teda jäägitult ja osaleb siis oodalberti leiutistas sest ka tema tahab, et ta abikaasal läheks hästi näiteks köögikombain, mida alguses me läheme. Kui ta saadab paneb erinevaid köögivilju, siis lendavad koorituna teisest otsast välja, siis tegelikult istub Tanja seal seisva koorid higipull otsa, ees näid aga naeruväärista. Seda ta ei halvusta, vaid see on just kuidas naine armastab oma naist, et aitab teda ja kui siis masinad lagunevad ja kõik näevad, et higine jänesenaine koorib porgandeid, siis täitsa vihaseks oma mehe peale. Asi ebaõnnestus, selle vastupidi, ta lohutab oma meest, kes satub hüsteeriahoogu. Joe's filmifilmid on väga armastatud inimeste poolt ka seepärast, et need väärtushinnangud, mida teie oma filmides kajastati on igati, ütleme liste sõnaga kenad lastefilmid, on teil vägivallatud? Ramon, vaimukas, tark ja ülimalt mõnusalt meelelahutus ikka. Kas Lotte, leiutajateküla Lotte uus film on selles mõttes samu traditsioone jätkav film? No võib-olla isegi veel rohkem kui ennem, sest Heiki Ernitsa ja minugi Andrus Kivirähu jaoks kolmeks kirjutanud stsenaariumi siis Heiki kannab aastane filmi on tegelikult väga oluline ligimesearmastus ja headusest. Ta on rohkem ja rohkem on ümberfilme, kus atribuutikat tegelasteks ja tegevuspaikadeks on vanglad ja, ja bordellide ja prostituutide vargad, mõrvarid ja nii edasi ja nii edasi, nii edasi. Täpselt endale selgeks tegema, milleks sa teed midagi ja kui sa ei suuda endale selgeks teha, siis paremad mitte teha, see tundub niukse ilusa loosungina, aga tegelikult on siin tõsi taga. Sest et see, kui sa suudad endale mingi asja selgeks teha, tähendab sa pead ise sama meelt olemas. Oma maailma nägemine peab selline olema. Ja seda võib siiski nimetada ka professionaalsus, eks, et inimesed teavad, mida nad teevad, nad teevad seda hea meelega, suure armastusega. Ja eriti filmis ei suuda vaatajaid siiski petta ja vaataja tunneb selle ära. Ja seetõttu on ka teie filmid olnud väga populaarsed tegelikult mitte ainult laste hulgas, vaid vaid vanemate hulgas, et tegemist on kõige ehtsamad kogu pere filmidega, kus vanemate heaks on ka sisse kirjutatud dialoogi võimule, aga veidi ikoonilised, eneseirooniliselt kindlasti mingid noodid, et ka stilistiliselt uus lake film erineb vanast kusse til detaili ülimalt suur rõhk, see just, mis toimub tagaplaanil ehk see, ütleme see lisanali, mis tuli nii dialoogist kui ka siis teisest plaanist, et kuivõrd tihedaks seda tekstikirjutajate praegusel hetkel No siin me pöörame palju rohkem seal enda arvamusest, eelmine Lotte oli kitarritekstil baseerus ja tegevus oli ilma sõnadeta. Siin on. Andrus on kirjutanud väga hea dialoogi, mida me lihvime kogu aeg ja ta kirjutab. Vaat selle juurde kogu aeg ja noh, niuke, samm-sammult läheb asi ütleme aina paremaks. Et me püüame nagu läbi loomade, kelle taga siis on inimesed läbi nende suhet. See on nüüd esimene plaan, on, on puhas suse narrati tegevus, millest üks asi tuleneb teisest. Aga see teine plaan, kus inimesed suhtlevad, loomad suhtlevad omavahel nagu meil on nagu võimalus mängida seda asja välja nii nagu me tahaksime seda. See, mis tegelikult ongi see elu, ümberring. Kas loomad omavad ka selliseid inimlikke nõrkusi, et, et mis mid tavapärases elus väga palju tegelikult ümbritseb, et ka laste hulgas selline väike kadeduseussike vahest ja vägikiusamise või on see, ütleme selline täiesti eluterve keskkond ikkagi. Nad omavad näiteks, nad on lihast ja luust, kõik loomulikult see, muuseas, raskem on peategelasele leida tema suure positiivsuse kõrvale mingeid negatiivseid asju, aga meil oli see probleemiks. Me mõtlesime, mõtlesime, või siis äkki saime aru, et me ei peagi tulla leidma negatiivseid asju, vaid pigem veidrusi. Sest et miks peab olema negatiivsust lööbil? Ega meil ei olegi sellised, et sa saad öelda, et see on nüüd väga paha või see on paha või näljaga üritame hoida sedasama suunda, sest et hõlbuja pahasid välja mõelda kõige lihtsam. Üldse raske asi, mõeldakse paha koll välja, kes teeb teistele paha, kogu aeg on palju raskem on huvitavat maailma edasi anda huvitavaid suhted läbi positiivsete tegelaste. Just mõtlen kinos. Muidu üks asi, ma tahtsin öelda veel, et aeg-ajalt kinos käia, vaadates, kui seanss lõpeb ja inimesed tulevad välja, näiteks kui tulla mingit aegsem filmilt välja kus on tohutu andmine, laipu palju peategelane on väga tugeva tormiga hästi tugeva peaga. Siis see feeling, mis valitseb, kui tuled süttivad põlema ja eriti teismelised, kes on sihukeste filmide publikum tulevad välja siis tegelikult õhkkond elektrit täis, õhk on täis sellist negatiivset energiat ja see on nii nagu mingi püssirohutünn, väike säde. Ja üritama teha filmi. Ja selliseid filme on maailmas tehtud küll, kus filmi lõpus valitseks hoopis teistsugune atmosfäär, kui inimesed tulevad saalist välja. See on üks üks eesmärke, nõel. Millal sa viimati tundsid sellist ütleme positiivset energiat? No esimene tulen veel, Anneli oli, tähendab kus oli niuke intellektuaalne ja, ja samas kuidagi müstiline manus, kus kus ei olnud absoluutselt agressiivsust, kui tulevad välja, aga neid on vähe. Muidugi. Jah, vaieldamatult on piimakus, on ka vägivalda, kuid, kuid samas on kas niivõrd targalt põimitud või on lihtsalt ikka traditsioonid annavad esteetilise visuaalselt hoopis teised aktsendid rõhud, nii et seansi lõppedes ei ole rusikas püsti nagu näiteks tomitis esid vaadates võib-olla mõnede seeriate puhul, et ka näiteks ütleme, Hongkongi filmid või idast tulenevad filmid, et et on, ütleme, sellise võistlussiinidel siiski hoopis teised funktsioonid ja, ja ka hoopis teine traditsioon. Võib-olla ka meil. Aga nüüd tagasi tulles veel korra Lotte juurde, et Disney filmides tavaliselt tegelaskond üles ehitatud niimoodi, et peategelase kõrval on veel kuskil kaks, kolm võib-olla üks tegelane, kes on sellise koomika kandja, kes ütleme sellistele momentidele annab järgi ja toob lahedama lõdvestuse sisse, et kas Lodge on, on teie filmis senine üksi kõndija või on, on temal ka mingid kaaslased olemas ja mis, mis funktsioon neil on? Lottel on kaks sõpra, kuna tegemist on ka natuke suudo filmiga ja see on nagu õnnelik leid selle koha pealt, et truudus on väga palju väärtusi mida saab kanda üle ka igapäevaellu nädalas nende eetilised väärtused. See on film, ta mitte ühe inimese rabelemisest, Loomarabelemist tegemistest vaid sellest, kuidas mingi asja nimel tekib sõprus kuidas 11 toetades minnakse edasi, et saada mingisugune tagajärg. Need kolm peategelast on kõik väga erinevad meil, kui lotte esindab hakkajat tüüpi, kes, Teeb ja siis mõtleb ta noh, niivõrd energiat täis siis temale vastukaaluks tema parim sõber kuna, kes on kass, kassipoeg, tema esindab vaoshoitud, melanhoolsema tüüpi, aga need tulevad perekonnasuhetest, kõik üritab seda välja mängida, miks keegi on selline, nagu ta on. Sest Bruno perekonnas domineerib ema, kuna isakass oli kõva spordimees, aga ta tahtis vasaraheite maailmarekordi püstitada ja lendas koos vasaraga minema. Emale sellest piisas, et keelata spordiga tegelemine ära ja panna koroonamuusikaga tegelema. Spruna on selline, noh, ta on nagu kahe tugeva jõu vahel ja see surub alati karakterit alla. Ja sõprus Lottega asjade käik vabastavad teda mingis mõttes nendest painetest, mis on pealsest isa tuleb tagasi ja kolmas sõber on sedasama jänesepoeg klast maheks adapteriga Albert kes elab oma sisemuses üle isa ebaõnnestumisi ja sellepärast hoidub natuke eemale teistest omavanustest. Aga tal on väga suur soov ikkagi saada sõbraks Lotte ja Bruno üks meil on üks episood seiskuda, kuidas Lotte ja Bruno, kes on leidnud merest vettinud raamatu, tulevad stada asjades ja Albert jookseb ruttu natuke metsavahelisel teel ette, kaevab augu. Ta loodab, et nad koroona siis kukuksid või komistaksid Aukate saaks appi, võin aidata neid ka voogu valmis, läheb põõsasse piiluma. Aga üks väike putukas tulebki ene auku ja kukub auku. Ja nüüd jänesepojal tekib kohe süümekas. See ei olnud mõeldud, et see putuks kukub, aukkade tormab kiiresti augu juurde. Seda august välja aidata, näoga libiseb ja kukub ise auku. Kuna tulevad raamatuga, siis nad pakuvad, et on abi, vahetaks tõmbamise välja või, aga Albert tead, sest kõik läks sassi. Lotte ja Bruno lähevad raamatuga minema selle ajaga, väike putukas, roninud august välja, ulatab need omakorda halverstile abistava käeaugust välja tõmmata. Helista niisuguste sündmuste me teda ei ole, mitte otseses mõttes, nagu kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub, nagu ütleb vanasõna, vaid ta on, ütleme natukene teise kandi pealt seda vanasõna. Läbi mängitud. Teie maailm on niivõrd huvitav ja niivõrd eripärane et see on äärmiselt sümpaatne väga paljudele teistele lastele mujalgi maailmas ja, ja ta ületab rahvuslikkuse piirid. Kas see formaat mängufilm sündis teil nagu hetkega, et kui te tulite selle loo peale, et teha mängu sõim? Ütleme, mitte esimesel päeval, aga arutades koos Andruse äikeiga stsenaariumit jõudsime samm-sammult sinnapoole, et, et ainus võimalus ikkagi mängida välja kogu seda asja nii, nagu me tahaksime, on mängufilmi formaat. Ja see on kusagil tund, 15 minutit. Meil on Khani borši valmis kirjutatud ärameetrieri, et mahume ilusti selle sisse. Kui te alustasite ja selle aasta alguses või juba eelmisel aastal stsenaariumi kirjutamisega Jah, meil esimene film, kus me ikkagi oleme saanud normaalse ettevalmistuse aja kus me taotlesime ka eru Pameedia pluss programmilt abi selle filmi jaoks saime ettevalmistas rahad. Ja millal selle filmi esilinastus on planeeritud? Kui kõik õnnestub ilusti teha kõige vägevamad jõud on meie poolel, siis 2005, jõuludeks peaks film tulema ekraanidele. Et natukene on siiski Me heal kuule vaja veel oodata aga sellegipoolest ma arvan, et tegemist on nii huvitav projektiga, siis kindlasti me selle juurde tagasi. Kui rääkida veidi muu maailma animafilmidest, millega sa oled hästi kursis ja, ja, ja paljudel festivalidel liigud siis lastefilmidest, et kas seda tüüpi lastefilme on üldse palju, sest me kõik teame, et Ameerika suurstuudiod küll toodavad koguperefilm ja nad siia Eesti ekraanidele jõuavad ka. Aga just väikelastele mõeldud seda tüüpi filme oled sa kohanud kuskil festivalidel. No eks ma olen näinud neid ikka siin ja seal lastefilmid need on väga mitmesuguseid. Üks on vanuses kaks kuni neli samme, ala teletupsud, näid festivalidele, vast ei ole nende jaoks kindlalt suunitlusega. Telejaamadele maha müüa. On suurematele tehtud filmid, näiteks meie lepatriinude jõulud on väga mitmel festivalil olnud. Lavastust valitakse festivalidele viis, kuus täispikka animafilme, millest siis enamik ongi nagu lastele mõeldud. Randolph, need nõndanimetatud festivalifilmide kategooria kuni 30 minutit ja lõputrend on olnud ikka ikka noh, väga mitmel festivalil selle välja valitud, nende hulgas seal on väga erinevaid filme. Kas tehnika mõttes ka sellepärast, et üsna palju andnud tulnud just kolmdee animatsioonist sooritatud filme ekraanidel, et kas see klassikaline emotsioon, mida Eesti joonisfilm viljeleb on välja suremas, on tõusmas uuesti huviorbiiti või, või kui palju on erinevas tehnikas sooritatud filme nüüd viimasel ajal läinud viimase paari aasta jooksul festivalile? Jah, ei oska suhet öelda, sest et ma ei ole kõikenäinud. Küll on aga üks üks uus tendents, mis mõjub muuseas väga hästi. See on Nende kasutamine klassikalises joonisfilmi tehnikas. Need Ameerika filmid, mida me siin oleme läinud ja viimane, kus puhtalt 13, kõik tehtud. See on niimoodi, et sa ei saagi aru, et see on 13 tehtud, kaetakse sedasama joonis faktuuriga asjad. Kohati on ta klassikaline joonisfilmitehnika ja siis, kui mingid detailid liikuma seal mingid panoraamid või asjad, siis Nende tegemiseks kasutatakse kolm teed, et Asjatundmatu silmaga sa ei saagi aru. Ja vot see tehnika on väga-väga hea, sest. Teha natukene lihtsamalt ja palju täpsemalt ja paremini näid protsess klassikalises joonisfilmis, mida muidu pidi käsitsi tegema ja mis olid väga töömahukad. Aga see ilmselt on tehnikast kinni ja seda vast Eestis ei ole. Seda on võimalik teha, ma ei tea, kas me kavatseme uues lotestada kindlasti kasutada. Kindlasti. Mis on puhta koldefilmid? Nad on, võivad heade niuksed nüansi väljamängimise taha, sest et arvuti on siiski natuke steriilne. Kuigi see tagajärg võib olla väga huvitav. Kombineerides teda joonise tehnikaga, on see tagajärg, on väga huvitav. Alles siis nägin päris mitmed huvitavad ilma seal niimoodi tehtud. Tahtsingi just rääkida mõne sõnaga siis juuni alguses toimuvast animatsioonifestivalist Prantsusmaal, mis on animafestivalidest vast üks prestiižrikkamaid ja, ja ka vaieldamatult huvitavamaid ja kus Eesti filmid alati üsna edukalt olnud, vähemasti valitud võistlusprogrammi ja sellelgi aastal oli meil kolm filmivõistlusprogrammis ja selle festivalil raamides toimus sellel aastal ka üks päris huvitav sündmus, nimelt presenteeriti seal raamatut eesti animatsioonist. Aga see, et Eesti animatsioon maailmas kuulus on, ei ole. Ma arvan, meie kuulaja jaoks küll nüüd mingi uudis, aga kindlasti on see väga suur uudis, et see raamat ilmus silmus kliinilise keelsena ja selle kirjutas üks väga tuntud animauurija Chris Robinson. Et kas räägiksin mõne sõnaga sellest raamatust võib-olla, mida see kujutab endast? Raamatu eellugu on mürgimine, Chris Robinson koos ühise sõbra Otto Alder iga Saksamaalt nad tahtsid teha dokfilmi eesti animatsioonist päris päris mitu-mitu aastat tagasi. Aga filmitegemine on, on ikkagi natuke aeganõudvam asi ja sa pead need rahad kokku ajama. Võtto, kes tegi Fjodori Truckist kuulsast vene režissöörist elavast legendist dokfilmi arvuset. Et tal õnnestub saada raha suhteliselt lihtsalt, kui aga mingitel põhjustel on see viibinud, kuna kris pidi olema käsikirja kirjutaja sellele filmile ja hakkas juba asjaga tegelema asi jäi toppama siis. Meie poolt me tegime nagu kriisile ettepaneku siin Priit Pärn ja, ja mina ja et eks tahaks raamatut kirjutada, äkki? Kris haaras sellest ideest kinni kohe. Ja kutsusime ta Eestisse. Taotlesime raha ja saime ja siinkohal suured tänud Eesti filmi sihtasutusele Eesti Kultuurkapitalile ja kultuuriministeeriumile. Kes pannakse, toetasid seda, see ainult Eesti rahadest, on see raamat tehtud? Kutsusime Chrisi siia, ta elas paar nädalat siin, võttis hästi palju intervjuusid Eesti filmitegijatelt intervjuude baasil Ta kirjutaski selle raamatuna, hiljem saatis veel täiendavaid küsimusi, palus teha veel intervjuusid, kirjutamiskäigus, tal tekkisid samad küsimused ja ja niimoodi kusagil aasta jooksul sündis, kes raamatu andis välja kirjastus Varrak. Must raamat on väga õnnestunud ja tegemises raamatu rahvusvaheline esitlus Hannes riiulil. Mulle tundub, et läks täitsa normaalselt seal niivõrd hilja saime raamatu valmis. Lanasse festivaliprogrammidele koostatud juba siis meil ei ole loota, ainult et meil õnnestub sõita vahele kuhugile sinna ja jällegi tänu headele sõpradele, kes tulid vastu. Me saime esitluse kohaks, ei midagi muud, kui assifada sifoon, siis rahvusvaheline animaatorid, Föderatsioon. Näed, et küllaltki oluline koht keset festivali essa presenteeris ennast, raamatut. Raamat pandi tüki auväärsele kohale teiste samasuguste kõrvale. Neid Anandas kuni 10 või vähem, mis on maailmas festivalidel, müüakse animaraamatuid, näed, et tegelikult on see väga suur, väga suur asi, et see raamat on täht. Selline korralik monograafia eesti animatsioonist. Siin võib aedas, kas sulle meeldib, pane mööda Kristjan kasutanud või ei meeldi? Noh, ma olen kuulnud järelkajasid, osa tahavad, et asi oleks akadeemiline, kirjutatakse ainult väärtustest ja daatumites, millal mingi asi toimus ja pressil on väga inimlik lähenemine. Kõik inimesed räägivad, mida nad asjast arvavad. Ja hobused ei ole sugugi roosad. Ka teised hoone sees sõnastab asi huvitavaks. Nii et eesti animatsiooni kuidagi selliseks vanakesega pidada ei saa, et temas on elujõudu, energiat ja ideid piisavalt. Tänan sind, Janno Põldma ja jõudu edasi sellise suurepärase projekti vedamisel nagu täispikkuus, animafilm Leiutajateküla Lotte ja, ja loodame ka edaspidi uudiseid. Eesti joonisfilmid. Lähme kuulamast, stuudios oli Riina Sildosija külalisena, Janno Põldma.